Tere, mina olen Jüri Pihel ja teie kuulate uunikumi. Endine telerežissöör ja produtsent Jüri Pihel korraldas ETV-s 90.-te keskel Eesti ühte läbi aegade edukamat Eurovisiooni etteastet. Võistlustules olid Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus. Hiljem on Pihel programmijuhina vedanud TV1 ja TV3 vägesid. Moodsal ajal seisab tema visiitkaardil digitelevisiooni tooja tore tiitel. No nii palju kui mina ennast mäletan, mul on alati olnud iga päev ja iga hetk lemmiklugu olnud, ma olen sihuke vannitoa laulja ja laulan need pigem omaette ja neid, mis esimesena meelde jäävad. Tavaliselt ununevad kiiresti, aga need, mis kohe ei meeldivat, need jäävad, jäävad aastateks. Aga mul on niuksed täiesti eriline suhe sellise lauluga võib-olla tundub nagu banaalne sellest praegu räägin, aga selle loo pealkiri on kaelakee hääl. Kas mõtleme, kui vana see lugu on seal kohutavalt, vanas on ju juba 11 12 13 aastat vana lugu. Aga kõlab ikka nii, nagu ta oleks täna, et me olime tookord noored ja tegime Eurovisiooni ja olime väga-väga hea looga teinud mõnedest pisikesed vead, paar aastat enne seda ja kukkusime üsna haledalt läbi. Saime eurovisioonil kaks korda rohkem punkte kui Leedu, aga me saime et see palju meid edasi ei aidanud ja siis me mõtlesime, et okei, et nüüd teeme mõne sellise otsuse, et tuleks niisugune lugu, mis kõlab nagu täna ja, ja kasutasime seal tuntud välismaiseid produtsente ja helirežissööre ja ja kuidagi väga kummaline, aga, aga see lugu hakkas nagu nagu päev-päevalt üha üha paremini kõlama taludes kohutavaid probleem algusest peale me ei saanud seal ühte lauljate, teist lauljat ja ma räägingi. Meie tegelikult oli see loomulikult Priit Pajusaar, kes seda tegi, aga ega ma hoidsin tal silma peal ETV poole pealt. Ja, ja ühel päeval, kui me temaga, siis jõudsime sinna oma Norramaale välja, lavale. Meil läks esimest korda Eurovisiooni suhtes hästi. Ja kõik see üleelamised, mis sellega kaasas käisid ja see väike õnnetunne, mis sellest kaasa tulid. See kõik nagu aja jooksul tuhmub ja kaob ära. Ja nüüd mõni päev tagasi kuulasin jälle ühest raadiojaamast seda lugu. See kuradi jälle täpselt nii, nagu ta oleks täna tehtud. Kummaline laul ja teeb alati tuju heaks. Priit Pajusaar on Eesti staažika euro helilooja, kelle sulest klaverist on tulnud aga hulga muudki muusikat. Täna siiski eurokarussellis ja konkreetsemalt laulust kaelakee hääl, mille autoriks paju Saarand. Vägev hääl sündis suhteliselt ütleme mitte romantilistest tingimustes, et ma töötasin. Aasta see oli oktoobrikuu, oli küll juba see eurolauluvõistlus välja kuulutatud, aga mina töötasin reklaamfilme tootvas firmas ja tegin ka ühtlasi videotele taust võsa ja emal oli sind kasvamas. Meie kontoris, kus oli palju rahvast ja lihtsalt näppisin oma pillil klapid olid peas, selja taga käis mingi õnnetegevus. Järsku järsku mängisid sõrmede iseenesest selle kaela käele viisi. Ja, ja nyyd tekkis see nii-öelda see mustantsest loost ja üsna varsti sellest loost testimas enne mingisugune variant, samal ajalist sündis stuudio, kus nende ilvega hakkasime tööle ja me saime seal stuudios seda lugu päris kenasti nii-öelda laulu ja salvestuskõlbulikuks muuta. Algselt oli see lugu mõeldud Evelin Samueli või vähemalt tema pidi laulma selle naisterahva osa. Evelin ei saanud seda ikkagi lõppkokkuvõttes esitada, kuna ta pidi minema jaapanis pikemaks ajaks üldse tööle. Juhuse tahtel tuli pärast seda uudist, et evelini saadi laulda tänaval vastu maarjakeda ma juba natuke teadsin. Maarja oli lahkelt nõus laulma seda laulu ja ja nii me juba siis mingil hetkel olimegi stuudios seda salvestamas. Ja mehe osa, mida siis hiljem laulis, yht laulis üks. Eks ka noor väga ja laulja. Kuid ometigi, kui oli juba siis seal Maarja olid, oli sisse laulnud selle laulu ja ka see noormees ei klappinud kuidagi, ei olnud sellist head sünergiat ja siis siis Eesti raadios töötanud Ernst Tael oli see mees, kes ütles stuudios et kutsuksid järsku Eesti. See tundus muidugi täitsa ootamatu, kuid samas hea mõte ja niimoodi siis saigi, et maarjaEestis laulsid seda laulu. Ja lugu võitis ju Eesti eelvoorus dramaatiliselt, et et sama palju punkte sai rahvusvaheliselt žüriilt. Kadri hundi laul. Ma ei mäleta, mis selle loo nimi oli, kuid kuna kaelaga häälel oli rohkem kõrgemaid hindeid kaelaga, seal osutus võitjaks. Et selles selle loo saamisega formaatikat küll ja küll, aga, aga igal juhul see Eurovisiooni elu oli siiski, ma arvan, väga suureks üllatuseks tol ajal oli see viies koht oli kui, kui võit Eesti jaoks, et see oli esimene läbimurre üldse Eestile eurovisioonist.