Gaudeamus, Läti, Leedu ja Eesti üliõpilaste laulu- ja tantsupidu arvult kaheksas seekord toimusse taas Riias. Kuuendal juulil alustati proovidega, üheksandal juulil toimusid esimesed kontserdid Eesti Kontsert Saul Grastis. Leedulaste kontsert Jelgavas ja Läti üliõpilased esinesid Riias vabaõhuteatris. Pidu ise. Suur pidu algas reedel Ogre lauluväljakul. Siia kogunesid kõik 90 üliõpilastaidluskollektiivi Eestist, Lätist, Leedust ja külalised üheksast liiduvabariigist ning paljudest autonoomsetest liiduvabariikidest kokku kuus ja pool 1000 pidulist. Jätame rääkimata. Päevad, mis algasid hommikul kell seitse proovidega, lõppesid kaugelt üle südaöö pärast suurt kontserti minikontsert tite ning diskodega ööbimispaikades ja proovime end sisse elada Gaudeamuse põhiüritusele, laulu ja tantsupeole. Läti Raadio ja sealse helirežissööri Viktors krundulise kaasabil on meie käsutuses heli üles toimunud kontsertidest. Sekka jutuajamisi meie ja teiste liiduvabariikide muusikategelaste ning tudengite õppejõududega. Tänasest saatest jätame juttudest välja peo peategelased, üliõpilased. Nende kanda jääb saate muusikaline ja meeleoluline osa. Üliõpilaste mõtteid nende endi peost kuulete eeloleva neljapäeva keskkavas. Niisiis 10. juuli Ogre lauluväljakule laululavale tulevad, millest ette kolme balti liiduvabariigi kõrgema ja keskerihariduse ministrid, Henrikassabulis Edgars linde ja Ilmar Nuut? Leedu kõrgema ja keskhariduse ministril Henrikassabulisel on käes põlev tõrvik Gaudeamuse sümboolne tuli, mis toodi eelmise peopaigast Vilniusest siia Riiga. Ühendkoore juhatasid Läti NSV rahvakunstnik Imanskokkars ja peo aujuht Nõukogude Liidu rahvakunstnik Vladislav Sokolov. Ühendkooridel Läti NSV rahvakunstniku taoman Skylise juhatusel, Holminovi Laul Leninist. Veidi laulupidude ajaloost 25 aastat tagasi, 1956. aastal Tartus Toome orus anti eluõigus uuele üliõpilastraditsioonile laulupeole. Kohal oli 2200 lauljat, tantsijat ja pillimeest Baltikumist, Leningradist, Karjalast, Valgevenest ja Ukrainast. Teine pidu oli 1958. aastal Riias. Kolmandat pidu oodati üheksa aastat ja siis lõpuks kohtuti taas Tartus, seekord Tähtvere lauluväljakul. Järgmisel 1968. aastal võttis tudengeid vastu Vilnius. Kolmeaastane paus ja taas Riia ning Ogre. Kuuenda peo organiseeris Tartu, sedapuhku oli peojärg kolmandat korda Eestis. See oli 1974. aastal. Eelmine, seitsmes Gaudeamus toimus kolm aastat tagasi Vilniuses, kust tänasele peole toodi siis peotuli. Ja nüüd oldi taas juba kolmandat korda Riias. Nii rohkearvulist pidu kui see pole senini olnud. Geograafiline haare ulatus Tomskis Kiievini korkist pilissini. Üliõpilaslaulupeo senised päevad on püüjast möödunud üksjagu kärarikkalt. Proovi tihedalt. Ega sellist hetke ei olegi olnud, kus kusagil päris vaikuses oleks saanud kellegagi rääkida või vestelda ja see on ka üksjagu loomulik, sest kohv on siia sõitnud tõesti väga palju. Noori inimesi Eestist nende hulgas aga meie, Eesti üliõpilased, delegatsiooni staabiülema asetäitjaks on Eesti NSV kõrgema ja keskeriharidusministeeriumi teaduslik-metoodilise kabineti juhataja Valdur Talts. Ma usun, et teie olete vast üks õigemaid inimesi, kelle käest küsida, palju siis Eestist siia peole inimesi sõitis? Millise printsiibi järele järgi valite üldse meie Eesti delegatsioon sellises koosseisus, nagu ta siin on? Võib-olla alustaksime sellest, et meenutame 70 kaheksandat aastat, mil toimus samasugune üliõpilaslaulupidu Vilniuses, kust Eesti NSV delegatsiooni koosseisus võttis osa umbes 900 üliõpilast. Nüüd on sobiv märkida, et käesoleval aastal Riias meie delegatsioon koosneb umbes 1300-st üliõpilasest. Kui vaadata kõrgkoole eraldi, siis kõige suurem delegatsioon on kohal Tatu, riiklikul ülikoolil. Ja see arv sobib hästi. Tuleval aastal oleva ülikooli juubeliga nimelt 350 üliõpilast on kohal. Need moodustavad kuus kollektiivi ja suurimat kollektiivid, on ülikooli naiskoor üle 70 osavõtja ja siis rahvakunstiansambel ligi 60 osavõtjaga. Tallinna polütehnilisest instituudist ja Tallinna Pedagoogilisest Instituudist on kumbagist õppeasutusest 300 osavõtjat. Epast 200 osavõtja ringis. Eraldi tuleb märkida Tallinna riikliku konservatooriumi osa meie delegatsiooni koosseisus. See moodustab 150 üliõpilast. Eraldi sellepärast märkida, et varasematel laulupidudel konservatooriumi üliõpilased esinesid ühe kooriga üks segakoor oli neil 25 30 osavõtjad. Ja näete, tänavu on 150 osavõtjat. See siis koosneb kolmest koorist ja puhkpilliorkestrist. Veel peale üliõpilaskollektiivide osaleb videol Tallinnast segakoorile voorus, kus põhiliselt laulavad tudengid ja eeskätt konservatooriumi tudengid. Rahvatantsijad on traditsiooniliselt selle osavõtjateks, kuid alates sellest teost esmakordselt osalevad üliõpilaslaulupidudel liikumisrühmad. Liikumisrühmad Eesti NSV Est koosnevad 240-st osavõtjast sealhulgas sammus Pedagoogilisest Instituudist üle 100 osavõtja ja Tartu riiklikust ülikoolist 80 osavõtjat. Ja taaspeole teiste liiduvabariikide kooride üksikesinemistele järgnes Eesti üliõpilastaidluskollektiivide kava. Glinka patriootiline elamul esitas ühendkoor ja puhkpilliorkestrid Alo Ritsingu juhatusel. Aleksander Läte Laul rõõmule esitasid Eesti ühendkoorid. Dirigeeris Eesti NSV rahvakunstnik Ants Üleoja. Kantemus paardoshi muusika dirigeeris vabariigi teeneline kunstitegelane Vaike Uibo. Arvo Ratassepp, teie olete olnud nüüd seotud kõige sellega, millised on teie muljed? No muljed on toredad, aga mis siin siis enam rääkida, kui ilmad on niisuguste erakordselt head olnud. Mul on isegi niisugune tunne, et see võimekas noortekollektiivide suur hulk, mis siin on võimeline vähese väiksemate proovidegagi sama hästi toime tulema. Ettevalmistused on igal pool hästi tehtud, iga liiduvabariik on oma kava kokku pannud, koos laulud lähevad. Nii et ma arvan, et tulevikus võime julgemalt vähesemate kuidagi hakkama saada ja võib-olla säilitame veel rohkem värskust ja särtsu. Mida te ütleksite üldse siin olevate kooride taseme kohta? No meie oleme arvuliselt, aga võib olla ka kõlaliselt. Nii esimesel kohal tagantpoolt, lugedes Balti vabariikidest, teistel liiduvabariikidel on juba väga suured kooride, mis eriti torkab kõrva ja silma, et neil on meeslauljatest ohtrasti peaaegu pooleks. Meil on paar-kolm rida seal tagamehi ja siis rohkem on naisväe päraltse laulmine. Te, olete varematel aegadel Gaudeamus teiega seotud olnud akadeemia kooridega käinudki? Kas varematel aegadel proportsioon kuidagi teistsugune olnud? Ei, eks ta meil on enam-vähem taoline olnud ikka naised peavad laust rohkem lugu, meil on naiskoor rohkesti ja segakooridel on ikka tavaliselt naishäälte ülekaal õige tunduv. Kas repertuaar nende pidudega on ka kuidagi muutunud, võib-olla raskemaks või huvitavamaks, kasvõi raskemaks kindlasti on muutunud kõik rasked laulud ei ole alati huvitavad, aga aga tundub, et iga liiduvabariik püüab oma kava juba seada kokku nii natuke keerukamate lauludest. Kas ei ole kunagi tekkinud ka sellist mõtet spetsiaalselt üliõpilaslaulupidude jaoks kuulutada välja ehk laulude konkurss ja missugune konkurss oligi tänavu aasta esimest korda ja lõppes just neli-viis päeva tagasi viimase vooruga, mille siis esitas Läti Raadio segakoor kus me kuulsime viis finaali jõudnud laulu. Ja oli huvitav, et esimeseks tulik läti plaktilise laul teiseks meie Gennadi Podolski 1000 aastat. Ja kolmandaks leedu autorilaul. Aga ükski nendest lauludest ei ole praeguseks ka teoskava, nad ongi mõeldud järgmise peo. Nii et igal peol saame kuulda uusi laule, mis lülitatakse järg kohe järgmisse laulupeo kavasse. Kas teie olite meie vabariigist ainukesena sellesse äri olin ainukene. Sellel Gaudeamuse laulupeole on ju ka väga palju külaliskoore üle Nõukogude liidul. On küll, koor on Moskvast, Leningradist, Tomuskist ja Gruusiast Moldaaviast? Jah, nad on laulnud üksikuid laule ja ma pean ütlema, et omast kohast oleme meie seda hästi korraldanud, külalised koordile korraldanud niisugusi, kontserdiõhtuid, saalides, siga, koor saab oma võimeid näidata ja arvan. Me teeme edaspidigi, et külalistele anda natukene rohkem esinemisvõimalusi, kui nad suures puuris laulab. Nii eile Ogreskiga koorik laulda ühe laulu, no see natuke vähe, kui sõidad kaugelt siia. Nii et arvame, et me järgmisel lüps laulupeol kuidagi neid õhtuseid, kontserte siiski korraldame edasi. Siinsele suure rahvamassi hulgas on loomulik. Kätesilm otsib ikka tuttavaid nägusid ja oma inimesi. Et kas on kuskil kellelgi rõivaste küljes mingi märk, mis viitaks eesti päritolule. Ka üks Tartu akadeemilise meeskoori mees hakkab juba selle poolest silma, et müts on kirjatud kõikvõimalike laulupidude märkidega ja siin on siis olemas ka ilmselt kõik Gaudeamuse märgist. Jah, teil on õigus, nad on tõesti peaaegu, kõik on olemas. Eelviimane jäi vahele. Oleks tegemist teleriga, siis paljud televaatajad ütleksid kohe, et ahah, seda meest ju teame, aga raadio kaudu ei ole ka kuidagi võimalik edasi anda. Inimese kirjeldus selles mõttes oleks kõige õigemgi teise ütleksite oma nime ja elukutse. Ants Nilsson EPA keemia kateedrist. Ma vist ei eksi, kui ma ütlen, et nii teie kui ka Alo Ritsing olite tol ajal juba lauljate ridades kui 1956. aastal. Tartu akadeemiline meeskoor kergitas üles mõtte organiseerida Baltikumi üliõpilaskonna vahel laulupeod. Jah, nii see oli. See oli vist 1955. aasta üldlaulupeol, kui Meie koor ja Tartu riikliku ülikooli naiskoor tulid mõttele peaks niisuguseid pidusid hakkama organiseerima ja siis neid 1956.-st aastast küll erinevate intervallidega on see saanud teoks ja nüüd on siis 25 aastat seda traditsiooni juba. Kas tol ajal oli koori eesotsas Richard Ritsing ja tema oli koori eesotsas ja mina olin siis noor laulja, esimese aasta laulja? Ma olen kõik peod kaasa teinud ja alates 71.-st aastast, see tähendab 10 aastat tagasi ka juhatanud, nii et siin Ogres on ka nüüd omamoodi 10. Taasta pääses, 71. aastal oli kao Kress. Sedasama laulupidu. Miks üldse sellist pidu taheti organiseerida ja, ja mida sellise peoga siis taheti nagu tõestada või mis oli selle peo eesmärgiks? Selle peo mõte on ennast küll tohutult tõestanud nende 25 aasta jooksul. Eks ikka üliõpilased vajavad omavahelist suhtlemist ja ühistunnet. Ja nii mõnedki asjad saavad selgemaks, võib-olla sellistel suurtel foorumitel. No nüüd on juba aastat nii palju edasi läinud, et tudengipõlv on ammuilma juba unustatud ja nüüd olete ise kateedris tegelete iga päev tudengitega. Kui nüüd katsuda ennast tagasi panna tolle aegsesse tudengi ikka ja vaadata praeguseid tudengeid, kes siin kaude haamusel osalevad, siis kas on mingisugust muutus ka märgata tudengite osas? Ei oska küll öelda, sest eks siis oli ühel osal tudengkonnast armastuslaulu vastu koorilaulu vastu, noh, meie seisukohast võttisest ikasse meeste laul oli hinnas. Ja peab ütlema, et nüüd viimased aastad on ka meie ridadesse toonud hulganisti noori lauljaid ja paistab, et see koorilauluala on küllaltki populaarne. Kuigi ka tänapäeva tudengkonnas muidugi on laialt levinud mitmesugused lindimuusikat, diskod ja nii edasi ja nii edasi, aga siiski koorilaul on omal kohal ja ilmselt pikkadeks aegadeks. Kasse varematel laulupidudel on olnud võib-olla kontakt ehk rohkem kui praegusel laulu peal, ma mõtlen just kollektiiviti ja teiste liiduvabariikide kollektiividega. Võib-olla küll, sest selle bioorganisatsiooniline külg on kuidagi nii. Limiteerinud selle aja, et praktiliselt niisugusteks kohtumisteks teiste kollektiividega, meil on siin ka mitu sõpruskoori nagu ei kipu lihtsalt jääma aega ja ka meieni traditsiooniks kujunenud veepidude ja muude selliste toredate ürituste jaoks. Nüüd siin lõunavaheajal sai teoks jalgpallimatš Eesti Läti meeskooride vahel, mis lõppes sõbraliku viigiga kaks kaks. Nii-öelda ikka mitmekesist tahab seda peokava. Ja me tutvume ka selliste kollektiividega, kellega meil võib-olla varem suhted ei ole olnudki. Tore oli leedulaste programm, see oli täistants. Ja oligi nii, et leedulastel oligi suuremaidki osa, kavas moodustasid tantsud. Need oli seatud ühtseks kompositsiooniks. Tantsijad tantsisid laululavaesisel väljakul. Muruplatsidel lahe treppidel leida ka tantsu kaasa koorilauljad ja mis seal parata, ega siis pealtvaatajatele istujatele käsu antud ka nemad tõmmati tantsuringi. Väga rasked päevad olid võimlejaid, tantsijaid, nemad said kõige rohkem valu ja vatti, proov, proovi otsa. Kõik see aga kandis vilja. Meie rahvatantsijad said suurte ovatsioonide osaliseks. Teevõimlejate kompositsioon meri, Liia Palmse lavastusena. Rahvatantsijad ja meie delegatsiooni liikumisjuht Mait Agu tegid tõesti head meelt. Eile õhtul toimus Riia metsapargi laululaval suur rahvatantsu ja puhkpillipidu. Ja seal võib öelda, et Mait Agu ei saanudki palju oma jalgadel käia. Ikka ja jälle nägime teda õhus ja tantsijate kätel. Aplausi tulid, võimsad lillesülemid, suured. Mind võlus muidugi kompositsioon, kodumaine viis, mida me nägime ka hiljutise rahvatantsupeo sõpruskontserdil ja eriti jooksupolka uus redaktsioon. See oli nii lustlik ja nooruslik kusjuures ei oldud sugugi liiga tehtud tantsuetnograafia-le. Ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi rahvatantsurühm esitas sellega suure mõnuga. On aga Mait agul endal tantsu ja peo kohta öelda. Kui ma kuulasin seda Kukerpillide sisse mängitud jooksupolkat, kus on vahel siis selline vokk, Algne osa, et parem hea sõber kui pool lehma katusel, siis ma hakkasin otsima sellist lahendust ja arvasin, et võiks ja punarühmade koosseis on selline, et tüdrukuid nagu ikka, meie rahvatantsus palju ja ja poissi vähe, et siis kas ei võiks tantsu põhimõttega olla nii et kõik need neiud tavatsesin võluda neid üksikuid noormehe kirja pakkuda on. Ja siit siis alustasime jooksu, polkast jooksupolkat tavalises paaristantsuna peale ja lõpuks siis üks poiss sai endale neli tükki neid keerutada. Kui kaua te üldse seda meie Gaudeamuse grupi liikumist seadsite, kui kaua on meie tantsijad proovi saanud teha selle programmiga, mis siia Riiga kaasa toob? Kuna meil oli nüüd tantsupeo aasta, siis kogu peo ettevalmistamine oli meie jaoks väga raske. Me saime eelnevalt eraldi Tartu ja Tallinna proovid käisid repertuaari üle vaatamas koos teise lavastaja pädevuse ballettmeister. Ülo Luht vigastanud. Kui alustasime enda tantsupeoproove kolm päeva, kogunesime lauluväljakul ja püüdsime selle programmi eesti tantsule, no paika pandud. Aga siis oli hirmus asi, alustasime terve nädala, tegime teisi proove ja kõik see ununes. Aga siis oli kohe pärast meie pidu siia sõitnud, nii et kas ta nüüd tehniliselt päris puhas, meil on seda raske homne päev nagu näitab seda, et Tallinnas tantsisite te seda kodumaist viisi seal laululavaesisel muru, mis oli poole võib-olla isegi kolm korda suurem kui eilane, väiklane lama. See on üldse raske selle selle aasta Riia talvede Gaudeamuse peo juures, et on pakutud välja väga palju esinemisvõimalusi. Tre kontsert, neli päeva järjest, kontserdid, kontserdid, Fatouci juures, lava mõõtmed on peaaegu iga päev erinevad. Ja mis oli veel meie jaoks suur üllatus, mida me saime teada suhteliselt hilja, sest algselt oli Riias tantsupidu planeeritud kaugemale tasandile ja me alustasime oma jooniseid juba jooniste tegemist, lähtudes suure staadioni mõõtmed. Ja siis pidime isegi oleks täpsem öelda, et osa tantse näiteks kodumaine, nii et selle tantsu loomise juures kuidagi koe tunnetan, et ta on nii lähedalt, nõuab muruväljakut. Järsku ma vaatan, et asfaldi peal, mis on tuleva tants, kaotab oma võrust emotsionaalselt on jah, see on tõesti vist võib-olla uus uus suund, et püüdsime anda võib-olla isegi väikestele lõige läbilõike nagu eesti tantsu arengust lähtudes seal folkloor, sest raditantsust ja jõudis siis meie praeguse tavafinaalini kohus koju minna, kus juba muusika töötlus ise pakub välja sellisena veidi isegi kraatlikke lahendusi, triivi, aga teiste liiduvabariikide osas olete te saanud jälgida nii suurt seitsme oleme küll proovi käigus. Ma arvan, et küllap üldjuhi vanuse printsiipidest tuleneb terve terve kava ülesehitus. Leedulastel on eesotsas vanameistri haarite ja sellepärast nende kava on nagu sellist traditsioonilist traditsioonilist plaani. Rohkem meeldis mulle lätlaste kava saama, pean selle peo peaballettmeistrit Huldisteini väga huvitava käega loojaks ja Läti kava on vastu. Me kesisem, nendel on täiesti selline huvitav nagu tudengite peoks ekstra loodud number, mille pealkiri on üliõpilaste suvevaheaeg tantsimas sportlikus riietuses, veidi nagu meie liikumisrühma stiili aimab vari uudisegruppe ja väga ei, ta polnud seatud finaal, mis on just nimelt tudengilt võib-olla natuke mindud eemale sellise rahvatantsus juba traditsiooniliseks kujunenud akadeemilisest väga väljapeetud rahalist, aga siin on natukene hullamist ja rõõmu ja sellist tantsimise lust. Tantsupidu läks korda, puhkpilliorkestrite esinemine tekitas elevust, pani pealtvaatajad kaasa elama. Te kuulete ühendpuhkpilliorkestritele Raudonytkise pala hea tuju. Dirigendipuldis Leedu NSV teeneline kunstnik Eduardas Brazauskas. See kõik oli eile täna pidu, jätkus Riia metsapargi laululaval. Iseenesestmõistetavalt oli lätlaste kavas esikohal Raimonds Pauls looming. Me oleme sinu kodumaa. Dirigeerib Imanskokkas. On siia sellele peole sõitnud enam-vähem kõikide kõrgkoolide rektorid. Meie Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor Rein Virkus on hästi palju kaasa teinud selliseid pidusid ja ise aidanud neid organiseerida. Sedapuhku olete te siin pealtvaatajana. Millised on muljed? Muljed on väga head. Eriti hea mulje kauplex toimunud rahvaste sõpruse kontserdist, aga ka tänasest rongkäigust ja sellest linna erinevates paikades toimunud sõpruskontserdist. Me võime öelda, et üliõpilaste laulupidu on rahvaste sõpruse pidu, me tihti palju räägime rahvaste sõprusest veetses situatsioonis, ikkagi tunnetame selle öeldu mõtet siin teos kui palju erinevaid rahvaste esindajaid, väiksest liiduvabariigist, minul olevatel andmetel. Ja kui palju noortel kokkusaamisi ka väljaspool kontserdiprogramm oma Instituudi tasandilt vaadates ikka mõtlema sellest, et see on õige rahvaste sõprus, kui ta jõuab iga üliõpilaseni, jõuab välja noorte inimestevaheliste konkreetsete kontaktideni sellest Me oleme unistanud ja seda ideed ka püüdnud realiseerida, siis ma vormina tänasel pidupäeval seda, et selleks võimalused tõesti olemas on. Natsid võiksid koolide erinevate liiduvabariikide kõrgkoolide noorte vahel kojada üsna püsivad kontaktid. Laval on paljurahvuseline ühendkoor Eduard Oja, kanga kudumise laul. Lilled, lilled, lilled, peegeldid lähevad ära, sead, suured tammepärjad, sülemitäied, lilli, karikakraid, rukkililli, nelke, roos, köiti. Ja nüüd ei ole enam midagi teha Tartu akadeemilise meeskoorimehega Narva Ratassepale ringi ümber Peinud. Ülikoolinaised võtavad veel omakorda ringi ümber. Arvo Ratassepp on õhus. Üle meelikust vallatus, tänulikkus seda kõike jätkub, keegi ei pane pahaks, kui midagi tehakse, nii nagu seda ei ole just stsenaariumis ja paberitel kirja pandud. On üliõpilaste pidu, on nooruse pidu. Üliõpilaslaulu ja tantsupeo Gaudeamus kaheksas finaaliks oli Uldiš teine seatud kompositsioon läti populaarse rahvatantsu suut Malinas veskiainete. Siin osalesid kõik lauljad, tantsijad, pillimehed, pealtvaatajaid, ülemeelik tuulis, teine selline oli. Praeguseks on pidu Riia metsapargis lõppenud. Laulud ja tantsud jätkuvad aga koduteel. Nägemiseni. Jääme ootama uut laulupidu, Gaudeamus üheksandat. Kohtumiseni Eestis 1984. aastal.