Ajaloolane, Tiit Aleksejev, te olete viimasel ajal süvenenud niisugusesse ajaloolisse nähtusesse nagu palverännakud noh siis kuskil 11. 13. sajandil. Aga kuidas on tänapäeval, kas niisugune mõiste palverännakud, kas see on tänapäeval aktuaalne ja kes seda kasutada? Jah, siin tuleks võib-olla eristada siis palve, rännakud ja ristisõda, et algne tähendus tõesti kogu sellel kampaanial oli, oli palverändpere Krinatsio ja ja mõiste ristisõda tuleb kasutusse kusagil 13. sajandil ja näiteks siis võib-olla oma inglisekeelsel kujul krusseid inglise keelde see sõna alles juurdub 16. sajandil. Aga, ja nüüd ühel hetkel see mõiste läheb tavakasutusse ja siin sattusin just lugema prantsuse uudisteagentuurist oli teade, kus üks al-Quaeda siis tippmehi või siis al-Quaeda juhtkonda kuuluv inimene ütles nagu rahulolevalt, et Jeemenist on saanud selline toetusbaas seonistlike ristisõdijate vastaseks võitluseks, et oli siis kasutatud sellist mõistet nagu kohas Eeesseonist, selgelt on näha, kuidas siis on liitunud Iisrael ristisõjad, Jeruusalemm, sionism, sellest on tekkinud küllaltki selline plahvatusohtlik sulam. Kogu ristisõdade temaatika jõuab näiteks moslemite teadvusesse alles 19. sajandil. Ja see toimub siis läbi panna. Rabismi oli selline liikumine ja selle eestvedajateks olid inimesed, kes olid haridust saanud Läänes. Ja kes siis hakkasid juurdlema ristisõdade ajaloo üle. Sellepärast, et Ta islamimaailmas see protsess või ristisõdade selline ahel ajalugu oli, oli unustatud, tähendab siis araablase tarid selle täiesti unustanud, see tuli nagu nende teadvusse hiljem uuesti, väga jõuliselt tuleb see mõiste poliitilisse kõnepruuki president Nasser ja siis viiekümnendatel, kui oli aktuaalne Suessi kanali, et ikka ja toimus selline võimas Lähis-Ida araabia riik, Gide eneseteadvuse kasv. Meie Euroopas võib-olla praegu ei kujuta ette, kui suure haava nüüd on see tekitanud tagantjärele araablaste moslemite hinges ja teadvuses see, et nendega on nii halvasti ringi käidud, et see annab neile nagu õigustuse või põhjenduse kätte maksta või saan ma õigesti aru? Jah, tõepoolest, selline selline tõlgendus näib, on seal levinud, aga kas pole kummaline, et Lähis-Idas ristisõjad? Kristluse seisukohalt oli ju kaotatud üritus, et 13. sajandi lõpus kristlus sellise sõjalise jõuna või siis õigemini ristimärgi all toimunud sõjaline üritus oli seal lõppenud, et lääne relvakandjad sealt lahkusid ja nad ei ole sinna kunagi enam naasenud. Islam võidutses nii-öelda igal rindel samal ajal, kus ristisõjad olid edukad just nimelt lääne pool, radikaalse islamismi meelepaha nüüd pühamaa seisukohalt Palestiina Süüria seisukohalt on ju täiesti alusetu sest seal oli nende triumf täielik. Et läheme nüüd selle kaksiknähtusi või selle paralleelnähtuse alguse juurde liikusid koondused, hakkasid levima kuuldused, vot ja seal, eks ole, seal Kristuse hauda ja pühasid paiku rõvetavad moslemid ja nii edasi on tarvis asjad korda teha, on tarvis kättemaks standardis minna päästma. Ja siis hakkas tõesti mingi niisugune kobrutamine, hakkas peale, kuidas te näete, missugused niisugused esimesed etapid oli? Ma nagu selle esimese etapi viiks ajas märksa kaugemale, sest kui me nüüd mõtleme islami ekspansiooni algus seitsmendal sajandil, sisuliselt 15 aastaga vallutatakse kogu Rooma, Aafrika, kogu Süüria, kogu Palestiina, Egiptus, et see protsess on kiire ja sama toimub ka siis tänapäeva Euroopa aladel. Sisuliselt vallutatakse ära suurem osa tänapäeva Hispaania territooriumist Lõuna-Prantsusmaa pool Itaaliast, et see edasitung on väga võimas ja Läänes Euroopa aladel selline hirm agressiivse islami ees. Moslemid, keda siis tähistatakse mõistega uskmatud on siiski väga suur. Aga nüüd konkreetselt siis vallandab sündmused, lahing, mis leiab aset, et aastal 1071 mansikerttis, kui siis Bütsants kaotab ühe ainsa operatsiooniga sisuliselt neljandiku oma territooriumist ja ajaloo areenile on ilmunud täiesti uus hõim või õigemini hõimude kooslus seal tšukid. Nüüd see seltskond on märksa agressiivsem ja konkreetselt, et hakatakse taga kiusama palverändureid, kellele ennem on siis võimaldatud ligipääs Jeruusalemma. Neil on võimaldatud püha haua külastamist, tee on olnud lahti. Algne sõnum me küll päris täpselt ei tea, milline see sõnum oli, aga suure tõenäosusega oli see sõnum. Üleskutse ida kristlastele appi minekuks kannatavatele usuvendadele on väga vähe teada, meil kogu sellest algsädemest on teada, et Klermoos toimus kirikukogu, on teada, et sellele eelnes urbanus, teise paavst turbanust, teise, selline ringisõit Euroopa ülikute seas, kus ta otsis ideele toetust. Aga suure tõenäosusega tuli paavstile endale üllatuseks, millise jõuse sõnum saavutas? Kirikukogu ju ise kestis kaheksa-üheksa päeva kõne, millega siis sündmused vallandusid, kui nii võib öelda, leidis aset kirikukogu viimasel päeval ja Urvanost teine, siis näib, et ta tegi väga dramaatilise etteaste, rääkis usuvendade kannatustest ja sellest, et püha maa tuleb avastada. Suure tõenäosusega oli seal 200 300 kuulajat ja siis hiljem tehti neist tuhanded. Nüüd see on jällegi keskallikatele omane selline nõks, kus siis võimendatakse teatud momente osalejate hulka langenud hulka verevalamise ulatust, ohvrite kannatusi ja nii edasi ja nii edasi. Tekkis mingisugune joovastus, vaimustus ja siis läks mingisugune rahvahulk liikvele kas oli organiseerimata lihtrahvamass või kuidas peab. Ta praegu kujutama jah, toimusid kaks kampaaniat, et Klermoon kirikukogu leidis aset novembris ja siis varakevadel juba läks liikvele nii-öelda lihtrahva ristikäik. Tavaliselt kujutatakse selle all siis talupoegade massi organiseerimata lihtrahvast see päris korrektne ei ole, kuna on teada, et ka nende seas oli sõjamehi rüütleid tänapäeva mõistes siis professionaale, kogu see minek oli piisava valmistuseta, esimene siis nii-öelda lihtrahva risti retk hävis, Seltšukid purustasid selle ühe ainsa lahinguga, enamus neist siis tapeti, müüdi orjadeks, väiksem seltskond pääses professionaalid, kes suutsid siis kokku hoida ja kaitsta ennast ühe lossivaremetes, oodates ära Bütsantsi abiväed. Ja see oli päris heaks õppetunniks hilisemate ristiretkede korraldamiseks. KõrgFjodaalid, kes siis Järgmist ristiretke suunasid, ootasid oma aja ära, ootasid saagikoristuse lõppu ära ja nüüd see minek oli märksa rohkem ette valmistatud. Ja seda siis pälvis ka, pälvis ka edu. Me räägime aastast 1097 ja räägime aastast 1096. Ajaloolane Tiit Aleksejev teilt on ilmunud sel teemal hiljuti raamat pealkirjaga palverändkuidas kulges nüüd see teine, see Zenjööridesse ülikute retk, see oli Annelikum, seda me teame, mis on sealt värvikat praegu teha. Kuigi ma olen hariduselt ajaloolane, ei olema praktiseeriv ajaloolane, et ma lihtsalt kasutasin, kasutasin ristisõda nagu ainesena oma raamatuks ja ma just mõtlesin selle peale, et eesti keeles on olemas suurepärane romaan, mille on kirjutanud Karl Ristikivi ja mille pealkirjaks on siis viimne linn, mis räägib aastast 1291, kui langeb Acon viimne linn siis Palestiinas samal ajal selle alguse koha pealt, et väga palju tekste eesti keeles ei ole. Ja paradoksaalselt esimene ristisõda jättis väga sügava jälje nüüd kristliku lääne teadvusesse. See lõi omaette mütoloogia, lõi omaette teksti kirjutamise kultuuri. See tekitas täiesti uut tüüpi allikad uue kroonika kirjutamise traditsiooni. Ja see jäigi nagu sellise Jeruusalemma vabastamise võrdkujuks kättesaamatuks ideaaliks, mille poole ikka ja jälle pürgiti Sis tõlgenduseks ja seletuseks toodi siis ikka põhimõtet, et inimesed olid jumalast taganenud, et nad ei olnud oma hingelt piisavalt puhtad ja tuleb ikka ja jälle üritada ja see põhimõte püsib väga kaua. Räägitakse palestiina vabastamisest veel 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil. Ja kui 1900 seitsmeteistkümnendal aastal briti väed vallutavad Jeruusalemma Ottomanidelt, siis ilmub tolleaegses ajakirjanduses väga palju kleid, kus siis on öeldud, et me oleme täide viinud Richard Lõvisüdameürituse tema suurima soovi, et Me oleme vabastanud Jeruusalemma, et see ristisõja Jeruusalemma vabastamise püha maa ideaal on väga tugev ja kestev. Neid eesti sõdu oli mitmeid üle poole tosina, aga mind on hämmastanud, et neist võtsid osa ka tõesti kroonitud pead. Inglise, prantsuse, Ungarit, kuningad läksid ka. Võtsid osa sellest Jah, tõepoolest võimalik, et nimekaim risti sõdi ja on prantsuse kuningas Louis üheksas püha, kes siis valitses 13. sajandi alguses, kes siis osales ristisõjas osales ta meta piiramisel ja tema jaoks oli väga isiklik üritus. Tundub, et ta ei teinud seda sugugi prestiiži pärast või selleks, et tõestada nüüd, et prantsuse kuningas on ülim teiste valitsejate seas. Allikatest jääb mulje, et see oli tõesti tema südameüritus või südamesoov midagi väga isiklikku ja on nüüd raske mõista kogu seda panust või pühendumust tänapäeval võib-olla ehk Lui üheksanda ka seoses, mis ehk natukene illustreerib seda tendentsi. Mainiksin sellist sakraalehitis nagu Püha kabel, ehk siis Sasha Bell, mis asub Pariisis. Ja sisuliselt see on üksainus suur relikvaarium, tähendab siis sisuliselt üks suur laegas, kus hoitakse reliikviaid ja kabel, mis on kõrggootika. Püstitamine või selle ehitamine maksis 40000 liidrid ja nüüd reliikviaid, mida seal siis hoiti. Nende eest maksis kuningas Louis Püha 135000 Liivrit ja nendesse reliikvia teks oli siis Kristuse okaskroon tükike tõelisest ristist ristist, kus siis lunastaja oma hukatuse leidis. Ja see võib-olla näitab, see proportsioon näitab nüüd tähtsust või tähendust, nii, mida siis omistati kõigile nendele püha maaga ja Kristuse passiooniga seotud reliiklejatele, seikadele, sündmustele. Ajaloost on teada, aga niisugune värvikas rüütli nimi nagu Valterd tühi pung. Millelegi see muidugi osutab see nimi. Jah, nüüd tühi pung on kummaline keeleline leid, prantsuse keeles on ta nimeks Sansa loa. Ja nüüd see on väga poeetiline väljend, see tähendab keegi, kes on loobunud omandist, kel ei ole omandit ja on kaks sellist ilusat mõistet eetriloa ehk siis olema ja omama. Ja nüüd, et tundub, et see konkreetne senior oli keskendunud olemisele ja mitteomamisel see nüüd ei tähenda, et tema rahapungi oleks, oleks täiesti tühi olnud, lihtsalt oli pühendunud millegile muule missugused saavad alla veel motiivid, miks inimesed läksid, neid motiive oli palju ja, ja nüüd nende motiivide tõlgendamine muutub ajaga. Näiteks 19. sajandi lõpus toodi just esile selliseid materialistlik motiive, soov siis vallutada uusi alasid, soov saada rikkaks koloniaal Fjotalism ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd tõsiasi näib olevat see, et enamus ristisõdijad, kel õnnestus ellu jääda, tulid tagasi märksa vaesematena, kui nad siis läänest lahkusid. On säilinud ürikuid, kus siis murelik rüütel kirjutab, et kogu eelseisev palverändvõtab ära umbes tema viie aasta sissetulekuna ainuüksi siis merereis maksis tohutu summa. Rikastumisest oli asi kaugel ja võimalik, et see materialism ei olegi kõige parem alus, et nüüd lähtuda. Hiljem on siis üritatud näha ristisõdades Lääne elujõudu. Ja see mõistega seostub siis suurte impeediumitega prantsuse impeerium, Briti impeerium, nende selline ülimuslikkust, nende tsivilisatsiooni kõrgem tase. Need tänapäeva ajalooteaduses näib domineerivat selline religioosse motivatsiooni tähtsus või õigemini sellest lähtumine. Ja kui me nüüd vaatame ristisõdu, siis tuleb meeles pidada, et tegemist oli püha sõjaga, aga nüüd natuke teistsuguses tähenduses. Ristisõjas oli väga olulisel kohal ka patukahetsuse moment, et tegemist oli siis Kristuse nimel kannatamisega ja see oli lühim tee taevasse. Ja nagu ütles üks tolleaegne dialoog, kristluse eesmärgiks ei ole täita seda maad inimestega, vaid taevast puhaste hingedega. Et sageli siis ristisõdijad nende jaoks, see oli omalaadne lunastus, Kristuse imiteerimine. Nüüd see, mis tegelikult lahinguväljadel aset leidis, mis inimestega toimus. See on omaette küsimus, puht psühholoogilises plaanis kõik need lahingud oma raskustega kampaania raskused. Et võimalik, et siin ei saagi tuua esile ühest motivatsiooni või üheseid põhjuseid, aga mulle endale tundub, et kindlasti oli asi sellisest lavastusest materialismi siiski kaugel. Kas või juba seetõttu, et majanduslikes kriteeriumites oli tegu kahjuliku üritusega. No seda ei pea ette, kui kahjulikuks osutub. Võib-olla on ka lootus saada ka mingisuguseid rikkusi vääriskive Kuldar ja nii edasi ja võib-olla tülikutel oli ka see uute maade saamise mõte peas. Osal nendest ma räägin, mina kujutan ette, et seal oli erinevaid. Tee kindlasti täiesti nõus, aga nüüd uute maade seisukohalt ma võib-olla tõmbaks paralleeli Iisraeli riigiga tänapäeval. Et jällegi nüüd Iisraeli riigi kestmine ja tema võitlus, et ei ole ka seotud majandusliku kasuga, et vaata et majanduslikult. Kui juudid on head, ärimehed on majanduslikud põhjused, on siiski teisejärgulised, et asi on rohkem nagu põhimõttes. Võimalik, et, et Eesti riigile näiteks oleks kasulik ennast Gazpromile maha müüa ja siis muutuda selliseks omalaadseks transiidibaasiks. Aga see ei tule meile pähegi. Nii et midagi taolist teatud reservatsioonidega võib väita, siis ristisõdijate puhul jah, loomulikult ka tolleaegses maailmas ei öeldud ära rikkustest ja maavalduste laienemisest ja ja kasutati võimalusi, et kõike seda saavutada. Aga nüüd majandusliku ekspansiooni tingimustes püha maa eriline edulugu küll ei ole, vähemalt mitte emamaa jaoks. See hulk oli suur, kes läksid, nendel olid oma ööbimispaigad kohe juba ette nähtud, kus neid siis toitlustada, Läti, kus neid võeti raha eest vastu. Olen ka lugenud fakti, et Jeruusalemmas linna sisse pääsemiseks pidi kulda. Ma ei tea siis, kui suure kullatüki linnale loovutama ainsa taas linna sisse pääseda. Jah, et see on nagu oma tasu oli ette nähtud. Aga jah, ka ka palverändilma ristisõjata siis esimese ristisõjale eelnenud palverenud ka see teekond ei olnud kerge minna jalgsi läbi, siis Anatoolia tuhandeid kilomeetreid karmides klimaatilistes oludes. See ei olnud lihtne, aga see lihtsus või kergus ei olnudki nagu ürituse eesmärgiks. Ma nüüd ise päris täpselt ei tea, kui suurt tasu tuli maksta. Aga võib arvata, et mingi lõiv seal kindlasti kindlasti oli, peamine oli see tee pühapaikadesse oli avatud, kuni siis Seltšukide tulekuni. Seal oli ju neid jõujooni palju jõudusid, kes omavahel grupeerusid, läksid jälle tülli ida ristiusukeskus Bütsants Konstantinoopol. Tema oli nende sündmuste üks keskpunkt saama aru, kuidas ta püüdis laveerida nende erinevate jõudude vahel. Jah, tol ajal, siis esimese ristisõja ajal oli Bütsantsi Basileuseks Aleksius esimene Komnenos väga tugev valitseja, väga hea diplomaat ja ta andis kõik, et siis tagasi saada kaotatud Anatoolia alasid. Nüüd Bütsantsi jaoks tollel ajal oli kaks surmavaenlast Seltšukid ennekõike aga türgi hõimud. Jah, allikates tähistatakse neid mõistega Turkoorum, Turkopolid, tänapäeva siis türgi asukate esivanemad, esiisad, aga need teiseks surmavaenlaseks spetsantsile olid normannid needsamad normannid, kes osalesid siis esimeses ristisõjas Bütsantsi liitlastena. Sest 11. sajand pandi kaheksakümnendatel aastatel oli siis normannide valitseja Robergiskaar alustanud oma sõda Bütsantsi vastu ja Aleksius Komnenas noore kindraliga oli ise nende vastu võidelnud ja üks tema selliseid põhivaenlasi puhemand krahv puhemand hiljem oli esimese ristisõjajuhtide seasse, võib-olla siis näitab kogu selle diplomaatilise mängu keerukust. Kristlased kristlaste vastu. Jah, nüüd kogu selles kisma või usulõhe tähendust ei tohiks sellel ajal üle tähtsustada veel, sest et selline ületamatu veelahe või, või väga süvitsi minev umbusaldus tekib alles 13. sajandil neljanda ristisõja tulemusena, kui siis luuakse ladina keisririik, kui läänekristlased vallutavad Konstantinoopoli ja sellest hoobist Konstantinoopol või siis Bütsants enam ei toimu. Ja alles siis vahe lääne ja idakristluse vahe muutub siis tõeliselt suureks. Tollel ajal räägitakse ikkagi usuvendadest Ida kristlastest ja Lääne kristlastest. Tõsi, aga see vahe ei ole ületamatu. Kas ristisõdijad õnnestus linnast mööda juhtida, seal muidugi pingeid oli ja seletamisteni nad vist läksid, eks ole, linnast mööda ja läksid siis otsekohe siis. Türgi lääneossa praegust mõistet ergianatooliasse. Alguses oli eesmärk Konstantinoopolis kokku saada ja tundub, et Aleksius esimese Komnenose plaan oli värvata läänest palgasõdureid. Mida rohkem, seda parem. Tegemist oli Bütsantsi ammuse poliitikaga, selles ei olnud mitte midagi uut. Võib arvata, et lihtrahva ristiretk tuli Basilevusele ebameeldiva üllatusena ja ta üritas seda võimalikult kiiresti edasi suunata. Ja, ja siis esimese ristisõja seenioride ristiretke osalejad saabusid eri aegadel eri teid mööda. Ja Pasi lausel tolleks ajaks oli juba nii palju tarkust, et ta neid linnamüüride vahele ei lasknud. Laager püstitati siis väljaspool Konstantinoopolist võisid küll liikmed liikuda, linna viieliikmelised grupid son kroonikates ilusasti ära toodud ilma relvadeta, mis nagu tolle aja rüütli jaoks oli väga suur solvang, kuna relv oli vaba inimese tunnuseks. Aga Aleksius, esimesel õnnestus saada enamus juhtidelt osallibane ja tal õnnestus nad edasi suunata Ta anatoojasse, ilma et siis usuvennad oleks Konstantinoopoli kogu täiega maha põletanud. Ja võib arvata. Kergendus linnaelanike seas oli suur, sest tolleaegse kreeklase, Bütsantsi kodaniku ja tolleaegsel Lääne kristlase kultuuritase võis olla vägagi erinev ja mitte sugugi siis Lääne kristlase kasuks. Tiit Aleksejev teie raamatu minakangelane aja jooksul areneb, on lihtrahva hulgast pärit raamatu alguses pannakse paika, et on elu jooksul teinud nii sulega vehkimist kui ka mõõgaga vehkimist, et õlaliiges on seda mõõgaga vehkimist tunda saanud küll ja küll see minategelane, see on muidugi väljamõeldud koju ja ütleme nii, aga seal on üks mari ja tema südamedaam, see on ajalooline isik. Ühes õiges ajaloo raamatus peab ikka romantikat ka olema ja armastuse motiiv sees. Kui palju me sellest marjast ajaloost teame? Ma pean kahjuks tunnistama või üles tunnistama vist õige sõna, et ka Maria-Ann välja mõeldud, et kõik tegelased siis allapoole krahvi tiitlit on välja mõeldud. Ma ei pea siinkohal siis mõistagi tuleb öelda, et vaimulikud, paavst ja piiskop siis urbanus, teine ja Ademaarne pühi. Mõistagi on samamoodi ajaloolised isikud, aga nüüd ülejäänud seltskond on kuuluvad siis fiktsiooni hulka. Aga see on huvitav, et mis te ütlesite grafist allapoole ja see nüüd ei tulnud sugugi teadlikult, et see kõlab väga hästi. Et võib-olla see aitab nagu natukene kergendada seda mõistmist, aga nüüd, kui rääkida kirjutamisest, siis mingil hetkel tuleb ikkagi valik teha, et kas kirjutada ajalooteksti või kirjutada ilukirjanduslikku teksti ja mina olen läinud siis teist teed. See lugu on fiktsioon, ta on väljamõeldis. Aga ma võtsin endale eesmärgiks kirjutada ajaloolise jutustuse, mida ei oleks piinlik lugeda. Ehk siis ma üritasin vältida vigu ja nende vigade vältimiseks töötasin tekstidega, käisin kohapeal, üritasin mõista, mis toimus, sest on ju väga tore lugeda ajaloolisi põnevike või ajaloolisi romaane, aga kui on seal sees sellised väga lihtsad lapsused, siis see lihtsalt rikub nagu lugemisnaudingut. Te ütlesite, et käisite ka kohapeal saamas atmosfäärist ülevaadet. Kuidas nägi see sõit välja, see oli üks sõitja. Jah, see oli üks sõit ja keskendusin siis pühale maale. Käisin Iisraelis eelkõige siis Jeruusalemmas, aga ka teistes punktides, kus siis toimusid, toimusid olulisemad sündmused kaisa reas jahvas laatsaretis. Nii Iisraelis, mitte Süürias, mitte Süürias. Kas te üritasite mingitesse raamatukogudesse pääseda või ilmsete muuseumides käisite, jah, kuidas te ühesõnaga tutvusite selle kohalik. Alustikuga mind huvitas, nagu see keskkond eelkõige sellepärast, et kirjutades esimest raamatut pealkirjaga valge kuningriik, mille tegevus toimub Afganistanis, ma ise ei ole Afganistanis käinud ja see häiris mind sellepärast, et ma ei teadnud, millised värvid seal on, millised lõhnad seal on, millised valgus, et seal on, ma pidin seda nagu järgi kontrollima. Ja ma otsustasin, et neid asju tuleb siiski ise üle vaadata. Te liikasite seal kui eraturist või olite te mingi grupi liige või esinesid, teete seal, kui kirjanikest kogub materjali, kuidas te seal esines? Nii ma esinesin ikkagi Tiit Aleksejevi, noh aga päris huvitav moment oli, kui me olime kaisa reas väikese reisiseltskonnaga ja parajasti toimusid seal prokuraatori palee väljakaevamised ja need olid pool arheoloogid, kes seal toimetasid ja nad inglise keelt eriti hästi ei osanud. Prantsuse keelt ka mitte ja ka vene keeles suhtlemine ei olnud väga edukas, selline kummaline seltskond oli ja me ütlesime, et me oleme ajaloolased. Nemad said vist aru, et me oleme mingid tähtsad ajaloo korrupheeria, siis nad vedasid meid mööda, varemeid olid väga abivalmis. Et mis siis andis tunnistust selles, et teinekord nagu võõraste sulgedega ehtimine võib, võib isegi teksti kirjutamisele kasuks tulla, aga ma põhimõtteliselt üritasin seal üksi liikuda ja eelkõige aru saada maastikust ja keskkonnast, seal on paar väga huvitavat momenti, kasvõi näiteks sellise sõjapidamise seisukohalt. The hüdratsioon algab varem, kui tekib janutunne, mis on väga ohtlik. Ta peab nagu pidevalt hoolt kandma, et oleks piisavalt vett varuks ja samal ajal, kui me nüüd mõtleme tolleaegse sõjapidamise peale. Rõngassärgid turviseid, nahast metallist tugevdustega, rasked mõõgad, rasked möllad, kiivrid sadulas, loksumine, väga kerge. See üritus ei olnud. Ei, no seda võib arvata jah, ja ega see söögiasi ka ilmselt väga lihtne ei olnud. See küsimus. Jah, tõepoolest, ka kroonikates on öeldud nii, et enamus aega me ei söönud selleks, et sõdida, vaid sõdisime selleks, et süüa ja tolleaegse sõjapidamise üks põhimõtteid oli, et sõda peab ennast ise toitma. Kommunikatsioon või siis moonavooride vedamine. Sõdurite varustamine on väga moderne ja uus nähtus sõjapidamises. Keskaegne sõjapidamine toimus ennekõike reidide vormis mastaapsed, lahingud on haruldased avatud maastikul Euroopas väga vähetuntud ja põhimõtteliselt liiguti siis mööda alistatavat maa-ala üritati maksimaalselt röövida, provianti varuda ja see pool, kes suutis siis vastase toidust ilma jätta, sinna hulka kuulus, siis ka hobustele mõeldud loomasööt oli juba ette. Väga võidukas olukorras oli võidumees, oli võidumas. Nojah, me teame, eks ole, et seal on kõrbeala kuiv, alati on raamatus on ka juttu, et vihm tuli ootamatu õnnistusena. Aastaid vihma ei olnud, eks ole, me räägime juba nüüd anatoomiast. Me peame kõiki selle esimese ristiretke lugusid, seiku ja lahinguid ei hakka siin läbi võtma, aga see viimane lahing, millega teie raamat lõpeb, on küll väga värvikas, seal on juba need eeldused, eks ole, linna piiratakse, võimsad kindlustatud linna ja türklaste poolel on üks reetur ja seda teavad kristlased. Jah, raamatus saavad sellest teada kreeklased, õigemini siis kreeka salakuulajad, sel ajal, kui kui frangid, kui läänekristlased piiravad linna piiravad nemad siis garnisoni, nad üritavad leida sealt nõrka kohta ja see neil siis õnnestub ja, ja tänu sellele on ka võimalik, linna vallutamine. Nüüd siin on antud fiktsiooni värvingut, aga, aga huvitav on, on taas tõdeda, et raske on välja mõelda midagi põnevamat või köitvamat või uskumatut rohkem rohkem või vähem ebatõenäolisemad, kui elus tegelikult aset leiab. Sest nüüd kogu see teekond oli ka tõepoolest nii, vähemalt kui nüüd kroonikaid uskuda, et õnnestus leida üks garnisoni liige, kes siis krahv puhemondile müüs maha oma linna, pakkus oma teeneid. Jah, aga ta pakkus neid teeneid alles siis, kui ta sai teada, et tema naine petab teda ühe garnisoni ohvitseriga on tänapäeval kohane sõna tolle aja mõistes siis sõjapealikuga, et siis tekkis tal nagu isiklik motivatsioon sündmustes kaasa lüüa. Üks kroonika on kogu selle loo väga hästi kirja pannud, räägime Antiookia linnas praegu jah, täpselt nii ja siis edasi ja seda linna peeti vallutamatuks ja, ja tõesti võimas ta tol ajal ilmselt ka oli, kuna Justin Jaanus aegsed ehitusmeistrid olid seal endast parima andnud. Ja ristisõdijad ei üritanud kordagi seda linna tormijooksuga. Ta lihtsalt kogu see ettevõtmine oleks olnud lootusetu, et nad üritasid blokaadi näljaga linna alistada, aga nälg tegi oma töö ka piirajate seas ja oli tulemas abivägi ja kogu see linna vallutamine toimus sisuliselt viis minutit enne kahtteist. Järgmisel päeval oli abivägi kohal ja ma andsin neile sündmustele natukene värvi juurde ja ja siis tõin sisse neid väljamõeldud tegelasi, aga see nüüd, mis toimus päriselt 1098. aasta maikuus? Ma arvan, et see ei ole sugugi vähem dramaatilisem, et sellest saaks teha sellise toreda Hollywoodi stiilis põnevusfilmi, mis ilmselt oleks parem kui näiteks taevane kuningriik, see niisugune reetmine ja see fakt on olemas, see ei ole välja mõeldud teoritega tugeval pinnasel, kui ta seda formuleerisite, seda sündmustikku seal võib nii öelda küll. Kuidas seal oli, teil on kirjeldatavad, niimoodi seal oli, eks ole, nöörid ja siis olid trepid alla ja siis sai üles võtme abil sai siis sinna tarni, kirjeldage natukene, kuidas teie silmade läbi paistis? Teate, seda on praeguses olukorras ohtlik teha, sellepärast et ma ei tahaks nagu lugejaid eksitada, et ma ei tahaks neile anda valekirjeldusi ja samal ajal ei tahaks ma seda lugu ette ära jutustada, aga ma võin öelda seda kindlustused, neid on üritatud siis taastada, neid on uuritud. Et kõik need süsteemid olid tänapäeva mõistes siis autonoomsed. Et ühe torni vallutamine iseenesest ei oleks seal midagi tähendanud. Sisuliselt oli siis tegu paljude Citodellidega, nii et kogu see üritus pidi olema väga hästi ette valmistatud ja see läks ka korda tänu siis ründajate kiirusele ja otsustavale tegutsemisele. Ja Mulle endale tundub, et kui nüüd vaadata seda sõjapidamist, siis erinevus oli ennekõike motivatsioonist. Ja tundub, et ei kreeklased, Bütsantsi kodanikud ega ka Seltšukid Nad ei suutnud lõpuni mõista nüüd palverändurite, sellist fokusseeritust, eesmärgile, suunatust kõik või mitte midagi, sest tolleaegsed sõjaretked gaasis anatoolias olid samamoodi reidide vormis. Mingi seltskond, tuli, põletas, rüüstas, röövis ja lahkus. Nüüd ristisõdijad olid oma toetusbaasist väga kaugel neile üle ainult sõna otseses mõttes kas võita või surra pärast, et tagasitee oli väga pikk ja nad oleksid hävinud kindla peale. Ja võitmine tähendas suuresti röövimist. Võitmine tähendas linna alistamist, linn oli siis võtmemõiste tolleaegses sõjapidamises alistamata, linnu ei tohtinud selja taha jätta, selliseid vastasele tuvibaase ja loomulikult linnas olid ka toiduvarud veevarud, võimalus puhata, jõudu taastada. Tuli välja, et ühesõnaga, kas selle esimese ristiretke saatusi õnnestumine oli juuksekarva otsas ja me peame meeles pidama, et see oli kõige edukam ristiretke need seal oli, siis ikka juhtus ühte ja teist millest me kõigest rääkida jõua, näiteks. On ju huvitav teada, et oli ka laste ristiretk, oli vist Põhja-Aafrikasse, mis. Pest täieliku läbikukkumisega lapsetist, kas siis said surma Vi müüdi orjadeks oli jah, nad Palestiinasse ei jõudnudki, laste ristiretk leidis aset aastal 1212, kui ma ei eksi. Ja taas lähtealus oli siis pühakirja sõnumis. Selle seostamine sõja käed, nagu poeet on öelnud, et laske lapsukesed minu juurde tulla, ütles kolonel ja saigi kindraliks. Et mingi analoogne mõtteviis, et just nimelt süüta hinged suudavad siis vabastada Jeruusalemma. Aga need lapsed müüdi orjaks ja selle loo lõpp on väga kurb. Oleks prantsuse Belle Bocki aegne kirjanik nimega marsselshob, kes on kirjutanud suurepärase jutustuse või raske klassifitseerida. Võimalik, et seal on isegi rohkem novell sellest sündmusest, mida ma kõigile soovitan lugeda. Aga jah, kindlasti võib öelda, et ristisõdade puhul Lääne jaoks oli ebaõnnestumisi märksa rohkem kui õnnestumisi. Kui te mainisite, et esimese ristisõja saatus ripub juuksekarva otsas. Juuksekarv on tõesti väga peenike ja neid momente, kus tundub, et üritus on kindlale hävingule määratud, on mitmeid, need momendid korduvad ja tänapäeva sõjaajaloolastel võimeid, juristide laiemalt on siis raske seda seletada nüüd keskaja inimese jaoks seletus, sa ei ole ainuke, tegemist oli jumala toetusega ja see tagas ettevõtmise edukuse ja tolleaegset kroonikakirjutajad ei kahtle selles. Ja võin ette kujutada nüüd sellist lihtsat ristisõdijad, kes naaseb siis koju. Ta on üks neist õnnelikest, kes ellu jäävad ja ta hakkab mõtlema, et mis see siis oli, kuidas oli see kõik võimalik. Ja ka nüüd, 21. sajandi seisukohalt kõige loogilisem seletus on, et neil oli kas kuratlikult õnne või siis sellise helgema poole pealt oli neil lihtsalt taevane kaitset. No on öeldud, et hukkunute arv oli 750000, nendel ei olnud, on ja on võrreldud, et see tolleaegse Euroopa elanikkonnaga võrreldes kaoprotsent oli kõrgem kui Euroopas teises maailmasõjas. Et hukkunuid oli palju. Aga kui me nüüd lühidalt, võtame kokku, mis siis võttis ida, mis võttis lääs, on öeldud, et idast sai Euroopa palju asju ja tarkusi, mida ta ei teadnud varem aga et ida sai omakorda läänest just niisugust hakkajalikus pealehakkamist, energiat, tegutsemistahet, mis on ju ka hilisemal ajal Nad lääne Donuseks? Jah, teie loal ma läheks nende numbrite juurde tagasi, sest et tolleaegse Euroopa elanikkond esimese ristisõja alguseks võis see olla paarkümmend miljonit, pakuksin 40 ja võimalik, et siis 13. sajandi lõpuks võis olla kusagil 70 miljonit. Nüüd on arvutatud, et kokku siis reisis või elas pühal maal Jeruusalemma kuningriigis kõikides kampaaniates kõik hukkunud kusagil 500000 inimest. Seda ei ole tegelikult proportsionaalselt väga palju, sest me räägime sadadest aastatest ja need, mis puudutab konkreetselt esimest, et ristiretke, siis on välja arvutatud. Tõenäoliselt lahkus Klermoon üleskutse tulemusena kusagil 60000 inimest, nende seas rüütleid, professionaalseid võitlejaid professionaalse relvastusega oli kusagil 6000 Neist Jeruusalemma alla jõudis 15000 inimest, nende seas Sis rüütleid 1500. Nii et need arvud ei ole suured ja need arvud, et ei ole suured tänapäeva seisukohalt, aga kui me nüüd võtame näiteks sellise arvu heistingsi lahingus siis William Vallutaja lipu all sõdis kusagil 8000 meest ja nüüd see seltskond vallutas ära terve kuningriigi ja hiljem ei ole õnnestunud ühelgi valitsejal võid diktaatoril, tänu taevale seda korrata siis 11., mis on teie seisukohalt, olid need määratud arvud, aga kui me nüüd võtame kogu seda kolonisatsiooni pühale maale Palestiinasse hukkunuid siis aastasadade lõikes, siis tegemist ei ole nüüd, et siiski väga suurte kaotustega kristliku Euroopa seisukohalt. Loomulikult, kui oleks olnud võimalik seda inimressurssi suunata sissepoole kogu seda majandusliku ekspansiooni ja nii edasi ja nii edasi, siis oleks ehk kristlikule Euroopale kasuks tulnud, aga oleksite ka nagu ajaloos ei ole midagi peale hakata. Olid omad põhjused, miks need inimesed Palestiinasse läksid, miks nad seal hukkusid ja me ei saa nagu tollel ajal toodud ohvreid nagu oma sellise ratsionaalse maailma seletusega põhjendada. Kui nüüd minna plusside ja miinuste juurde, siis ühe äärmusena võib nagu välja luua prantsuse kõige kuulsama meedievisti nimega Šaclegov, kes on öelnud, et ainuke asi, mida Lääs võitis esimesest ristisõdadest tervikuna oli, oli aprikoosi. Et seda siis nagu enne Läänes ei tuntud ja pärast ristisõdu, siis teda tunti, aga tema siis kuulub nende ajaloolaste hulka, kes suhtuvad väga kibedalt ristisõdadesse. Nüüd selge on see, et toimub edasiminek arhitektuuris, kui me vaatame kas või seda, milliseid kindlustusi hakatakse Euroopas püstitama Bütsantsi ja Araabia arhitektuuri tolleaegse arhitektuuri mõjul. Edasiminek toimub meditsiinis, aineline kultuur saab väga huvitavaid impulsse, relvad, põllutehnika ja nii edasi ja nii edasi, peaks katsuma 11. 12. 13. sajandi seisukohalt neid sündmusi vaadata, mis ei ole kerge. Kuuldud saates kõneles palverännakutest ja ristisõdadest keskajal ajaloolane Tiit Aleksejev. Mina olen Martin Viirand ja me kuulasime selles saates lõike José Faiteni tsüklist rüütel roomanud.