Sarjas pealtkuulaja kohtame huvitavaid inimesi klassikaraadio kuulajaskonnast meie külaline algavas saates. Erki Telvar. Tänu Erki kodusele Lindi kogule saame võimaluse siirduda ajas tagasi aastasse 1995 aprilli hommikusse, mil läks eetrisse klassikaraadio esimene saade. Erkki Telvaril omapärane hobi lindistada raadiost otsesaateid, püüda kinni helikillukesi. Erki oli tollal viieteist- aastane koolipoiss, mil ta koduste vahenditega püüdis kassetilindile klassikaraadio esimese hommikukava lõike. Ja kuulame, kuidas need lõigud kõlavad. Tere hommikust, kell on pool minutit, üle seitsme. Tööd, alustab Eesti raadio. Klassikaraadio. Sergei Rahmaninovi šokina Rossini, Claudia, Maantee Verdi ja Robert Schumanni helitööd. Muidu kontserdi esimene pool kestab kuni kella kaheksani. Kella kaheksast kuulete 10 minuti jooksul uudiseid ja teateid ja me jätkame kaheksa 10 kuni kella üheksani. Kella üheksast 12-ni. Täna kavas saade klassikaraadio alustab, avasaates on oma lootuste ja heade soovidega muusikatoimetajad. Seal vahel küll 10 20 uudised. Raadiojaama saade jätkub kuni kella 12-ni. Nüüd on kellaga saanud kaks minutit üle seitsme ja alustame siis. Alustuseks Heino Elleri kulm vana flöödi, leia klaverile. Ja siis kuulata uudiseid. Klassikaraadio on külas kuulaja Erki Talvar. Erki, teie olete sellepärast huvitav inimene, teie olete klassikaraadiot kuulanud esimeses saatetunnis peale. Et kuidas te teadsite kohe õigel hetkel olla raadio juures? Ma kuulasin kolmandatega enne seda, kui ta kandis nime klassikaraadio ja olin ka esimese programmi kuulaja. Ja esimeses programmis ka pikalt reklaamiti ette klassikaraadio sündi ja selle reklaami ohvriks, kui nii võib öelda, ma siis läksin ja hakkasin kuulama. Ja vähe sellest, et te kuulasite Teiega lindistasid klassikaraadio alguse, mida me ise ei märganudki teha. Kuidas te seda tegite? Koduse kassettmakiga? Just tavaliselt kodusega makiga ma selle endale salvestasin, ma tegin Eesti raadiost salvestusi, see ongi minu hobi salvestada just sellist osa raadiost, mis tuleb otse diktorid, uudised võib-olla, sest et on teada, et need neid eriti ei salvestata ja need ei lähe arhiivi ja see on nagu minu hobi olnud eraldi kogumine linti ja nii sai siis klassikaraadio algus kaera salvestatud. Rääkige sellest hobist natuke, et millal te hakkasite hääli koguma ja mis te selle koguga nagu peale hakata? Salvestama Ma hakkasin 91. aastal. See oli üsna huvitav aega ka, siis sa ei lähe kahjuks lindistada ilmselt samad probleemid nagu raadiolgi lindil puudus ja nii edasi ja nii edasi. Ise ma olen, nimetan seda, kui ma ostan, kas ette päris kõvasti, et suitsupakid, ma ei suitseta ja kassetid on mulle siis suitsu eest. Ja 91. aastal siis alustasin, nagu ma ütlesin ja kuni tänaseni on see kestnud. Ja mis ma koguga edasi teen? Ma arvan, et olgu, ma suudan selle säilitada ja võib-olla kunagi kellelgi läheb seda vaja ja keegi teine teeb seda juba edasi. Sest et teatavasti nagu dokumentide, nii helidokumentide kui näiteks paberkandjate väärtus ajas muutub ja seda ei oska kunagi keegi ette näha, kuhu poole muutub ja tavaliselt on näidanud, et need, mis antud ajahetkel ei ole eriti hinnatud on kunagi hiljem väga väärtuslikud. Millised haruldased teil on seal kogus, mida te ise olete nagu rõõmus Te ütlesite kinni? Võib-olla just niisugused kasvõi seesama klassikaraadio algus, mida klassikaraadiol olemas ei ole, see on ju näiteks kas või võib lugeda üsna haruldaseks ja kui palju võiks seda tundide poolest nagu kokku Allaseda lindistatud materjali kõndides ma küll öelda ei oska, nüüd Capanica liite täis ja õde intidega teete, kas te kuulate neid mõnikord uuesti klaverit? Ma kuulan neid üsna tihti ja alustasin ma tegelikult mitte 91. aastal mitte kassettide elevaid lintmaki lintidele salvestamist. Ja ma praegu püüan salvestada nii palju aega on jõudumööda ja nüüd ka registreerida nii-öelda, keda ma lindistan ja mis asja iga kogu väärtuseni ja kõrgem. Kui on teada, mida ta sisaldab. Ja nüüd maga tagantjärgi püüan siis registreerida neid hääli raadiohääl ja, ja saate juppe, mida ma olen lindistanud. Mida te näiteks meie program, mis te olete viimasel ajal üles võtnud. Viimasel ajal? Eilse Tiia Tederi fantaasia saate alguse ja eilse uue diktori Andres Liivaku esimese hommiku alguse. Kas olete te ise ka raadiosaateid teinud või ma kujutan ette, et nendest samadest materjalidest saaks väga huvitavaid kompositsioone kokku panna? Ma ei ole sellele mõelnud. Aga mis puutub saadete tegemisse, ma olen kunagi olnud niisuguses lastesaates nagu kiiker kava olen natukene kaastööd teinud, sellega piirdub, siis minul on raadide praktika. Kas varem on ka keegi huvi tundnud teie kogutud lintide vastu? Ma ei ole neid eriti reklaaminud oma tuttavad võib-olla käivad ja kuulavad huviga mõnda vana uudistesaadet või? Kas te olete ka peale sattunud sellistele apsudele, kui midagi ei lase nagu juhtunud eetris ja eks neid on ka ette tulnud ja olen juhtunud näiteks peale ühele Eesti raadio uudiste lugejale, kes eetris ei olnud, võib-olla võib-olla teda ei oleks pidanud eetrisse lubama, sest ta ei olnud päris eetriks valmis? Võib-olla klassikaraadio poole pealt oli üks naljakas juhus, kui reetellassepal oli taustaks remondimehed, sattusid nii hoogu, et ta pidi saatega teate lihtsalt katkestama. Ta tegi seda väga loogilise koha pealt, aga see jäi. Aga kas te selle peale pole sattunud, kui meie saatejuht on lausa hüsteeriliselt naerma hakanud? Olen ikka Liina Fjuk, mis see oli, see, kui ma ei eksi, on seega mul lindis ja. Nüüd kuulame kõrvale põikeks ehtelindistust, mida Erkki Telvari kogus ei ole. Selle on teinud Eesti raadio arvuti otse-eetrist ja tegemist on katkendiga saatest Rostrum, detsember 2000, mil peale tõsise teose kuulamist stuudiokülaliste käitumine väljus kontrolli alt. Kõneleja ja kes viimasena naerma hakkab, on muusikakriitik Igor Karsnek kuulakem. Sel ajal jälle eufooriat ja teose pealkiri oli alkojätk käiv rahutu haud ja seal idioola kontserti mängisid patrisse palee biennaal jätta dirigeeris Chamzmak miljon, mitte see kuulus helilooja aitaks tema nimekaimu siit. Ja see teos oli siis esitatud Austraalia raadio EBS-i poolt tänavusele rahvusvahelisele heliloojate Rostrumile. Millised muljed meie stuudio külalistele? Ma ei saaks öelda, et see oli selline toonust tõstev teos kuulamiseks. Et, et pigem pigem siis nagu minu arvates nagu vastupidi see on selline pealkiri, see rahutu puuded on pidanud niisugune provokatiivne ja, ja siis ütleb, et see pealkiri sattus sinna peaaegu juhuslikult, aga noh, kuud aega, kui ikka ootab mingit sellist Õlitamist yriteerimist, midagi traagilist või grotesksed, noh, mida iganes ja, ja mida iganes, siin te näete minu jaoks issand olnud. Sest selle muusika sõi vioolakontserdi esimene faas oli minu jaoks täiesti rahulik haud. Puhast. Pärast läks järsku tugi ekspressiivne faas istuli, rahutu haud, aga siis ma saan aru nii et, et ma usun, et ma täiesti valel teel, et ma pean lihtsalt see pealkiri ära unustama ja kuulame rohkem muusikat ja siis tabasin ära vaata tegelikult nii selles esimeses kui teises faasis lihtsalt muusika tammud paigal rahulikult tähendab, et ta Ei aja ta naerma, eks ole, aga jutt on mingi rahutust hauast pat esimene faas, kus kus ma tajusin, et ma hakkan tõepoolest kuulama ja ja, ja siin ka meie kuulajate seltskonna pilgud nagu Lanesid, soli, vioola, soola kadents tähendab sinuni seda. Eetris jätkame, et tähendab, et pikk soolaka teed. See oli dokumentaal, lindistas saatest Rostrom 2000, mille salvestas Eesti Raadio peaarvuti. Me jätkame haruldase heliülesvõttega Erkki Telvari kogust. See helilõik on 1995. aasta esimese aprilli klassika raadioavasaatest. Lindistuse kvaliteet on kehva, aga sellepärast, et Erki Telvaril polnud tollal kodus Ida Ugavee raadiot mis oli klassikaraadio kuulamiseks esialgu ainuke võimalus raadiole. Lained on kinni püütud moel, mida on keeruline ümber jutustada, aga jutu sisu on arusaadav, niiet kuulakem. Tere hommikust, kell sai üheksa ja oleme otse-eetris siit klassikaraadio stuudios Eesti Raadio 22.-st stuudiost ja ärasaatega. Klassikaraadiotegijad ja stuudios oleme praegu kahekesi, Tiia Teder ja kõrval istub klassikaraadio produtsent Margit Peil. Ja nüüd lähema kolme tunni jooksul, mille sisse lõika siis Eesti raadio põhiprogrammi uudised. Kell 10 on meil plaanis mängida teile toredat klassikalist muusikat. Räägi natuke lähemalt oma programmid kavadest ütleme oleks, ehitas ühtedele olemusest ja nüüd ma kujutan ette, et kuulajatel on hõmmiku käo kuulatud. Meil oli õnne, et selgitada, kuidas meie kava on üles ehitatud. Ja tere hommikust ka minu poolt. Ja enne kui me läheme tänaste juttude ja soovide ja mõtete juurde, sõidame siit ameetrisse hambal. Kuuleksime, kõditab. Muusika ja kõlar ketrama kanni, muusika, ooperitalupoja au. See olnud intermetsa, mille esitavad põlgnhaanikud Neeme Järvi juhatusel. Kuule. Erkki Keldo mis on teie eriala, millega ta on nagu muidu tegelete? 2001. aastal kevadel ma lõpetasin Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduse erialal ja nüüd, millega ma tegelen, see on Eesti raadios raadio neljas programmis ja teen üsna oma hobiga sarnanevat tööd. Et see pidi õnn olema, kui hobi töö kattuvad. Nimelt tegelen siis Eesti raadio neljandikuga arhiivi ümbervõtmisega parematele helikandjatele, kui nad seda tavaline lint. Ma ei säili, kui vana on see neljanda programmi arhiiv, on seal siis kanud raadio, neljahäälset venekeelsed saated? Põhimõtteliselt arhiivi kui niisugust ei olegi olemas olemas lindid, raadium vahepeal laiali, see on väga ohtlik, sest et eriti ei hoolita võõrastest lintidest ja kergesti võivad nad sattuda prügikasti. Ja neid tulebki kokku koguda ja nii-öelda luua süsteem. Ja kui vana see on. Ja neljaajalugu on üheksa aastane, eks ennem ka venekeelseid saateid tehtud, midagi on ka varasemast ajast ka, põhiosa on siis seitsme kaheksa aastane umbes kui ta pedagoogikaülikooli lõpetasite, kas teie diplomitööga seotud kuidagi sellise helisalvestuse teemaga? Helisalvestuse teemaga jumala Eesti Raadio kolisin? Ma nimelt uurisin Eesti Raadio ajakirjanduse veergudel kuidas seda kajastati ja, ja kui palju aastatel 2000 ja 2001 kuidas teda taastati. Ma leidsin, et üsna objektiivselt ka endale üllatuseks. Sest et minul oli, ma ei tea, võib-olla kindlasti ka paljudel teistel. Et. Kajastamine ei ole nii objektiivne, võib-olla et kindlasti on moes kritiseerida mopeediraadiote külga, võtab raha ja miks üldse nii palju programme ja nii edasi, nagu me kõik teame. Aga vaadates üle neid artikleid, mis teatud ajavahemikus ilmusid, ei olnudki see asi nii hull vaid väga palju, räägiti ka positiivset. Ilmselt inimesel on selline omadus, et ta nagu tõmbab endale seda negatiivset, võib-olla liiga. Ma räägin iseendast praegu. Liiat loob endale mingisuguse pildi, mis on liialt negatiivne, võib-olla asi võib-olla alati ei olegi nii hull, kui ma vaatan, jääb hästi meelde ja. Hääletan, eks nendest inimestest, kes klassikaraadios on ikka nii viktoriine lahendanud. Kui kaua te olete osa võtnud? Ma hakkasin siis võtma osa, kui maakodusse telefon sisse pandi 98. aastal, siis sai nagu hakatud mängima. Ja kirja teel kirja teel viktoriin T ja T 97. aastal, siis esimesest mängust alates sinna kirjadele püüdsin vastata nii. Jõudumööda äratavastide lindistasid mängud ka. Ja teatud osa nende mängude lõikudest on mul olemas arhiivis ja nii-öelda. Aga kuidas teil on hästi muusikat, Matajate oskasite vastata? Ega ma nii hästi tunne jõulukese kaugelt välja paistab. Eks vastuste leidmisega oli ka ikka tükk tegu ja turnimist. Aga klassikaraadio on pidevalt kogu aeg kasvatavad muusikaliselt. Mis teie lemmiksaated veel on? Ei kummuta päris niimoodi. Juhuslikult. Vikerraadio on üks minu lemmikprogrammidest, mida ma iga päev vähemalt tunni jagu kuulan, kui mitte rohkem. Alustan ikka hommikul kindlasti hommikukavaga. Ja nagu me kõik teame, klassikaraadio Eesti raadiomaastikul ainulaadne, mis kõrvaga ma kuulan? Kõrvad on lahti kogu aeg, kui klassikaraadiot kuulan. Klassikaraadiot nagu niisama taustaks. Eriti kuulata, ma ei tea, kas saabki, sest et ta kohe tõmbab enda külge ja juhib tähelepanu endale. Lemmiksaated praegu imikute valimisega on alati väga raske need hüplevad ja aga ära tuua siis ikkagi, mida ma kindlasti kuulan hommiku kala teatuda saaja fantaasiaõhtul. Minu traditsioonilised, mida kindlasti vahele jätta, siis pähe, magamisega vahele. No eks mahedaga juua. Tänu Erkile põikame veel kord aastasse 1985. Tema lindiarhiivis on katkenud uudistesaatest. Sisu seletusest kuulete, mis esimesel aprillil 1995 üldse maailmas juhtus ja oluline oli. Ja siis järgneb ment Ene Pilliroo kaunite sõnadega klassikaraadioalguse puhul. Päevakaja esimene aprill 1995. Kell on kaheksa, te kuulete Eesti raadio uudiste kokkuvõtet stuudios an Erik Sammel. Eesti uus valitsus kavatseb jätkata seniste reformide põhimõtet, seda näitab koalitsioonipartnerite ühisprogramm. Estonia katastroofis ellu jäänud ja hukkunute pereliikmed nõustusid kindlustusfirma samas küll ettepanekuga. Väljamakseid alustatakse maikuus. Tänasest jõustus uus keeleseadus, metsamaterjali veol peab nüüdsest olema veoseleht. Ta alustas klassikaraadio. Tallinna kinomajas näidati Prantsusmaa kõige kallimat filmi. Jalgratastel peab alates tänasest olema riiklik numbrimärk. Otsust kommenteerib päevakajas liiklusekspert Kirilt heiter. Homme on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lörtsi või lund. Sooja on kuni neli kraadi. Algus oli tõpukovs, kiire, asjalik, mu meelest väga sümpaatne hommikuprogramm oli tänasel päeval, esimesel aprillil. Väljas on taas nagu tagasi tulnud talv. Aga meie programm töötab ka praegusel hetkel, mil eetris on Päevakaja. Ta töötabki hommikuti kella kuuest üheksani õhtuti kella seitsmest. Nonii nädalalõppudel on tekkinud programmid hommikuti kella seitsmest 12-ni. Laupäeval, kui pühapäeval iga nädalapäev õhtu toob kaasa erineva sisu. Siin ooperiõhtuid on nüüdismuusikaõhtuid, on vanamuusikaõhtuid, spetsiaalseid eduprogramm ja see tähendab seda, et üle maailma meeles andunud kontserdis vestlused jõuavad selle programmi vahendusel eetrisse. Ülekanded, kontserdid, naljadest on istunud, muusikaõhtud, on kohtumised, vaata ümbert väetidega tahaksin eriliselt tähelepanu juhtida kahele päevale. See on nädalavahetuste hommikud. Lähedane hommikut hakkab tolm ning siis soovi klassikahommikus teile head kuulajad on võimalik osaleda neile helistades. Soome hääldus ja pühapäeva hommikuti läheb eetrisse, laiendab muusikast võlutud, kuhu stuudiosse palutud nutta ainult muusik, muusik, vaid lihtsalt hingelt muusik, inimene, kes oma igapäevases elus tal on väga suur Ester mingil teisel erialal. Aga muusikat ta lihtsalt kannab oma hinges ja seda armastan, ma arvan, mitte klassikalise raadiost. Sünd praegusel kevadisel ajal on kaunis märk sellest, et ikka, mis kevadel tärkab, läheb õide, kasvab ja kanna sell ja ma loodan, et klassikaraadio abil väga paljud inimesed leiavad taas õlu rattunud, tasakaalustavad minu arust ja ennast elus. Homme hommikul alustab klassikaraadio taas kell seitse oma hommikut. Nagu esimeses muusikast võlutud stuudios on külaline Neeme tunder tänast hommikut, õhtused estraadimuusika. Ühtpidi on tõde ja klassikaprodutsent Margiti pääl ja nagu ütlesin, mõnus hommik oli. Mida te ootate klassikaraadio nende edaspidi? Klassikaraadio on olnud väga tubli ja, ja igasugustele vintsutustele vastu pidanud. Ja tahan ja ootan, et käsigradi jätkaks samas vaimus. Kahju võib-olla, et viktoriin ära lõppes. Kindlasti tasuks selle peale mõelda, et mõni mäng uuesti käima panna, selline suurem teatavasti ju päeva klassika plaadimängud, aga tahaks niisugust raamatutes tuhnima viktoriini ka kas saaks vastuseid otsida ja see on ka niisugune tore tegevus. Ma arvan, et kindlasti paljud kuulajad tunnevad sellest puudust. Kust te saate emotsiooni, mis üldse kavas on? Klassikaraadiokava ei olegi kuskilt võtta, ajalehed teda küll trükivad, aga suurte suurte kärbetega klassikaraadio alalistele kuulajatele, nii et see osa, mis ära trükitakse, tihti luugi peas hommikumuusikapäeva klassika pärastlõunal. Aga see, mis seal see ruum, see läheb nagu kaduma. Hea meel on, et klassikaraadio on ka väga eriline selles suhtes, et ta hoolib väga oma kuulajatest, saadab emaili teel kõigile soovijatele saatekava koju saadab arvutisse kava. Ja internet ongi, on ka siis üks koht, kus on võimalik täis kala kätte saada. Selle kala saamiseks peab ka ise kõvasti tööd tegema, veel kurb on, et mõni ajaleht ei, pole mõelnud selle peale, et võiks niisugust kava avaldada. Ei ole ju tegemist mingisuguse ühega 20-st raadiojaamast, vaid ikkagi raadiojaamaga mida eriti ilma saate kalata ei olegi võimalik kuulata, et väga palju jääb ju vahele, et kindlasti paneks südamele mõnele ajalehele, kes võtaks klassikaraadiokuulajaid kuulda ja ja võiks ikkagi avaldame täismahus seda saatekava. Kas ta mõnikord soovi kontserdist Kaleta saatnud? SUVI kontserditel püüan ka ikka, kuulan neid kogu aeg, aga ja olen ka helistanud, ma arvan, et ma ise arvan, et üsna tihti, aga huvitav on ka teiste soove kuulata, mida, mida parasjagu keegi mis nii-öelda popp on, kui niikuiniisuguseid väljendeid üldse tohib kasutada. Sind aga märgata, et on aeg-ajalt nagu mingi laine ilmub lagedale mingi esitaja. Ma ise ei ole nagu seda päris hästi tabanud, võib-olla kui mul on endal niimoodi, et ma Soodlas ikka see, kui ma helistan, siis ma suvi uuesti tavaliselt kuulata midagi, mida ma olen juba klassikaraadiost kuulnud, kas viimasel nädalal mõnes saates või kontserdist, mis mul hakkab meeldima ja siis ma mõtlen, et nüüd pühapäeval ma helistan ja soovin seda uuesti kuulata. Kas te arvate, kas need programmiseks kallal selline saada, kus kuulajad ise räägivad ja arutavad, mingit ma ei tea päevateemat? Ma olen väga subjektiivne selles koha pealt, ma arvan, et ei, sellepärast et teine raadiojaam, mida ma kuulan, on klassikaraadio nii-öelda kuidas öelda vennasprogrammi. Klassikaraadio vanaema vikerraadio ja seal väga suure hooga läks käima 98. aastal hommikuti kuulajaküsitlus. Noh, ja ma ütlen kohe minule see ei meeldinud, kui ma ei tea, võib-olla klassikaraadiokuulajad on kasvatatumad pisut kui vikerraadio omad. Aga, ja kui kuulata raadiojaamades neid saateid, kus kuulajad osalevad, siis tundub küll, et räägitakse kõigest muust, aga mitte sellest, mis on antud teema. Mulle meeldib raadiotöötajaid rohkem kuulata kui kuulajaid. Tänase saate külaline oli Erki Telvar klassikale raadiokuulaja, kelle kodusest Lindi kogust olid pärit ajaloolised helisalvestised. Esimesest aprillist 1995 millest algas klassikaraadioajalugu. Saate koostas Tiia Teder ja Pealt kuulajatega. Kohtume teinekord jälle.