Tere tulemast stuudiosse, proua Ilo, Jaik Rikberg, me räägime täna teie isast, eesti tuntud kirjanikust Johann jäigist, aga me räägime ka natukene teist. Ja ma tahangi viia nüüd meie raadiokuulajaid kurssi sellega, millega. Et te olete väga pikka aega elanud Prantsusmaal Pariisi, no ma ei tea siis satelliitlinnas või ütleme siis naaberlinnas ja mida te teete praegu? Me teame, et te olete olnud väga edukas tunnustatud giid, tegelenud Pariisi tutvustamise ja Prantsusmaa tutvustamisega. Mis te teete prae? Praegu olen ma siin ja olen väga rõõmus, et ta jälle saan Eestis olla. Minu töö praegu, nii on ikkagi giiditöö. Kui palju te praegu giidina töötanud? See oleneb, kui palju turiste tuleb, talvel on neid vähe ja kevadel ja suvel sügisel on palju. On nädalaid, kus on seitse päeva nädalas tööd hommikust õhtuni. On nädalaid, kus on kolm päeva, see oleneb täitsa. Kas teile helistatakse ja kutsutakse teid välja. Jälgi. See on võimatu, see plaani tehakse talvel. Sisse jäävad reisibürood oma oma kataloogid ja saadavad mulle need, kes minuga töötavad ja küsis, oskas oma. Seal on siis jaanuaris umbes juba, kuidas sa välja näed? Paljud arvavad, et kohapeal sisenevad giidilise rulli ajad pöidlaid ja ja turiski, lihtsalt tahad nüüd giidi? Täitsa vale, samuti tahab käia mule roosis näiteks punases veskis eesti keeles. Jah, et kohe tahavad kaha päev piletid, seal tuleb väga-väga kaua ette tellida. Teil on väga palju keeli, milliste töötajate? Ütelge see arvu? Mõtlesin, no ütleme nii, et viis nii nagu praegu räägin eesti keelt ja neli nii, noh. Siiski tuleb ju juhtub nii olukord, kus tuleb eestlane või mingi eesti rühm või perekond ja palub teie abi, proua, mis te siis teete, mis ust ja aitan muidugi nii hästi. Ei, ma mõtlen seda, et näiteks linna ja tutvusta. No kui mul on aega, siis ma teen seda. Kui palju on teil eestlasi läbi käinud teie käe alt, ütleme nonii, suurusjärk on see mõõdetav 100. Kasvõi oja muidugi tuhandetes ja võib-olla sest esimene eestibuss, sest tookord tuldi veel bussiga, see oli 91. aastal või teisel. See oli ilus kahekordne buss kuhu mahtus väga palju inimesi sisse. Ja sellest peale see on ikka 16 aastat, ike pigemini 1000, kui sära. Te olete neid eestlasi jälginud, kes Pariisis ja ka mujal Prantsusmaal liiguvad. Esimene vaesus, võib-olla esimene kohmetus ja esimene avastus on võib-olla nüüd selja taga. Kuidas on niisugune Eesti läbilõiketurist muutunud? Ega ta ei olegi muud õieti muidugi ma märkan, et siiski paljudele on rohkem võimalusi tulla ja paljud ülevalt meelega lennukiga, sest see on lihtsam. Näed, ei ole, eestlased on kõige targemad turistid mull ja sellepärast arvan mina, et varem ei saa käia-Prantsusmaal või oli väga raske tulla või sisele intuuristiga. Räägiti meile ei tea, mida ma vene keelt ei valda ja ma ei ole muidugi intuuris listiga töötanud aga eestlased on lugenud nii palju turistid näinud filme, nad tunnevad ajalugu, et nad on nii targad, kahe, et, et malm vaimustatud. Ma olen kuulnud ka niisugust juttu, et siiski oli raske infot hankida, siis püüti seda teha nüüd, kui info on käes, on huvi vähenenud, et inimesed ei ole enam nii targad kui enne, kas see on õige? Kas on pähe jäänud, aga nooremad seda võib-olla ei ole, aga nad kuulevad tavaliselt huviga. Kas eestlane on rohkem huvitatud, kui ütleme, mõni teise riigi Torist minu meelest? No seda on tore kuulda ja nii et ilmselt teie töö jätkub ka, ütleme siis niisukese elava giidinduse vallas, aga te olete andnud välja Pariisi raamatu, mis laadi raamatu? Ja isegi kaks kirjastus ilupõõsas muld juba ammu kirjutada ühe päeva Pariisi päevad lihtsalt vaatamisväärsused ja ajalugu ja neilt paar aastat tagasi kirjastus kanoopus palus mul ka ühe kirjutada, nii et neid on kaks. Teie üks tegevusvaldkond on ka see, et olete tutvustanud aidanud eestlastele jälle lähemale tuua. Teie isa, kirjanik Johan jäigi loomingut. Mis on viimasel ajal see, millega te olete tegelenud. Me kohtusime ühel üritusel. See oli vees kaart, meil niisugune kohtumine ja peaasi on see, et ma sain oma häid sõpru ja tuttavaid näha. Aastate jooksul, et ei saa üksikult kedagi näha ja siis otsustasime teha lihtsalt niisuguse õhtupoole. Kuidagimoodi teda teha nagu ainsaks kirjanikuks Eestis või maailmas. Et tema on ainult väike osa sellest peaosa on see siin? Maal on nii toredad inimesed, et me lihtsalt tahavad kõiki näha ja oleme need programmid korraldajad. 10 aastat tagasi toimus ka ju vägev konverentside sari väga laialt seda sünnipäeva või seda aastapäeva tähistati, peeti ettekandeid Tallinnas Tartus selle üle, te olite rõõmus kindlasti. Ja see oli aastal 99. Ma olin väga rõõmus, see ei olnud mitte minu idees, ma ei uskunudki, et keegi huvitatud mäletad, isa. Aga see juhtus niimoodi, et ma olin tuuri eesti mees, silk, kus ma käisin kaheksa korda oma töö tõttu ja tulid Võru kultuuritegelased sinna. Ma ei teadnudki, et nad tulevad, äkki olime seal ja ütles, et nemad tahaksid korraldada isa 100 aasta sünnipäeva üle Eisi vähemalt Nende kohtade, kus isa on elanud ja et kas ma aitan kaasa, siis ma loomulikult täna väga, et mul on suur heameel. Ja siis siis Ring ise kestis kaks nädalat. Ka Tallinnas olid näitused Rävala puiesteel ja seal ligidal ka lastekirjanduse teabekeskus oli selle nimi ja vist veel mujal. Ja siis olid vestlemise õhtud ja kõik niisugused kohtumised, kus, kus ma siis teen iseasi otsustada. Ja sealt läks siis sõit edasi Tartusse kus ka mitte, ainult et räägiti vaid Kalev Kudu oli teinud näitemänguks, siis isa loo isa surm ja olis kohviõhtud ja igasuguüritused kus ma siis küsimustele jutustasin neile, kes tahtsid, siis tuli Võru siis juhtunud tõesti või ei hakka, see asi, ma võru keelt ei valda, aga ma ütleme sumolgeenide, sest isa isa oli Võrumaalt ja ma saan võru keelest aru ja ma olin nuputanud võõrkeelsed kõned kokku pidama. Ilma paberita logisin Võrus mitmes kohas ka Rõuges ja Sänna koolimajas. Ja kui ma siis olin oma võrukeelsed kõned rääkinud, siis tuli Jaan rähn ja minu juurde ja ütles, et kuule, iluaed keel on perfektne, aga eesti murrakuga rahule. Selle hinnanguga jäin rahule küll, sest et ma ei tea, kus koharma luksuma see raske, see hääldamine. Muidu ma saan hakkama üsna. Teie tegevuse viimane vili kõige värskem on üks väike raamatukene, mis on nüüd meie ees ja see on lühijuttude ja luuletuste kogumik, imede küla. See on nüüd tõesti esmatrükk. Aga kuidas niisugune raamat sündis, selle sünniloos on ju ilus stoori. Rootsi käsikirjade vahel ja keegi keegi ei teadnud, kuidas sinna oli sattunud. Ja siis ma palusin oma sõbranna veid tema pojal saada aadressi ja kirjutasin sinna ja palusin koopiat saada sellest raamatust selles käsikirjas. Koopia ma muidugi sain ja tuli välja. Tundsin ära, et tegelased selles raamatus nimelt on paljud sellised, mis olid isajuttudes, mis ta meile jutustas, kui me käisime jalutamas või kodus istusime. Nii et näiteks poiss, kurakene ja koer, nääritse kaskre au, neid oli meil juba lapsepõlvest teada. Oma aga üllatasid, ma nägin, et nad on siin sees. Selle käsikirja sees. Peab tunnistama, et see oli suur vedamine, eestlanna sattus üldse selle noh siis selle käsikirjade pataka kogumiku peale, et aastas selle üldse selle eestikeelse teksti selt Ja, ja ma ei tea õieti, kes avastas. Ja Maret Benno helistas mulle ja ütles, et on avastanud või oli see tema poeg tuttav. Aga igatahes vennaleri sain ma siis selle. Kusjuures on huvitav ka see, et see oli tõesti siis kompaktne üks käsikiri, see oli siis mõeldud avaldamiseks. Need on, need olid üksikud leheda, seda kõlanud olid kõik koos ja olid koos. Aga kindlasti see isa ei saanud lihtsalt avaldada, sest eestikise äike on väga palju. Isa oli haige ja ma arvan, et ma ei tea, kuidas sattus sinna iilid kihid ja seda muidugi. Nojah, aga isa kindlasti kogus lõpuks need jutud, mis ta meil oli jutus luuletanud nagu pereraamat selles mõttes, et me tunneme ära kõik need tegelased. Väga tore on see, et minul erilinud doktoranz Anderson ütles mulle kaartest. Ma küsisin mälestusi ja linna ja vanemate mälestusi isast. Ja siis ütles mulle niimoodi, et mul on meeles üks luuletus, mis, mis isa temale saatis. Antsul oli meeles, ainult rida lagunes kummipall ja rohk ta ei teadnud. Ja oma imestuseks leidsin ma sellega ära selles raamatus, kes oli sans, angerjas on võib-olla paari sõnaga antud ja võib-olla oi, antsu teavad kõik. Doktorant Sanderson. Ta oli erivend, käisime koos Stockholmis Jaakobi kirikus eesti leeris. Ta käib minu teada väga tihti siin. Ja tuleb varsti jälle. Ma tean, et ta peab siin loenguid ja ta on väga tark mees. Aladel ma ise ei ole neid kuulda. Aga nüüd räägime teie isast. Elu määras suuresti üks seik, ta oli 15 aastane koolipoiss ja siis ta sai esimese niisugused karmid läbielamised. Teie muidugi saate rääkida nendest ainult teiste jutustuste ja ja, ja siis kirjutatu põhjal, mis toimus, kui teie isa Juhan Jaik oli 15 aastane. Ma arvan isegi, et oli natuke noorem toimisest see, et tema ja teised koolipoisid asutasid põranda, suurenesid organisatsiooni nimega Gomorra. Ja selleks, et Eesti vabaks saaks ja see avastati ja poisid viidi, viidi politseijuht muidugi. Ja isa on kaks korda istunud vangis just sellepärast isegi surma mõistetud. Kui suur see Campoli see poisterühmitus? Ma ei tea, aga ma kujutan ette, et võib-olla kümmekond Ja nüüd hakati siis üle kuulama ja mõisteti siis nagu süüdi. Süüdi oli ta kindlasti kõiki, aga ma ei tea, kui palju neid surma mõisteti. Isa mõisteti, aga ta pääses välja vanglast Modoli laps sisuliselt ju. No ja aga ega see siis. Aga ta oli siiski ju Venemaal, ta oli. Kas ta oli asumisel või oli ta vanglas? Tarja asumisele, aga see oli pärast Sandlat, enne oli vanglas ja vangla sai kaks korda ja see asumine oli tal hiljem see õlidel kuni revolutsioonini tähendab 1009 17. Ta oli siis mitte küll Siberist, oli siis Euroopas? Ta oli Volga ääres kusagil ja siis õnnestus tal koju tulla siis kui tuli see revolutsioon, siis õnnestus seal koju pääseda ja siis võttis osa vabadussõjast 1918 kuni 20 vabatahtlikuna sai lipnikuks ja kuna ta ei olnud saanud käia ülikoolis ja, ja rahapuuduse tõttu, siis käis õhtugümnaasiumis ja täiendas oma teadmisi ise ja minu meelest ta teadis väga palju. Kui palju te mäletate lapsena teda, kui paljud on teil silmade ees? Ta mul silmade ees nii nagu minu pojapoeg, sest nad on nii sarnased ja siis sama tahta, Anderson, kui me olime kord Stockholmis jõulukirikus, esijõulukirikus, tulime sinna, minu poekott oli oma perega kah kaasas, eesti kirikus. Oligi. Kuidas on üldse Stockholmi eestlased? Just Ants Anderson, ütlesed, vaata sotti. Ütles siis Juhan, Jaik üles tõusnud. See tähendab, et te tahate teada, kuidas see välja nägi või kuidas ta oli. Nad on tema iseloomu ja koguni sihukest tema siis sisu pigem. Ta oli väga rõõmus, ta armastas lapsi mitte mitte ainult omaenda lapsi, vaid vaid teisi lapsi, ka üks üldse lapsi. Seal oli iluilusaid näiteid selle kohta, kuidas ta lastega mängib ja mis ta teeb rääkigenud. Meiega, ma mäletan, ta tegi laulutunde, kus me laulsime tavalisi laule või niisugusi Mistrali leiutanud oli ka võrukeelseid sõnu sees. Olematuid sõnu võis, tema oli ta leiutanud, laulutunnid olid tal tantsutunni. Olime siin Kunderi tänaval korteris. Käisime palju jalutamas ja mängisime, aga mitte ainult peitust või nii. Näiteks ma valetasime ja me mängisime igasuguseid mängusid tegeles väga palju meiega ja ta oli alati. Ta oli rõõmus, ta naeris, laulis ja hea temaga alla üks ana veel maadlasite kaabi Tamaadlas. Mitte meiega taimaadel võib võib-olla küll kolmekesi. Ronisime talle kunagi, ütle, kas see väga võimalik. Maadlemine, mis mina tean, on, on Wiiralt Eduard Wiiralt, Eduard, öeldi ka, kes ju oli õppinud maadlemist. Isa ei olnud, aga isa ehitas, oli veerandist palju tugevam. Nii et ma ei tea siis keskkonna võitis talijasakas. Jah, ta oli jässakas ja ta ja ta ei olnud paks, aga ta oli laiade õlgadega. Tal oli niisugune suur jäikide pea nagu minul. Ja noh, ütleme ta võõrkeha. Ja kui ma leidsin tema surmatunnistuse, siis ma nägin ja liisisidki tema passi, ma olen väga palju otsinud. Tema pikkus oli meeter 80, nii et ta ei olnud lühike, aga ta oli kärsakas. Tal oli väga erinevaid iseloomujooni, ta võis olla naiivne, ta võis olla südamlik. Kas ta oli ka mõnikord, noh, ütleme siis krutskitega, ütleme siis sihukest vigurit. Me mängisime metsas, olime maas pargis niisugust, mida ta kutsus Ukraadina, ma arvan ja see on ka vist mingi vene päritolu mängija kindlasti. Ja siis pidi nagu teisi tabama ühe pikema pulgaga. Ja isa võttis selle pulga kätte, jooksis ja niimoodi ringi. Et ta sai kõik, et ja see oli Rihkursest, sest need ei tohtinud õieti teha kõiki korraga ümber. Viskas nalja väga palju, ma näiteks võib-olla sellisest minu tädipoja või tegemisest ja see oli Haanjas sõjabaas kui mudelid. Hybrid hõõrus ja väsis ära, käsi väsis ära ja hakkas siis teisele poole pöörama. Ja isa vaatasin, ütles. Kuule, kulla poiss, mis seal siis nüüd teed, et hõõrud ju koore jälle tagasi ja me ei saagi võid. Ja Mart alguses oskuse ehmatas. Pärast siis sai aru, et oli nalja teinud, et niisugusi vigureid tegi ta palju. Ta oli ka seltskondlik mees, praegu tuleb mulle meelde üks tsitaat, mis ma olen mingist artiklist lugenud. Ta saatis mingisuguse kutse oma sünnipäevale ja seal oli kirjas. Kõikjal ei pea viina kannatab, on teretulnud niisugune kutsari. Et ta oli väga noore poisina niisugused kannatused läbi pidanud tegema kaks korda vangistatud asumisele saatmine. See võib inimesele jätta sügava haava, kas temaga oli ka nii? Ma oletan, et oli, aga ta ei näidend seda, ta oli tõesti alati lõbus ja sõbralik, kindlasti oli tal karistada jääd või neid, kellele ta ei meeldinud. Ja ma kujutan ette, et et siis paniga parajevasse, kuid teda kritiseeriti mind sealjuures ei olnud, siis ma ei oska lähemalt selles öelda. Räägitud niimoodi, et ta suutis ennast ka kaitsta. Tal oli muide väga palju õige mitu niisugust riigi ametikohta ja üldse mitte madalaid kohti ja ta on niisugune noh, niisugune organiseerija külg oli temast ka täiesti olemas, sisuline. Ilmselt oli, sest esimese raamatu organiseeriana olevat väga tubli olnud ja, ja siis oli ta haridusnõunik veel haridusministeeriumis. Pea tegevus, minu teada oli ikkagi kirjutamine ja siis oli ta veel ajakirjanik ja kirjutas kõnesid isegi olevat. Olen pätsile kirjutanud õiglane, aga mitte poliitilise, vaid Isamaalise. Nüüd tema ja teie eludes oli kindlasti murrang see, kui tulid võimuvahetused ja te läksite kal läände. Kas see otsus oli kindel? Kaste kõhklesite? Las teie vanemad arutasid seda, kui palju te sellest teate? Ma tean küll, loomulikult ma seda ei mäleta, siia ma ei kuulu, kuulnud, mis nad omavahel rääkisid. Aga ma tean, et nad tahtsid Rootsi põgeneda ainult sellepärast, et ise teadis, mis teda ootas, kui enamlased tulid, olid tulemas. Aga isal oli kah olla väga raske peaaju kasvaja operatsioon. Ja see õnnestus ainult pooliti. See oli Eestis Eestis kuulus professor Liives opereeris seda. Aga ta ei saanud seda kasvajat täitsa välja, see oli seal 42 keset seda ja ei olnud juut, tähendab. On olemas üks foto, kus ta pean pooleldi paljaks aetud, teine pool mitte, see näitab, et seal just operatsioon Just täpselt see nendes kiristuses, et juuksed kukkusid maha ja suur lootus oli vanematele, et Rootsi kuulus kirurg oli kruna, kes oli üle maailma tuntud. Vanemad lootsid, et tema opereerib veel isa kooli ja, või selle teise osa, mis oli sisse jäänud, aga oli kruna, nõudis selle eest 15000 rootsi krooni, mis oli aastal 44 45 väga suur summa, eriti kuna vanemad üldse raha ei olnud. Nii et operatsiooni ja isa siis pidas vastu veel kuni aastal 48. Ta elas veel kuus aastat peale operatsiooni, kuigi professor CVs oli talle oli emale öelnud, et kaks aastat mitte rohkem. Aga isa oli 49 aastane, tal oli noor, tugev keha, ta võitles selle haiguse vastu ja lõpuks kaotas. Enne Rootsi minekut oli veel põgeniku periood. Teie perekond sattus Austriasse, kuidas see oli? No see tuli lihtsalt sellest, et nii nagu mulle on räägitud, oli keegi lubanud meie perekond laevaga kaasa Rootsi. Aga see teekond oli äkitselt juba sõitnud Meie ette. Ja siis see pidi olema 20. september päev enne enne venelased Tallinna vallutamist, siis eks seda ma nõrgalt mäletan. Me läksime jalgsi Kunderi tänavalt sadamasse ja seal oli Saksa sõjalaevad. Ja ma tõesti ei tea, kuidas ma usun Nende ema aja seda asja, et me saime kaasa sõita lihtsalt. Sest teist võimalust ei olnud, sel ajal läks Keeniasse või tookord kutsuti linna Gatenaaveniks. Ja siis tulid seeriad põgenikele Laagreid tookordses pooles Saksamaal ja Austrias. Ja mõte oli ikka see ike ikka lääne poole, eks ju. Et kuidagimoodi ikka Rootsi pääseda. Nii et lõpuks sattusime isegi Pariisi. Aga mind huvitab, kuidas te sattusite Austriasse seal, nagu jääb kõrvale eestlased enamuses Austriasse sattunud. Ei üks rangeksid, müügivõimalusi tekkis ja need kaugemale saatma ja et ikka rohkem lääne poole lihtsalt. Ja ma oled oled, on see võimalus siis seal avanes. Ja siis ta kutsus, vahetasin palju teisi eestlasi ja ma ei tea, kuidas, aga teda kutsuti Eesti konsuliks teised eestlased. Nii et päras oli see koht. See on huvitav jah. Kas teil on mingisugune mälupilt praegu silmades mingi niisugune sürrealistlik situatsioon või mingi niisugune väga emotsionaalselt ränk läbielamine nendest põgeniku aastatest? Võib-olla selle saksa laevapäev oli, nimi oli lastele anud küll lennukid tulid ja pommitasid, kui üks lennuk lendas. Me olime pardal. Ja ma nägin mehe pead ja nägin kuulipilduja või mis seal oli tülistusele päeva ja kaks laeva tunnistati põhja, meile õnneks mit, te olite selles konvois ja kuulus-kuulus ja meie väärtelandi laevas õliga. Ja Litzmann ja ta tavalised tegelased kellega aga ma toonid minu vanematele ju mitte midagi tegemist. Kuidas teie Pariisi sattusite? Seltsil Edalist, kui ameeriklased vabastasid Austria, siis avanes võimalus kõigepealt metsi linna, Prantsusmaa seal oli jälle üks põgenikelaager ja sääst jälle kuidagi muud, ma ei mäleta, kuidas pärisin ja seal oli ka põgenikelaager ühes endises lõbus arhis lunapargis muudetud põgenikelaagrites, seal olid kõverpeeglis hitid ja kõik naljakad asjad, aga loomulikult see Pärkki tegeleda, see, see oli põgenikelaagris ja ma mäletan, et meie olime saalis reeglite saalis ja nägime iseenesest nendes projektides ja voodid olid neljakordsed, narid inimesi. Ja, ja iga voodi või iga äri vahel oli ainult tekk, need inimesed olid väga tihedalt koos. See on mul hästi meeles. Kas need. Peegleid tekitasid lastes elevust, rõõmu või hirmu. Naersime naersite ei kartnud, vastutus oli vanematel, mitte meil, me olime liiga väiksed, et nii väga karta meedi ema, võrdlene peegleid, kui te vaatasite sisega hiid, naersime, naersime. Väga imelik oli. Aga see oli ka jälle muidugi ajutine elamiskoht, kui kerge oli pääseda Rootsi. Ema hakkas kohe ajama asju, et saada Rootsi, ta käis Rootsi saatkonnas ja klubis ja kuna ta palju keeli rääkis ja nii sai eesti häka aja. Temal õnnestus Rootsi klubi tookordse esimehe Gunnar Pärnsoni abil saada viisa Rootsi, niiet 56. sar, lendasime viisaga Rootsi ja noh, ja siis läks nii, nagu läks. Ja selle lennupileti ostis ema oma viimaste ehete eest, mis oli kaasas, mis ta oli põgenemis reki ajal vahetanud söögi vastu. Mõnes mõttes teile vedas, need laagrite aastad ei olnud teil väga pikalt, mõned said laagrist välja 40 950 alles põgenikelaagritest. Ja, ja selles mõttes oli meil lühike, sest viimane põgenikelaager oli siis ei, päris päriselt keegi, viimane, kes nendes me üldse ei olnud, ei olnud ma üldse ei, päris viimane. Ja noh, siis aasta 46, millal selgus, et isal on peaaju kasvaja? See selgus kindlasti juba seal 42, sest muidu oleks teda opereeritud. Aga kuidas ühe selgus, ma ei tea, ma oletan, ma oletan, et ta tundis harusid, on inimesigi, räägivad muinasjutte, et liiklusõnnetus ja hobuse pealt maha kukkunud mainid ja mis kõik veel, aga olen küsinud paljudelt arstidelt, köökes inimene, sa peaaju kasvaja, kui ta hobuselt maha kukub ja kõik ütlevad, et ei. Et see, see haigus või ei tule. See on meil kõikidel sees, mõnel mõnel mitte. Me oleme rääkinud rohkem teie perekonna käekäigust ja teie elulugudest. Aga selle kohta oli kaljuks käsikiri. Juhan jäigi käsikiri, mis tuli pärast selja ja kus oli kõik kirjas. Väga täpselt, mis ja kuidas oli, mis käsikiri, see oli sa nüüd ilmunud eesti keeles. Ja see on jälle see kiri pole, ma leidsin ühesõnaga selle imesid ja siin. Ja selle ma leidsin, kui ma valmistasin ette 99. aastal juublid ja siis ma hakkasin sorima kõiki neid kasteras õnge, kus oli lisapaberid ja kõiksugu asjad. Leidsin leht lehe, viisin selle loo, mille nimi on Tiroljana ja kõik lehed olid alles. Numbrid olid ka peal, peaaegu kõikidel olid numbrid peal, aga lehed ei olnud sama suured, sest kust sa võtad tabelit? Tal ei ole isi isegi pliiats. Ja nüüd mõningad tagasi tuli teine trükk. Nii et seda Rootsis ei trükitud üldse. Ma oletan, et isa ei suutnud läbi viia seda trükkideks. Ja sellest väljaandest on näha, et ilus käekiri oli teie isal väga loetav käekiri, väga vähe oli parandusi, masinaid ei, aga seal on ka üks väljaanne, kus on tema käekiri. Kui ma nüüd ei eksi. Meil oli Hannes ja see on minu käegi teiega. Sest ma ei ole koolis käidud Eestis, aga isa ema õpetasid meid ju kirjutama. Lugema hakkasin ise. Ja lihtsalt lihtsalt niimoodi ja kui me Rootsi saabus me olime kõik kolm väga rõõmsad, et me olime palikud, kas ta ei kaotanud ja kõne, isa ja ema olid meid õpetanud, siis meil ei olnud mingit raskust koolis käia. Ja nüüd, proua Elo, palun mate loeksite ühe näite teie isa tekstidest. Jooni haigi tekstidest ma loeksin teile loo nimega kurakene sest see kurakene on üks tegelane yles ise, palju jutustas meie pikkade jalutuskäikude jooksul. Juttu jäi, Joab magas magusast omas voodis. Siis ilmus talle unes mees, kangesti kadunud vana isakese nägu, see tõstis sõrme, manitsevad püsti ja ütles. Joa peab. Pane nüüd hästi tähele, mis ma räägin. Varsti lendab üks kõrgteie majja ja tootele Ühe poisi sellele pead sabane, vanim Escurakene seisab sellest poisist suur ja kuulus mees, kellest räägib kogu maailmal Kõsaga panetele mõne teise olime, siis ei tea mina küll, kuidas temaga läheb. Nii ta ütles, hakkas jääma väiksemaks, kuna oligi sulanud silmist. Joap mõtles voodi satugi argas ise õigeks minna ja rääkida oma unenägu mõnele kõrgele juba äragi läinud ja Joar mägi teises toas, prisked ja ilusat poissi. Nad poleks suurest rõõmust hõiskama, aga memm keelas selle ära, sest väikemees magas. Joapi läks siis välja ja hõiskas seal nelja tuule poole. Koerakene on sündinud kurakenema sündinud koolgi lõik. Kurakene on sündinud. Ta kutsus poisi ristiseks oma hea sõbra Priidul EMI, kes oli kõikide noorte poiste hea sõber. Kui alase vader Priidu koolised poisile paneksin. Heakene tehise natukese hapu näo ja laususega. Kulla vennad, armsad vanemad, mis nimi see niisugune on? Olen ma küll reisinud mööda maid ja mereteid kuid säärast nime pole mu kõrv veel kuulnud. Jaab vastas, sul on tuline õigus, kallis varavelija vader, kuid minu vanaisa ilmutas end mulle unes ja käskis poisil just selle nime anda. Ma vanasti ei kuulanud oma vana isasele, valis varane präänik, poiss, nüüd on mul sellest väga kahju. Siis on suurima rõõmuga kõik, mis nad uneski käsilas. Priidu, aga haige, sita või laastu. Aga see ei ole ju ilus nimi. Joapaga Eietnos oma härga, mis iganes, kõik nimed ei olegi ilusas näiteks minu enda nimi Joab ja see pole mõni ilus nimi. Aga mullu on saanud mu oma nimi nii armsaks, et ei vahetaks isegi ilusa nimi vastu. Ja lõbusa ise maailmas rännates oled tähele pannud, tuleb igal pool ette väga imelikke nimesid. Jah, õige küll, maailmas on palju imelikke nimesid. Las nüüd Priidu, talle oli uus nimi juba õige lühikese ajaga hakanud meeldivagi. Priidu lehe võttis siis taskust raamatu, mis ta oli oma käega kirjutatud ning andis selle oma risti esimeseks kingituseks. Kurakeses peab saama tark mees, ütles ta. Tarkus kõige rutlemine ja kergemini raamatust. Elu ise küll õpetab ka, aga elukoolis on väga raske õppida ja seal ei saa enne targaks, kui vanas eas. Tarkus on aga juba noorelgi tarvist. Olen õppinud nii elust kui raamatuist ja kõik head ja kasulikud tarkused olemas, siia raamatusse sisse kirjutanud ja korrale on nii et iga küsimuse järel ongi kohe õige vastus. Käes, siis muudkui raamat lahti ja kohe on selge, mida peab tegema ja kuidas talitavad jää hätta. Kunagi võid veel teisigi aidata hädas. Siis nad jäid kalja ja sõid piduroogi ning olid rõõmsad, kuni hommikuni. Jäidki rõõmsayks. Sest kurakene hakkas nüüd ise omavahel vanematele rõõmu valmistama. Ja poiss kurace hakkas kasvama, ta pikutes sibutas jalgadega seisma jäi. Talvel kuulas ta, kuidas tuuled undasid seinte taga. Kevadel kuulas ta kukulinnulaulu suve 100. soe vihm, juhuseid ahjudes. Ja sügisel, kui selle võib-olla Sõid õunu. See kõik oli kasvavale poisile vajalik ning ta sirgus, kuni ühel sügisel nähti teda jubedate mas kooli poole. Ega see koolis inimene polnud kuigi raske, sest raamatud olid kõik kerged ja õhukesed. Järgmisel aastal tulid küll juba natuke raskemad raamatud, kuid kurakene ise oli ka juba tüki maad tugevam. Poiss oli katsunud lugeda läbi ka ristiisa Priidu kingitud tarkuse raamatud. Seepärast kippus kooliraamatuis nagu väheseks jääma ja talle pidi muretseda teisigi raamatuid lugemiseks. Näide siis hakkas hoolega uurima ja tarkusi tähele panema. Suur tänu stuudiosse tulemast Ilo Jaik Rikberg. Ja soovitame, et võtke kätte, Ivan jäigi raamatud, ta on kirjutanud mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Kuuldud saates oli kasutatud lõike Nicolopaganiini heliplaadilt, kantabile esinesid Arvo Leibur ja Heikki metric. Mina olen Martin Viirand, saate helirežissöör oli Viivika Luutlik.