Ristipilgud üle Soome lahe seekordses saates kõnelevad kulle raig ja Soome kirjanik Sofi Oksanen. Seekordse saate esimene külaline on, kuule Raik, kõigepealt paar sõna sinu taustast. Sa oled vereltki, rahvuselt eestlane, oled elanud mitu aastat Soomes, nüüd elad jälle Eestis. Kui sa nüüd niisuguseid eesti soomevahelisi vaidlusi Vi dispuut jälgid kuma pool sinu, seda rohkem on? Ma ei tea, kas ma julgen öelda. Nüüd ma olen 16 aastat Soomes elanud ja ma pean sellest maast ja rahvast väga lugu. Aga ma olen ikkagi eestlane. Seda vastust rais muidugi oodata, räägime täna siis niisugustest vaima mõõtkadest, mis üle Soome lahe torkavad mõnikord need inimesed, kes on Eesti suhtes olnud kriitilised oma kirjutistes ja esinemistes kas oskad ka neile mingit ühist nimetajat leida, kes on see seltskond? Nad ju peavad blogisid paljude meelest on naad seitsmekümnendatel aastatel laiutanud äärmusvasakpoolsuse äärmus kommunismi Taisto lai suurem järeltulijad. Taisto lased olid tõesti vist äärmuslased, aga kindlasti oli, see on ka ju vasaktsentrist ja sotsiaaldemokraat. Seda küll, seda küll ei saa öelda, et need inimesed, kes praegu neid hobisid peavad ja jestit ohjeldamatult päris ohjeldamatult sõimavad, oleksid nüüd sotsiaaldemokraatidele ja ma arvan, et nendel selge, et ühiskondlik-poliitilist seisukohta nägemust ei olegi, sest see, millest nad räägivad, jääb isegi hirmus vasakpoolsusest kuskile täiesti välja, seal hoopis mingi muu tasand, mida meil on raske mõista, ma ütleks isegi nii, et tervemõistuslikud inimesed on seda raske mõista. Ma nüüd eile lugesin nende juunikuu blogid veel kord läbi, ma olen varem neid lugenud, aga see tüütab pikapeale ära, sest see on niivõrd noh, mõistuse väline asi, aga aga eile ma vaatasin need üle ja tulin jälle sellele järeldusele, et nad kuuluvad hoopis kuskil uude kasti hoopis kõrvale. Aga sul on ka mingi seletus asjale, kuidas niisugused inimesed tekivad, on see psühhiaatriline probleem või, või milles on küsimus? Paljude puhul see ongi, seal on kindlasti mingi niisugune taust, nende inimeste elus on võib-olla juhtunud midagi niisugust, kus nad on olnud niisuguste mõjude all, mis on siis need edaspidist saatust ja, ja mentaliteeti määranud. Aga kui Iivi Anna Masso kirjutas paar kuud tagasi Areenis, et mingil määral võib-olla on Soomes märgata niisugust Nõukogude nostalgiat, et justkui tõstaks seal jälle pead ja võib-olla nüüd see, see ajahetk on sobiv nendel äärmus inimestel esile astuda. Aga võib-olla on ka nii, et neid inimesi on vähe, nagu Kaarel Tarand ütleb miljoni kohta üks, et nad liiga tulevad esile ja me oleme liiga valulised. Jah, soomlased on üldiselt avatult heatahtlikud, tervemõistuslikud, inimesed suhtuvad Eestisse väga hästi. Vaatan kommentaare blogidele, siis siis on ju sealt näha, missugune on siiski väga suure osa soomlaste suhtumine, nad ei pea neid inimesi millekski, nad peavad neid hampelmanni teeks. Aga kui nüüd räägiks natuke nendest blogidest, võib-olla ei tee head tuju, aga, aga, aga mida nad siis lõpuks väidavad, seal on olemas selline soomlane, antifašistid, kommid ja lühendatult sahka. See on huvitav, sihvkad tähendab tegelikult ka suupistet toitu, sama sõnatüvi on on ilmselt vene sakus mändil ja nii edasi. Mis kohe silma torkab, selle sellesama Savka koduleheküljel. Nad peavad blogisid, aga kommentaari vabas vormis anda ei saa, sest nad ei lase läbi kõiki kommentaari, seal on suur kiri. Kommentaar ilmub ainult siis, kui blogida pidaja selle heaks kiidab. Mõtelda siis mina saatsin kohe vastulause, aga ega seda ei avaldata. Ja no millest nad räägivad, seal saab ka leheküljel. Nad arvavad, et Soome vasakpoolsel said nüüd eurovalimistel lüüa, sellepärast ametlik soome ja soome rahvas ülemäära palju toetab Eesti apartheidi valitsust. No iseenesest see jutt apartheidi valitsuses täiesti käsitamatuli, mõistetamatu. Seda meelde, et Eestist lähtuv uus ajaloo kirjutamise viis suunab suure hulga soomlaste mõtlemist ja seda peaks kuidagi katsuma ära hoida. Ja nad arvavad ka, et eesti okupatsiooni müüt, mis soome hinnandiseerungi müüd. Pidevalt käib jutt vähemuste rõhumise eest, eriti venelaste rõhumist Nõukogude Eesti ajaloo võltsimises, selle pannakse väga pahaks. Aga kõige toredam on Rõudmine seal lehekülje lõpus. Ükski Soome vasakpoolne ei tohi enam kasutada mõistet Nõukogude okupatsioon, see keelatakse ära, seda ei tohi ja nad said euro valimisel muide hääli. Leena Need on 247 häält, aga üksikkandidaadi Bäckman oli tegelik häältemagnet. Kokku said 1000 kolmas mees oli seal Tomilieve maa, kelle kohta ma ei tea midagi, ta harva blogib. Ja ainuke, mis ma tean, on ta öelnud. Nüüd peaks tõsiselt hakkama tegelema nende inimsusvastaste kuritegudega, mida eestlased toime pannud venelaste suhtes alates Aastast 1991. See on tema niisugune põhipostulaat. No ja siis Oliver surelvjovi kiituseks paar sõna öeldud, ometigi leidub venelane, kes julgeb midagi öelda eestlastele seesama surev Liovski. Läti saadik ta nokka viis Brüsselisse ja laskis rääkida seal laia suuga, mis juhtus pronksiööl. Kas alles Arnold ka näiteks nende üritustel, nende mingitel kõnekoosolekutel avalikel oled sa niimoodi kohal käinud, seda atmosfääri nuusutama? Ma ei ole käinud, ma ei ela enam Soomes, elan nüüd Eestis ja, ja seetõttu ma ei ole ja ütleme, ma ei ole nendega ühegagi ka isiklikult kokku puutunud, kuigi Leena heleda neil oli juba 90.-te algul, kui ma saatkonnas Helsingis töötasin pressikultuurinõunikuna siis tuli mul piike murda temaga, tõsi küll, ajakirjanduse lehekülgedel ma kirjutasin ikkagi talle vastulauseid juba siis, kui tohib nii-öelda ajastu sedasama joru. Nojaa, aga kui inimene elab Eestis 15 aastat, see on tema käes suur trump, vaidlustas ta, tunneb Eesti olusid. Jah, noh, võib-olla on tõesti nii, nagu sirbis ütleb ka laagrispets, midagi on ju kõrva taha panna kõikides detailides. Noh, ta päris ei valeta, võib-olla, aga see üldkontseptsioon, see lähtealus siiski vale, ta võib siin elada, see ei tähenda, et ta suudaks analüüsida õigesti meie olusid, midagi ta paneb tähele ja midagi peab ka paika. Mingi tõetera kuskil on võib-olla. Näiteks ta toob väga värvika loo sellest, kuidas üks linnaametnik, et endale korterit saada, et kuidas ta siis venelast välja surub. Eestist nad ei hakka psüühiliselt terroriseerib ja kuna see toimus kõrvalkorteris, siis oli tal see materjal ju tõsti silmade all, kõik. No niisuguseid juhuseid ilmselt tuleb ette, aga see ei anna alust niisugusteks üldistusteks, millega ta, millega ta esineb, kuidas tema leiva teenis, kui ta siin oli, ta oli vabakutseline vabakutseline ja ta on õppinud, et kunstiajalugu õppinud ajakirjandust ikkagi haritud inimene, nad on kõik, et ma, doktor, nagu me teame, valdab ma ei tea, kui mitmeid keeli ja praegu õpib araabia keelt, mis on ka sümptomaatiline, kuidagi tunnuslik. Võib-olla ta arvab, et araabiamaailm ootab ka oma meest, sest tema näol me ei tea seda. Hõbedane tal on väga erinevaid süüdistusi, üks asi on see, et okupatsioon on vale sõna ei olnud mingit okupatsiooni. Ühesõnaga kahe riigi vahel tehti leping, Nõukogude väed tulid sisse, mõne aja pärast hakkasid Vene poolelt olema uued nõudmised veelgi suurendada vägesid. Aga 17 juuni tuli ju laviin, siis siis ei olnud enam mingisugune leping. Kuidas ta sellesse suhtub, kas ta seda eitab? Kui nüüd oli A took Soome televisioonis on niisugune saade, võib-olla sinagi sattusid nägema märtsis pärast seda Sofi Oksase ja Imbi Paju raamatu esitlemist istusid nad stuudios, Olihedanen OlyBet on ja siis vastu oli jotad Siljakus, teiselt poolt ja üks Soome noor ajaloolane näiteks Beckman, kuidas ta pareeris küüditamisi, aga see ei olnudki küüditamine, see oli lihtsalt elanikkonna siirdamine ohutusse kohta ja nii edasi. Kõigi asjade kohta on nendel mingi vastulause ja põhjendus ja muidugi pehmanud ei mängu veel Lennart Mere, lugege Lennart Mere mälestuse. Nendel ei olnud midagi edasi, nad olid lausa nagu sanatooriumis. Ma tean, millest see tuleb, see tuleb sellest, et Lennart on kuskil öelnud, ma olin kodus igav pool, sest ma olin vanematega, ta võib-olla võtab sealt selle üles, selle nii-öelda niidiotsa hakkab sealt siis endale sobivat põhjendust leidma. Ja see, et loomavagunites inimesi veeti iga hommikul tõmmati uks lahti ja korjati surnukehad välja. Järgmine hommik jälle sedasama. Aga ta ei lasku niisugustesse tühi asjadesse. Ta räägime ikkagi põhiliselt praegusest olukorrast näiteks ja see, just see venelaste rõhumine on, on põhiheli. Aga kui küsida talt ei ole, ma ei, mul ei ole võimalust olnud küsida. Aga kui nad küsida, milles konkreetselt seisneb, ma ei tea, mis ta vastaks, tal ei ole. No siis seal ongi see, mis praegu jutuks, keegi suruti kuskilt korterist välja. Nad räägivad ka sellest, et Harkus pannakse vangi venelasi kohe massiliselt, Juha Molari kirikuõpetaja räägib sellest juba ikka. Kui näiteks tahad öelda, et see on, see on niisugune koht mis on olemas igal maal, kuhu pannakse need inimesed, selleks ajaks nad oma maal viibimist kuidagi mingi staatuse saavad või kui nad ei saa, siis nad on sunnitud lahkuma. Seda räägi, kui ma tohiks, ma räägiks veel, et eestlased, taks saavad nende teistega, kes natuke tahapoole hoiavad. Kirikuõpetaja Juha Molari on selles mõttes nagu eriti niisugune patoloogiline näide. Ta on bioloogia, doktor oli 20 taastad Helsingi ühe linnaosa malmi kirikuõpetaja kirju eluga ja kui tema lihtsalt lugeda, siis noh, on selgelt näha, mis häda tal on, rahva oma on ja kuigi ta kasutab hästi peeni väljendeid, poolteaduslikke ja niisuguseid asju kõiki, mis ta siis väidab, diagnoos, abikaasa, venelane, ta tõlgib, paljud laused tekstis kohe tõlgib sulgudes ka vene keelde ka tema oskab üheksat keelt, õpib nüüd hiina keelt ja nii edasi. Ta esitleb ennast. Nii, ta kirjutab, et jäätša rikkis vestlen. Ma olen Soomes tuntud inimene, tekst on keeruline, segane, pikitud niukseid, imelikke väljenditega ja nii edasi. Kodulehekülje päises on tal tore ütlemine, Johnaad, võrdusmärkseadja, lollid, niisugused asjad, eks ole. Ja kus ta hoiatab, et nad eestlased moskva peale klähvivad, võiksid selle ära lõpetada. Seal veel üks tore tsitaat, selle ma tahaks ikkagi kuulajaile ette lugeda, ma tõlkisin sealt kohevad seal nii selle asemel harrastada. Tony peaksid nad eesti poliitikud panustama rahva heaollu. Moskva sõbralikkus ja igati rikastavad süleluses. Me peame sellest arvama. Õigustab Venemaa tegevust, Tšetšeenias aga peidab viha ja selle lõõtsumised palvesse. Mõõk ühes, piibel teises käes. Hõbedane tema niisugune, no väiksemahuline raamatusse on artiklite kogumik ja tekib küsimus. Soome juhtiv kirjastus wellness others, tram. Miks ta selle raamat avaldas? Ja need noored mehed, toimetajad, kes selle taga on, nemad on ise andnud niukseid lausungeid, et ärgitada vestlust, et tuua uusi aspekte, vestlusesse ja nii edasi. Ma arvan, see peab ka paika. Aga mine tea, võib-olla seal ka mingisugune niisugune minevikku hoovus või mingi vasakpoolsuse ülestõstmine, mingi nõukogude nostalgia. Nad tahtsid niisugust sarja siis siis ellu kutsuda. Pamplet peabki niisugune olema natukene ärritav ja, ja noh, äärmustesse aetud. Nüüd on nad avaldanud ka Soome demokraatiat lüüsiva lume demokraatia niisugune raamat, mille võiks eesti keelde tõlkida platseebo demokraatia ehk näiv demokraatia. Ma ei ole kahjuks sellega jõudnud veel tutvuda, see on päris elavat vastukaja leidnud ja kui Google'isse sisse lüüa näiteks lume demokraatia sealt juba leiab ühte teist arvamust selle raamatu kohta millega nad on teatud tasakaalu võib-olla saavutanud. Nad avaldasid Eesti kohta niukse raamatu, aga nad on teinud neid some endaga. Et tekitada diskussiooni, tekitada läbimüüki kindlasti ja kindlasti on jah, suurte kirjastuste vahel on kõva rebimine, on selge kindlasti, ja siis ka juhtiv kirjastus võtab osa. Kvaliteetväljaanded lähevad ka selle tänapäeva sensatsioonihimu ja ja müüginumbrite nimel igasuguste äärmusteni välja. Pronkssõdurist me ei räägi üldse, et see oli hävitatud ja nii edasi, seal on ju tegelikult ikkagi väga suuri faktivigu nendes raamatutes ühes rohkem teises vähem. Mikko Lagerspetzi, kes on kirjutanud sirbis niisuguse tasakaaluka artikli sel teemal. Muide, selle loo pealkiri piinlikud raamatut mingitel teemadel selle sõnaühendi teine pool osutab ka sellele, et, et siin on, mille üle mõelda ja ja pooltõdede ja valed seas on ka tõsiseltvõetavaid väiteid. Kindlasti on aga see, et need kaovad ära kuidagi sinna selle üldisenis valede mäsu sisse tähendab paljudel puhkudel alus on täiesti vale ja kui ikka väga tähtsad suured faktid on täiesti valed, no siis siis on raske suhtuda positiivselt ka nendesse faktidesse, mis võiksid tõepärast olla. Ta teeb ka vahet, me räägime praegu rohkemgi kahest autorist, Leena Heedanenist ja siis Beckmanistade teeb vahet, et siiski keedaneni raamat on tõsiseltvõetavam ja Beekmanni raamat on juba oma žanri määratlus, et see on, kuidas oli siis dokumentaalromaan jah, midagi niisugust just nimelt see tähendab seda, et sa võid kõike sinna panna seal pooleldi nagu ilukirjand. Ta on tõesti kõvasti kõike pannud, ma olen lugenud katkendeid ja need on tõesti niisugused, jääd lihtsalt suuril silmil vaatama seda teksti ja mõtled, et kas see on võimalik. Kindlasti on Hiedeni tõsiseltvõetav, aga ka juba sellepärast, et ta on siin elanud. Nii et küllap ta ikka mingi niisuguse tõepärase pidepunkti kuskilt meie ühiskonnast leiab, mine ümber siis mässida ka suuremaid valesid. See dokumentaalromaani niisugune määratlus on Beckmandil kahe teise raamatu juures, et, et see on tal siis ma ei tea nagu leivanumber Venemaa kohta, teine raamat. Aga nüüd tekib mul küsimus, miks ei, Beekmanni raamat on ilmunud Eestis, mis asjaoludel? Ta elas pikalt Peterburis ja võib-olla ta elab osalt ka seal praegu, nii on see kirikuõpetaja Maarja elanud, mis tal seal on seal Peterburis, peale selle, mis ta ise välja pakkuma, ülikoolid ja õppeülesandeid, kõik, tal on mingid ärihuvid, gaserid ja nii pidigi olema, aga ega nendest suurt midagi teada ei saa, näed, ei räägi. Räägivad enda kohta seda oma blogides, esitlustest, mida nad tahavad rääkida. Kirikuõpetaja Molari elas pikka aega Venemaal, mida seal tegi, täpselt ei teata. Aga, aga siin ta leidis hilja Service'i näol endale sõbra Illaševičil on Kirjastus siin ja, ja muidugi avaldas, mis, mis niisugune piirideülene koostöö sellelaadne paneb ikkagi mõtlema, et küllap see stsenaarium ja tellimine tuleb mujalt. Soomlastel on hea vanasõna, Genel leiba sööd, selle laulu laulad. No eestlased midagi vastavat ja aga see kirjastus tarbeinfo kas on siis vene kirjanike liidu või, või mis? Pead sina paremini teadma, sest ma ei ole seda eraldi uurinud, kes selle taga on tegelikult illuaševis, kas ta on koguni omanik või on ta peatoimetaja või midagi niisugust oleks võinud avaldada raamatu Venemaal või ka Soomes ja ka miks ta ei näinud. Aga no faktidega mänginud niisuguse näite toon veel, et noh, seesama Molari õnnitleb Venemaad Putini puhul ja Baltikumi Soome suurimaks julgeoleku riskiks, muuseas, ta väidab, et aastal 2008 kahtlustati Soomes majanduskuriteos kahte tuhandet sadat eestlast. Asi läheb hullemaks ja samal aastal uurimise all olnud kuritöödes oli kahtlustuse all 9200 eestlast. Minul juhuslikult on Soome kriminaalpolitseis rannatõlkimas ja mina helistasin talle, küsisin, kuidas selle asjaga on ja kuidas suhtud niisuguste arvudesse ja vastas mulle see rõhu, et kes täpselt teab, kui palju eestlasi on seal seotud. Noh, et kui on 150 juhtumit, kus asja uuritakse, siis on juba võib-olla liiga palju öeldud ja neist 150-st 90 protsendi puhul on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega või roolijoodiku sõi. Ja vaat nii sarve ja noh, neil on lugejaid ja sealt midagi jääb jumet. Aga no see suhtumine, et Eesti on eelkõige huvipakkuv kui odavate naiste odava viinariik, kui levinud suhtumine No Sami Lotila, kes on ja selle ka kindlasti tuntud autor, tema kirjutab meil kogu aeg ikkagi sellest, kuidas eesti mehed saunas ei võta pükse jalast ära ja kõike muud niisugust noh, täiesti ka nisukest. Ma ei oska, ma ei leia õieti sõna, kuidas iseloomustada niukseid kirjatükke, aga no meie lugejale üldiselt ladele antud tema propageerib seda härrad ja prouad siiski nii madalale. Üldiselt Elasku Petri kroon on veel kolmaski neist, me ei ole rääkinud kuuldavasti kuulsast kroonide eesti sõbralikust perekonnast ütleme kohe välja Aino Kallase sugulane. Ja, ja vot tema nendest kõikidest, see on minu meelest kõige intellektuaalsem. Ta on ajaloolane, ta on ka vist infotehnoloogia ja, ja majandusanalüütik ja mis seal kõik on, aga kroon on see põhiline Soome ajaloo ümberkirjutajana, kirjutas Lember, Eesti ajalugu. Aga ka Soome ajalugu. No näiteks ma toon selle näite. Ta teeb president rudi kurjategijaks, muidugi, Soomes oli sõjasüüdlaste protsess, me teame, kõik, seal oli paljugi mehi. Süüdistus vanglas rügistus. No ja nüüd, mida siis Peetri kroon kirjutab, analüüsib seda asja ja päris peenelt, seepärast ma ütlen, tema, see analüüs on kuidagi. Sa lähed nii keerulises vahepeal, et, et õieti ei saa nagu aru, aga ta jõuab välja selleni, et kui redi oleks rahvusvahelise kriminaalkohtu alla läinud rahvusvahelise sel juhul oleks tema mõistetud surma poomise läbi, siis roni arvates ei ole Rüdi süü väiksem kui Nürnbergis hukatud sõjakurjategijate. Ja nüüd Soomes muidugi on juba pikka aega räägitud sellest, et peaks tühistama selle otsuse, mis tol korral tehti. Aga kuidas seda teha, see on võimatu ja nii edasi. Petri kroon arvab, et Soome NATO pooldajad on nüüd eriti selle asjaajajad, et noh, takkajärgi tühistada otsus. Aga no see peab ikka inimesel olema tahta oma isamaad, võltsid ajalugu ja, ja öelda, et Rudy oleks võib-olla pidanud saama üles poodud. Noh, ma isegi meeles on neil hambus Hitler olevat tema muusikat linadega armastanud. Aga nüüd ma ütleks natuke sellest, missugused need vastukajad on netis uues soomes blogijad, need on Hiedlanen ja Beckman põhimõtet, sellised nemad kaks uusi Suomi oli omal ajal väga eestimeelne ajalehtseppa kuulsis, ta pandi kinni, ilmus leht, aga ta jätkab netis, seal siis blogiosakonna juhataja on Niklaserliin kuulsasterliinide väga rikkast suguvõsast ja tema on andnud foorumi nendele. Kui siis Beckman nimetas mind tantsiks ja fašistiks, kes ja ka Soome väikestes külades levitab eesti fašismi siis mina kirjutasin err liinile, ega ta mitte ainult mind ei kostitanud nende nimetustega vaikaiivima, kas oled suursaadik, Pajula, Imbi Paju ja nii edasi. Kirjutasin R-liinile, et kuidas see võimalik on, et selline leht nagu Suomi, kellel oli kindel lugejaskond ja mis oli lugupeetud lehte, et kuidas niisugust viha lasete lõõtsuda. Tead, mis te mulle vastate, lastam vastus. Niklaserliin saatis mulle tagasi Soomes vabadus ja üks lause veel juures. Igaüks saab kirjutada, mis ta tahab ja oligi kõik. Eks ta saadab kõikidele protestijate. Vaat seal on neid võimalik kommenteerida. Sahka ehk selle antifašistliku komitee enda leheküljel seal kommenteerida ei saa. Nad peavad aktsepteerima blogipidajad. Aga mida siis sealt leida on? Paar asja ma vaatasin, et üldiselt saavad nad ikkagi raju hukkamõistu osaliseks, aga on ka teistsuguseid komme. Saare tuleta meelde, nad said eurovalimistel 1000 häält kokku? Ei ole, palju, ei ole, aga ikkagi vähemalt 1000 tükki on. Aga mis ütleb kommentaator seal Nad ajavad mingit teise Isamaa asja, mitte soome ja nad jätkavad palju ründavamalt brutaalselt seda liini, mida omal ajal ajasid Taisto Sinisalu jüngrid ehk soome vähemus kommunistid ja teen seal oli veel tore niisugune, tegemist polnud mitte Baltimaade okupatsiooniga, vaid mindi samm kaugemale, tegemist oli balti rahvaste likvideerimisoperatsiooniga, vastab keegi. Ma ei mäleta, kas Beckman mehi. Ja kas kommunismi ja natsismi hukkamõist läks Euroopa Parlamendis maadi eestvedamisel läbi. Nagu ma ütlesin, Soome rahvas on ju tervemõistuslik. Aga siis tuli mul meelde Lenini kunagine, ütle, mis sul on kindlasti tutta, ta räägib kasulikest idiootidest. Kasulik, eks idiootideks kõiki neid lääne intellektuaalne, kes ennast vabatahtlikult totalitarismi vankri ette rakendasid ja neid me võime ju üles lugeda, no alustame kasvõi meie oma sugu eest jälle vooli joast. Ja, ja noh, neid oli neid inglise tuntud Yittoni kasvandikud, kes Moskva jääks Pioneerisid ja inglise kõrgklassi prouad käisid valge mere kanali kaevamist vaatamist täielikult orja ja vangide tööga tehti, läksid koju, ütlesid, aga seal oli nii tore, orkester mängis ja kõik oli nii hästi. Aga võib-olla me siiski reageerime üle, kas nii ei alane? Võib-olla nende puhul, sest nad on nii äärmuses, et võib-olla ei maksa üldse tähele panna, las nad olla, las nad räägivad. Aga üldiselt kuidagi peab ikka reageerima. Ja mina soovitan inimestel lugeda Andrei Hvostovi artiklit sirbis 22 maisel aastal, kommunism ja natsism. Kuidas võitleme tsivilisatsiooni alustekstidega, Sul on väga hea artikkel, toob küll mängu uue ja vana testamendi, aga, aga noh, kõik on arusaadav, kõik mõistetav. Ja meie oleme harjunud ütlema, me oleme nii väiksed, ei saa midagi teha, las nad räägivad. Oleme harjunud ka, ütleme nii, et peaasi, kui meie sõbrad neid mõistavad, peaasi kui meile sõbralike riikide juhid teavad, kuidas asi on, see on tore ja nii peab olema, aga meil oleks hirmus tähtis ka see vähemalt Euroopa riikides mees tänavalt ei ütleks. Eesti aa see väike riik, kus venelasi vihatakse, kiusatakse neid juhuseid väga palju ette tulla. Meil on tähtis ka tavalise inimese arvamus, seda peaks kuidagi kujundama. Nüüd siis loen väikseid tsitaadi, sõid ette, kirjutab Hvostov, nii, eesti propaganda kalevipoeg magab muretult, sellal kui sortsid, askeldavad palju kannatanud kodumaa pinnal. Häda algab aga sellest, et mingit kalevipoega polegi olemas. On vaid reaktiivne tegutsemine. Mingit koordinatsioonikeskus ning ajutrusti, kas riigikantselei all või peaministri büroo juures pole olemas, pole kontseptsiooni, pole inimest, pole eelarvet. Kuule, Raikuma sind praegu kuulan, tuli mulle meelde, et Soomes tänapäeva Eesti poliitika kohta on ilmunud kaks raamatut, teen, ilmus nüüd siis Eestis ja need mõlemad on need, millest me oleme rääkinud. Positiivset raamatut tänapäeva Eesti poliitika kohta Soomes ei ole. Kahjuks on sul õigus, keegi võiks kirjutada. Tänapäeval on ka kirjandusmaailmas oma kuumad nimed, kuumad kirjanikud, kuumad teosed ja minu vestluskaaslane. Siin vene tänavakohviku terrassil on praegu kuum nimi soome kirjanduses ja tundub, et varsti ka eesti kirjanduses. Jutt on Sophie oksasest, kelle kolmas teos, romaan Puhastus on nüüd siis eesti keeles ilmunud ja kirjanik ise on käimas Eestis oma raamatut tutvustamas aga ilmselt ka siis värskendamas oma sidemeid ja tutvusi Eestiga, sest Eesti on tema armastus hobi. Mitu asja kokku. Sophie, teie ema on eestlane, puhas Haapsalus sündinud eestlane, kuidas ta sattus Soome? Ta oli tööl Tallinnas ja siis minu isa oli ehitamas Viru hotelli. Ja siis nad kohtusid siin Tallinnas ja armusid ära. Ja siis abiellusid ja ema siiski elas Eestis mitu aastat ja mina olen sündinud Soomes. On teada ju, et väikese lapsena hakkasite käima oma vanavanemate juures. See ei olnud sel ajal tavaline Soomes sündinud laps veedab oma suved Eestis. Jah, palun väga tavaline ja ega see väga lihtne see reisimine juhus ei olnud. Et ikaline kutsed ja viisad ja. Suure-Lähtru on see koht viskama, eksi jah. Kas sugulased ja ka vanaema rääkisid meelsasti oma mälestusi nendest rasketest ja traagilistest aegadest? No vanavanemad rääkisid küll, aga ma ei tea, et kas vanaema näiteks ise mõtlased niita, mälestab, et ta rääkis lihtsalt. Üks probleem on ju, kas ei olnud, et raskeid aegu üle elanud inimesed ei tahtnud oma piinadest rääkida, nii et teil seda tunnet ei olnud? No ikka, ta rääkis väga palju ilusatest assidest lapsepõlvest, kuidas karjas käis ja, ja missuguseid mängimist oli, aga need rasked asjad Laadoli nagu ridade vahele. Ikka see ilus Eesti aeg ja, ja teil oli siis sidend niisugune vaimne side Eestiga olemas, aga on teil ka meelis mingi impulss või oli see põhjus, et miks te eesti temaatikale keskendusid kirjanik? Me saame kirjanduses väga palju ju, Eestist ju pole kirjutatud, kuigi soomlased nii palju siin on käinud ja väga palju suhteid ja sõpru on Eesti ees. Ja kui roopa kirjeldust mõtlen, siis Eestist väliseestlased ikka ikka kirjutanud, aga Euroopa kirjanduses Eesti on ju või Baltikumi on väga vähe, nendest teemadest on kirjutatud ja ka Ida-Euroopa ajalugu, see on minu meelest natuke liiga tundmatu asi. Läänes. Kas te oskate leida sellele ka mingi psühholoogilise põhjenduse, et natukene tülikas temaatika, et meil on endalgi probleeme küll? Kuidas Euroopas ajalugu on kirjutatud, see ikkagi on selle Nõukogude narratiivi kaudu kirjutatud. Ja nüüd mina arvan, et ikkagi Baltikumi ajalugu peaks nagu kirjutama loba ajalooks näiteks see, et kui palju on Hitleri saksast kirjutatud, see on Euroopas ja igal pool ilmub väga palju raamatuid. Ja näiteks, et Soomes väga palju ilmub holokausti raamatuid ja niimoodi aga siis kui võrdne sellega, siis ikka kommunismi kuritegusid. Nende eest raamatuid ilmub palju vähem. Noh, ma arvan ka, et Lääne-Euroopa, et nad võib-olla, et sellepärast, et ma ei tunneni Ida-Euroopa ajalugu ega saa aru sellest, et miks siin on probleeme ja missuguseid probleeme need on. No Sorsi niitseni raamat arhite Laakoloog see ei ole siis läänes aga niisugust mõju avaldanud. Mis on teie mulje näiteks Soomeski? No siis, kui see ilmus näiteks prantsuse maal, see oli ju väga-väga suur šokk ja seal oli ju väga palju väga vasakupoolseid inimesi ja intelligentsi ja oli ka väga vasaku poole. Ja siis noh siis seal olid need inimesi, kes sellest, mis kes nad ei taha teada midagi, aga siis oli ka need, kelle vaatepilt natuke muutus. Ja Soomes oli selline lugu, et seda esimest Gulagi raamatut seda ju ei trükiti. Soomes trükiti Soomes, Rootsis. Värviline Venemaa pärast, kui nad oleksid selle raamatu andnud välja, siis võib-olla nende kaubandus suhtlega oleks tulnud probleeme ühe Soome ajakirjanikuga, rääkisin sellest Solseni seest ja mäletas, et kui talinoor ta vanematel oli selline kast raamatuid ja selles mõttes niitsin ja talle igal pool, et, et selles suhtes neid siis on nii suur propaganda ja siis ta imetles seda, et mis On see siis on, aga, aga siis hiljem, kui ta natuke vanemaks, siis ta hakkas taipama, et see vist propaganda polnudki. Nüüd Soomes on diskussioon Eesti üle viimasel ajal olnud küllaltki tihe. Õige mitmeid autoreid on olnud ka, kes on Eesti no ütleme, siis vaenulik Kotmasson, pikk muidugi suur lihtsustus. Kas te näete niisugusel tendentsile põhjusi? Neid põhjusi on ilmselt mitu, aga mis te välja tooksite? Soomes ju see soometumine ja see, kuidas Soomes on Nõukogude Liidu ajaloost ja, ja Ida-Euroopa ajaloost on kirjutatud ja räägitud. See on natuke teistmoodi kui mujal Läänes. Et Soomes on ka väga palju Vasakupoolses olnud väga tugev ja vasakupoolseid liigamisi nagu tahistolaisus. No see on nüüd äärmus, ma ütleksin juba Lapsed ja tahest alasid ise end endised päästealased nad ikkagi on kõrgel kohtadel. Ja need taieste lasi, kes räägiksid, et miks ja kuidas ja mis nad ikkagi mõtlesid, tollel ajal neid väga palju ei ole, aga siis tavalised inimesed nendel on väga teistsugune suhtumine, et nõndaks inimest, kelle vanavanemad mäletavad, et on käinud iseseisvas Eestis noorena ja ja siis on väga palju soomlasi, kelle sugulased on, on viirus Siberisse ja surnud seal ära, et need palju ja karialaseid muidugi, et naabri sunnitud jätma oma kodu. Kas on ka niisugust, no vaidlus Triin diskussiooni, et ma olen küll vasakpoolne, aga ma aitan nõukogude süsteemi. Aga seda on väga palju. Või inimesed võivad ütelda, et ah, Nõukogude liit läks viltu, aga, aga no ehk ikka vasakupoolsusesse on väga palju hädasi ja näiteks paar kuud tagasi oli Budapestis kommunismi kuritegude konverents ja seal rootslased rääkisid sellest, et Nad olid seda, et mis noored teavad Gulagist ja Siberist siis 90 protsenti nendes noorte eest polnud kunagi kuulnud midagit Gulagist ja siis ka arvasid, et kommunismi tõttu maailmas on vähem vaesust. Kas teil on tihti tulnud avalikel koosolekutel astuda vaidlusesse inimestega, kes teile oponeerivad, kas on olnud niisukesi pingelisi mõttevahetusi? Väga tihti sellised inimesed, kirjeldus kohtumisel, enne need ei tule ja siis soomlased väga meelasesti avalikud. Selliseid asju näete, näete, ei räägi. Et nad publikumi ees seda väga tihti ei tee, et nad on huvitatud rohkem nagu kirjutama. Kumba te rohkem saate, positiivseid või negatiivseid reageeringuid, näiteks oma sellele viimasele raamatud? Puhastuse vastuvõtt on olnud väga-väga positiivne, inimesed on ostnud seda, seda väga palju ja järjekorrad raamatukogudes on ka väga pikad. Ütleme ära, kes ei ole veel neid maagilisi arve kuulnud, tiraaž 130000, see on väga suur tiraaž Soome kohta. Rekord tiraaž ja auhindadest nimetame ka ära ainult Finland ja selle kõige kuulsama ja kõige tähtsama sellel on muide huvitav seotud, selle määrab üks ainukene inimene, Naimset autoriteetne inimene. See Finland ja on ju selline preemia, selle ümber on alati väga palju kisa ja, ja väga palju vestlust sellest, et kes peaks olema see, see, kes selle võidab. Ja ikka see on natuke problemaatiline ja sellepärast, et, et see on nii suur ja seega mõjub niimoodi, et inimesed ostavadki raamatut. Väga paljud inimesed on arvanud seda, et sellepärast, et ma olen nii noor, ma olen kõige noorem kirjanik, kes on Finlandia preemia saanud. Et see on nagu positiivne asi, sellepärast et minu elasite ka nooremad on rõõmus pärast, et ükskord võib ka noorem inimene saada kirjanduspreemia, et tavaliselt see on nagu keskealise või vanemale kirjanikule antud. Romaan on mitmekihiline nii ajalises mõttes on mitu erinevat kihistust, mis omavahel põimuvad, tulevad jälle perioodid tagasi ja siis ka ruumiliselt Vladivostok kõige kaugemal idas ja Berliin läänes. Kuidas teie niisugust raamatut, kus on väga palju ajaloolist materjali, kirjutate, rääkige natuke tehnoloogiast, istute arvuti taga, kas teil on raamatuvirnad kõrval või olete tehes selle töö teinud ära varem natukene kirjeldage seda? Kogu aeg, ma kirjutan väga ruttu ja ei ole võimalik ja selles pole ka midagi mõtted. Ja et ma iga iga lause kirjutaksin niimoodi, et kontrollin ikka üle. Ma ei usu, et see tunne oleks päris hea siis selles tekstis olemas oli ju lugenud vanu ajalehti. Eks esimese iseseisvuse aastatel ilmu neid ajakirjandust ja need on olnud väga-väga põnevad. Seal on olnud väga palju retsepte ja missuguseid toitu suhkrupeedist tehti ja näiteks minu sugulased mäletavad seda, et kuidas seepi keedeti. Kui nüüd raamat ilmus, eesti keeles on, eks ole alati oht, et leitakse üles mingisugune viga, mingi ebatäpsusvatti ei olnud, mina nii ei mäleta, või ma tean, et nii ei saanud olla. Kas teil see hirm oli olemas, selle kohe ütlen? Et kui näiteks ajaloo huvilised ei saa aru sellest, et mis on ilukirjanduse ja ajalookirjanduse vahel. Ja siis see on nii vana teema, et juba paarsada aastat keegi ju ei loe, ajalooraamatuid niikuinii oleks ilukirjandust. Ilukirjandust loetakse nii, kui see oleks ajaloouurimust. Et ma seda ma ei saa aru, et miks niimoodi onu. Aga kriitikud, retsensendid ütlevad ka, et see ei ole siiski Eesti vaatenurk, see on ikka Soome ja vaatenurk, et siin on väike erinevus. See ilmselt on loomulik ja paratamatu. Muidugi, see on siis loomulik ja juba sellepärast, et ma olen ju kirjutanud selle soome keeles, et oli väga palju selliseid asju, et no ma tean, et et niimoodi eestlane Läks, aga kui ma kirjutasin soome keeles, ma ei või kirjutada seda niimoodi, et kui see oleks eesti keeles, selle pärast ütles kui ma teen nii, see pole enam hea soome keel. Et eestlased ja soomlased näiteks räägivad eri eri moodi Ja see on loomulik. Nüüd mõned persoonid. Aliide on seal peategelane väga keeruka saatusega inimene. Aga räägime niisugusest meest nagu Martin, kuidas temaga on? Kuskohast ja selle kuju leidsite? Kui ma lugesin, Sootsinitšinid on kirjutanud sellest, et oli väga palju arreteerituid, inimesi, kes kuigi need oli mitu korda arreteeritud ja olevat vanglas siis ikkagi uskusid kommunismi. Et nad nad ainult mõtlesite. Kui Stalin saaks ainult teada, et mis on juhtunud, siis kõik oleks, oleks täitsa teisiti, inimene usub sellisesse ideoloogiasse mis väga hea ju pole, sellepärast et selle üks põhimõte on, et on inimesi, kes ei peaks olema olemas. Ja see oli üks asi, miks, miks ma selle Martinit ma tahtsin, et on, siin on üks selline inimene, kes usub paremasse maailmas, kuigi lugeja saab aru, et, et seal on midagi viltu. Kui nüüd kokku võtta selle temaatika, ma usun, et raamat saab Eestis sama hea vastuvõtu, kui ta on saanud Soomes ja ka see uskumatu fakt on juba ajakirjanduses korduvalt läbi käinud, et on lepingud 23 riigi kirjastustega. No ma arvan, et ka Lotme soome temaatilisi raamatuid ei tõlgita. Kui seda ei tõlgita, et näiteks 10 aasta jooksul on ainult paar raamatut, on tõlgitud inglise keelde Soomest, soome, kirjandusest, soome kirjandust tõlgitakse väga vähe. Need inimesed, kes asele raamatut nüüd, need pole kunagi käinud, Soomes pole kunagi käinud, Eestis ei tea mitte midagi Baltimaade eest. Need peavad selle, et Eesti on nüüd iseseisev riik, aga mitte rohkem. Vähe sellest, et nad ei tea eriti midagi Eestist ega Soomest, nad ei tea üldse Ida-Euroopast midagi. Sofi Oksanen, kas te jääte truuks eesti temaatikale, kui te nüüd edasi hakkate kirjutama? No Eestiga seotud, aga ütelge vähemalt valdkond või periood kui ta jõuga ma seda välja pressida ei saa, aitäh jutuajamise eest, me istusime ja lõdisesime siin jaheda kevadpäike, seal veel kord. Sofi Oksanen aitäh. Meie oleme kuulanud Sofi Oksase tähelepanek. Kuid Eestist ja, ja kommentaare oma raamatu kohta me teame, et seal rannas sai Soomes väga hea vastuvõtu osaliseks, kui nüüd lähtuda tiraažist, aga oled sa rääkinud ka tavaliste inimestega, mis kuvandi nad on Eestist saanud? Ei no nendele paljud asjad tulevad väga suure üllatusena, väga suure üllatusena, et tõesti nii on olnud ja nüüd kui siis otsa tuli veel see moorida kanalid pelgunööridega oli hirm, artiklite kogumikus ei ole mitte ainult Soome, vaid on üle maailma võetud juhtivaid mõtleja. See tuli sinna otsa siis diskussiooni on olnud palju ja inimestele tõesti väga paljud asjad on tulnud üllatusena, aga ma räägin, miks mitte. See Beckman nimetas fašistiks, kes viiks Soome küladesse laiali Eestile natsismi koni, ilmuse Valderi raamat, kirjutatud juba 41 ilmunud tõde Eesti, Läti Leedu kohta, mina võtsin ristiku, näevad meie filmiarhiivist, võtsingi filmi õppi 10 minutit, kus lüüakse Narvas väravad lahti ja armee vene armee sõidab või nõukogude armee sisse. Ja siis kuna ma töötasin nihukeses kohas sfüllis Eesti ühingute liidus peasekretärina, siis ma tegin niukse loengu turnee. Ma käisin igal pool rääkimas sellest ja näitasin ka seda filmi. Raamat ilmus Soomes, ilmus ka meil, aga no tema on petmanosele kuskilt teada saanud muidugi, ja nüüd siis kasutab seda ära oma blogis. Sa võid seda siis oma teenete ja saavutuste hulka panna, visake kunagi oma memuaare kirjutada. Kirjutamine. Aitäh Kõlle rai. Kuuldud saates kõnelesid kuule Raige, Soome kirjanik Sofi Oksanen. Mina olen Martin Viirand, saate helirežissöör oli Maris Tombach ja me kuulsime selles saates Soome ansambli värtine muusikat.