Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest 11.-st detsembrist minale Mall Mälberg. Haridusministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud õppekavad lähenevad koolile ja gümnaasiumile erinevalt ning asetavad rõhu hindamiselt ümber hobusele. Täna alustati õppekavade tutvustamist avalikkusele. Töötute arv suureneb stabiilselt, praeguseks on registreeritud töötuid üle 13 protsendi. Tööandjad kasutavad koondamiste puhul üha sagedamini töötukassa nõustamisteenust. Mustamäel avati täna Põhja-Eesti regionaalhaigla uus hoone. Haigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on see moodsaim haigla Läänemere regioonis ja tähistab ka Mustamäe meditsiinilinnaku algust. Eesti eraldab lähematel aastatel Euroopa Liidu kliimapoliitika rahastamiseks kolm miljonit eurot. Euroopa keskpank teeb kõik, et vältida euro kasutuselevõttu Eestis aastal 2011 või 2012, ütles Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen hinnangul kahtlevad Euroopa Komisjon ja keskpank, kas uued liikmesriigid hakkavad pärast euroalasse saamist ka kriteeriumi jälgima. Eesti vene kultuuri teha looga on kirjandusteadlaste hinnangul väga nõrk. Tartus alanud rahvusvahelisel teadvusse minema Meile öeldi, et olukorra parandamiseks tuleks teha rohkem teavitustööd. Esimesed seagripivaktsiinidoosid jõuavad Eestisse esmaspäeval, siis võib alata ka vaktsineerimine. Homme on pilves ilm, kohati võib kerget lund või lörtsi sadada. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Haridus- ja teadusministeeriumis räägiti täna uutest õppekavadest, Uku toom käis kuulamas. Ajal, mil riigikogus ja igal pool mujal vaieldakse lõputult põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise probleemide üle, on haridusministeerium leidnud, et uute õppekavade väljatoomisega ei saa enam kauem oodata. Uued kavad on erinevad põhikoolile ja gümnaasiumile, kuid nende kehtima hakkamine ei nõua kindlalt uue seaduse vastuvõtmist. Samas, nagu öeldud, rõhuasetused erinevad minister Tõnis Lukas Põhikooli siis sihiseaded on esiteks kasvatuslikku laadi tuleb tagada hea kohane tunnetuslik, kõlbeline, sotsiaalne areng ja tervikliku maailmapildi kujul. Ka kõigile põhikooli lastele, olenemata nende võimetest. Koolis põhiprotsessiks on noore inimese areng. Raadiumi sihiseade on teistsugune. Gümnaasiumisse läheb juba üldbaasi omandanud mingi tervikliku maailmatunnetuse omandanud noor inimene. Ka siin ülesanne on noorte ettevalmistamine sotsiaalselt küpseteks, kodanikeks. Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus lisas ministrile Nüüd, miks seda õppekava uuendused on vaja nende kõikidele väärtuste vahel peab olema tasakaal ja mina väidan, et mitmetel põhjustel oleme läinud mõnes kohas tasakaalust välja müüa. Õpilaste valikud on suuresti asendanud selektsioon. Õpilasi valitakse ja me teame väga hästi, toimuvad juba esimesse klassi valimisel. Teiseks CO2 käik, vähendanud võrdõiguslikkus vähendanud võimalust, et kõik kanded potentsiaal täpsemalt ja areneks, nii et me peaksime nüüd tasakaal uuesti tagasi minema ja üks keskseid momente on võib-olla just see, et õpilase poolne ja lapsevanemapoolne valik selleks oleks küllaldaselt ruumi. Hindamisele keskendatust on uutes õppekavades tõesti vähendatud, näiteks pannakse põhikoolides hindeid nüüd mitte iga veerand, vaid kaks korda aastas. Käitumise ja hoolsuse hinded on üldse kaotatud. Ministeeriumi õppekavatalituse juhataja Ain Tõnisson ütles, et kehtivale õppekavale on olnud etteheiteid selles vallas, et üldosa ei ole küllalt rakenduslik. Me oleme toonud hindamisse sisse uusi rõhuasetusi ja need rõhuasetused on just seotud sellega, et õpilane saaks sisulist tagasisidet sellest, kuidas tal läheb, aga mitte sisulist tagasisidet nüüd ainult teadmiste ja oskuste osas, mis on tavapärase hindega hindamise peamine aspekt, vaid sisulist tagasisidet ka selles osas, kuidas, missugused on tema hoiakud, missugused on tema õpioskused kõik see, mis kipub jääma ainealasest hindamisest välja. Ja veel haridusteemal, sotsiaaldemokraatliku erakonna rahvaliidu ja roheliste tänane ühine haridus arutelu lõppes tõdemusega, et haridusministeeriumil pole põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks selget sisulist eesmärki. Seega tuleb loobuda põhikooli ja gümnaasiumi jõuga lahkulöömisest, mis vaid viia paljude soovimatute tagajärgedeni. Kolme erakonna ümarlauast osavõtjad leidsid, et haridusministeeriumil tuleb asuda koolivõrgu korrastamise osas omavalitsustega sisulistes läbirääkimistesse streigil. Seal asub nii põhimõttelises küsimuses selge kaasvastutus. Veel leiti, et kooli- ja gümnaasiumiseaduse rutaka läbisurumise asemel peab ministril. Meil on välja tulema reaalsete arvutustega reformi maksumuse kohta ja esitama ükskord ka tegevuse korrastatud koolivõrgust. Registreeritud töötute arv on tõusnud 13,1 protsendini. Tööturuteenuste vastu tuntakse elavat huvi ja järgmiseks aastaks on selleks ette nähtud üle 400 miljoni krooni, jätkab Kai Vare. Eestis. Tunnen registreeritud üle 86000 inimese. Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna juhataja Anu Alber ütles, et töötute arv surneb stabiilselt. Töötuid on siis 10. detsembri seisuga töötukassas arvel 86156. Registreeritud töötute osakaal on 13,1 protsenti. Iganädalane lisandumine on üsna stabiilne, et uusi registreeritud töötuid on peaaegu iga nädal kusagil 2500 kandis. Kui aastatel 2007 kuni 2009 oli kvalifitseeritud tööjõu pakkumise programmi eelarve veidi üle 400 miljoni krooni, siis järgmistel aastatel on plaanis Euroopa sotsiaalfondi toel eraldada tööturuteenustele samas suurusjärgus summa ühe aasta jaoks. 2010.-ks aastaks suuname neid vahendeid tööturuteenustele hulka rohkem, kui seda on olnud varasematel aastatel. Sellest 2007. 2009. aasta programmi eelarvest ka üle 300 miljoni oli tegelikult 2009. aasta eelarve ja 2010. aasta eel. Ta peaks olema ka Euroopa sotsiaalfondi vahendeid toonud 2012. ja 13.-lt aastal siis ettepoole just sellepärast, et 2010.-ks aastaks oleks rohkem vahendeid, ei oleks rohkem võimalusi teenuseid osutada. Ühe leevendava meetmena pakub töötukassa koonduvale ettevõttele tuge töö kaotavate inimeste nõustamisel. Töötukassa teenuste osakonna koondamiste peaspetsialist Maiken sõrg ütles, et tööandjad kasutavad seda võimalust üha enam. Neid juhtumeid on olnud alates esimesest maist 247 ja meil oli nüüd esimesel detsembril värskelt ka eesti töötukassas ümarlaud, kus kutsusime kokku just nimelt need tööandjad, kes on meie teenuseid tarbinud ja tagasiside tööandjalt oli väga hea, sellist teenust on väga-väga tarvis, see aitab koondavas ettevõttes leevendada juba esiteks pingeid nii Roondataval kuliga, tööandjal. Kahjuks ei saanud Maiken sõrg lisada, et koondamiste laine on vaibumas. Ei paista, lõpp, on neid juhtumeid ikka veel tulemas. Eesti postil on kogemus töötukassa nõustamisteenusega olemas ning kommunikatsiooni ja turundusosakonna juht hinge Suder kinnitas, et see oli igati positiivne. Sel aastal vastus sügist. Koostöös töötukassaga korraldasime me üle Eesti pea seitse seminari, kus siis töötukassa tutvustas oma teenuseid. Väga-väga praktilised nõuanded, õpiti CV'd koostama, oli, sai juriidilist nõu, sai psühholoogilist nõustamist. Eesti Posti kogemus näitab küll, et tasub kasutada töötukassa teenuseid. Sest et teks igale inimesele on see selline raske raske moment. Kellelegi toetav sõna tegevus on kindlasti igati abiks. Euroopa Liidu ülemkogu peamine tulemus oli kokkulepe kliimapoliitika rahastamises, ütles peaminister Andrus Ansip. Ülemkogul oli kõne all ka majanduse stiimulpakettide lõpetamine. Kai Vare palus peaministrilt ülevaadet. Kõige olulisem on see, et jõuti kokkuleppele vähem arenenud riikide toetamise osas varasemal perioodil kiires rahastamises, see tähendab seda, et need kõige vähem arenenud riigid peavad saama toetusi selleks, et kunagi hakata päris suures ulatuses rakendama. Arenenud riikides saadavat toetusprogramme ja selle rahastamise tarvis on Euroopa liit valmis andma igal aastal 2,4 miljardit eurot kolme aasta jooksul. Eesti panus on kolm miljonit eurot selle aja jooksul ja see on täiesti proportsioonis Euroopa Liidu ja Eesti sisemajanduse kogutoodanguga. Teine tähtis küsimus ülemkogul oli majanduse toetusmeetmete järk-järguline lõpetamine ja Eesti on toetanud sellist sujuvat ja rahulikku üleminekut. Maailmas on väga paljud riigid rakendanud küllalt arvestatavaid majanduse stimuleerimisel pakette ja neid pakette on ju ka Eesti rakendanud. Meil oli enne kriisi eelarve ülejäägis kolme protsendiga. Kriisi tagajärjel on see eelarve defitsiidis kolme protsendiga. Seega meie majanduse stimuleerimine maht on mõõdetav kuue protsendipunktiga sisemajanduse kogutoodangust. Väljumisstrateegiat kavandamise lähtekoht peaks seisnema selles, et kriis peaks olema juba ikka selgelt leevenemise märke näidanud. Aga praegu kõigile teada see, et majanduses teatud elavnemist on küll märgata, kuid kriis tööturul, tööpuuduse kasv jätkub ka aasta võib-olla isegi pooleteise jooksul pärast seda, kui majandus on juba tõusule pöördunud ja et kogu Euroopa liidus kavatsetakse väljumisstrateegiaid hakata rakendama koordineeritult. Alles siis, kui väga selgelt on ka tööpuudus kannad liikmesriikides vähenema ja ka Eesti puhul tähendab see seda, et miinus kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Et see jääb veel kestma ja ülejärgmisest aastast, meie eelarve ei saa olema veel täiesti tasakaalus, mingi defitsiit jääb eelarvesse alles. Ja siit edasi nüüd välisuudiste juurde. Riina Eentalu. Danske Banki peaanalüütiku Lars Christensen hinnangul teeb Euroopa keskpank kõik vältimaks euro kasutuselevõttu Eestis juba 2011. või 2012. aastal. Seda arvestades euroala praegust olukorda. Praegu on mõne euroala riigiga, näiteks Kreeka, Hispaania ja Portugaliga suured probleemid, ütles Christensen. Nad ei ole pärast euroalasse saamist kriteeriumi täitnud, lastes eelarvepuudujääkidele kasvada. Ana hinnangul kahtlevad Euroopa Komisjoni keskpank, kas uued liikmesriigid hakkavad pärast euroalasse saamist kriteeriume jälgima. Kristjan siin ütles ametlikke euro kasutuselevõtu kriteeriumide on nii-öelda pehmed kriteeriumid, mis puudutavad näiteks majanduslikku stabiilsust. Isegi kui Eesti täidab 2011.-ks aastaks Maastrichti kriteeriumid, võidakse pehmeid kriteeriume kasutada ja öelda Eestile, et euro kasutuselevõtuga võiks oodata. Poola ja USA allkirjastasid täna uuesti sõdurite staatuse leppe, mis eelneb Patriot-tüüpi rakettide paigutamise Poolasse. See lepe võimaldab USA sõdureid ja materjale Poolasse paigutada, ütles Poola kaitseminister. Ja Poolale tähendab see seda, et julgeolek on kindlam vägede staatuse lepp. See on eeltingimus poolasse Ühendriikide maa-õhk tüüpi rakettide paigutamisele. USA ametnike sõnul tehakse algust 2010. aastal. Oktoobris ütles peaminister Donald Tusk USA asepresidendi Joe Bideni Varssavi visiidi ajal, et Poola on valmis uueks USA raketikilbiks Kesk-Euroopas. USA kaitseminister Robert Gates ütles, et USA tahab 2015. aastal paigutada Poolasse Tšehhi SM kolm raketid. Keenia konstitutsioonikohus nõudis pühapäevaste presidendivalimiste teise vooru tühistatud hääletussedelite ülelugemist. Otsus võib aga võtta praeguselt presidendilt Rayan bassescult. Napi võidu. Üle tuleb lugeda umbes 130000 häält, seda on aga rohkem kui bassescule sotsiaaldemokraatide liidri metša joana vastu võidu toonud 70000 enam häält. Permi ööklubis lonkav hobune puhkenud tulekahju ohvrite arv on kasvanud 142-ni 89 põlengus kannatanut on veel Moskva Peterburi permi Tšeljabinski haiglates, vahendab Interfax. Arstid peavad 30 inimese seisundit väga raskeks. Ja uuesti eestist. Mustamäel avati täna Põhja-Eesti regionaalhaigla uus hoone, Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Regionaalhaigla uue korpuse avamine tähendab Mustamäe haiglale piltlikult öeldes sajandivahetust nii, ütles haigla juhatuse esimees Tõnis Allik. Tema sõnul on see hetkel ka Läänemere regiooni moodsaim haigla. Uus korpus on saanud lisaks moodsale tehnikale ka läbimõeldud ruumilise lahenduse. Kogus tehnoloogiline lahendus, kõik need seadmed, mis selles hoones on, on 100 protsenti täisdigitaalsed selles suhtes nii-öelda eilsest päevast ei ole selles hoones mitte grammi. Paneme selle hoone planeering ja lahendus on väga hästi õnnestunud, et kogu see tegevus, mis selles hoones toimuma hakkab, on piltlikult öeldes samm-sammult läbi mõeldud. Nii patsiendid kui töötajad, kes selles hoones viibivad, ei pea tegema mitte ühtegi üleliigset sammu. Ühtlasi märgib uue korpuse avamine ka Mustamäe meditsiinilinnaku algust, kuna järgmisel aastal kolib sinna ka praegu hiiul paiknev onkoloogiahaigla ja hiljem ka Seewaldi psühhiaatriahaigla. Kogu projekt läheb maksma 1,7 miljardit krooni ja seda rahastatakse Euroopa fondide laenude toel, mis ootab ees järgmisel aastal tõni saadik. Noh, ennekõike me näeme, et kui see haigla oleks patsientidega hästi koormatud, siis ta ennast õigustab, kui ta jääb alakoormatud, siis meil on muidugi probleem, sest et püsikulud on, on suhteliselt kõrged. Näeme, et just tänu sellisele efektiivsele logistikale. Me suudame olemasoleva personali ka oma tegevusmahtusid kadesta. Täna oleme me siiski majanduslikus olukorras, kus siinselt ravimahtude tõstmine lähimatel aastatel ka jutuks ei tule, selle tõttu ilmselt meil mõnevõrra väheneb personali hulk, et meil kui hiiu maja kolib mustamäele, siis just kirurgia poole pealt sulgema statsionaarsed osakonnad ja sellest tulenevalt väheneb ka mõningal määral õdede hulk, kui palju õdede kohti vaadatakse. No täna on seda numbrite raske, kui öelda, et eks me ju ei lähtunud ainult sellest kolimisest, vaid tegelikult sõltub see ikkagi konkreetsest ravilepingust, mis meil järgmisel aastal õnnestub siis haigekassaga sõlmida. Sellest lähtuvalt me siis mitte ainult sellel aastal igal aastal oleme oma personali arvuga hinnanud, et õnneks on organisatsiooni suur, et me saame pakkuda kas mingit alternatiivset tööd siis või lihtsalt me ei võta inimesi juurde. Juurde luuakse aga seevastu infotehnoloogia-alaseid töökohti, et tagada ka on haigla keerulisel aparatuurile ööpäevane valve. Alliku sõnul võib Mustamäe haigla tänu uuele korpusele erakorraliste juhtudel vastu võtta poole võrra rohkem patsiente. See näitab ta hinnangul ka haiglapotentsiaali toimida suurõnnetuste korral üleriigilise keskusena. Eesti ja Vene kultuuridialoog on pärast Nõukogude Liidu lagunemist nõrgaks jäänud. Kirjandusteadlaste hinnangul on selle taga ühelt poolt ideoloogilised eelarvamused, teisalt aga tõsiasi, et piiride avanemisel tekkis mõlemal poolel ajutiselt suurem huvi Venemaailma autorite vastu. Perreteerin Preis käis kultuuridevahelise dialoogi teadusseminaril osalistega rääkimas. Eesti keelde tõlgitakse liiga vähe vene autorite tekste ja need, mis tõlgitakse, esindavad pigem massikirjandust kui tõelisi tippe, tõdeb Tartu Ülikooli vene kirjanduse dotsent Lea Bild. Sellist konstruktiivset dialoogi nest vene eesti kirjanduse vahel praegu segab selline asi nagu ideoloogia. Mulle tundub, et neid eelarvamusi on rohkem, kui neid täiesti objektiivselt leidub ja ma olen alati kadestanud näiteks muusikuid. Võrrelge nüüd muusikate kirjandust omavahel, Arvo Pärti. Lugu kuulab kogu maailm, mitte ainult sellepärast, et ta on geenius, kõik teavad, et seal ei ole mingisuguseid tõkkeid. Loomulikult mulle võib vastu vaielda, et see on juba selline spetsiifiline, kunstlik ja, aga ma arvan, et ka kirjelduse vallas no või vähemalt selle poole püüelda. Olukorra parandamiseks tuleb pildi hinnangul teha rohkem teavitustööd. Näiteks täna homme toimuvale kirjandusseminarile ongi sel eesmärgil kutsutud üks vene nüüdisaja huvitavamaid kirjanikke Andrei Dmitrijev, kes kohtub 15. detsembril huvilistega ka Tartu Kirjanike Majas. Seitsmekümnendatel aastatel praktiliselt kõik venelased teadsid, lugesid Enn Vetemaa tegite, et seal kõikides sotsiaalsetes kihtides tuntud kirjanik, armastatud kirjanik loomulikult Jaan Krossi. Aga Jaan Krossi, noh, pigem luges intelligentsi eliit siis tema vot eile just ütles, et nagu tema praegu eesti kirjandusest ei tea midagi ja tal on sellest väga kahju. Ja ütles ka veel seda, et teda on tõlgitud siis kuude Euroopa keelde ja ta ütles, et noh, loomulikult oleks väga rõõmus, kui teda oleks tõlgitud eesti keeltki, aga ta oleks selle üle väga imesta. Nõukogude ajal kirjutasid vene autorid Eestist kui kaotatud paradiisist, tänapäeval pole vene kirjanduses Eesti kohta mingit otsest müüti välja kujunenud ja pildi sõnul aitabki see ehk naabritel teineteist veidi kainemalt vaadata. Krossi menu Venemaal ja Vene teemat käsitledes tagasi aga Tartu Ülikooli vene kirjanduse professori Ljubov Kisel joova sõnul versaalsete ideede delikaatne avamine, nii et selle ridadevaheline tekst haakus toonaste dissidentide vaadetega pärast taasiseseisvumistekkinud eestivene. Kultuurisuhete jahedus on Kessel Iowa sõnul loomulik etapp sest nõukogude režiimi lõppedes tekkis nii meil kui venelastel suurem huvi seni avastamata lääne autorite vastu. Kitsel joova hinnangul hakkab nüüd aga vahepeal tekkinud vastastikune huvipuudus taanduma. Tahe puudub ja minu meelest ongi vaga vajalik seda taastada just nimelt kultuurilises kontekstis, mitte mingisugust ilu ideoloogilises kontekstis lihtsalt on vaja rohkem nüüd teineteist tutvustada. Siin muidugi suurt rolli mängivad teatrifestivalid ja Tartu kirjandusfestivalid, Prima Vista. Kisel Iowa sõnul on huvi vene kirjanduse vastu kasvanud ka Eesti tudengite seas. Piret Heeren Preis Tartu stuudio. Esimesed 50000 doosi uue gripi ehk seagripivaktsiini jõuavad Eestisse esmaspäeval ning vaktsineerimine järgmisel nädalal. Kokku on Eesti tellimuse esitanud 250-le 1000-le doosile. Esmajärjekorras vaktsineerivad perearstid need riskirühmadesse kuuluvad inimesed, kes on selleks kõigepealt soovi avaldanud vill 100000 doosi vaktsiini jõuab Eestisse detsembri lõpuks. Seejärel peaksid järgmised vaktsiinidoosid kohale jõudma jaanuaris ja veebruaris. Ja ilmast. Homme on meil pilves selgimistega ilm, kohati püsib vähese lume ja lörtsisaju võimalus. Puhub põhjakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni miinus viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17757 toimetaja limal Mälberg. Kuulmiseni.