Tere õhtust, kell on kuus, 13. detsembri Päevakaja toimetaja Tarmo Maiberg. Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhinnad said tänavu koorijuht Kuno areng, kirjanik maitsta Ararati ajaloolane Raimo Poolat. Fondi nõukogu esimees Eri Klas tegi fondi poolt ka ettepaneku laiendada akadeemiku aunimetus ka kultuuritegelastele, tuues eeskujuks Soome näite. Kopenhaageni kliimaläbirääkimistel on kokkulepe kasvuhoonega gaaside vähendamises vaatamata eri meelsustele saavutatava, leiavad kohtumisest osavõtjad. Paljud riigid arvavad, et olemasolev Kyoto leppe raamistik on piisavalt tugev, et seda laiendada ka edaspidiseks. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder kuulutas Jõgeval välja üle-eestilise jõulurahu. Peapiiskopi sõnul praegu tähtis mitte üksnes edukas ühiskond, vaid ka õnnelik ja hooliv ühiskond ja perekond. Nii Eesti kui ka maailma aktsiaturgudele aastal olnud hoogne kasv. Analüütikute hinnangul tuleb järgmine aasta heitlikum. Viie aasta perspektiivis hinnatakse Tallinna börsivõimalusi paremateks kui lääneriikide omi. Gruusiast lahku löönud regiooni Aasia presidendivalimised võitis ülekaalukalt praegune riigipea Sergei pagapse, kelle sõnul toetasid valijad Abhaasia senist poliitilist kurssi ja lähenemist Venemaale. Ilm läheb meil külmemaks öösel ja homme päeval on külma 10 kuni 17, rannikul kaheksa kraadi. Mõnes kohas võib ka lund sadada. Eesti Rahvuskultuuri fond jagas Tallinnas Mustpeade majas tänavusi stipendiume ja elutöö auhindu. Tõnu Karjatse. Selle austria jõulugaraaniga juhatas brass Academy sisse vähemusrahvuse kultuurifondi aastaauhindade stipendiumide jagamise tseremoonia. Nõukogu esimees Eerik lasteles õhtu avamisel, et inimesel on vaatamata kehvale ajale läinud hoopis selgemaks Palun tõesti ainult rõõmustama mõnes žanris anda selle stipendiumi sellises suuruses, nagu küsin, sest saadaga väga tihti oleme kimbatuses, et me anname osa, aga edasi tuleb edasi küsida mõnest teisest fondist ja seal on väga tähtis ja väga palju noori said stipendiumi ja väga paljud inimesed on näidanud üles oma Kosanikul muret ja valu, et see ei jääks soiku. Ütleme Raidla tuntud advokaat, jurist on näiteks väga suure summa eraldanud õiguse õppijatele koolis ja palju-palju selliseid samasuguseid on jõuluaeg lähenemas ju sissegi ei olnud mingisugune toetus eesti kultuurile ja seda oleme teinud 20 aastat. On hea meel tunnetada, et inimesed ei ole veel läinud mitte kitsimaks, vaid pigem vastupidi, on saadud aru, et kui on kehvad ajad, tuleb mitte jätta abivajajad hätta. Ja selle jaoks me olemegi. Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemiad said sel aastal dirigent Kuno areng, kirjanik Mats traat ja ajaloolane Raimo Pullat mida elutöö auhind laureaadile endale tähendab. Kuune areng. Muidugi tore, kui pannakse tähele ja ega ma leian väga viimasel ajal seda preemiat pole nagu ajateenijad ja minul on see natukene üllatus küll. Aga noh, kui ainult aitäh. Mul on kavatsus sellest mingisuguse oluline osaga. Läbi meestelauluseltsi. Näete te mõne toetuseks, et olukord ei ole kärge kellelegi ja kui on võimalik teha. Et elutöö veel kaugeltki mitte tehtud pole, kinnitavad kamatistraatialema Pullat. See tähendab teatavat kokkuvõtet, aga elutöö ise jätkub, ilma oma laskis välja kolmanda köite. Minge üles mägedele. Aga Detroloogia viimane köide ilmub pärast uut aastat. See on täiesti uus. Kolm esimest on koostööd, neljas tööde õlu täiesti uus. Ja siis jaanuarikuus ilmuv loomingus oleks pikema veel kolm Solvei suureks kogu tellimusel. Nagu naasen Rahvuskultuuri Fondi preemia, siis ütleks, liigutav südant ja see on mulle isiklikult väga tähtis. Ajaloolase ammutan võrdlemisi lihtne selles mõttes, et kui üks raamatut saavad valmis, siis tuleb kohe hakata järgmise tegema. Kui taevaisa tervist annab, siis ma loodan, et ma midagi veel Lääne-Eesti rahva jaoks. Eri Klas tegi Rahvuskultuuri fondi poolt ka ettepaneku laiendada akadeemik aunimetus teadlastelt ka meie teenekatele kultuuritegelastele nagu seda tehakse näiteks Soomes. See aitaks klassi sõnul väärtustada akadeemiku tiitlit senisest veelgi enam. Milline on aga seis Kopenhaageni kliimaläbirääkimistel, kus nädal aega on kõneletud ja üks nädal on veel jäänud, räägivad Karin radiku keskkonnaministeeriumist ja Toomas Trapido, kes esindab kohtumisel kodanikeühendusi ja rohelisi. Tänaseks on nagu laua peal kaks kokkuleppe eelnõud, et ühelt tööstusriigid saavad kohustusega heitkoguseid vähendada Kyoto protokolli muutmise teel, see näeb siis välja nii, et Kyoto protokolli tehakse teine kohustus periood alates 2013.-st aastast ja pannakse uued kohustused tööstusriikidele peale ja teine pool on nii-öelda see konventsioon ja on pikaajaline koostöö. Selle protsessi all on ka läbirääkimiste tekst laua peal. Probleem on nagu praegu selles, et need tekstid on väga ebasoodsad tööstusriikidele. Praegu on eriti are näevad riigid või noh, ütleme siis enamus riike tegelikult maailmas seisukohal, et selle ette peab olema siduv leping, et noh, seda eristab võib-olla mittesiduvas lepingus räägitakse, siin sõlmitakse poliitiline leping, mida hiljem siis riigid võivad valitsuste vahetus kuidas kas tagasi võtta või, või mitte täita ottoraamistik üpriski tugev rahvusvaheline lepe ja ja seetõttu siis väga paljud riigid tahavad, et läheks selles raamistikus, peaasi, et see on nende põhiline muret ei sõlmitakse lepingud. Noh, mis on selline deklaratiivne, mitte eriti siduv ja mina olen isiklikult üpriski optimistlik. Et järgmisel nädalal alates kolmapäevast hakkavad siia saab oma riigipead, keda on siis 100 ringis, see iseenesest näitab, et et viimastel päevadel tõenäoliselt tehakse võib-olla ootamatuid otsuseid heas mõttes, see näitab seda, et, et maailm võtab seda asja tõsiselt. See oli võimalus siin osaleda demonstratsioonil ja noh, enam ei ole niimoodi, et siis ühet istuvat kinniste uste taga teevad teistele kahjulik kokkuleppeid, vaid et ka riigi juhtidena jõuab see info, et et inimesed tahavad nagu muudatust ja noh, et see kliimalepe on lihtsalt kujunenud selle muutuse sündiks. Eesti kaitsevägi toimetab eile Afganistanis lõhkekeha plahvatuses vigastada saanud kaitseväelase ravile Inglismaale. Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülem major Peeter Tali ütles BNS-ile, et praegu on haavata saanud sõdur veel Afganistanis. Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid eile jalgsi patrullinud jalaväekompanii Est, kui üheksa jalaväelasi Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nade Ali piirkonnas. Eesti kaitseväelane sai isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus. Haavatu sai esmaabi ja ta evakueeriti sõjaväebaasi kentastian kolmanda taseme välihaiglasse, kus arstid teda opereerisid. Kaitsevägi on ka varem viinud missioonidele haavata saanud kaitseväelased ravile Inglismaale, Birminghami sõjameditsiinikeskusesse ja valik teisi välisuudiseid. Gruusiast lahku löönud regiooni Abhaasia presidendivalimised võitis tagasivalimist taotlenud riigipea Sergei. Keskvalimiskomisjoni esialgsed tulemused annavad pagapsile 59,4 protsenti häältest. Teiseks jäänud Raula tõmba kogus 15,4 protsenti toetust. Vaatlejate teatel olid valimised õiglased ja läbipaistvad, Adžhambaga ähvardas tulemused kohtusse vaata, sest tema väitel toimusid mitmed rikkumised. Sergei hinnangul avaldasid tema valijat toetust poliitilisele stabiilsusele, majanduse arendamisele ja tihedatele, sidemetele Venemaaga. Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei andis tõsise hoiatuse reformimeelsetele opositsiooni toetajatele, süüdistades neid seaduserikkumises ja välisvaenlaste julgestamises islamivabariigi õõnestamiseks. Ajatolla kinnitas, et opositsiooni meeleavaldused on illegaalsed ja enam neid ei sallita. Opositsioon on väljaastumistega proovinud pärast suvel toimunud presidendivalimisi esitada väljakutset valimiste õigsusele. Esmaspäeval vallutas opositsioon riigi korraldatud meeleavalduse, misjärel puhkes kokkupõrge korrakaitsjatega. Riiklik meedia täna süüdistanud Reformi pooldajaid riigi looja ajatolla arholla Homenei solvamises, sest meeleavalduse käigus rebiti puruks ajatolla pilt. Tai võimud konfiskeerisid Bangkoki lennuväljale maandunud lennuki ja selle lasti, mis oli pärit Põhja-Koreast. Viieliikmeline meeskond on võetud vahi alla, neile esitatakse homme süüdistusi reaalses relvaveos. Kuigi meeskond on väitnud, et ei teadnud relvadest midagi. Tai võttis lennuki enda kontrolli alla vastavalt Roo kehtestatud majandussanktsioonidele. IL 76 tüüpi lennukis oli eri tüüpi relvastust nagu raketid, õlalt lastavad raketid ja raketiseadeldised. Algselt pidi lennuk kütuse pärast vahemaanduma Sri Lankal, kuid teadmata põhjusel paluti erakorralist maandumisluba Bangkokis. ÜRO kehtestatud relvadega kauplemise keeld on vahendiks sundida Pyongyang naasma tuumaalastele kõnelustele. Suurbritannia peaminister koorium praam kohtus afganistani presidendi Hamid Karzai ka ette teatamata visiidil ning kuigi varem on nad avalikkuse ees teineteist ägedalt kritiseerinud, siis nüüd näidati üles ühtsustunnet vaadates koos afganistani ja NATO üksustega kaadi. Braun ütles enne kohtumist ajakirjanikele Talibani ka tegeledes tuleb näidata otsustavust ja Afganistani valitsus peab tulevikus nimetatud otsustavuses suurema rolli võtma. Ja tagasi Eestisse möödunud aastal alanud maailma majanduskriis kukutas järsult ka väärtpaberite hindu. Pöörisidelt haihtus triljoneid dollareid. Sel aastal on toimunud aga tormiline turgude taastumine. Mis saab aga edasi, seda uuris Indrek Kiisler. Väärtpaberiturgude madalpunkt oli sel aastal märtsikuus, millest edasi on liigutud aina ülesmäge. Juba suve lõpus hoiatati, aga tulla võib uus langustsükkel, siiani pole seda ka saabunud. Samas on veel kaugel need hinnatasemed, millest nii-öelda suur kukkumine algas. Mis saab edasi? SEB investeerimisanalüütik Peeter Koppel. Põhimõtteliselt võiks öelda, et seniseid trendid ilmselt jätkuvad, niikaua kui aetakse senist poliitikat, ehk siis raha on odav, intressimäärad on madalad ja vajaduse korral suurendatakse raha pakkumist, ehk siis trükitakse raha juurde. Loomulikult see ei tähenda seda, et mingisuguseid korrektsioone vahepeal võiks olla. Trend on ülespoole, nagu ma ütlesin, niikaua kuni aetakse senist poliitikat. Miks ei võiks aga senine poliitika jätkuda? Põhjus on tegelikult lihtne. Valitsuste võlakoormad on hüppeliselt kasvanud. Ma julgen väita täna seda, et ilmselt kellelegil sellest küll veel aimu ei ole, et milline see arenenud maailma majandusstruktuur välja saab nägema, et kuidas, kas ja kuidas need abipaketid aitavad ja ja kuhu siis tänu nendele võidakse üldse jõuda. Praegu on tegeletud tulekahju kustutamisega, mitte aga selle põlenud maja ülesehitamisega. Mida ka ennustada Tallinna börsile, küsisin seda investeerimisspetsialistilt. Kristjan Lepikult. Suuresti ma arvan, kuidas läheb Ameerikal ja teistel suurriikidel siis Tallinna börsil, esimese aasta esimeses pooles on ilmselt see liikumine väga samas suunas. Tallinn on võib-olla viie aasta lõikes parem investeerimiseks ka näiteks Ameerika, kuid aasta esimeses pooles tõenäoliselt tuleb tagasilööke aga küllaga. Ma arvan, et 2010 aasta on see, kui investor peaks silmad hästi lahti hoidma, et me usume, et pakutakse nagu investeerimiseks häid võimalusi. Kas praegusel ajal on üldse võimalik teha riskivabu investeeringuid või kindlam on hoida raha lihtsalt pangas, kus teenib intressi? Sellist kohta ei ole, sellepärast et selle küsimuse püstituse son. Ma natukene selline kerge vastuolu, et kõige kindlam ja jääb, samas peab tooma tulu igasugune eeldus, et tulu tuleb, mis on siis kõrgem, kui ütleme, deposiidi makstav intress tähendab seda, et mingisugust riski peab siiski võtma. Ja saate lõpetame Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Andres Põdra jõulurahu väljakuulutamisega. Ikka ja jälle küsitakse, et mis on see suur idee, paleus ja nägemus, mis looks usaldus liidaks ühiskonna innustaks minema edasi. Laste ise ei ole ju üksnes edukam. On vaid õnnelik ja hooli ühiskond ja perekond siis on meie südames rahusõnum jõululapse sünnist puudutab igaüht päev sõltumata soost, rassist, usutunnistusest, nagu tavatsetakse öelda. Olgu meie kogukonnal perel ja igalühel sisse lülitatud ja teednäitav jõulukompass. Palju enamat kui vaimustava äriidee aitab leida oma kodu ja hingerahu. Kuulutan nalja. Ülemaalise jõulu. Vastuseks siis ka ilmast. Öö läheb meil aina külmemaks. Hakul sajab kohati vähest lund, kuid öösel taevas selgineb. Puhub kirdetuul kolm kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Külma on öösel 10 kuni 17, rannikul kohati kaheksa kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, rannikul võib sadada lund. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni 10, saartel hommikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Külma on homme ilmajaama teatel 10 kuni 15, rannikul kohati kaheksa kraadi. Ilusat jõulurahu siis kõigile ja tänud kuulamast.