Pidime Venemaa. Tere, Meil on väga hea meel teid, lugupeetud kuulajad, tervitada taas saates müstiline Venemaa. Ja minul on väga hea meel, et teie, David Vseviov, ikkagi otsustasite Venemaaga jätkata. Aga me ei ole päris Venemaal, kuigi saate pealkiri on müstiline Venemaa. Me mõtlesime kaua, mõtlesime pikalt ja otsustasime tulla vastu nende raadiokuulajate soovidele, kes tahtsid siiski kuulata lähemalt ka mütse ansist. Nii et me teeme sellise kummalise siksakki oma koostöös. Alustasime Rooma Key sõitest siis läksime Venemaale kallale ja nüüd ajas tagurdama pisut. Taas kõigiga kohtuda. Me oleme täiesti natukene vett Saganud, kui nii võiks öelda ja hüpanud ajalas siia-sinna. Aga veel kord ma ei ole endale püstitanud nisukesi sügavaid teaduslikke eesmärke. Me oleme ikka natukene meelt püüdnud lahutada niisukesel tõesel ajaloolisel baasil vähemalt tuginedes nendele andmetele sellele faktoloogiale. Ja tõesti, kui me arutasime, et mida võiks ju edasi teha, siis alguses ma kaldusin selle mõtte poole oleks võib-olla huvitav võtta selle sajandi üks olulisem sündmus ja need on aastat 17 ja sellele järgnevad aastad. Sest see on ikka seda sajandit, kui see on nüüd lõppemas, nisukene tõesti sügavalt mõjutanud sündmus. Aga siis, kui meil oli see viimane saade, kus me otse-eetris kuulajatega vestlesime mulle üllatuslikult oli nii palju inimesi, kes soovisid alustada sealt täiesti juurtest ja bütsantsist ja nii me siis võtsime selle otsuse vastu, nii et me läheksime võib-olla tõesti niivõrd palju tagasi. Ja isegi Pealkiri müstiline Venemaa muutub tänu sellele küllaltki tinglikuks. Aga väga palju sellest mentaliteedist, nendest arusaamadest, mis teevad võib-olla Euroopa jaoks Venemaa Venemaaks ja eristavad Venemaad ülejäänud Euroopast või annavad talle mingi niisukese oma lõhna oma mingisuguse tunnetuse juurde ongi väga paljus kõik Saltsist. Ja sellepärast Bütsants muidugi see ülesanne, kui ma täna hommikul hakkasin sellele mõtlema, on meil erakordselt raske ja ta on ka meie kuulajatele väga raske, sellepärast et hea on rääkida ja hea on kuulata asju, kus on ikkagi mingisugused pidepunktid, mingi äratundmismingi, äratundmise rõõm. Paistab, et Venemaaga on kõik selge, sest enam-vähem kooliprogrammis on ta ju meil kõigil olnud ja vähe on vist olnud neid inimesi, kelle jaoks Katariina, kuis on avastus, kes poleks varem mitte midagi Katariinast kuulnud, eks kõik Paulis, Peetrist nad on kõik olemas, meil on mingisugune aimdus või mingisugune niisugune ettekujutus. Nad, kohe kujudena tulevad meile silme ette. Rooma keisrite ka vähemalt nende esimeste keisrite ka on ju täpselt samuti ikka kas mingi raamat, film, no kõik on kuulnud, määras, kõik on kuulnud ka liigulast ikka, nad on kuskil olemas, mingisugune ettekujutus neist on olemas. Aga ütleme, märksõna Bütsants. Ja see ei ole mitte märksõna, mis hõlmab aastaid või kümneid aastaid, isegi mitte sadu aastaid, see on peaaegu 1000 aastat siis väga paljude jaoks on need 1000 aastat täitmata seal täitmata märksõna silt, millal peaaegu mitte midagi ei olnud. Ja see on üllatav sild, sellepärast et kui minna näiteks raamatukokku ja võtta välja hakata, avama, kasta, ja siis, kui tähendab lahti ükskõik millise kasti, millel on silt Inglismaa ajalugu, Prantsusmaa ajalugu, Saksamaa ajalugu. Me leiame selles kastis neid kaardikesi loendamatul hulgal. Selle karbi, mille peal on silt Bütsants, siis üllatusena me näeme, et need kaart on tunduvalt vähem. See on huvitav, kuidas Bütsants võib-olla tänu sellele, et ta nagu voolab siiapoole siia ida poole. Kuidagi see, see lääneline suund, otse suund, mis on võib-olla edasi seda ka ajalooteadust viinud ja seda perioodi uurinud on kuidagi oma tähelepanus jätnud selle Bütsantsi ikkagi kahe silma vahele on võib-olla valesti öelda, see ei ole õige, aga mitte osutunud talle nii suurt tähelepanu kui võib-olla teistele piirkond. Kui ma nüüd hakkame seda tegema niikuinii, jätkame võib-olla seda tava ja traditsiooni, mis meil on olnud, me ei saa. Ja vist ei ole ka mõtet detailides vaadata majandust, poliitikast, lõid lõpmatuid, sõdu see on ju 1000 aastat on tõesti kolossaalne pärinevat, kui hakata nüüd mõtlema Eesti aastal 1000 ja eesti varsti aastal 2000, see on öö ja päev ja täpselt samuti me hakkame vaatama seda Bütsantsi kuskil aastal, ütleme seal neljas, viies sajand ja me lõpetame 15. sajandiga 10 sajandit 1000 aastat. Sellepärast niisuguseid sotsiaalmajanduslikke neid muutusi võib-olla neis orienteeruda on, on väga raske ja ei ole ka mingit mõtet. Me võiksime võtta kuidagi ikkagi jälle selle keskse liini, võtame persoonid, täpselt nii, nagu me Venemaa puhul me natuke ikkagi saime vaadata seda Venemaa ajalugu Peetri silmadega ja Katariina silmadega ja elisa veeta silmadega ja püüame siis jällegi kuidagi peituda nende kujude taha ja vaadata siis sellele ümbritsevale maailmale nende silmadeta. Aga sõrmele väga raske, sellepärast et veel kord, kui Peetri kuju on reaalne ja Katariina kui von reaal. Me peame isegi ütlema Peeter kolmanda, sellepärast et Peeter Esimesest üldse ei puudutanud peaaegu mööda minnes ükskõik, Katariina esimene pole oluline tausta isikaga paljude puhul väga paljude puhul, jah, ta oli meil niisukese Kumiirina kellegi jaoks hirmuna jälle kellegi teise jaoks kogu aeg olemas, kas siis need need kujud või need maskid, mida me tahaksime endale ette panna? Need on ähmased. Et meil on väga raske anda nisukesi kindlamaid hinnanguid, ma ei suutnud vaid ka vene valitsejate puhul teha hinnangut Paulile ju erinesid meil äärest ääreni ja täpselt samuti siin. Aga siin on need kujud veel ähmasemat ja sellepärast, kui me hakkame neist lekkima, on haakuda nende külge meil kõigil rääkijatel kuulajatelg, kaasaelajatele tunduvalt rask. Nii et sellega tuleb lihtsalt arvestada, taust on võõram. Kui me isegi rääkisime, rääkisime Venemaast siis väga paljud taust on meie oma. Ta on meie ajalooga põimunud, ta on meile lähedal, me saame nendest asjadest aru, see taust on hoopis teine. Nii et asume küllalt keerulise ja raske ülesande kallal, et mitte öelda riskantse. Küllaltki riskantse. Jah, Ta on, ta on väga riskantne, aga aga see, see nabanöör on, on nii hea, seda saab ju välja lülitada ja läbi lõigata, nii et kui ta, kui me lähme kuidagi rappa, siis meist jagu saada on kuulajatel ju väga lihtne. See ei ole mingi mingi probleem. Ja ilmselt on iga kuulajad juba meie stiiliga harjunud, et nagu te ütlesite, alguses me ei pretendeeri mingisugusele täppisteadusele, siin. No loomulikult ajaloos on seda üldse raske teha. Jällegi kas või needsamad hinnangud, mis meil olid, natuke ju neist rääkisime, kuivõrd erinevad nad võivad olla, kuivõrd erinevalt näeb ajalugu ja näevad persoon konid ja näevad ajaloolased ja näevad ka need, kes nende samade suurkujude kõrval olid neid erinevalt, kelle jaoks sümboliseerivad positiivsust, kelle jaoks on nad täiesti vastuvõetamatud mingid negatiivsed tegelased siin täpselt samuti. Muide, mul tuleb meelde, see on küll vahepõige, see ei puuduta otseselt meie teemat. Aga mul tuleb meelde, et täpselt aasta tagasi, kui me Jaanuarikuus alustasime, rääkisite teie, Taavi, teete olite käinud vaatamas linnateatris. Arkaadijat. Ja minagi lemmik. Ja väga kummaline on see, et eile käisin just ja mina seda vaatamas ja mul on praegu täpselt needsamad mõtted, mis teil tol korral, kuidas aeg võib olemata olla ja kuidas üks ajastu võib teisest läbi kasvada. Ja kuidas. Ühe inimese tõlgendus võib väga palju ajaloos muuta, teise oma jälle selle omakorda muuta, nii et see paneb asjadele tõesti vaatama mitte ainult ülevalt alla ja alt üles, vaid kõikides teistes võimalikes suundades. Ja need kihid võivad olla omavahel väga, väga läbi põimunud ja täpselt samuti, kui ma nüüd lõpetaksime kuskil bütsantsiga ja ta kaoks meile ära. Ta tõesti kaob olematusse esimesel pilgul me võtame kätte kaardi ja me ei leia kaardil märki, Bütsants, teda pole enam olemas, teda pole enam olemas 15. sajandi keskpaigast. Aga oma mingisuguste niisukeste arusaamadega on ta olemas. On olemas kõige rohkem just nimelt Venemaa ajaloos, miks me lähme neid ka meie teema puhul sinnasamasse pizzanssi? Ta on olemas väikestes asjades. Taan olemas nendes asjades ja kõige olulisem nendest on loomulikult see, mis on vist kõigile teada ka kooliaegadest, see on Venemaa poolt ristiusu ülevõtmine bütsantsist ja bütsantslikus variandis. See on ju mõjutanud Venemaad väga paljus. Venemaa on ju jäänud ajalukku ja vahetevahel ka tänapäeval võib seda lugeda ja näha nendes, märkides ennast nimetamaks kolmandaks roomaks. Just nimelt teine Rooma Konstantinoopol, teine Rooma Bütsants ja kolmas Rooma, Moskva, Venemaa riik, kes pretendeerib nagu sellele järjepidevusega. See on olnud väga paljus õigustus. Ja see on ka väga paljus olnud Venemaa pürgimuste suut. Katariina teisel puhul oli meil sellest juttu, kuidas Konstantinoopolis kogu aeg kuskil mingi tähena on olemas, kuidas ta valmistub, kuidas ta oma poega nimetab selle linna nime järgi, kuidas ta unistab ja need unistused kulmineeruvad ja on üks punkt hilisemas Venemaa ajaloos kus on tegelikult see Konstantinoopol taga lähedal ja see on esimene maailmasõda. Kui nüüd mälu mind ei peta, siis 15. aastal 1915 kirjutab alla Venemaa liitlastega dokumendile, kus nad on põhimõtteliselt nõus peale sõja võidukat lõppu, see oli klassikaline variant, sõda veel käib juba mõlemad pooled jagavad laskmata karu nahka, mis siis saab peale sõda. Ja liitlased on nõus andma, Türgi ju sõdib Venemaa ja liitlaste vastu, Türgi on liidus esimeses maailmasõjas Saksamaaga andma Konstantinoopol Venemaale. Ja kui mitte võib-olla revolutsioon ja kui mitte, aga neid Guysid ei tohi ajalukku kunagi sisse tuua, sest siis on lõpmatu, kuid rida, aga no võiks ju vahel natukene spekuleerida, siis võib-olla oleks sümbol otseselt see teine ja kolmas kuidagi jälle leidnud selle ühise niisukese ka puhtalt ruumilise kokku kokkusulamise või kokku langedes. Igal juhul kolmas Rooma on olemas. No jutumärkides. Meie jaoks meie jaoks ja meie jaoks kui teemana on ta olemas, muidugi see on köik nii lõpmatult kauge, teisest draamast ja rääkimata esimesest draamast, aga vähemalt pretensioon läbi ajaloo on olnud ja tal on väga palju nisukesi, reaalseid põhjendusi, miks ta on olnud. Ja vot nüüd me jõuamegi siis selle teema juurde, mis on ka sellepärast erakordselt huvitav, et me alustame millegi käsitlemist, millel algust ei ole. Meil on väga lihtne, kui me võtame mingi riigi ajaloo reeglina. Me hakkame uurima Eesti vabariiki, meil on teada täpselt kuupäev, millal Eesti vabariik välja kuulutati, võima seal kuudes võib-olla küsimus, keegi hakkab siis faktilisest keegi, võib-olla millal dokument ilmus, võibolla millal alla kirjutate, võib-olla millal kuulutati võib-olla millal ajalehtedes ilmus, aga see on detail siis bütsantsi algust kui sellist pole olemas. Ta on väga kokkuleppele, kus ma, kust me alustame. Ja algus on tegelikult Roomas ja võib-olla isegi rooma suuruses Rooma erakordselt huvitav ja põnev nähtus. Kunagi ma natuke sellest rääkis, ma mõtlen omad kui riiki ja raamat kui linn. Ja see on ka huvitav Rooma puhul, et raamat on ju käsitletud ajaloos, linnanaa nii suurt riiki pole olnud, rääkimata sellest, et nii suurt riik linna pole kunagi olnud. See on mingisugune lakkamatult laienev nähtus. Miks see nii on? Mis selle taga on, sellest me ka ei jõua rääkida ka, võib-olla praegu pole oluline, aga oluline on see, mis on iga territooriumi puhul küllaltki esmane probleem, see on, kuidas seda territooriumit paremini hallata. Eesti on väga väike territoorium, aga siin me vaidleme ka haldusreformi üle, mitu maakonda meil peaks ole väikses Eestis, kujutage seda ette, son, Rooma riik. Ja selge on üsna pea see, et Roomat ühest keskusest juhtida ei ole võimalik. Ta on niivõrd suur muidugi, selle taga on veel väga palju huvitavaid ja erakordselt põnevaid asju, et siis needsamad asjad, mis paistavad meile ju nii uued olevat nagu näiteks kommunikatsioonid oleme täiesti ära unustanud, selle ajaloolased on, loomulikult mitte, aga ütleme niisugust argiajalootasandil, et kommunikatsioonid Rooma jaoks täpselt samuti erakordselt oluline probleem, kõik on vist kuulnud, peavad nüüd seda asja nagu rooma-d. Kas neid ehitatakse, kuivõrd huvitav on see iseenesesse rooma tee kui selline kusjuures standardid jällegi paistab niisugune huvitav ja uus asi põhimõtteliselt olevat aga näiteks ka vähetuntud fakt, et osades Roomat, osadel Rooma teedel olid sees rööpad. Ja need vastasid siis keskmisele või mitte, keskmisel selle järgi olid siis nende Tokite, kui nii võiks nimetata ratta vahet sõita on tunduvalt mugavam, kui sul ratas on siis mingisuguse rööpa sees standard, põhimõttelise tramm, kui nii võiks seal eelkäija teelt välja ka siia raske tegelikult ka välja sõita teatud olekus näiteks ja nii edasi, nii jõuadki rooma just nimelt hõivati Rooma. Nii et need kõik asjad on olemas. Ja tegelikult see mitmevalitseja süsteem Roomas ei ole ju ka midagi uut. Vot kui nüüd keegi mäletab, siis isegi võib-olla ma näitena toon keisri, kellest oli meil küllalt palju juttu, kindlasti tõrje, tuleb ta teile meelde, Marcus Aurelius, kõige Kulsem keiser ja kõige filosoofilisem keiser, niisugune kuldse ajastu sümbol siis mäletate ka temaga koos oli kaasvalitseja Adoktiiv vend Veerus Niuke täielik vastand käis ja hiljem valitseda koos oma pojaga. Nii et see idee, et seda suurt riiki valitsevad kaks Augustust kaks valitsev on üldiselt vana idee. Kuid miks ta veel ei võimalda meil rääkida nagu kahest riigist, kuigi valitsejaid on kaks, sest keskus on üks. See on ainult Rooma ja kõik see toimub Roomast. Ja detailidel peatumata, võib-olla vot nüüd hakkavad tulema nisukesed nimed, kelle puhul mõned ajaloolased juba hakkavad otsima seda Bütsantsi algust. Ja see on, see on juba hiline keisririik ja need on nisukesed, suured nimed, nagu näiteks Kyokletsiaalus, neljas sajand kelle valitsemise ajal riik jagatakse, mitte pooleks, tal on niisugune nelja jaotuse süsteem, aga vot see jaotuse idee on juba väga kindlalt sees ja ta on juba neljakeskusena. Põhjuseks on välisvaenlased, no siin on lihtsalt organiseerida vastupanu või vastulööke väljastpoolt tulevale ohule, on neljast keskusest otstarbekam kui ühest ühes siis üleriigilises, mis hakkab ma ka nagu, kui võtta kaart, siis on näha, et sellelt tohutult tõrit tooriumil Rooma jääb linnana lihtsalt kuskile äärealad. Keskus hakkab nihkuma kuskile mujale. Ja ilmselt otsustav võib-olla on see jagunemine keisri ajal, kelle nimi peaks olema ka kõigil tuttav juba tänu sellele linnale, mille mainimisest me ei pääse hiljem mitte üks kord, vaid sadu, korter ilmselt ja see on Constantinus, keiser, Constantinus suus. Ja mis nüüd selle taga on veel üks asi, millest ma ilmselt üldse ei saa rääkida, aga mida me peame kogu aeg meeles pidama. Nii Rooma riigi puhul kui hiljem bütsantsi Puur, son, ristiusk. See on ristiusk, jaakkonstant tiinuse ajal ju pealinn kolib või ta asutab sisuliselt teise pealinna. See on vanakreeka linn pluss anti on. Kus siis hiljem tuleb see riigi nimetus hiljem, see linn nimetatakse Konstantinoopolis, eks. Ja, ja siit võib-olla on see teine ajaloolaste grupp, kes peab bütsantsi algust just nimelt ütleme sellest momendist või sellest keisri valitsemisajast. Constantinus Suur oli esimene keiser, kes ennast ristida laskis ja. Ja see on ka võib-olla huvitav, et Vana-Rooma paganlik Rooma Rooma oma vanade templitega ajalooga oma traditsioonidega, vot kõik see ulatub ju ju kuskile sadu aastaid alla pool kogu oma joon oma legendide, oma tavade, oma traditsioonide, oma jumalate kammitsas ja nüüd täiesti uus ideoloogia, uus usk, seda on isegi sisuliselt on raske ette kujutada, kuidas seda oleks võimalik nüüd juurutada. Roomas tekib mingisugune vastuolud, selle üle võiks väga pikalt arutleda, see on ka üks väga huvitav ja väga põnev probleem, aga ilmselt vot vajadus ka kuskile. Uus keskus, uus ideoloogia, see köik rajada kuskile mujale, aga samas hävitada Roomat ei saa. Ja samas roomas ju nii-öelda põranda all Loomulikult oskus eksisteeris, oli ja nii edasi, kuid kudet traditsioonid võrdselt, need riikluse traditsioonid näed ju tuginevad hoopis teistele jumalatele. Tänu teistele jumalatele on saavutatud ju need hiilgavad võidud kunagi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Enedas Constantinus ja ristiusk on ju ka väga põnev. Ta ju võtab selle usu vastu ametlikult vahetult enne surma. Nii et ametlikult on ta pagan, kuigi juhib ju väga suuri kirikukogusid, kus otsustatakse juristi usu nisukesi põhimõttelisi pragmaatilisi probleem, mis on õige, mis on vale, keiser, seda juhib, see on ka väga huvitav, jällegi Rooma riik ja ja kristlik kirik, kui palju seal on näiteks kogu seda Rooma riigi ülesehitus sisuliselt kopeeritud, aga no need on natukene natukene teised teemad. Aga no mingis mõttes võiks isegi öelda, et vot ristiusk ja Constantinus on mingis mõttes Bütsantsi tekke ühed olulised algpõhjused või kaasaaitajad võiks ta kõikkõik. Kuidas me seda täpsemalt ütleksime ja võib-olla nisuke lõplik daatum, mitte neid täiesti lõpp, mitte veel punkt, kuskil seda Bütsantsi pole olemas, aga see on neljanda sajandi kuuekümnendat alust aastat. Ja see keiser, võib-olla ta tuleb ka meelde. Ballentin, Jaanus kes siis annab idavalitsemise oma vennale keiser Valencile, see on siis ka nagu veel üks märk niisukese jagunemise suunas. Ja nüüd viimane katse, vaat nüüd me oleme juba täiesti selle ukse ees, mis viib meid kahte erinevasse ruumi, nii et jaotus on küpsemas nagu ikka, et ta oleks kuidagi märgistatud, enne tuleb kõvasti see uks kinni tõmmata. Ja vot selle niisuguse viimase katse see riik ühendada ja see on huvitav, katsese tuleb nagu ida poolt ja see on keiser, kelle nimi, mis tuleb ka meelde Santheodosias suu, tema tulles idast vallutab, seal on jälle probleemid, miks ta ei tunnista seal läänes valitsevat keisrit ja nii edasi, igatahes tema on nüüd see mees. Ja vahel ta tõesti kannab nime suur sest tema teod on suured, kellel õnnestub siis riik ühendada. Võib-olla on see vale, sest riik kui selline pole jaotatud olnud, aga ütleme siis niimoodi viimane ainuvalitseja, kelle kõrval ei ole siis mitte kedagi teist. Õnnestub tal see läbi viia aastal 394. Nii et 394. aastal me võiksime kergendatult siis ohata, Rooma riik, ühtne ühe valitseja all. Ja nagu ikka ajaloos väga sageli on need niisugused perioodid ei ole väga pikad. Seitsmeteistkümnendal jaanuaril 395 Diotoosias suur sureb. Enne surma teeb ta seda, mida teevad võib-olla kümned valitsejat, nad on terve oma elu kogu energia pühendanud sellele, et ühendada riik. Ja kui neile jumal on kinkinud rohkem kui ühe pojaga siis nad enne surma kutsuvad need pojad kaks pluss n enda juurde ja jagavad nende vahel selle riigi ära ikka selles pühas lootuses, et need pojad elavad suures sõpruses ja kuidagi ühiselt siis seda riiki kui tervikut, mille nimel on võideldud võib-olla kümneid aastaid, nagu teotaasias siis koos üksmeeles valitsevat ja peaaegu mitte kunagi ajaloos pole seda juhtunud. Üsna pealaevad nad pojad omavahel tülli ja vot see on neid juba plik. Bütsantsi tekkimine, jällegi kokkuleppeline tekkimine, mitte kuskil ei ole mitte mingisugust teadet, et nüüd on uus mingisugune riik jällegi lihtsalt osa ajaloolasi peavad vot seda nüüd momenti kõige olulisemaks. Nii et see on 395. aasta. Ja need kaks poega noorem neist Honoorius saab lääne ja vanem Arkadi Oz saab ida. Alates sellest momendist siis veel kord on nüüd tegemist meil juba täiesti nagu kahe erineva territooriumiga kuid ikkagi on see üks riik ja vot, kui ma nüüd tagantjärgi vaatame, ahaa nüüd meie teame, vaat siis toimus jagunemine ja vot väga tihti ajaloos juhtubki nii, et tagantjärgi me kuskile vaatame alla ja meie juba teame. Aga me unustame, et nemad ei tea. Nii et seda me peame alati arvestama ja see ei ole mitte ainult siin, et need inimesed, kes tol ajal elasid, nende jaoks on tegemist ikka ühe riigist. Ikka ühe riigiga, kus näiteks ikka ilmuvad ühed seadus. Lihtsalt kaks keisrit kirjutavad neil alla, kus näiteks valitakse riiki juhtima ikka kaks konsulit. Ma ei mäleta, kas meil sellest oli juttu, aga põhimõtteliselt Rooma valitsejad, no nii nagu meil on, ütleme täidesaatev võim on peaminister, nii, Rooma peaminister on konsul. Ja neid on kaks. Ja need tava on juba pikemat aega, et ühe konsuli valib rooma ja teise konsuli Sis Konstantinoopol. Ja nende konsulite järgi nimetatakse nii, nagu see oli vanast ajast ja vanast traditsioonist lähtuvalt ka aastaid ja aasta on ikka aastaid ei ole, numbriliselt ei ole, aasta 395 on selle ja selle konsuli valitsemise aast. Võib-olla seda mäletavad kuulajad rooma keisrite seeriast, et üheks konsuliks oleks ju peaaegu et hobune. Jah, nii et siis olekski selle ühe konsuleja hobuse nimeline aasta see oli 41 aga neid on ka alustada 95 ja üks siis on siit ja teine on sealt ja ikkagi näiteks ka mõlema poole keeleks, ametlikuks on ladina keel, see on seaduste ja kohtukeel, nii et selle bütsantsi algus on väga kokkuleppeline. Aga ikkagi kõige levinum variant on just alates sellest Arkadi osast. Nii et kui me hakkame keisreid vaatama ja neid kokku on kümneid, püüame nad peaaegu kõik läbivat, vaatame, mis sellest välja tuleb, kas, kas me suudame veel mitte, muidugi mitte nii pikalt ja nüüd ma ehmatan viimasedki kuulajad ära, et kui me juba suutsime rääkida vene valitsejatest igast ühest, mõnikord kolm, neli või isegi natuke rohkem saateid, siis me ei tee seda nende Bütsantsi keisrite ka lihtsalt materjal ei ole nii palju ja ei suuda ikka nendega nii kuidagi samastuda või nad ei ole meile nii lähedased, aga toime katsetab, vaatame, mis mis välja tuleb. Igatahes Arcadios on nüüd see valitseja, kelle. Valitsemise aasta on siis vast kõige levinum daatum Bütsantsi alustamiseks, nii et see aasta 395 on siis enim kasutatud aasta. Kuigi kase Arkaadios ametlikult keiser küll koos isaga on 383.-st aastast. Nii et ta valitsemisaega võib panna natukene ettepoole, kui nüüd see aeg, kui ta siis on, on ainus valitseja, aga nagu ma ütlesin, mõned viivad selle aasta veel edasi ja alustavad Bütsantsi ajalugu näiteks aastast 476 son Lääne-Rooma riigi lõpu daatum. Nii et alates sellest aastast ka enam Lääne-Roomat ei ole, saab rääkida pizzansist, palga, nisukesi arvamus, või on välja pakutud veel hilisem aeg, son, kuuessaar ja niisukene keiser nüüd juba siis seal ida pool bütsantsis son, Justin, Jaanus esimene kõige huvitavam käis ülds ilmselt kogu selle pika keisrite rea kõige markantsem kuju. Minu suur lemmik, mulle ta kohe väga meeldib, ta on nii, et kolm-neli saadeta meil kindlustatud. No ma ei tea, kolm-neli, aga võib-olla ta on nii meeltmööda, et me kohe neelame ta nagu maiuspala kohe tervikuna alla, et seda on väga raske ette öelda, aga ta on, ta on, ta on väga nutikas, taan kohe. Vot tema on väga paljus see kellest vot kes tahab ja kellele pakub huvi vene diplomaatia. No see on niisugune üleskutse, mida me tavaliselt ei tee ja ei hakkagi tegema, aga kui välisministeeriumi töötajad ja eriti see osakond, kes tegeleb Venemaaga, tahab uurida Vene diplomaatiat ja vene ajalugu ja mingeid juuri, mingeid lätteid, siis Justin Jaanus esinema, sealt saab väga palju, sealt saavad kõik käigud ja kõik mõttelaadid ja köiki niisukest. Niisugune vene diplomaatia spetsiifika, see on kõik seal. Nad alustavad näiteks Justin Jaanusest, on on neid uurijaid, kes nimetavad Justin Jaanust viimaseks Ida-Rooma keisriks ja peale teda algab Bütsants, teised jälle ütlevad, et tema nüüd esimene Bütsantsi, kes nii et ka see 100.-le Ja kohe saigi praegu konkreetne näide selle kohta, kui tihedalt on Bütsantsi venelased. Jah, kasvõi see näiteks näitena ja võib-olla viimane nisukene, mida mina olen leidnud või mis praegu meelde tuleb, on isegi seitsmes sajand, et need on. Me jõuame sellest rääkida, aga need on aastakümneid raskeid sõdu pärslaste ja araablasega, keda siis lõpuks õnnestub Bütsantsi keisrite tagasi lüüa ja mõnede ajaloolaste arvates on algus hoopis seal. Nii et seda algust õnnestus meil venitada peaaegu kolmele neljale sajandil. Et vaadake, kui, kui, kui erinevad vahel on need alguse momendid. Mõnikord on meil tõesti mingist dekreedist, mingist sündmusest ja siin on tegemist ikkagi kolme, nelja sajandiga, peaaeg on see periood, kuhu me selle alguse nihuta. Ja kui me ajaloos alati mõtlema, et kolmneli sajandit mõnikord sõid kõlagi mitte kuidagi nii, aga alati on väga hea ja mugav võtta. Ahaa, neli sajandit see on tähendab Eesti aastal 1599 kujutame ette, mis on Eesti seal Tallinn aastal 1599, mis on Tallinn aastal 1999 400 aastat. Vot sellele perioodile siis Me mahutama ja selle bütsantsi algusse. Nii et ta on, ta on küllaltki niisugune niisugune huvitav. Võib-olla veel enne, kui me Bütsantsi juurde nüüd konkreetselt jõuame, täna niikuinii on meil niisugune üldisem ja sissejuhatav asi. Aga võib-olla mida võiks meeles pidada? On see, et see on paljurahvuseline riik. Kuid elanikkonna tuumik, kond, kreeklased ja kreeka keel on peamine keel. Ning kuuenda sajandi lõpust on ta ka ametlik keel. Nii et seal nagu lääne pool son, ladina keelel sellel mõtlemisel baseeruv kultuur ja see on nüüd kreeka keel kreeka Siit kreeka kiriksid, vot kogu see sõna lihtsalt Lasnamäel taustana olla kui, kui Kreeka. Järgmine asi, mida tasuks võib-olla meeles pidada, kui nüüd see ajajärk, need kõik sajandit see kuus, seitse, kaheksa, see on killustatud nisukene sõdiv ilma kindla võimuta Euroopa siis Bütsants nendel sajanditel on tsentraalne. See on kindel võim, võim küll vahetub kogu aeg, seal on igasuguseid probleeme ja nii edasi, aga hoopis teine süsteem. Ja veel, mis on võib-olla erinev, mida ka tuleb arvestada, Bütsantsi puhul. Me teame kogu selle Euroopa jaoks, mis tähendab ja mis tähtsus on verel kelle laps sa oled sinivärelisus ja nii edasi. Koguvatse see hierarhia, see, see keskaegne vara keska siis Bütsants, siis see veri ei mängi seda rolli tähendab inimene sellel hierarhiaredelil võib, ta ei ole sünnihetkel paika pandud nii kindlalt, nagu ta seda on Lääne-Euroopas. Ja seda me näeme isegi nendeks keisrite puhul. Tõesti väga paljud või mõned on, ütleme nii, on õigemast öelda, on näiteks talupojad ja lihtsalt kasvavad kuidagi jõua vaata no igasuguste intriigide, mis on Euroopas ju välistatud. Seda ei saa lihtsalt olla. Need piirid on niivõrd niivõrd omavahel, nii et see on ka neid asi, mida tuleks kindlasti arvestada. Ja veel see on vot see kultuuriline nisugune, panus, milles pizzansson andnud. Kui ikka mõelda, milline on tolleaegne Lääne-Euroopa ja milline on Bütsants siin kõik need niisugused asjad meile nii arusaadavad kirjaoskus, millele mõeldakse, need ei ole võrreldavad. Need on absoluutselt kaks, kaks ärima. Aga millele selline vastuolulisus siis nagu põhineb? Noh, sellel on niivõrd tohutult palju erinevad põhjuseid, no kõigepealt on traditsioonid, Me jõua neist kõikidest lihtsalt rääkida. Bütsants ikkagi tugineb antiigi kreeka traditsioonid. Mis siis, et tank risk arutletaks Platoni, Aristotelese teiste filosoofide teoste üle, see on teine võib-olla moment, see on tohutu Bütsantsi bürokraatia, mis nõuab haridust. See on hoopis hoopis teised lähtemomendid, see on hoopis teine elanikkond. See on, see on väga pikk jutt, lihtsalt sellest kõigest, see on hoopis teine suhtumine. Ütleme barbaritesse, keda võetakse lääne pool oma riigi teenistusse, keda ida võtab ka, aga keda vahepeal surutakse välja. Ta on hoopis mingid teised juurat, igatahes üldse pikalt sellel peatumata kuskil võib olla kuni 12. sajandini ikka välja idas sümboliseerib tuuri ida all, ma mõtlen pizzanssi, pizzansson ja Bütsants ka suhtleb, vaid suhtub bot läände täieliku niisukese kultuurilise üleolekuga. Ja võib-olla see kultuur siin ongi nii huvitav, sellepärast et kui seda Bütsantsi 1000 aastast ajalugu vaadata, siis see on imeline ajalugu, see on nagu pidev võitlus ellujäämise eest, lakkamatut kallaletungid, kui isegi kaardil vaadata seda Bütsantsi, see on nagu viimane nisuke kristlik kindlus, et kõikide nende ees, kes ida poolt tulevad, tungivad Euroopas, üritavad sinna läbi tungida. Ta võib mõnikord olla väikese bütsantsi stajale, laieneks Danielle Vaik, ükski riik pole vist kaardil nii hüpanud kui Bütsants. Talvata ei ole nagu niisugust niisugust piirilist niisugust kindlat kohta. Aga vaimne ruum, linaruum olemas ja millega ta on üle, ta on minu meelest väga laialt muidugi seda sõna praegu kasutas tank kultuuriliselt üle, kui me hakkame neid käised vaatama, kuidas nad barbaritega käituvad ja eriti võib-olla hea näide on see just ta lihtsalt kultuurilist üle. Vaata väga, väga tihti, nii nagu nagu me näeme seda mingisuguses, no ma ei oska öelda kuritegevuse struktuuris, kus all kuskil all ešeloni kuni keskimistani on ikka niisugused väga laia õlgadega ja, ja, ja väga võimsate kaeltega ja suhteliselt väikeste peadega, siis siis tipus võib istuda üks niisugune väga kõhetu mehikene ja, ja, ja väga peenikese kaelaga, aga, aga päris suure niisukese peaga kõik see on, see on väga-väga tinglikult ja struktuur on vale. Kuidagi kuidagi Bütsants toimib vot selle barbarite maailmaga. No enam-vähem nii. Aga see on kõik tuleviku tegema ka nüüd, kuna aeg hakkab tasapisi lõpule jõudma. Vot ei ole meil kindel see alguse moment, aga lõpp on, on teada ja lõpp on noh, peaaegu kellaajaliselt paigas. Ja nimelt see on teisipäev, 29. mai 1453. aasta, kui türgi sultan Mehmet teine vallutab Konstantinoopolisse esitab ultimaatumi viimasele keisrile konstantiinusele Konstantin on ta mõnikord Palai Hollaagas Ancer dünastia. Vahel on ta Konstantin 11. mõnikord 12. ettepanekuga alla anda loovutada linn. Keiser vastab talle, et ta on nõus sultaniga elama rahus andma talle kõik vallutatud territooriumid ja linnad maksma ükstaskõik kui suure lunaraha, kuid linna anda Taizza. Linn on sümbol, linn on märk, parem suur. Kuigi olukord on juba väljapääsmatu ja see on tõesti nii, vot see 53. aasta miks, miks need kaks sõna Konstantinoopolis ja Bütsants omavahel niivõrd seotud peale linna vallutamist veel mõned piirkonnad paar aastat kuskil toimi vaat ja iseseisvalt, nii võiks öelda, kuid peale seda linna vallutamist. Tänan. Me ei saa rääkida pizzansist, seda enam pole. Nii et see 1453. aasta sümboolne aasta oluline aasta mõned peavad seda ka keskaja lõpuaastaks. Ongi Bütsantsi lõpp. Keisri Lipp viimase keisri laip leitakse tänaval. Tohutud tapatalgud tuntakse ära kuldsete kotkaste järgi saabastel väiksed kuldsed kotkad. Kui need kotkaid vaadata, siis neid kotkaid me tunneme ära vene vapil. Ta on täpselt samasugused, nii et selles sümboolikas on väga palju seda ühist, millest me rääkisime. Keisri pea pannakse välja hipodroomil ja keha maetakse siis keiserlik auavaldustega. Ja võib-olla veel viimane moment. No lihtsalt, et ta oleks meil olemas. See dünastia saab otsa. See oli vist aastal 1874, kui sureb viimane esindaja Itaalias, aga mis meile on jälle tunduvalt põnevam ja mis viib meid, need otsad meil ikkagi kokku on see, et peale Konstantinoopoli vallutamist Rooma põgenenud viimase dünastia esindaja vene traditsioonis on ta Sophia paleolokk. Nii et seesama dünastia saadetakse Venemaale, kus ta abiellub Moskva suurvürstiga ja viib veel kord need liinid kokku, leiame seda Bütsantsi diplomaatias. Me leiame seda Bütsantsi Venemaad, kuigi niipidi leida on väga raske hukkunud keisri saabastelt. Me leiame seda viimase dünastia esindaja abielus, nii et perega Venemaale toodud, mis siis, et see dünastia küll katkeb hiljem ja tulevad Romanovite, aga ikka nii, et on igal pool olemas ja sümbolid elavad ja sümbolid elavad ja. Tänaseks kõik ja me kohtume nädala pärast. Me olime Venemaal