Kolmandal detsembril möödub Cyrillus Kreegi sünnist 120 aastat ja meistri lahkumine igavikku jääb praegusest ajast kaugemale kui 47 aastat. Kreegi looming on viimase paarikümne aasta jooksul saanud tähelepanu rohkem ja geograafiliselt laiahaardelise malt kui helilooja eluajal. Samas kreegi teoste levik ja laialdane tuntus tekitavad ikka küsitavusi kodumaal. Üldjuhul ei saa isetegevuskooride entusiasm üle nõudlikkuse latist. Probleem on vokaalteostel tehnilises raskusastmes kreegi helikeel, mis kaasaegsele kuulajale imponeerib nota vene rahvusvaheliselt, teame nüüd öelda. Seab esitusele nõudmisi, mida täita on jõukohane vaid professionaalsel esitajal. Ja neid meil on. Kuigi kreegi loomingus on veel hulk teoseid, mida enamik kuulnud ei ole või mida on esitatud üksainuke kord või mida ei ole salvestatud või mis hoopis esitamata tundmatut ei saa armastada. Ja armastuseta on tuumani jõudmine üsna lootusetu. Reeglile mõeldes ja temast kõneldes võtkem toeks Mark bloki kuulsa prantsuse ajaloolase raamat Ajaloo apoloogia mille mõttekäigud oma üldistusjõuga igasse aja ruumi näivad sobivat. Kogu meie õhtumaine tsivilisatsioon, erinevalt teistest kultuuritüüpidest on alati palju oodanud oma mälust. Kreeklased ja Ladinlased. Meie esimesed õpetajad olid ajalugu, kirjutavad rahvad. Ristiusk on ajaloolaste usund. Lisame kreek oli kristlane, kristlane, iseäranis kaks korda ristitud eelöeldus. Seos Kreegiga. Esimene naljaga pooleks on kunstniku nimi grillus mille kirjapildi ja hääldusega Ki mitte kõik toime ei tule. Teine ajaloo jaoks hoopis sügavam kaalukam on asjaolu, et kreek näib soovivat aega talletada. Tema nootidel on valmimise aeg mõnikord humoristliku lisanditega. Rõngu kihelkond põhuküla jõel kivi peal. Teda huvitab rahvalauliku vanus, heliloojate või hõimlaste elu ja kestus. Tal on päevikud linnuvaatluse ja raadio kuulamise kohta. Oma loomingus rakendab ta valdaval hulgal varem loodud materjali. Olgu selleks rahva viis, luteri koraalid või nende rahvasuised variandid. Aga see kõik on ajalugu. Aga ajalooobjektiks on loomu poolest inimene. Loeme bloki. Meie arule on tema loomu poolest palju vähem omane tahe teada kui tahe mõista. Jälizakem inimfaktid on oma olemuselt väga õrnad nähtused mis suurel määral ei allu matemaatilisele mõõtmisele. Kõigi inimese asjade hulgast on lähted kõigepealt uurimist väärt. Ristiusk, nagu öeldud, on oma olemuselt ajalooline religioon. Tähendab mille põhidogmat tuginesid sündmustele. Ajaloolist nähtust ei saa kunagi seletada väljaspool tema aja uurimist. Araabia vanasõna on seda öelnud enne meid. Inimesed on rohkem oma aja kui oma isa nägu. Aga isa nägu võib inimesel olla küll. Fotode järgi otsustades oli Cyrillus Kreek oma isa moodi näojoontelt säilinud paberite järgi otsustades ka paljudelt isikuomadustelt ja vaimulaadilt. Teatri- ja muusikamuuseumis on Cyrillus Kreegi isikufondis mõned materjalid, mis on seotud helilooja isaga. Konstantin Kreegiga on oktav formaadis köidetud kaustik 43 lehega, kuhu on korralikus käekirjas eesti keeles konspekteeritud Edvat aarentsi, eesti keele grammatika esimene osa, mis ilmus Tallinnas 1853. On alust arvata, et see kirjatöö pärineb ajavahemikust 1870 kuni 73 mil Konstantin tol ajal küll veel Gustav Kreek õppis Kuuda seminaris. On vihik Gustav kreegi elulooga, mis võis olla kõnena ette kantud. Kuuda seminari lõpetamisel on elulugu allkirjastatud 19. november 1913. See elulugu on trükitud 1928 ilmunud kogumikus Kuuda seminar ja tema kasvandikud. Vormsil rajatud viljapuuaiapäevik ja Konstantin kreegi taskuraamat. Cyrillus Kreegi isa Gustav Konstantin Kreek on oma päritolu aegruumis ja keskkonnas üsna tähelepanu väärne isik. Haapsalu õllemeistri Fransbergi juures teeninud tüdruk Anu Kree tõi Ridala kihelkonnas Võnnu vallas 1852. aasta 18. novembril ilmale poisslapse, kes sai nimeks Gustav Anul. Eks ammeks Haapsallu sealt Tallinna, kus hiljem abiellus mereväelase Jaan Kuldmanniga. Gustav jäi vanaema kasvatada. Viieselt õppis ta lugema. Siis viis Emada Tallinna. Aga võõrasisa viinalembus tõi majja vaesust ja paljust. Gustav igatsust turvalisema elu järele muutus ületamatuks. Seitsmene poisike läks vanaema juurde Läks üksi jala reisirahaks õngemüügist saadud 20 kopikat. 100 versta kõndimiseks kulus mõni päev oli õnne, et täiskasvanud teda kõhutäie ja öömajaga ilmselt aitasid ja mitte Tallinna tagasi ei küttinud. Vanaema juures Võnnus käis Gustav karjas, õppis lõõtspilli tegemist, käis ühe talvekooliski, kus sai selgeks kirjutamise ja rehkenduse. Neli tehet oli mõisas kärneri poisiks ning külastas vahel oma isa. Berg lubas 150 rubla ulatuses kooliraha, kui Gustav ametit õpiks. Gustav tahtis saada kooliõpetajaks. Nii pääses ta 1870. aastal õppima Kuuda seminari, mis valmistas ette vallakooli õpetajaid ja kus kursus kestis kolm aastat. Oma õppimiskulude kohta märgib Gustav 12 rubla klaveri eest 68 rubla raamatut. Kuuda õpetajate seminar asus Märjamaa kihelkonnas Tolli mõisas, Kuuda pool mõisas. Selle seminari asutajaks oli Christian Stackelberg ja kui 1823. aastal seminari peahoone enam-vähem valmis sai siis õppeasutuste ometigi ei avatud ei 23. ega ka 1830. aastal mitmesuguste vastuolude tõttu õpperingkonna kuraatori ja Stackelberg vahel. Et külakooli õpetajate ettevalmistus oli Eestimaal endiselt halvasti lahendatud. Küsimus on loomulik, et siin-seal tekkinud mõned õppeasutused Simunas Türil, Järva-Jaanis, Järvamaal hatastes edu meelsemate mõisnike toel ka mõnda aega tegutsesid. Eesti maapäeva korraldusel avati Vigala kihelkonnas Jädi veres Õpetajate seminar Eestimaa rüütelkonna kulul, mis tegutses 45.-st aastast kuni 60.-te alguseni ja kokku lõpetas jätti veres 73 noort külakooli õpetajat. 1854. aastal otsustas Eesti maapäev asustada Õpetajate seminari Märjamaa kihelkonnas tollimõisas Kuudal. Õpet kestis kolm aastat. Õpetati usuõpetust, ajalugu, looduslugu, geograafiat, matemaatikat, füüsikat, laulmist, viiuli ja orelimängu. Muusikatunnid olid iga päev. Ka pidid õpilased tegema seminari valdustes põllutöid. Lõpetanud kuda seminari algas Gustav kreegi 43 aastat kestnud kolm meistritöö. Esimesed kolm töökohta olid Ridalas Wilkilbis, saanikal ja sina Lepas kus kreek õpetas lapsi 23 aastat enne kui ta parema töökoha otsingul mandrilt saarele siirdus. Värske vilk kilbi ehk Velkla kooli õpetaja Gustav Kreek abiellus isa õnnistusel neiu Maria pootsiga. Oktoobrist 1873 kui krahv Ungern-Sternberg asutas 1880. aastal saanikas kooli, sai sinna koolmeistriks Gustav Kreek, kes rajas kooli juurtega viljapuuaia. Saanikal nägi kolmandal detsembril 1889. aastal ilmavalgust tere üheksanda lapsena Karl Ustav kellest pärast usuvahetust Vormsil sai Kirill ja kes kunstnikunimeks võttis hiljem Cyrillus. Kui krahv saanika kooli toetamisest loobus, tuli koolmeistril leida uus koht. Selleks sai sinalepakool. Gustav Kreek kirjutab. 1896. aastal võttis Mõis oma abi sinna lepakoolilt ära, vald ei suutnud aga üle 100 rubla maksta. Jutan kooliõpetaja aastapalgast. Ja siis tuli 23 aastase teenistuse järel lahkumine Ridala kogudusest jal luteruse usust. Meenutame, et 1892. aastal muudeti kõikides Eesti koolides algõpetus kohustuslikult venekeelseks. Ja alles 1906. aastal lubatakse avada taas emakeelseid algkoole. Elu viimased 20 aastat on Gustav kreegi elus seotud tööga Vormsi saarel. 1896. aasta jaanuarist rannas ja 98.-st aastast, kui Fallon ühendati kihelkonna kooliga. Hullos köster-kooliõpetajana. Pereisa uus ametikoht nõudis Gustav kreegilt ja ta pereliikmetelt keisriga ühes usus olemist ja muidugi ka õigeusklikele sobivaid uusi eesnimesid. Nii sai Gustamist Konstantin Karl ustamist, Kirill Wilhamist Vladimir ja nii edasi. Vormsi kasuks otsustama mõjutas mitte ainult kirikukooli õpetaja stabiilne palk sõltumatu mõisa heatahtlikkusest või selle puudumisest vaid ka avanevad võimalused palgalisa teenimiseks. Perre sündinud 11-st lapsest suri viis varakult. Vormsi kolimise ajaks oli iseseisev vaid vanim tütar ja Konstantini toita ikkagi kaheksa inimest. Mõne aja möödudes kolib marja kreeklastega Haapsallu, kus poisid jätkavad kooliteed. Nikolai kiriku kihelkonnakoolis mängivad kooli orkestris, osalevad ka kohalike muusikaseltside tegevuses. Kõige innukamalt muidugi Kirill. Isa sõidab igal nädalavahetusel Haapsalu pere juurde küllalt sageli käiaksegi Vormsil isa külastamas. Konstantin hoolitseb kahe majapidamise eest. Suure pere elu nõuab iga kopika arvestamist ja seda teeb Vormsi koolmeister imetlusväärse täpsusega. Tema säilinud taskuraamat annab meile ettekujutuse perekonna elatustasemest. Taskuraamatu esimeselt leheküljelt loeme. Vormsi saarel. 1902. aastal on 2350 inimest neist luteraanisi 1630 õigeusulisi 728 distisi 50 ütleme vahele, see teeb kokku küll 2408, kust see eksitus pärit on, kreegi paberites ei oskame seletada. Edasi on kuupäevaliselt täpsusega üles tähendatud kõik kulud, olgu pere toidulauda rõivaid, majatarbeid, raamatuid, ajalehti või posti luubiga üle meresõit. Tuv. 1903. aastal, kui pereisa aastapalk oli 300 rubla, millest maksudeks läks 20 rubla olid kulud 270 rubla. Sissekanded pealkirja all rahasid saadud, näitavad teenistusväliseid sissetulekuid millele ametikohta õiguse annab. Kooliõpetaja, põllu- ja heinamaa kasutamise eest saadud rent, puuviljaistikute müük, omad kapsad, müüsin preestrile kaks rubla 50 kopikat. Klaveri häälestamine, järeleaitamistunnid, maja üür, ametnike kirjade koostamine. Kõige selle juures on praegu mõnevõrra lõbustav Ki Konstantin kreegi märkus. Riigivolikogu liikmed saavad suvekuude vaba aja eest ka riigi armu hoolel 350 rubla kuus. Jutt käib siis 20. sajandi esimestest aastatest. Toimekal mehel oli Vormsi saarel lisateenistuse võimalusi enam kui linnas. 1904. aasta sissekannete hulgas on kirjas 31. detsember poeg Kirill sai mängimise eest viis rubla. Nii see kui ka järgmised säärased märkused on lahtris saadud raha. See on perekonna sissetulekute pool. Kollas pereisa võib lubada mõnikord ka üllatavaid väljaminekuid. 1904. aasta mais, kirjutab Konstantin Kreek. Austatud härra August Kristal. Teie olete mind Teie töökoja poolehoidjaks, edusoovi, eks võitnud, teen ka tulevikus, mis võin. Mul on soov perekonnale haapsalusse rõõmu väärilist kingitust pühendada, valisin selleks teie hinnakirjas number 685 kitarri 10 rubla eest perele rõõmu ja alla, kirjutab tervitades ja õnne soovides rõõmumeelne ja tervises 52 aastane perekonna isa Konstantin Kreek. Mitte rikas, vaid kolmesajarublase palga saaja, köster-kooliõpetaja Vormsis. Sissekanne 1906. aasta üheksandal septembril. Minu saabastele pooled tallad ja apsatid 97 kopikat. Kirill sai omale mänguriistad, Suuk, tromb hoone 30 rubla. Seda viimast kulub olevat abikaasa heaks kiitnud. Kas Konstantin nägi ette poja tulevikku ja tema minekut Peterburi konservatooriumi? Tõenäoliselt küll. Selleks ajaks olid ju mitmed eestlased Peterburis õppinud või õppimas ja ajalehtede kaudu sa ise ka teatavaks. Isal oli noorte inimeste võimete suhtes selge pea ja terane pilk. Küllap olid trombooniost Kirilli muusikalisele eneseavaldustele nõus olev heakskiit. Muide, Kirilli esimene katse komponeerida ta enese sõnutsi oli 13. aprillil 1906. Ja mees, kes hoolsa tööga on suutnud oma pereelu korras hoida ja omadega läbi tulla. Nagu ta kirjutab, võtab 1908. aastal 100 rubla laenu. Et poeg Kirill saaks minna õppima Peterburi konservatooriumi. Laenu ja protsent tasub isa. Mitu aastat. Ei olegi Rillil edaspidi suurt majanduslikku toetust kodust loota. Isa taskuraamat kajastab raha abi harva. Tavaliselt on need impeeriumi pealinna jaoks väga väikesed summad, näiteks Kirillile viis rubla. Konstantin Kreek suri Vormsil 18. novembril 1916 oma 64. sünnipäeval. Grilluse stuudium Peterburi konservatooriumis katkes. Käis esimene maailmasõda. Cyrillus Kreek mobiliseeriti detsembris 470. polgu sõjaväe orkestrisse Tallinnas. Pärast mobiliseerumist seitsmeteistkümnenda aasta kevadel algas noore kreegi 40 aastane pedagoogitöö poegastus isa jälgedes. Teda ajendas isaga lisaks välisele sarnasusele palju seesugust, mis moodustab inimloomuse. Kujundab karakteri, määrab käitumistüübi olnud rõõmsa olekuga ja rahuliku meelelaadiga inimene, kes leidnud igas elujuhtumis head. Pojaga kokku puutunud inimesed kinnitavad Kirilli kohta sedasama. Välise leebuse ja leplikkuse taga aimub suur enesedistsipliin äärmine täpsus ja nõudlikkus kõiges, mis töösse puutub. Koolitöös nii tarvilik, soodumus suhelda ümbritsevate ka oli omane mõlemale. Isa on teinud oma majapidamise kohta märkmeid täpsusega Misteks auraamatupidajale. Poeg kirjutab oma teoste peale kõik andmed kasutatud rahvaviisi päritolu, etel laulja ja üleskirjutaja kohta lisaks teose valmimise aja ja koha. Ei saa konspekteerib endale eesti keeles Eduard arentsi, eesti keele grammatika. Poeg kirjutab enesele ära peaaegu kogu huvipakkuva osa kaasaegsest eesti muusikast. Saan ikka koolist alates pani isa meid lapsi koos õpilastega unisoonis laulma. Isa tõstis mind oma kõrvale oreli peale ja ütles mulle, millal valjem tuli laulda. Nii et temale ikka kuulda oli, kuidas laulan. Kõik laulutunnid möödusid meie kaasalaulmisel. See kordus igas koolis. Jõudsime ühes semestris laulda mitukümmend koraali. Kui isa juhtus vaba olema, siis õhtul videvikus laulsime ilmalikke laule. Lapsed laulsid esimest häält, isa passi, mõni vanematest lastest, teist häält. Kirjutabki Rillus oma eluloos. Laul ja pillimäng olid kreekide peres igapäevase elu loomulik osa. Isa juhatusel õppisid lapsed ka nordi tarkust. Hullos hakkas Kirill harmooniumil noodist mängima. Ta oli siis kuueaastane. Seni koolitundidest osa võtnud lisaäranägemisel algas Cyrillus Kreegi nii öelda ametlik haridustee Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis koos vanema venna Vladimiri. Ka Cyrillus osales innukalt kohalike muusikaseltside tegevuses. Tänu karskusseltsi Kungla koorijuhile August Tambergile pääses pois harjutama seltsi klaveril. Harmoonia meil aga ka jaanija lossikiriku orelitel. Orkestri juht Karel tiikman kutsus Cyrilluse kooli pasunakoorist tuletõrjeorkestrisse. Ometi oli pasunamänguhimu veelgi suurem. Suveks paluti kooliõpetajalt kaks Kornetit Alt ja tenor ning harjutati metsas või mere ääres. Puhkpillikvartetimängu. Peagi järgnes teadlikum klaveri harjutamine. Härratari juhatusel tegeldi Hayden Mozarti sonaatidega. 1906. aasta kevadel proovis noormees esmakordselt komponeerida. Sügisest oli ta trombooniomanik. Vend Vladimir, sel ajal sõjaväe orkestri korneti mängija innustas Kirilli astuma Peterburi konservatooriumi puhkpilliklassi. Õppeaastal 1907 murd kaheksa, õpetas Kreek Haapsalu linna kooli orkestrit ja pühendas kogu vaba ja klaveri ja tromboonimängule. 1908. aasta septembris võeti Cyrillus Kreek vastu Peterburi konservatooriumi. Trombooni õpetasid talle Franz Turner ja Pjotr Volkov elementaarteooriat ja solfedžo Aleksei Pušürewski harmooniat Vassillicalafati kreegi esimene teos väike lillelaul meeskoorile on kirja pandud Peterburis 29. märtsil 1909 konservatooriumis õppivatest. Eestlastest sai kreegi parimaks sõbraks Peeter südav kes õppis Peterburis 1902.-st aastast. Süda õpingud kulgesid neli viimast aastat rööbiti kreegi nelja esimesega. Süda lõpetas oma stuudiumi, 1912. Kevadel-sügisel läks kreek kompositsiooniklassi. Õppejõududeks ei aseks Vitols Mihhail Tšernov ja Nikolai Tšerep ninn. Kas tõuge erialavahetusele tuli süttalt? Seda me ei tea. Aga Loomingu asju arutas kreek süttaga küll ja haruldase avameelsusega. Nii palju, kui on võimalik otsustada säilinud kirjavahetuse põhjal. Kreegi senised kompositsioonid on olnud ettevaatlik. Sammu seadmine uuel rajal 1912. aastal. Päeva jooksul on aga valminud nõmmelill Anna Haava tekstile. Siin plahvatab, põnev ja ülijulge harmoonia kirkaks ja elamuslikuks teoseks, millele esitused tehnilise raskuse mõttes sobiv paariline tuleb kolm aastat hiljem talvise õhtu näol. Need kaks on kreegi koorimuusika Modern kõlade tippnäidet. Käsikirjadelt võib lugeda, et nõmmelill on kirja pandud aga me ei teakas ka komponeeritud kuuendast seitsmenda juunini ja teisel augustil Haapsalus ja lõpetatud 22. detsembril 1912 Piiteris. Talvine õhtu kannab kuupäeva 21. detsember 1915 kaheksas veebruar 1900 kuusteist-Peterburg. Võib kujutleda Tuudur Vettik jahmatust, kui ta oma koorile kreegilt kerget lühikest lugu küsis ja sai talvise õhtu noodi vetikusega. Kor tungal oli selle laulu ainuke esitaja pikaks ajaks. Sel laulu esiettekanne oli 1923. 1904.-st aastast alates käis Eestis Eesti üliõpilasseltsi toetusel ja doktor Oskar Kallase juhtimisel rahvaviiside süstemaatiline kogumine. Viisi kirjutajateks oli ka Peterburi konservatooriumi üliõpilasi. Kreek lülitus vana varra korjamistöösse 1911. aasta suvel. Võimalik, et Peeter süda vahendusel kellel selleks ajaks olid mitme ekspeditsiooni kogemused. Kreek oli rahvaviiside vastu huvi tundnud varemgi ja neid omapead juba 1990. aastal üles kirjutanud. Eesti üliõpilasseltsile korjast rahvaviise neli suve. 1911 kuni 14 töötades Oskar Kallase soovitusel kodusel Läänemaal. 1914. aastal alustasid Cyrillus Kreek ja Johannes muda esimeste eestlastena eesti rahvaviiside kogumist fonograafiga mis hõlbustas kirjeldamatult tööd, eriti pillilugude osas. Neljateistkümnenda, kas ta viiside kogus on kreegilka 10, niinimetatud vaimuliku rahvalaulu Risti kihelkonnast? Neid koraaliviiside rahvasuised variante oli ta kohanud oma korjamisretkedel varemgi. Ka on kallas oma kirjas kreegile. 12. aasta kevadest. Neile tähelepanu juhtinud 14. aasta kogumine näitab kreegi teadlikku huvi rahvapäraste, koraalivariantide kui väga omalaadse folkloori nähtuse vastu. Sõjaolud sunnivad Eesti üliõpilasseltsi kogumistööd soiku. 1916. aasta novembris sureb isa detsembris enne konservatooriumi lõpueksameid mobiliseeritakse kreek sõjaväkke tervislikel põhjustel ta vabastatakse seitsmeteistkümnenda aasta aprillis, aga õpingute jätkamine olude keerulisusele tõttu võimatu. Kriket Haapsallu ja hakkab tööle koolides, muusikaõpetajana ja koorijuhina. Kuulsite esimest saadet sarjast helilooja ja tema aeg, Cyrillus Kreek, 120. Kõlased Cyrillus Kreegi teosed. Kui suur on meie vaesus? Oh kui õndsad, on need pühad taevas. Kas on linnukesel muret? Ärgake, nii, vahid hüüdvad. Taaveti laul number 22 hällilaul kuula valgusest imelist juttu. Laulja nõmmelill, talvine õhtu. Saate autor oli Tiia Järg, helioperaator Katrin maadik.