Tere algab viienda detsembri helikaja. Kontserdielu on keskendunud advendiga kontsertidele, see kajastub ka meie saateteemades. Eelmisel nädalalõpul Eesti kontserdi advendikontsertidel oli ettekandel nendelt soni oratoorium Eelija Estonia kontserdisaalis toimunud kontserti käis kriitilise kõrvaga kuulamas Ene Üleoja. Seoses oratooriumi ette andega ning kavandatava Eesti filharmoonia loomisega kerkis esile oratooriumikoori teema mille kohast diskussiooni klassikaraadio soovib alustada. Uuenenud koosseisuga Tallinna kammerorkestrile alanud hooajast, uutest tööpõhimõtetest ja hooaja avakontserdist, räägib produtsent Heili vaostamm. Luunja seltsi segakoor, Tartu Ülikooli kammerkoor, kammerkoor tarnet K ja 21. sajandi orkester Erki Pehki juhatusel toovad Cyrillus Kreegi 100 kahekümnendat sünniaastapäeva tähistamiseks ettekandele kreegi reekviemi räägib Estonia seltsi segakoori dirigent Heli Jürgenson. ERKI kammerkoori vilistlased tähistavad oma dirigendi Peep Sarapik viieteistkümnendat surma ja kuuekümnendat sünniaasta. Päeva kolme kirikukontserdiga räägib Marika Roomere. Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontserdist räägib dirigent Mihkel Kütson Kuusalu vallas. Muusikakollektiivid esitavad advendikontserdil Marcantonio pantjee De Teumi ja jõulumissa, räägib dirigent Taavi Esko. Jõulusarja hingemuusika jõuluaega raames esitavad eesti poistekoorid koos nõmme muusikakooli kammerorkestriga Mozarti missa preebise las ja Tallinnas, räägib dirigent Jüri-Ruut Kangur. Saate helilõikudega olid tegevad Tiina kuningas, Annika Kuuda Margeli rooger, Hedvig Lätt. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Sülgaja. Eelmisel nädalalõpul toimusid Eesti kontserdi advendikontserdid, kus oli ettekandel Felix nendelt soni oratoorium iilia esitasid Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti rahvusmeeskoor. Solistid Ailassoni, juuli Lill, Iris Oja, Mati Turi ja Florian pes Austriast, orelil Piret Aidolo. Dirigeeris Martin Haaselbek Austriast. Pühapäeval Estonia kontserdisaalis toimuvale kontserdile palusin kriitilise kõrvaga seda kuulama Ene Üleoja. Milline mulje jäi sellest ettekandest ja teosest? Kõigepealt mul ei olnud kriitilist kõrva, mul oli tänulik. Ma olin väga õnnelik, et niisugune teos esitusele tuli ja et see esitus oli suurepärane. See oli nagu kingitus advendiaja alguseks, nii palju tänu kõikidele esitajatele, produtsendile, kes selle teose meile kuuldavaks tegid. Teos on grandioosne. Ta on ajaliselt väga pikk ja esitajatele paneb väga suure koormuse ja esitab ka kõrgeid nõudmisi. Hoida kogu aeg kuulaja tähelepanu. Teoses on ju võimsad dramaturgiliselt tõusud ja selge konstruktsioon, aga on ju oht, et ikkagi on teatavaid muusikalisi kordamisi, mis sind võivad hakata võib-olla pisut väsitama. Selle ettekande puhul muidugi oli suureks toeks kuulajale hea kava, kus oli ka, sest mida võis jälgida ja kui teksti anti ka täiesti kuuldavalt, nagu seda nii mõnegi solisti puhul ma siin eriti on välja Iris Oja, kui see tekst ka kuuldav, oli see täiesti suurepärane jälgida ka muusikat. No kui rääkida muusikast, siis see muusika on külluslik. Voogab, ta haarab sind kaasa. Ta on romantiliselt ilus. Ja nii nagu ütles minu kolleeg Leili Sarapuu, kui viimased finaali akordid olid kõlanud, ütles justkui puhastustulest oleksid läbi käinud. Et ta nagu käis sinust läbi ja tõsisin puhtaks. Just minul on see hoogamise tunne selle muusika puhul nagu väga oluline. Minu jaoks oli huvitav tähelepanek see, et kui ma vaatasin dirigent tema käelist tööd ja tema nii-öelda kehakeelt siis see oli mõningas mõttes vastuolus sellega, mida ma kuulsin, sest see, mida ma kuulsin sellega, ma olin ülimalt rahul. Ja mul tekkis isegi küsimus, et kuidas niisuguse küllaltki kuiva käega juhatatud dirigendi puhul läheb kogu aparaat kõlama, see tähendab seda, et tegemist on siiski sisemiselt muusikat väga hästi tajuvad irigendiga kelle noh, ilmselt olemusest või silmadest kiirgub ikkagi nii-öelda esitajatele, mida meie selja tagant ei näe. Igatahes ei ole ta see dirigent, kelle selg räägiks. On dirigente, kes on sellega publikusse ja sa tajud seda muusikakogu energiat ka nagu tema füüsises Martin Hazel värki puhul ma seda ei tajunud küll, aga kokkuvõttes on tegemist väga erudeeritud muusikaga ja kõik see, mis sündis, oli maitsekas, oli veenev ja sellele tõepoolest see muusikaline laeng jõudis, jõudis ka publikusse. No Martin Hazelbek on ju kasvanud dirigendiks organistid. Jah, ma pean ütlema niimoodi, et kui jälgida kõiki neid maailma dirigente, kes on tulnud, kas, kes laulja, kes viiuldaja, kes pianist, kes on olnud omal alal väga tugevad ja tõesti väga muusikaliselt erudeeritud, aga nende käeline töö jääb ikkagi mõnevõrra takistatuks ja selle tõttu ka see suur anne, mis nende sees on mul alati kahju, ei voola sealt niimoodi välja kui treenitud käega dirigendi puhul, nii et ka siin oli see mõnevõrra andis tunda. Aga noh, üldiselt ei mõjutanud kogu ettekande kvaliteeti. Kui nüüd rääkida esitajates nendest üksustest, siis muidugi tuleb olla tänulik kahele koorile rammile, jäljer heinale, aga ma ütlen, kahele koorile nad jäidki kaheks kooriks. Tähendab, meil ei teki segakoori eriti nüüd selle mendel soni ettekande puhul andis valusasti tunda naishäälte puudumine. Tähendab, tütarlapsed teevad oma töö korrektselt ja ma isegi vahel hoian hinge kinni ja mõtlen õudusega, mis saab nende häälepaelte eest. Sest niisuguse koormusega suurvormid ei ole siiski mõeldud puberteedi eas tütarlastele laulmiseks. Ja eriti nüüd selle mendel, soni puhul ma ei tea, kas on Ellerheinakoosseis ilmselt vahetunud, noorenenud, nad kõlavad väga lapsikult võrreldes meeskooriga. Ja kõik need suured kolminatsioonid, no lihtsalt praktilised naishääled kadusid, muutusid olematuks või muutusid siis aeg-ajalt see lapsed, Tamra lõi sealt välja. See oli nüüd selle ettekande nõrgem pool, see ei ole üldse etteheide. Eller heinale tüdrukud olid väga nadolid, väga tublid ja tehtud on hiilgav töö. Aga lihtsalt looduse vastu me ei saa. Samas ma tahan väga esile tõsta rammi seekordset kõla. See oli väga ilus, mahukas ümar, ta tõepoolest oli võrdväärne partner orkestrile ka nendes võimsates tuttides, kus ka orel tuli juurde. Nii et ta värvis, andis jõudu ja täitis suurepäraselt oma ülesande. Orkester minu meelest oli väga tundlik, paindlik värvi, uhke ja allus ja tegi kõike, mida dirigent soovis. Nii et see oli kokkuvõttes niisugune kena muusikaline elamus. Eriliselt tõstaksin esile seekord soliste, kelle kanda oli ju tegelikult ütleme väga palju karaktereid, ka süžeeliine edasi anda. Ma kõigepealt nimetan solistid tervikuna, oli suur suur elamus ja algaksin võib-olla sellest peale, et suurim elamus oli solistide kvartetti. See on minu enda subjektiivne kogemus, elamus ja arvamused ma alati teatava hingevärinaga ja mõnikord isegi õudusega ootan ja kuulan solistide kvartetti, et mis tavaliselt ei kipu häälestama, sest solistid jäävad solistideks, nad ei kuule 11. Isegi intonatsiooniprobleemid on aeg-ajalt olemas ja seekordset solistid laulsid ideaalselt, et see, kuidas need lauljad hakkasid 11 kuulama, kuidas tekkis vokaalne intonatsiooniline rütmiline, ideaalne ansambel, sisuline ansambel, see oli suurepärane. Ja siis korraga avastan ma ka muidugi Need, kõik lauljad on või on olnud filharmoonia kammerkoorilauljad, nendel on olemas ansamblis laulmise kogemus. Ja see tõepoolest praegu ideaalselt mängis ennast kuulajatele lahti. Ja lisaks muidugi suurepärane bariton Florian Pöss, kes sellele kvartetile ilusa põhja alla andis ja sellesse momentaalselt sellesse tunnetusse sisse läks, domineerimata, mida ta oleks võinud teha. Sest tegelikult ta oli ikkagi dominant kogu selles ettekandes, no üle hulga ajama nautisin laulmist ja lauljat ja laulmist kui kunsti, no 100 protsenti looduse poolt antud suurepärane hääl, minu meelest ideaalne vokaaltehnika, suurepärane, perfektne Nooma hääle käsitlemine, valdamine, mis toob välja strichi, tämbrid, dünaamilised nüansid, mis kõik on sisuteenistuses üle hulga aja, ma unustan ära seid laulmine on raske töö. Et laulja peab mõtlema hingamisele positsioonidele, ma ei tea veel kõigele, millele korraga ta on orgaaniline ja samal ajal nii professionaalselt detailirohke, et noh, see lihtsalt paneb imetlema, niisugune asi võimalik on ja et see kõlab meie Estonia kontserdisaali laval ka see on suur ime. Me ei kuule nii häid lauljaid väga sageli, eriti mind vapustas ka veel see, kuidas Florian bash kasutas näiteks vibratot tähendab retsitatiivi momentidest. Ta kenasti laulis aeg-ajalt mõned fraasid, niisuguse sirge selge toonika ja siis andis sinna väikse kerge vibraator lõpu peale. Me oleme harjunud kuulma oma lauljaid ühesuguse nii-öelda vibratsiooniga, mis temale omane on ja sellega mängitakse väga vähe. Ja äkki ma kuulen niisugust nüanssi veel, see lisas meelest lausa kohe erilise niisuguse fitness i kogu sellele ettekandele. Muidugi, ega meie lauljad ei jäänud oluliselt alla, siin oli väga palju õnnestumisi ja mulle väga meeldis Iris Oja oma selge kontseptsiooniga oma selge rolliminek ka. Jaa, muidugi harukordse diktsiooniga, mis tegi muusikajälgimise selles mõttes veel nauditavamaks, et kui ma siis tõesti teksti jälgisin, ma kuulsin ka seda lavalt tulevat, sest kahjuks peab ütlema, et selle suure dünaamilise skaala, kusjuures, mida meie seal kuulsime koori diktsioon, läks nüüd küll kaduma kooride diktsioon, aga see ei ole etteheide, sest sealt ilmselt sellest massist on võib-olla raske ka läbi tulla. Ja muidugi noh, Iris Oja, tavaline intonatsioon ja mingi muusikaline intelligents, mis temast hoovab. Ja noh, eriti palju väliseid, niisuguseid pingutusi, see tuleb kuidagi selguse julguse täpsusega igas mõttes. Mati Turi rõõmustas seekord meid eriliselt kaunite fileeritud peanadega, mis tõepoolest aeg-ajalt kõlasid ebamaiselt kauni ja muidugi Aile Assani oma rikka küllusliku emotsiooni ja täie värviga lauldud sopranisooladega. See kõik oli väga kaunis. Juuli lillele oli väikene fragment, kui võrrelda teiste solistide rolle, ta täitis selle väga hästi. Nii et võiks öelda, et solistid olid nagu kõige tugevam vähemal või kõige ilmekam osa esitajatesti esitajaskonnast. Kui nii tohib öelda. Orkester kõlas hästi tasakaalustatult. Romantiline stiil minu meelest oli väga hästi tabatud ja, ja tõesti noh, vaimustavad olid nisukesed tutid, kus ka orel tuli juurde ja koor, et sa naudid nagu muusikarohkust detsi, Bellide rohkust, mis ei muud, toon sulle peale tükkivaksega karjuvaks, vaid mida sa hingad sisse täie sõõmuga või niisugune, ma julgen öelda, et miskine banaalne väljendaga täiskõhutunne tekib, et millestki jääb puudu. ERSO esines minu meelest väga hästi. Nii et mendel soni Eelija ettekanne oli igati väga võimas ja ilus algus advendiaja kontserdielule. Aga siin oli pisut juttu nüüd ka sellest koorist kooriprobleemist ja meil oli ka klassikaraadio kuulajate hulgas veebilehel küsitlused. Mida arvab klassikaraadiokuulaja oratooriumi koorist, kas see peaks olema tavaliselt meil olemas või projekt koorina? Milline on sinu arvamus selle kohta? Ma arvan, et tänases kultuurisituatsioonis on minul küll väga raske öelda ja majanduslikus situatsioonis, missugune peab see olema organisatoorselt, aga fakt on see, et me vajame oratooriumi kooris, vajame teda sellepärast, et, et noh, niisuguste suurvormide puhul tõepoolest jääb vajaka naishäältest, kuidas nad ja kust neid leitakse, seda ma ei oska öelda. Kui see peaks toimuma teiste kooride arvelt, siis seda ma küll ei tahaks kuulda ega näha. Ja ma arvan, et meil peaks olema reserve naishäälte osas piisavalt, sest et kui me mõtleme, kui palju on ellerhein andnud vilistlasi, siis hea tahtmise juures no Tõnu Kaljuste on seda ju isegi meile mõnes mõttes demonstreerinud oma ooperiprojektidega, et neid on võimalik kokku kutsuda ja neid kasutada. Ja siis juba, kuidas ta majanduslikult missugustel alustel see tööle hakkab, seda ilmselt otsustavad asja enam tundvad inimesed. Aga et see vajadus olemas on, see on päevselge, muidugi ma kujutan ette, praegustes tingimustes hoida ühte oratooriumikoori pidevalt palgal on ikka ka väga suur probleem. Samas kui palju on neid inimesi, kes on valmis projekti korras katkestama oma muud tegevust, sest selge on see, et need inimesed lihtsalt ei istu, käed rüpes muul ajal ja kui mitu oratooriumi me aastas välja toome. Nii et siin on mitmeid küsimusi, aga fakt on see, et aeg-ajalt, et on ju igatsus tõepoolest niisuguse suure segakoori järele, eks ole, me oleme kaotanud suurte segakooride, kõlasele massiivsuse, üldse oma Kõrbostki, mingisugune põlvkond noori on üles kasvanud kuulmata ühtegi korralikku suurt segakoori peale, ütleme Latvia, kes meil käib siin külas. Et aga meie enda kooriloomingust jäävad ju ka paljud hobused selle tõttu laulmata, et ei ole enam nagu õiget aparaati. Ja kui segaprojekt koorina kokku kutsutakse, see peaks ikkagi olema selline alaline koosseis, kes on pidevalt häälega töös. Jah, kahtlemata ja siin ikkagi tuleks orienteeruda nii-öelda enam-vähem professionaalse koolituse saanud häältele sest et, et noh, nagu ma ütlen veelkord, Ellerheina tüdrukud võtavad kõik kõrgused ja intoneerivad kõik väga ilusasti ainult et see kõla mahti ja tämber on vale. Ja see ei tule ka taidlejalt, see tuleb siiski sellelt inimeselt, kes oma vokaali oskab professionaalselt käsitleda, nii et siin tuleks ikkagi vaadata vokalistide poole, kes on õppinud oma häält juhtima. Aitäh Enele. Need olid mõtted oratooriumi koorist pärast Mendersoni oratooriumi kuulamist. Samal ajal kui Ellerheina tütarlapsed olid koolipingist kutsutud suurvormi esitama andis meie professionaalne eliitkoor Eesti filharmoonia kammerkoor kontserte koolides, kuna rahanappuse tõttu too on kooril Eesti kirikutes ja kontserdisaalides kontsertide korraldamine piiratud oratoorium Me koori teema kerkis sel nädalal teravalt päevakorda ka seoses Eesti filharmoonia kammerkoori direktori Anneli Undi kirjaga peaminister Andrus Ansipile mida kõik huvilised saavad lugeda internetis riigi teatajast. Kiri on saadetud pärast tulemusteta läbirääkimisi kultuuriministeeriumiga. Tänase seisuga ei soovi Kultuuriministeeriumi avalikult seda kirja kommenteerida. Eesti filharmoonia kammerkoori direktor Anneli Unt ja Rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe saatsid 14. oktoobril ühise kirja kultuuriminister Laine jänesele ettepanekuga Eesti filharmoonia kammerkoori ja Estonia koorilauljate liit miseks oratooriumikooriks vastavalt vajadusele põhjendusega, et need kaks kollektiivi kokku sadakonna professionaalse lauljaga moodustavad ideaalilähedase oratooriumikoori ja tuues esile küsitavusi uue oratooriumikoori rajamise suhtes eelkõige majanduslikku otstarbekust. Mõlema kollektiivi juhid teatasid valmisolekust otsekohe alustada koostöökõnelusi. Kultuuriministri vastus. Tänan Teid kirja eest kaalume põhjalikult kõiki ettepanekuid ning kindlasti kaasame Rahvusooper Estonia Eesti filharmoonia kammerkoori edaspidistes diskussioonidesse antud küsimuses. Lugupidamisega Laine Jänes. Ka see kirjavahetus on avalik ja seda saab lugeda Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Avalikkus kuulis Eesti televisiooni muusikasaates nii uue institutsiooni, Eesti filharmoonia loomisest. Siit omakorda kerkivad esile Eesti filharmoonia kui loodava organisatsiooni küsimused, selle struktuurist ja rahastamisest. Lisaks tekiks pärast Eesti filharmoonia loomist olukord, kus meil on kaks väga sarnase nimega muusikaasutust. Eesti filharmoonia ja Eesti filharmoonia kammerkoor. Anneli Unt kommenteeris seda Aktuaalse kaamera uudistele. Eesti filharmoonia tekkimine mõjutab meid kõige rohkem imeplaanis. Koori tekkimine Eesti filharmoonia koosseisu tekitab meie tegevusega seoses mitmeid küsimärke. Sest ega Eesti muusikaelu ei ole ju kummist. Kuidas siia mahuvad mittu toimivad koori, mis kaalutlustel valitakse ühte projekti, kas Eesti filharmoonia kammerkoor või mingi projektipõhine koor? Siin on palju küsimärke. Anneli Undi kiri peaminister Ansipile lõpeb järgmiselt. Lahendus on omavahelises koostöös ja olemasolevate võimaluste ärakasutamises ja kui riigi rahalised ressursid seda võimaldavad, siis olemasolevat muusikainstitutsioonide eelarvete väiksemas kärpimises. Uute institutsioonide loomine olemasolevate ja ennast õigustanud kollektiivide arvelt on aga üsna küsitava sisuga rahakulutus. Ma pean kahetsusega tunnistama, et olen mitu kuud üritanud tekitada muusikaringkondades ja Kultuuriministeeriumis diskussiooni neil teemadel, aga tulemusteta. Eesti filharmoonia ja uue oratooriumikoori rajamine tundub olevat vältimatu. Riiklik vajadus. Kas ikka on? Konkursi läbinud ja uuenenud Tallinna Cameron kester on tööhoos ning alustab oma uut hooaega. Sel nädalalõpul toimuvad kontserdid Tallinnas Kadrioru lossis, Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis ja Viljandi pärimusmuusika aidas. Hooaja avakontsert on sarjas kuldaeg. Palusin stuudiosse Tallinna filharmoonia produtsendi Heili Vaus tamme. Kuidas on Tallinna kammerorkestri, nüüd algab hooaeg, planeerida. Kõige suurem ja kõige põhjalikum uuendus on vast see, et ei hakka käima Tallinna kammerorkestri ees mitte niivõrd dirigendid kui just kontsertmeistrid. 15 koosseis on nii palju väike, et seal on tegelikult kõik solistid ja selline solistliku ansambli koosseisu päevik ongi nagu märksõnaks, mille poole me püüdleme ja milles oleks iga liikme oma panus hästi suur. Tema rõõm, tema vastutus ja tema võimed saavad kõige paremini siin välja mängitud. Seda koosseisu ei olegi võib-olla mõtet nii väga dirigeerida, kuivõrd seda koosseisu on mõtet keelpillitaseme poolest arendada ja seda hakkavad tegema külaliskontsertmeistrid. Ka meie oma koosseisu liikmetest on mõeldud koostada erinevaid kavu, nii et kõigil on võimalus ja kõigi poolt oodatakse väga suurt panust, väga suurt initsiatiivi. Ja ma arvan, kammerorkestrile kui väikesele ja innovatiivsele keelpillikoosseisule on selline erinevate maailmas tunnustust leidnud keelpillimängijatega koostöö väga inspireeriv ja loodame, et ka publikule rõõmu pakkuv. Avakontserdil on kontsert. Levklus, kohv, Peterburist, Peterburi Filharmoonikute kontsertmeister. Jah, tase on ju iseenesest selline, millest tasuks nagu šnitti võtta. Tallinna publik teab teda ka Põhjamaade sümfooniaorkestri kontsertmeistrina, kes on tihtipeale Anu Tali projektides üles astunud. Kahtlemata on tegemist väga suurte kogemustega ja väga hea keelpillikooliga inimesega. Nii et minu meelest nagu Arvo Leibur mulle kunagi oma intervjuus ütles, et kontsertmeister on nagu orkestri psühholoog, selle tõttu on see kontsertmeistri roll ja panus äärmiselt oluline. Ja kui kontsert, Meister kunstiline juht, peaks varsti olema see inimene, kes oluliselt hakkab suunama Tallinna kammerorkestri tööd siis see kunstiline juht just selgub selle kuu aja jooksul. Ja väga põnevusega ootame seda. Kõikidest projektidest saab kaasarääkimissõnaga orkester ise ja selle hinnangud, nende emotsioonid, sest eks muusika ju põhineb suuresti emotsioonidel, kellega hakkab koostöö klappima. See ongi meie praegune tulevik. Kes on need teised viiuldajad, keda on kutsutud orkestri juurde. Kuna meil on hooaeg Läku komplekteerimisel, siis nii-öelda praeguste solistide nimed, nad ei ole küll kõik sugugi viiuldajad, aga need solistid, kes on praegu kutsutud, on Migaweuronen, Jaakko kuusisto, Eline vähele, Natalja Gutman, Kristjan Randalu. Kahtlemata lisanduvad siia olulised viiuldaja persoonid, aga nendega on lepingud praegu sõlmimisel, sest tõesti, nende palus ei saa olema mitte ainult see, et nad tulevad ja mängivad siin paar kontserti vaid me ootame nendelt ka kontseptsiooni Tallinna kammerorkestri arendamise osas ja see on juba väga vastutusrikas tegevus, selleks ei saa inimest kutsuda ant. Üheks kontserdiks. Dirigentidest astuvad publiku ette Mikk Murd, Risto Joost, Andres Mustonen ja huvitavamatest kavadest võiks nimetada küberstuudiokümnenda juubeliaasta kava, kus siis tulevad esiettekandele Mirjam Tally kontsert löödile ja kammerorkestrile. See on siis koosseis elektroonilisele flöödile ja protsessitud keelpilliorkestrile. Monica Mattiiseni käest küsisin, mida tähendab selline senikuulmata sõna minu jaoks siis see tähendas seda, et igal pillimehel on oma mikrofon ees ja ta on elektrooniliselt võimendatud. Nii et selline tõeline live-elektroonikakontsert, milles just täpselt see solistliku ansambli panus on äärmiselt suur siis Monica Mattiiseni enda esi ettekandele tulev multimeediaooper loomise mõnu Hasso Krulli libreto le solistideks Iris Oja, Mait Malmsten. Nii et jällegi on meil suund ka draama minu poole ja kahtlemata põnev sünergiline teos, mis näitab mitte ainult muusikat, vaid mitmeid kunstivaldkondi, mis selles ooperis ühinevad. Ja Erkki-Sven Tüür on seadnud oma teose võistluse vispers from Uluru ümber nüüd ka flööti, tele ja orkestrile. Samuti live elektrooniline koosseis, Austraalia aborigeeni idest inspireeritud teos, mis on kirjutatud juba viis, kuus aastat tagasi, aga nüüd tuleb uue, seades taas kord publiku ette. Sarjadest jätkuvad virtuoosid ja kuldaeg getoosid toovad publiku ette mitmeid huvitavaid soliste, nagu Migaweuronen, Jako, kuusista, Eline vähele, Natalia Gutman, Kristjan Randalu, osaletakse Türi kevadfestivalil ja suveks. Ostrahhi festival Klara festival, kuhu on Tallinna kammerorkester tagasi kutsutud heliloojatest oleme keskendunud kahele autori kontserdile, Galina Grigorjeva ja Sumera autoriõhtud, toimuvad ka selle hooaja sees. Üks olulisi uuendusi ma arvan, ei või loodan vähemalt, et mitte ainult Tallinna kammerorkestri, vaid väga paljude teiste eesti muusikute jaoks perspektiivis on meie uus atesteerimiskord. Kui siiamaani tekitas orkestrantidega stressi see, kui ükskord töölepinguaja jooksul pidi komisjonile Te mängima ja siis nüüd me oleme tõesti lähenenud sisuliselt ja väga demokraatlikult sellele küsimusele ja töötanud välja sellise korra, kus esiteks mängitakse mitte enam ainult komisjonile mingis kinnises väikses saalikeses, vaid publiku ees ette oma kavu, mitu korda selle tööperioodi vältel või mängida ka ansamblites ja mis kõige olulisem. Pidevalt annavad nii dirigendid kui külaliskontsertmeistrit hinnangut kammerorkestri liikmete iga päev päevasele tööle. Need hinnangud saabki edastatud orkestri liikmetele, kes siis üks kord aastas saavad nendega tutvuda. Ja minu meelest see tagasiside, mitte ainult hinnang, vaid pidev orkestrantide arenemine ja kasvamine ja teadmine sellest, mis on tema tugevused, mis on tema, kus, et et see on asi, mis peaks motiveerima ja mis peaks edasi viima. Et meil oleks nagu tõeline koostöö, mitte ei ole nagu hindamise või kritiseerimise õhkkond, vaid on see, et me tahame, et kõik orkestrandid tunneksid ennast hästi ja et neil oleks võimalus areneda ka läbi selle, kuidas neile hinnangut antakse. On kaalumisel ka kontsertide videosalvestused, mida siis kõik saavad ise vaadata ja näha oma esinemist, teha sellest omad järeldused ja panna see kokku ka, ütleme, objektiivsete hinnangutega neile. Aga räägime nüüd lähemalt avakontserdist. Lõhkletškoff ja Tallinna kammerorkester esitavad vaat puhtalt keelpillimuusikakeskse kava. Antonio Vivaldi viiulikontserdid neli aastaaega on kavas. Jaga Pjotr Tšaikovski serenaad keelpillidele. Nii et kahest erinevast ajastust keelpilli kesksed teosed, mis on ka maailmas väga hinnatud ja armastatud, kindlasti kõik teavad Vivaldi, aastaaegade nosi, kevad, suvi, sügis ja talv on neid väga paljudes interpretatsioonis juba kuulnud. Ja miks tasub kontserdile tulla just seetõttu, et leida mingit sellist uut lähenemist, mille peale kõik need head lindistused ei ole tulnud seda elavat ja seda vaimustunud. Ja kui meil on nüüd selline koosseis, mis nagu uuenenult asub tööle uute sihtide poole siis on kindlasti ka nende osa selles, kuidas mängib solist. Väga suur. Tšaikovski serenaadi kohta võib nimetada osad, need on juba iseenesest väga kõnekad pala Sonatiini vormis valss eleegia all. Nii et meeleolu peaks jätkuma. Klassikaraadio salvestab Kadrioru lossis toimuva kontserdi ja annab selle hiljem eetrisse. Olete kõik kutsutud Tallinna kammerorkestri hooaja avakontsertidele. Täna toimub kontsert Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis ja homme pühapäeval Viljandi pärimusmuusika aidas. Mõlemad kontserdid algavad kell neli päeval. Homme on kontsert metodisti kirikus, ettekandele tuleb Cyrillus Kreegi eesti reekviem, Heli Jürgenson, sina oled selle asja üks eestvedajaid, kas keegi sünniaastapäev on nüüd üks kindel selline toetuspunkt, mille raames kontsert sai paigutatud teie plaanidesse? See sünniaastapäev on kindlasti üks toetuspunkt ja lisaks, kui me räägime nimetatud teosest, siis selle teose esmaettekandest möödus 20.-le oktoobril ka 80 aastat, et meil on tegelikult nagu kaks tähtpäeva. Ja kuna selle teose esmaettekande juures oli kunagine Estonia On ja muusikaosakonna segakoor, mis oli tolleaegse, miks suuremaid segakoore ja mida Estonia seltsi segakoor peab oma ajalooliseks eelkäijaks, siis me leiame tööülesanne nagu seda traditsiooni jätkata. Ja kuna see kreegi reekviem on Estonia seltsi segakoori repertuaaris olnud juba 2000.-st aastast alates ja me oleme esitanud seda juba nii Eestis mitu korda erinevatel hooaegadel kui ka välismaal, siis see on nii ilus teos, mida ikka ja jälle tasub ette kanda. Aga kindlasti need kaks tähtpäeva on praegu hea võimalus seda taaskord tähtsalt teha. Kas teos on laulja sõbralikult kirjutatud? See teos on väga laulja, sõbralik, sellel teosel on väga palju positiivseid väärtusi. Kunagi kuigi koorilooming on tegelikult ju kõik väga tore ja ma usun väga paljude minu kolleegide hulgas nagu väga kõrgelt hinnatud siis tema selline muusikaline käekiri tegelikult on küllalt vokaalne, olgugi, et ta oli iseõppinud kunagi tromboon ja näiteks selles toredas Reeke miski on puhkpillidel näiteks väga ilus osakaal, mis sellele teosele erilise värvi annab minu arvates Köögilaulud küll alati väga lauldavad, ma ei tea, kuidas ta seda tegi, aga, aga tema koorilooming on ikkagi eesti muusika pärl ja reekviem ennekõike lauljad ütlevad, et on teoseid, mis mõjuvad hingele väga hästi ja kreeke on nimetatud üheks selliseks pärast selle teose ettekannet toimub nagu sisemine mingisugune vabanemine või mingi rahulolu või päris kindlasti võib-olla ühest küljest see reekviemi tekst ise, mis sobiks kiriku aastalõpu, olgugi et me oleme juba advendis, on võib-olla üks selline element, aga need kaunid meloodiad, mida kreek kasutab ja seal on ka väga palju rahvamuusika intonatsioone või ka muusikaajaloos tuntavaid tsitaat, et ta on selle kuidagi väga osavalt kokku on pannud, aga kuna kreekide minu meelest eriliseks tema selline tailneminiat, turisti käsi, käekiri nagu heliloomingus, tema selline kaunis motiivi tunnetuse ilusad meloodiad on nagu see, mis selle teose teevad väga ligitõmbavaks ja samas tema ühtlane suur sellised raamivad, esimene ja viimane, Osama sarnastes meloodiakäikudes annavad jälle tervikutunde ka, et see lihtsalt minu arvates on Eesti muusikamaastikul üks õnnestunumaid suurvorme. Ja kui ma siin võrdlen näiteks Rudolf Tobiase Joonase lähedal näitamisega, mis on palju pompöösselt suursuguse, siis Kreeka on just selline lihtsam tuursemaga, aga üldse mitte vähemväärtuslikum, vaid oma lihtsuses väga ilus teos, kes esitavad selle kreegi reekviemi homme teose ettekandel osalevad siis Estonia seltsi segakoor Tallinnast, Tartu Ülikooli kammerkoor ja Tartu Kammerkoor, Tarmeko 21. sajandi orkester, dirigent Erki Pehk, kellega meil tõesti on väga meeldiv koostöö. Et meie oleme siis nagu selle teose esindajateks homme pärastlõunal, täpsemalt siis kell 17 on kontsert Tallinnas metodisti kirikus. Klassikaraadio mängib oma eetris kontserti 13. detsembril kell 13. Kõik koorilaulusõbrad teavad Peep särapiku kaunist isamaalist laulu Ta lendab mesipuu poole. Tänavu on aga selle laulu autori 15-st surma ja 60. sünniaastapäev. ERKI kammerkoori endised lauljad on selle tähistamiseks üle 15 aasta taas kokku tulnud ja stuudios ongi koori eestkõneleja Marika Roomere. Endalegi üllatuseks avastasime tänavu kevadel, et selline ümmargune tähtpäev on saabunud muuhulgas ka tema 60. sünniaastapäev ehk looja lahkus meie hulgast kõigest 45 aastasena. Meie olime Peebu koor selle asutamisest kuni lõpuni ehk aastail 81 kuni 94 ehk tema surmani. Ja me olime ühtlasi talle nagu labor, sest tema kui helilooja kirjutas tas kirega mitmesuguseid kooripalu ja katsetas neid siis meie peal ja kui midagi läks natukene valesti või midagi oli vaja kuskilt parandada siis ta hiljem tegi vastavaid täpsustusi oma teostesse. Ja kuna kahjuks on Ta lendab mesipuu poole vast ainuke laul, mida laiem üldsus Peebu loomingust teab siis me pidasime oma kohuseks õppida ära paremik Peebu loomingust ja see nüüd, kui on need ümmargused aastapäevad kontsertitel ette kanda. Lisaks laulu paremikule on teil kavas kaks Peebu suurvorm ja see on kellamissa, see on missa previs kammerkoorile ja kelladele. See missa valmis Peebul vahetult enne tema surma 94. aasta jõulude eel. Nii et Peep ise seda suurepärast teost elavdab, esituses kuulda ei saanudki. Mis sa esiettekanne toimus 95. aastal, kui oli Peebu mälestuskontsert Kaarli kirikus, siis me õppisime selle ära Tarmo Leinatamme käe all. Ja nüüd, kui me oleme uuesti kokku tulnud, siis me omandasime ta uuesti. Meid dirigeerib Veljo Reier, kes on toomkiriku koori dirigent ja kellasid, mängib otsa kooli õpilane Janno Tomingas. Samuti on meil kontserdil orel, orelit mängib Toomas Trass, kes oli Peep Sarapik eluajal tema hea sõber. Ja kuna Peep ise oli väga hea organist ja kontsertmeister, siis on orel igati omal kohal, eriti kirikus. Kirikukontserte on teil planeeritud kolm ütleme ka siinkohal, kuskohast need toimuvad. Ja esimene kontsert on laupäeval, viiendal detsembril Nõmme lunastaja kirikus mitte segi ajada rahu kirikuga. Teine on kaheksandal detsembril kell viis õhtul Kaarli kirikus Peepolisem Kaarli koguduse liige ja 12. detsembril on meil päevane kontsert, see on kell 12 Niguliste kirikus. 27.-st novembrist esimese detsembrini toimusid Vello Jürna 50.-le sünniaastapäevale pühendatud Väike-Maarja muusika festival vokalistide konkurss ja pidulik ooperi Kaala Pille Lille muusikute toetusfond, teatab Vello Jürna pühendatud vokalistide konkursi tulemused. Konkursil osales 13 lauljat ja seda hindas rahvusvaheline žürii. Preemiad jaotasid järgmiselt. Esimene preemia sopran Maria veret teenina, teine preemia, bariton Taavi Tampu, kolmas preemia, sopran Eeva haartema. Vello Jürna pere ja prodeerib preemia pälvis sopran Kristel Kurik. Meil on teatada üks kurb sõnum. 49. eluaastal lahkus Lauljatar Annika Tõnurist kes oli üks Eesti muusika teatri isikupärasema võlu. Cartiste Annika korri vara katkenud teele mahtus mitu muusiku elu, pianisti, laulja ja pedagoogi oma. Ta õppis Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ja töötas lõpetamise järel otsa koolis kontsertmeistrina. Pärast konservatooriumis laulu eriala lõpetamist võitis ta publiku südamed juba oma esimese pea rolliga Estonia teater Tris fjordi litsi Mozarti Cosi fantutes. Rahvusooperis töötastagi suurema osa oma elust aastani 1998 koosseisulise solisti ja hiljem vabakutselisena. Aastatel 2006 kuni 2009 töötas Annika Tõnurist laulu ja klaveripedagoogina Islandil, kus ta pärast pikka ja rasket võitlust oli sunnitud haigusele alla andma, kaotamata küll usku sellesse, et elu on igavene. Jätkame saadet teabega advendikontsertidest. Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontsert toimub järgmisel nädalal kolmapäeval, kontserdil kõlavad Mozarti vasksi ja Schuberti heliteosed peadirigent Mihkel Kütsal, palun tutvustage selle advendikontserdikava. Ja kontsert algab teosega, mis on ka ainuvõimalik, kelle nimi on muusika adventus. Selle on kirjutanud läti helilooja Pedris vasks 97.-le vastal ja tegemist on teosega ainult kilbi orkestrile. Selles teoses kuuleme nii helilooja, kes on pärit baptisti perekonnast, lapsepõlve kõlasid tema lapsepõlve assotsiatsioone advendiajast kui ka teatud rubla isegi ütelda võitlus sellise hea ja kurja vahel. Teos on algselt kirjutatud keelpillikvartetile, tema kolmas pilvi kvartett ja juhakkangase mahitusel sai sellest siis tikk ka keelpilliorkestrile. Tegemist on väga huvitava helikeelega teosega ja seal Nikantileenseid kui väga-väga rütmile siia väga. Aga tõepoolest, seda esitletakse siiski juba tunduvalt rohkem praegust keelpilliorkestriversioonina ja ma isegi ei ole seda juhtunud. Kolm aastat tagasi Anovereligi ooperi orkestriga teise teosena esitame Mozarti flöödikontserti, milles soleerib Meie pikaaegne flöödirühma kontsertmeister Oksana sinkova, kes praegusel hetkel töötab Estonia teatris. Mul on tõesti hea meel, et Eesti tõesti üks väljapaistvam flöödisolist Tartus naaseb ja meiega seda flöödikontserti mängib. Mozarti flöödikontserte ja klarnetikontsert ikka aeg-ajalt kõlab, mis võib-olla teeb selle eriliseks selle muusika? Noh, huvitav võib-olla teada, et moodsat flööti soolopilli võib-olla eriti nagu ei armastanudki, pigem nimetati ja aga teos valmis tegelikult ka töötlusena ta, ta ütles, seal maati oboekontserti ning see selgus ka suhteliselt hilja, et tegemist on ka kadu, ütles aga, aga see ei vähenda absoluutselt tema tema kvaliteeti, vaid tegemist on tõesti väga särava ja värske teosega. Ja kontserdi lõpetab Franz Schuberti sümfoonia number kaheksa C-duur. Jah, las vot selle number üheksa, number kaheksaga ja sellega on kõik väga suured segadused olnud pikalt pikalt, et tegemist on nii-öelda suured C-duur sümfoonia, aga nii on alati teada täpselt mitmes mitmes sümfoonia, see on loomulikult praeguseks ajaks on siit ka selge, et tegemist on sümfoonia number kaheksa, tegemist on kõige suurema Subetis fooniaga, millega ta tõepoolest juba praktiliselt nagu astub tõesti suuresem fooniku, nagu Beethoven kõrvale ka oma nii-öelda sümfooniavormiga. Tegemist on väga-väga suurejooneliselt väga meloodiarikka ja läbikomponeeritud teosega. Millise jõulusoovi seekord Vanemuise orkester ja peadirigent oma kuulajale edastab? Oleks soovida kõigile kontserdikülastajatele jõuluajaks loomulikult sellist rahu, et inimesed jõuaksid aega võtta enda jaoks ja korrastada oma mõtteid, oma plaane ja natukene astuda kõrvale sellest igapäevasest sõdimisest siis nagu äkki on võimalik ka järgmisesse aastasse nagu selge pilguga astuda. Vanemuise peadirigent Mihkel Kütson jagab ennast Tartu ja Saksamaa vahet, et milliseks kujuneb peadirigendi advendiaeg. Et advendiajal võtame omale aega ei ole, on kodus Eestis juures ja jaga õppust, kuule muusikat, lähen jalutama. Aitäh, Mihkel Kütsan, selle intervjuu eest soovime ilusat jõuluaega ja ootame kõiki kontserdile. Kolmapäeval, üheksandal detsembril algusega kell 19 Vanemuise kontserdimajja, kus toimub Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontsert ja kõlavad Mozarti lask siia. Schuberti heliteosed. Täna õhtul kell 19 toimub Kuusalu Laurentsiuse kirikus kontsert, kus kantakse ette markanduman Sharpantjeedeedeum jõulumissa projektist võtavad osa Kuusalu valla koorid ja muusikakooli barokkansambel ning solistid. Palusin stuudiosse dirigendi Taavi Esko ja pärined, mis viiendal detsembril siis toimuma hakkab. Kab võiks öelda, et järjekordne suur vormiesitus ja nüüd tõesti rõhutan samuti oma jõududega või peaaegu oma jõududega. Kolga-Kuusalu kammerkoor, täiskasvanute kammerkoor, Kuusalu keskkooli noortekoor, Kuusalu muusikakool koos oma suurepärase barokkansambliga, jaga solistiga kadis graafiku näol, kes on ka Kuusalu muusikali direktriss. See on nii suurepärane muusika, et kõik raskused, mis meil on olnud, need me ületame ikka tänu sellele Tedeumi ja jõululühimissat on hea laulda ja hirmus palju arendab meid. Et koostöö on olnud tõesti väga tegus, väga huvitav ja mis on meie kingitus alati valla rahvale alati advendi esitame kas siis jõulukontserdi või suurteose. Kelle te olete solistideks pallinud? Enamik solistan Kuusalust pärit näiteks sopran Maarja Aarma õpib Georg Otsast klassikalist laulmist Alt-Kaisa Rüütsalu tapita Georg Otsast klassikalist laulmist Marika Eensalu juures bass, ott Kask, õigemini Kotkas Juunior Kuusalust pärit, õpib antud hetkel koorijuhtimist Peeter Berensi juures, Georg Otsas. Keio Soomelt töötab antud hetkel jõhvi kontserdi peas ja õpib muusikateatriakadeemias koorijuhtimist erinevates projektides. Me oleme koostööd teinud ja kadi sarapik, sopp, Iraan on siis veel kord üle öeldud muusikakooli direktriss ja tegelikult on viiuliõpetaja, aga tema unistus on ka saada klassikaliseks soololauljaks, et selline tore kooslus. Kui keeruline on selliseid suurvorme kanda ette Kuusalu valla oma muusika kollektiividega? Sellele küsimusele on isegi raske vastata. Kde oleme teinud 90.-te aastate algusest, kas me oleme kaasanud veel oma Harjumaa näiteks Kose kammerkoori, Keila segakoori ja mõned teisedki? Mulle tuleb meelde, no päikese, mis kõigepealt oli Mozarti kroonimismissa, et see on nagu pika traditsiooniga, minul on selle võrra lihtsam, et ma olen neid projekte nii palju vedanud. Aga eks raske on ja ta on raske, aga kui me suudame sellega anda lauljatele läbi nende teoste dirigeerimise õpetamise protsessi kogemus, siis see on missioon. Muidugi kunstiline tase on ka oluline ja loodame, et see tuleb seekord üks parimatesse. Barokkansambel annab väga palju juurde ja meil ikka Kuusalus jagub. Väga kõrge tasemega muusikuid ka. Aitäh, Taavi Esko. Niisiis olete oodatud täna õhtul kell 19 Kuusalu kirikusse kuulama markanton Sharpantjeede Teumi jõulumissat Kuusalu valla muusikakollektiivide esituses. Kontsert on seotud tuleva nädala pühapäeval toimuva Tallinna muusikakeskkooli kolmanda advendikontserdiga. Kui samu nimetatud teoseid saab kuulata juba idee algataja Risto Joosti tusel Tallinna metodisti kirikus, siis esinevad peale Kuusalu keskkoolinoortekoori veel Eesti koolinoorte segakoor, Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester ja kammerkoor ning solistid Pirjo Püvi, Jaanika Kuusik, Teele Jõks, Hanno mölderkivi ja Taavi tampoon. Jõuluootuse aeg pakub rikkaliku valiku just sellesse aega sobivat muusikat. Täna ja homme kõlab eesti poistekooride esituses Mozarti missa Breivis G-duur. Miks just see teos kauba võeti, räägib dirigent Jüri-Ruut Kangur. No see mõte on olnud ilmselt pigem initsiatiiviga poistekooride poistele jõukohane, mis saab rivis, mis ei ole siis nüüd nii ulatuslik niukene, 20 minutine suur vormed sai nende poolt valitud ja uurisid siis, kas Nõmme muusikakooli kammerorkester võiks seda siis kontserdi saata ja ja selle ette võtta ja nii see, nii see plaan tuligi. Meil on kokku tegelikult pandud kolm koori selles nii-öelda oratooriumikoori, et üks on siis üle-eestiline poistekoor, Kalev on Järvamaa poistekoor ja siis Tallinnast Püha Miikaeli poiste Mart, nii et tegelikult see lauljate hulka on seal ütleme umbes 130 inimest kokku, nii et see on päris suur suur koor kukkusel. Mozarti missa preerisson kirjutatud 1773. aastal Salzburgis, kui Mozart oli alles kaheksateistkümneaastane ja tegelikult see ei olnud ta sugugi esimene. Missa. Teos on selles mõttes Mozarti muusika oma tuntud headuses, et eks tal on ju neid missasid seal ju rohkemgi ja ega seda võib-olla jään nagu natuke karjuvat, võib-olla ei ole nagu väga siin esitatudki jääb, aga selline ütleme, missa tekstile tuginev üsna üsna täpne muusika tõlgendus, ta on sellise väga nappide vahenditega nagu seal orkestri koosseisus on tegelikult ajat viiulit ja tšellot ja orelit. Et selles mõttes väga napp koosseis ütleme, Mozarti muusika nihukesele, orkestri mängu suhteliselt selline alus ja põhiet selles mõttes mina alati naudin sesse moodsate elurõõm ja mängulisus ja see on selline väga huvitav ja põnev töö alati seda esitada. Aga selles teoses on ka solistiks Solistid on siis tegelikult kõik nende poistekooride lauljad, näiteks Mik tõde, kes seal nüüd väljaspool poistekoori saanud juba niimoodi solistina lauljana tun tuumaks, tema laulab seal aldi partii teda ka tema on ka tegelikult sellest üle-eestilisest poistekoorist, aga Järvamaa poiste koristage pärit, et nüüd õpib muusikaakadeemias, aga teised on praegused poistekoori lauljad kõiges Kaarel juuruma Lauri lugu, Ott Kartau on siis veel need, kes siis on need teised solistid, pealemik, tõde, neli solisti ja solistidena üldiselt selles teoses päris suur osakaal, et seal kogu aeg vahelduvad, solistide repliigid ja koorirepliigid, jälle solistid ütlevad midagi, laulavad midagi ja siis koor jälle nii-öelda kommentaari Priit järgi, et selline ka väga olulised ansambli teha ja soolalõigud ja. Ja orel on siin samuti selles teoses. Orel on jah, nii nagu ikkagi ütleme, see on siis nagu passo, kontiino, partii või, või selline saatepartii nagu sellel ajal tüüpiline oli. Ja orelil soleerib, kes. On Hille, paras kuna ikkagi oleks selline maalne kontserttunnise pikkusega, mis saab rivis, on tõesti 420 või 25 minutit sinna juurde esitame veel kõik need koorid koos, esitame veel Mozarti muusikat, ehk siis tema väga tuntud soprani soologaaria, laudaate toominum, ühestame kantaadist, Vesperezolemmist ja siis lisaks veel Mozarti Aaveeveerum, mis on tema, eksju viimased teosed. Et selles mõttes väga tore, et me lisaks sellele, mis alevil kõik kogu see koorimassiorkester koos esitame ka need kaks lugu, aga kõik koorid esitavad veel eraldi oma numbreid ka, et seal on sellist tuntud jõulumuusikat küll jõululaule ja ka sellist klassikat, et näiteks Mik edesoleerib sind katsiini. Ave Maria, et noh, sellist ilusat jõuluaega sobivat muusikat, et siis kõigepealt algabki kooride blokiga peale ja siis tuleb orkestri juurde, esitatakse need moodsate teosed. Kus ja millal täpsemalt need kontserdid toimuvad? Kontserdid toimuvad niimoodi, et sellel laupäeval siis viiendal detsembril kell kuus Rapla kirikus ja päev hiljem, siis pühapäeval, kuuendal detsembril kell kuus õhtul Tallinnas Jaani kirikus. See on kindlasti ka usun meeldiv tasuta kontserdid ja kõik on oodatud kuulama ja võib-olla just selles mõttes, et ega meie Eestis tegutsevad poistekoorid nüüd väga tihti selliseid vokaalsümfoonilisi suurvorme ette ei võta olla tegelikult eks ta Mozarti missa tehaksegi, poiste hääled väga sobivad ja annavad sellele natuke võib-olla teistsuguse värvingu. Tavaline maalide esitused, kaunist muusikat tasub kindlasti kuulama tulla. Nendel kontsertidel on võimalik teha annetusi. Need on annetused ka kodutute laste toetuseks jõulude aeg on selline andmise andmise aeg, et, et selles mõttes siis siis on hea, kui sellel kontserdil ka mingi selline missioon veel juures on. Aitäh, Jüri-Ruut, Kangur ja edukaid esinemisi ja ilusat jõuluaega teile endale ja kõikidele nendele toredatele poistele, kes üle Eesti nüüd siia kokku tulevad. Tänase saate lõpetame hea uudisega nimelt Los Angeleses kuulutati välja selle aasta muusikaauhinna Rami nominendid, kelle seas on ka helilooja Arvo Pärt. Parima kaasaegse muusikateose kategoorias kandideerib Bert 2003. aastal segakoorile ja orkestrile loodud teosega In printsiipi, mis on pühendatud dirigent Tõnu Kaljuste-le. Lisaks Pärdile kandideerivad selles kategoorias heliloojad George Graham, Jennifer Hayton, Roberto Sierra kõige hudi Vainer. Võitjad kuulutatakse välja auhinnatseremoonial 31. jaanuaril. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tiina kuningas, Annika Kuuda, Marge-Ly Rookäär ja Hedvig Lätt. Operaatorit Helle Paas ja Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja kena nädalalõppu teile kõigile. Sülgaja muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null 500 korda 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.