Et tuleb hoida Eesti mulda seda Me oleme harinud ja, ja oskame harida ja harime tulevikus. Siiamaani oleme raisanud, raisanud ja raisatud ja oleme. Eesmärgil me ei ole saanud seda teha nii nagu vaja aga nüüd meil on võimalus ja me jõuame seda harida ja selle mulla nagu korda saada. Nonii välismaa abi ja selle kasutamine, see on ju praegu ka üks selliseid teemasid, millest väga palju räägitakse ja seda abi väga palju oodatakse ja tihtipeale selle ümber ka üsna tuliseid lahinguid peetakse. Kellele seda jagada, kuidas jagada. Teie olete selle välismaa abiga nüüd üsna nii lähedalt kokku puutunud ja teil on ka mõningad kogemused. Kuidas, kuidas on jäänud tõil mulje, kas inimesed loodavad selle abi peale umbes niimoodi, et, et kui nüüd ei saa, et siis surema ja, ja umbes nii, et noh, see abi on nüüd ainus, mis meid veel vee peal hoiab või, või kuidas abi üldiselt vastu võetakse. Teie kogemuse järgi? No kui nii siis otseselt ja ausalt ütelda, siis võetakse hästi vastu, sest enamuses püütakse vähemalt meie püüame seda abi niimoodi anda, nendele inimestele, jahutada nendele, kellel seda tõesti tarvis. Tähendab, need on niuksed inimesed, kelle, kelle rahakott praegu väga tugevalt laseb läbi ja nemad võtavad selle abi tõesti hea meelega vastu. Aga muidugi on ka olemas niisuguseid inimesi, kes lausa jäävad lootma selle peale selle abi peale ja minu meelest just vot see tendents on ohtlik. Sellepärast et noh, tähendab sulle tarviski enam midagi, sa ei pruugi vaeva näha, sulle lihtsalt antakse lusikaga kogu aeg ainult toit suhu. Kuidas teile tundub, on need inimesed, palju need noored või vanad? Need on põhiliselt siiski noored, aga on muidugi valuga arvatavasti on mina, minul küll ei ole praegu need kokkupuuteid nende vanematega nii väga olnud, et neid oleks noh, nii et nad selle peale nii väga oleks lootnud. Enamuses vanad inimesed on harjunud iseenda peale rohkem lootma kui kellelegi kuu peale. Aga aga noortel jah, tekib, vaat niisugune on on tulnud ette, ma ei ütle, neid ei ole massiliselt. Aga, aga muide on on niisugune nähtus olemas ja see on kurb on kurb. Sellepärast et noh, vot siin oli juttu töötegemisest ja kõik inimene peab ikka õppima seda, seda oma noh, kuidas ütelda lihaste rammu, kui tal mõistust ei ole või mõistust kasutama ikka selleks otstarbeks. Et ennast ära elatada. Nojah, aga ometi sellel möödunud ajal oli ikka väga palju selliseid asju küll, kus me pidime seda väärtuslikku aega kulutama sageli täiesti mõttetute asjade tegemiseks. See on nüüd lausa kindel, seal pole mitte midagi vastu vaielda, sellepärast et mõttetusi ja lollusi tehti väga palju ja nõuti ka väga palju tobedaid asju, sellepärast oli ju tehtud need väikesed kohati, eks ole, mis sind ära elatasid, aga kus ainult istlejaid? Lihtsalt raiskasid aega. Neid oli ju küllalt, neid kohti. Aga öelge, te olete nüüd tegelenud sellesama abi edasitoimetamisega kas on siin märgata ka seda, et, et noh, see on ju ka mingisugune ressurss, et siin meil oleks ehk seda harjumuspärast raiskamist palju, sest siin kui vaadata näiteks televisioonist, mismoodi suurele idanaabrile need abisaadetised tulevad, siis sageli ei osata nendega midagi peale hakata, nad seisavad kusagil lennujaamas ja ei leita adressaat. Kas meil ka sellist asja on? Teate, mina ei oska ütelda, sellepärast et vähemalt see, mis meile tuli, meil tuli ta möödunud nädala kolmapäeval sisse ja praegu on ta kõik jaotatud laiali juba möödunud juba nädalalõpul. Tähendab kavad kedagi ega midagi kiiresti või tähendab hoida, sest kõik, mis on toiduaine, mis puudutab seda, see läheb kohe, see peab minema kohe, see peab jõudma adressaadi. Kas teile tundub, et teil on õnnestunud ka enam-vähem õiglaselt jagada? Praegu tundub küll muidugi kaugeltki mitte kõik ei ole saanud, sellepärast et see, mis, mis tuli, see ei ole veel noh teda ei olnud nii palju. Meil on vanarajoon ja meil on väga palju niisuguseid pensionäre ja vanu inimesi. Aga te olete Pelgulinna? Ja ja neid noori peresid ei ole mitte nii väga palju, aga neid siiski on ja suuri peresid nelja-viie last lapsega ja nendel on ikka ausalt öelda väga raske praegu üle elada. Aga öelge, kas on ka inimeste hulgas vahel sellist arvamust kuulda, et noh, miks see saia, miks teine ei saanud ja miks mina ei saanud, on seda sageli? Aga vahel see ajab lihtsalt naerma selles mõttes, et nüüd oligi, meil oli kuulda, et me neid leiba jagasime, tuldi prantsuse leiba, küsi. Mitte ei olnud, aga no ühesõnaga, kogu lugu oli selles, et me ei ole jõudnud veel oma oma piirkonda täielikult ja lõplikult arvele võtta. Ja me lihtsalt ei teadnud kõike. Aga nii palju, kui oli ja need ka kõiki saada, ikka katsusime rohkem niimoodi. Tõesti, kes on hädalised ja kelda, kes vähe liiguvad väljas, vot selliseid tingimusi ja noh, invaliidid ja kõik sellised sellised kategooriad inimesele. Aga öelge, kas abivajajad püüdsid, tõid ka või noh, kui palju neid oli, kes püüdsid ennast näidata, kuidagi viletsamad täna või no ütleme nii otse, kes püüdsid petta selleks, et saada rohkem. Ei. Vaata mitte ühtegi niisugust ei kohanud. Mitte ühtegi ei kohanud. See on küll üsna meeldiv kuulda, sest vahel on räägitud sedagi, et noh, inimene on juba surnud, aga käiakse temale ikkagi abi küsimas ja muud sellised täiesti totrad asjad. Totrad asjad on, vot sellepärast, et ühesõnaga siin need nimekirjad, mis meil oli me käisime ikka majast, majja, korterist korterisse, kohe niimoodi tegime oma nimekirjad kindlaks. Ega siin tuli, nüüd tuli välja, et tõepoolest inimene juba mitu aastat surnud ja ta on ikka nimekirjas. Ja mul selle aja jooksul, mis ma kontrollisin, ütleme nii kuu aja jooksul minu oma nimekirjast, kaks inimest suri ära. Aga see, millal ükskord jõuab sotsiaalhooldusosakonda, näete, see võtab mitu aastat aega. Tundub siis, et see abi jaotamine on tõepoolest üks suur ja tõsine töö, millega tuleb tõepoolest tõsiselt tegeleda, mitte niisama üle jala. Ja siin on, tähendab, selles ongi meil on piirkond niimoodi ära jaotatud, et igalühel nüüd näiteks kontrollimas käisid, need jäävadki nende piirkondade peale. Ta teab täpselt niisuguses majas, kus kohal, kes talunud. No selge, meeldiv on kuulda, et et kusagil see abi jagamine tõesti nii enam-vähem, noh, ma ütleksin, hästi käib, sest selle kohta on tõepoolest üsna palju arvamuse pretensioone olnud. Ja see, kas ta ei ole selles mõttes tõesti mitte lihtne, aga, aga kui seda tahad teha, kui sa tõesti tahad inimest inimesi aidata, siis ainult nii on võimalik seda teha teist teistmoodi, sellepärast et ega see sotsiaalhooldusosakonna kaks-kolm inimest ei suudagi seda teha. Ta ei suuda endale selgeks teha seda, seda tegelikku vajadust otsensulistest väliskapitalist sisse tulemisest, juttu minul on täpselt samasugune tunne, et kui see väliskapital endale siia koha hakkab leidma, siis võib täpselt samuti juhtuda, nagu selle abiga, nagu mõni mõni hakkabki ainult sellest elama. Ei tohiks seda sugugi nii väga nii propageerida, sisse lasta, sest me tõesti ise nii palju hakkama ei saanud. No ilmselt on siis nii nagu seda mõtet on mitu korda korratud, et abivajaja tuleks õpetada midagi tegema. Nojah, et kui, kui inimene on näljas, siis ära anna talle kala, vaid õpeta kala püüdma. Lähme toitu tegema või kasvatama midagi ükskõik, aga, aga, aga see on niisugune ja ma ei usu, ei ole praegu nii. Nii hirmsasti hädas. Mulle meeldis kangesti see üks niisugune ütlemine, tähendab, noh, me arutasime siis, kui me seda abi vastu võtsime, siis rääkisime omavahel ja see jutt oli umbes niimoodi. Noh, kes siis siis ka nagu seda häbitunnet püüdis meid nagu maha võtta, ütles niimoodi, et jah, et, et keegi oli lisanud ka kusagilt vaip, ma ei mäleta kuskohalt, aga ka välisabi niukse paki ja ta oli saatnud nendele kenasti vastusele tänuavalduse selle paki eest, ütles niimoodi, et et senikaua me oleme väga tänulikud, et meile selle paki saatsite senikaua, kuni meil teda vaja läheb, aga ma usun, et võib-olla tuleb niimoodi, kus meil meie saamega Teile osutada, samasugust abi oli muidugi suur lohutus ja arvestasime, et me igatahes püüame kõik teha selleks, et me igal juhul millegiga täname neid üks väike linn, kes meile saatis ja, ja tähendab, me ei kavatse jääda võlglaseks. No selge aitäh. Ma loodan, et niimoodi mõtlejaid on palju, aitäh teile. Te ütlesite, et teil on midagi rõõmsamat ütelda, kui. Ei, ma ütlen, et linnas on elu juba nii kurb, et inimesed võiks jumala tööle minna. Aga kas maal on ikka tööd? No ükskõik millist midagi ikka leiab. Meie läksime näiteks. Korraga läksime maale otsivat elu hakkab linnas jube kurvaks minema ja läksime. Mul oli kaks väikest last, oleksime Maarja. Jumala elame. Kas teil omal on ka loomi või ei ole praegu? Praegu no nüüd on juba ütleme peaaegu kaks lehmasõnaga, kevad on kinni, on ja tulevad lüpsma ja lisan piima ja kala on igas majas olemas. Muna. Otsinud leiab ka kuskilt. Kuidas teil selle lehma lehma toiduga on? Lehmatoitu tuleb ikka ise teha küll. Aga seda pidite ju suvel juba tegema, siis eks ole. Nojah, aga me oleme nüüd ikka paar aastat seal juba olnud. Kas olete kuskil majandis või olete päris talupidajaks hakanud? Ei talu, sellist asja me julgen, nagu mõeldagi veel alguse asi ja proovimeni algul väikselt Linnainimene. Võtsite nüüd äkki kätte läksite hoopis võõraeriala peale? Õppisid ja nagu öelda, ümber? Õppisime ümber sellepärast et no lihtsalt kitsaks läheb. Ja palju lihtsam on ju, niimoodi, peab ikka midagi ise teha. Aga ütelge, kas nii päris ausalt, kas tasub ära? Tähendab, majanduslikult? Ta majanduslikult nii palju juurde ei tule nüüd palju midagi, vähemalt oma kõht on täis. Laste pärast ikka vist elataksegi üldse. Aga kuidas seal ümberringi maal on, kas inimestel on tööd? No ma ei mõtle muidugi talutööd, vaid seal majandites ja väikestes ettevõtetes ja nii edasi ja nii edasi. Niimoodi kaugemalt ma ei oska küll midagi öelda, aga no kui inimene tahaks teha, see oleks töödest igal pool. Kui palju on selliseid asju, mis on nii hooletusse jäetud, et natukene liigutena algul jah, igaüks mõtleb, et peaks midagi sisse Toomaksisse, tuumakad, huvid pärast olles. Ja muidugi. Kõigepealt on vaja muidugi head ideed. Julgustan vaja. Minu meelest kõigepealt on julgust juba seda mõelda, et. Ma ei oska öelda. Näiteks ma tulin värava noh, see linnapeale niimoodi liikuma ja sellepärast ma olen telefon maal, telefone pole ju. Ja mõtlemised. Igav on. Ma annan iga moment midagi teha. Jaa. Aga mis te arvate, kuidas maal inimesed, vanemad inimesed, ma mõtlen pensionäre, kuidas nimelt oma asjadega praegu toime tulevad? Seal on ka nendele Ja aga sellepärast, et kus on maale jäänud vanad inimesed, nad on kuskil pundis koos ja vot seal noori vähe, ei enamat. Ja need inimesed, kes on linna läinud, on jätnud oma vanad hooletusse, siis nii-öelda Mina usun, Kroonlinna noor tuleb maale, siis on ka niisugune mõte, et äkki ma pean vist natuke liigutama või midagi taolist. Võib-olla see linnaelu halvendumine paneb need inimesed lõpuks tööle. No mul on hea meel, et helistasite siiski ja meile noh, natukene sellist optimismisüsti siis sellepärast, et tõepoolest maal on tööd üle pea, eks ole On küll ja igale poole minu meelest võiks minna just kasve algul abiks. Siis tuleb juba harjumus ja praktika ja kõik, niimoodi läheb edasi ja. Aga mis te arvate, kas kas näiteks maal oleks võimalus sellel suvel ka mõnel noorel inimesel sulasena tööd saada? Küll oleks. Mina mõtlen sealkandis, kus mina olen, ma usun, kindlasti on. Suvi tuleb ja heinatöö tuleb ja igal pool on abi vaja. Näituse peal ja põllutööle muidugi, selle selle nimetuse sulane taga on tavaliselt 50 aastat juba natuke niisugune noh, kibe mõru maik juures ja seda on halvaks peetud. Aga tegelikult on ju igal pool ausest Nimi üldse? Ongi lihtsam olla, kui peremees. Niisiis üleskutsemaale. Teeme nii. Sealt leiab alati mingit Suur tänu teile, aitäh. Noh oma majapidamist juhtida ja, ja raisatud, aga minu meelest üks raiskamine kutsub esile teise kui muretsetakse niisugust, noh, näiteks kütet, vile ka ei ole midagi teha. Ja maja on külm ja ma pean elektriga kütma, tegutseb ja teise raiskamise esile. Minule ei, ma ei taha raisata, aga ma olen kohustatud raiskama. Tähendab, teil on siis selline maja, kus köetakse söega, eks ole? Oma katlamaja ja nüüd on meil niisugune probleem, et kuna krikijate veereb pandud, maksnud siit nemad streigivad nemad streigivad ja, ja ükskõik kuhu sa pöördud. Ühesõnaga seda kohta ei ole momendil, kus mõistetest abi saada. Ja te olete siis sunnitud kütma elektriga? No ise ma olen külmas toas ja ma olen ise ka täiesti haige. Tänu sellele külmale ja maja on niisugune. No n Eesti ajal ehitatud maja peaaegu kõik on vanad elanikud, kõik on. No hästi, aga mis te arvate, milles see asi ikka see raiskamine alguse saab, sest tõepoolest, kui noh, süteisab põletada selleks, et sooja saada ega siis tõesti ei jää muud üle. Minule ongi arusaamatu. No inglane ütleb nii, et ma ei ole nii rikas, et odavat asja osta, eks ole. Jaoks meil ostetakse niisugust asja, millega midagi teha ei ole. Kas siis tõesti selle jaoks on jumal, selle jaoks on ju targad pead ja juhid eesotsas. Aga võib-olla pole lihtsalt peremeest? No vot see ongi, see ongi, aga meie näiteks meie majal on taotleda ka ei anta maja tagasi andku siis tõesti maja on nagu see maja on kõikide nende aastate jooksul ei ole kapitaalremonti tehtud, olgugi et paberite järgi õdetud ja nii on. Praegugi on niisugune probleem, et teised teistes Nad olevat möödundaatajatel aastal puid veetud, meie majja ei ole toodud. Minul on kahtlus, et keegi tähendab, on seal vahepeal niisugune, kes omale omale teetselt vahend. Nojah, aga te olete seal majas nude üürnik, aga vaat siin on vahepeal on olnud ka selliseid juttusid, et üürnikud on kangesti hirmul, et kui nüüd peremees tuleb tagasi, et äkki tõstab korterist hoopis välja, kas teil on, no te ütlete, teie majal on ka peremees on olemas, tegelikult seda ei ole seda maja kätte saanud. Aga kas teil on ka selliseid mõtteid tekkinud, et võib juhtuda äkki nii, et tuleb see pärisperemees ja tõstab Teid hoopis välja? Ei, ma ei ole nii kaugele ette mõelnudki, praegu on niisugune aeg, ent siin ei, siin ei saa mitte midagi ette mõelda. Ahaa, nii et põhimure on, et üldse ellu jääda. Aga päris tõesti päris tõesti ja nagu siin räägitakse, et tööde õppida ja kõik jumalad, kuidas mina olen 28. aastal sündinud, mina mäletan eesti aega küllaltki palju ja no kuidas sai pärast sõda siin tööd tehtud? Keegi ei mõtelnud, tavaline inimene, kes tegeleb poliitikaga, ta on, tema ei hakkagi mõtlema. Sest elu surub peale ja sai töötatud niimoodi, et ei, keegi ei vaadanud kella, et mul on tunnid täis, ma pean ära minema. Minul oli niisugune, et ma lihtsalt bilanss oli vaja hommikuks välja viia ja ja kas see võttis, kui kaua aega seda keegi ei küsinud? Nojah, ainult, et paljudel juhtudel ma ei tea, nüüd teie töö juures seda ei pruukinud küll olla, aga paljudel juhtudel selle töö tegija mitte selle töö tegija süü tõttu, vaid tema õnnetuseks sageli oli niimoodi, et see töö oli suures osas mõttetu, eks ole, oli ju ka selliseid asju. No vaadake, ma võin, ma ütlen teile, mina töötasin riigipangas. Aga ennem seda majaomanike pangas noorena kooli kõrvalt käisin praktikas ma teadsin seda, tähendab seda raamatusüsteemi ja kui venelased tulid, siis oli see nii-öelda litseiku süsteem, paberilipakas, see oli alguses võõras, aga aga see on meie vohtisime ikka tõesti elu eest töötaja. Ja tädi. Ja kellelgi ei tulnud mõttessegi, et streikima hakata. Nüüd on küll niimoodi, et no ma ei tea, tõesti nii hea meel oli, kui kõik see asi muutud ja kõik. Aga nüüd on ikka äng. Pettumus on kohe, et inimesed on nagu inimlikkus on täielikult ära kadunud. Ja teate, ma oleksin väga palunud sedaan Pelgulinnast. Ta räägib teiega iga kord. Iga teiega räägib kevade mulle tema koordinaate. Kahjuks mul ei ole, küsi tema tema telefoni ega midagi muud. Aga ma ei tea, nüüd, kui ta meid kuuleb ja kui ta arvab, et ta võiks oma andmed jätta, ma arvan, et ta siis helistab meile ja siis muidugi tema tema telefoni, ma ütleksin teile siis, kui teie helistate, sest eetrisse lausa me ei tahaks nii avalikult kuulutada. Nii et võib-olla hiljem. Aha, aga kas teie ei ole neid abipakke saanud? Ei, ei, ei ja tegelikult ma ütlen, ma ei vajagi me ühesõnaga mehega punnime ja, ja sellest mõjule, aga tõesti vot just meil on just see kõige suurem probleem, on see aastate viisi, see ei ole mitte nüüd esimene lugu ühtsele kütmisega külma toaprobleem olnud. Ja, ja see mind näiteks halvasti ära ma võin olla tühja kõhuga ka mitte külma tuba. No loodame küll, et varsti lähevad ilmad soojemaks ja siis teie olukord läheb kergemaks, aga selge see, et ega ega, ega muidugi ainult ilma peale loota ei saa. Kui mina saaksin selle selgeks mikspärast, siis tõesti raha raisata, ostan midagi niisugust, millega midagi teha ei ole. Aga ega siis tuleb ilmselt loota seda, et see maja lõpuks läheb tõepoolest peremehe kätte ja küll siis peremees ilmselt hoolitseb selle eest ta paremini. Ja praegu ma pean ütlemegi niimoodi, et see on üritanud Need tulevad, et vene mehed noh, seda aitia millegiga leevenduda, kes seal, et mees ei ole kui ja kui eelmine vees on torud puhastamata jätnud ega igaüks ei ole katlakütja ja kui veel niisugune süsi on, millega ei ole midagi teha. Selle jaoks peab ikka väljaõppinud mees olemas. Siis on raske, muidugi. No selge, aitäh teile helistamisest. Ärge pahandage, ma, ma olen pidev kuulaja ja, aga lihtsalt praegu on, saate aru, närv on nii üle, et ma mõtlesin, et räägin p. No väga hea, eks meie saada, selle jaoks ju ongi mõeldud, et saaks ka oma murest rääkida. Ja vähemalt üks keegi, kes viisakalt ära kuula, muidu, kui nurised sinna, kuhu vaja ega seal ei hakatagi sind ära kuulama. Viisakusest jääb väga palju puudu. Telefon neli, kolm, neli, neli üheksa üks kuulete koera, te ütlete ja tõstatajatega maalse elu nii kerge ei olegi. Ega ta ei ole tõesti ja kui nii võtta, siis linnainimestel võib-olla tundub tõesti, et noh, et maal on palju lihtsam elada kui linnas või sedasi, aga aga tegelikult, ega seal transpordiküsimused ja ütleme, seal loomi kasvatada või sedasi läheb üsna raskeks. Kuidas loomade toiduga praegu on, kas seda saab või ei saa praegu vabadketa? Kui ütleme noh, suvel heina teha muidugi siuksed heinatoidulised loomad loomadega on muidugi natuke lihtsam aga näiteks jõu, töötasy jahusi, selliseid. Toitained, ütleme seal vitamiine loomadele, nende hankimisega aga väga raske see küllaltki kallid ja kusjuures noh, nagu teada, kütus on kallis ja ega teda ei ole ka Kunagine leib väga odav ja sai seda loomadele sööta, nii vist ei tule. Ei, see on absoluutselt välistatud. Selliste asjadega nagu enam ei jõua, ei kanu, jäneseid midagi üleval pidada muidugi. Aga? Aga kust seda loomad olid ikkagi hankida, siis? No varem vaardi kolhoosid või kellelegi oli, ütleme, tekkisid siuksed probleemid, meil olid näiteks laadimiste kõlaskusi, siis oli punkar, punker, hoidlad või sellised, mis ja siis toodilisi lahtiste masinatega toodi jõusööta ja asja kolhooside vastu, seda siis see müüdi lihtsalt inimestele maha ja sedasi, aga. Praegusel ajal noh, ei juhtu sellist sellist momenti ka enamalt No see, ma arvan, et oleneb vist ikkagi rohkem kütuse ja selle probleemikordsest masinad veel kuigi palju ikka liiguvad, aga aga no see kevadel ma arvan, et ehk õnnestub veel, aga, aga siin edasi. Kuidas suvine heinategu ja see asi on, sest. Mida ei ole, seda ei ole. Kütet asjad, traktorid jäävad seisma juba lihtsalt. Ei ole, ei ole lihtsalt nii palju naftat ja värke heina niitmised, asjad käsitsi lehmaheinas. Nagu ei tee. Aga kui võtta sulane, sulane käiu, lendab ikka keskeltläbi nii kolm, neli tonni, vähemalt teine. Isegi no ütleme seal Stali. Oma majapidamises võtaksite suvila suveks sulas endale. Jah, ei võtaks, muidugi, muidugi ütleme, üks üks probleem on selle sihukese asjaga, vaata, kes talub, jäävad, nendel on muidugi asi lihtsam, aga kes on niuksed, ütleme, muidu käivad kuskil tööl veel või, või sedasi ja siis sealt kõrvalt lihtsalt pidada looma siia asju, on nendel see asi lihtsalt tea, mingi aja veel kestab, võib-olla, aga üldiselt see asi võtab ära. Miks ta lõpeb? Sellepärast et ütleme oma põhitöökoha kõrvalt enam ei teki sellist võimalust, et ühesõnaga et sa jõuad osta traktorid ja asjad ja ja pida ta niimoodi ütleme, kanu või siukseid, väikseid väikseid loomi hel jõuab pidada ka suuremaid. Ei õnnestuvat palgale. Põhiprobleem, milline on praegu siis maad? Eks ta just see liikumise transpordi ja kõik see kütuse ja kõik sellised probleemid tekivad söödaprobleemid samamoodi. Kas sööta õnnestub kasvatada suvel niipalju, et talvel loomad ära sööta? Ja muidugi, mis on muidugi heinamaade ja selliste karjamaadega ja nendega ja muidugi noh talu talumehed saavad oma maad tagasi kolhoosidel, sovhoosidel, endistel sovhoosidel, ühesõnaga nende heinavad neile. Ta kipub nappima neid, kes harib metsaheinamaid ülesse, kes kuskilt mida saab vaba pinda, eks, või noh, vaba maad, et kus, kus heina teha, eks. Aga muidu üldiselt ega ei ole. Järelikult nii kui tõusis kütuse Hinny, tõusid kõik tööd maal ka. Palju tonni sõnnikut maksab praegu? Aga võõrale inimesele? Ma ei tea veel praegusele võõrale inimesele võib maksta oma töötajale 100 rubla tonn ja pluss transpordikulud asjad veel juurde need tonni tonni kogu see. Või noh, kasutegur on väga väike, üldiselt. No siis tuleb oma loomade sõnnikut kasutada korralikult ära. Nojah, olemas muidugi palju, palju maad või see on ja mida seal kasvatada. Eks see maal töö tegemine läheb ka nüüd ökonoomsemalt enam ei. Ei vaadata nii väga kella peale. No kelle, kelle vastu ei ole juba ammu-ammu-ammu enam keegi vaadata saanud. No ma mäletan, ma majandis seal tuttavas majandis, seal on küll niimoodi, et vaatab tükk aega hommikul garaaži õue peal, kas minna või mitte minna ja siis on väike pudel ja nii edasi ja nii edasi, see oli veel möödunud suvelgi oli sellist asja. Jah, aga see on noh, praktiliselt kadunud ja kes on osasi inimesi, saadetakse lihtsalt sundpuhkusele, ei ole masinatele kütet anda. Aga siit üldse selline probleemgi, mida tehakse selliste inimestega, kes kellele tööd ei ole anda maal mis need tegema hakkavad? Nojah, aga ega nemad linna ei lähe, nad peavad ju ka sealsamas kuidagi läbi saama. Kas maamees on psühholoogiliselt valmis, et ta läheb näiteks naabri juurde sulaseks? Seal ma leiaks, et midagi nihukest. Asson. Midagi, mida, mida varem oli meil vahepeal, ühesõnaga niisugune mentaliteet sulasulane või siia niimoodi, et noh, et. Täitsa täitsa niisugune, noh hea tööots, kui on selline käes. Selle selle koha pealt küll vähemalt. Aga neid võimalusi on vähe, lihtsalt. Et neid võiks rohkem olla Mis teie arvate suurmajandite lagunemisest? Survalt lagunemist, vot seal jälle asi on selles, et kiputakse selle koos lagunemisega kus, kui nüüd ühesõnaga kaader ära laguneb siis see ei ole võib-olla kõige hullem, aga, aga kiputakse majandite ennast Klagundama lihtsalt, et igaüks passipik, asjad tassitakse lihtsalt asjad laiali. Või müüakse veel maha, mis kannatab. Ja see, võib-olla ongi see kõige hullem. Aga lihtne inimene mõtleb niimoodi, et need maha kantud masinad, need võivad ju hakata kellelegi, kes korralikult tööle. Nojah, aga selle peaks ikkagi kuidagi kas siis organiseerimisele korraliku remondi või asjad tegelikult noh, jah, kui talumees selle masina ostab, siis ei ole midagi, aga aga ja isegi talumehele näiteks seal müüakse mingi noh praktiliselt paljud raamid ja niuksed asjad kellelegi vahendusel sellise soolase hinnaga, ühesõnaga, tal on teda vaja tõesti vaja. Võib-olla, eks. Aga ta müüakse niivõrd soolase hinnaga. Tal võtab ka hingaid hinge kinni. Kui palju peaks maal olema ühel talul hektareid, et korralikult toime tulla ja kasu ka kasuga toota. Nii et linnainimene ka süüa saaks? Vot, see on nüüd niisugune. Nüüd oskab nii päris täpselt öelda, aga, aga ma arvan, et kuskil niimoodi alla 20 hektari nagu ei tule välja selle asjaga. Nii 20 25 hektarit. Kui ka loomi pidada ja siis ühesõnaga, et oleks põllumaad. Ja ütles, et ise ära ise ära elada ja kõik sedasi. Ja eks see töö tegemine tuleb ikkagi põhiliselt oma perekonna peale panna. Seda muidugi, ja kui on nüüd ikka sihuke ma maadi asjad olemas, eks, siis võib muidugi mõelda, et võiks nagu sula sulastki olla. Et siis oleks noh, töö tegemisele põllu, põllu põllutööde juures, nagu ta on, et need on nüüd hoogtööd, et ega seal oli. Ja heinategeminegi sellega ei ole ka mitte just nii, et noh, suve otsa aeg-ajalt. Ikka kõik, kõik läheb hästi, kiiresti, kähku ta ilmastikus. Kõik asjad mõjuvad. Millised teie enda plandon? Praegu veel ei tea, muidu metsatöötlemissüsteemis ja kõigil on noh, põhiliselt muidugi rohkem nihukese õmblustööde ja selliste asjadega. Abimajapidamine. Eks ta nii kipub olema muidugi väiksed loomapidamist sellist asja ka, aga aga üldiselt kipub kahtlust tulema, et tuleks ära lõpetada. Loomapidamine heasest vanad valud hakkavad nagu otsa saavad siis järgmiseks järgmiseks talveks on isegi seks nagu niisugust asja nagu. Selle koha pealt. Midagi plaani, et võiks seal sigu võtta või midagi. Muidugi sigade ja nende asjadega on ka, et tahavad ikka vähemalt pool aastat kasvada. Aga küllap siis silmapiiril on ikkagi midagi niisugust, ka mingi selline tegevusala, mis toidab. Nojah, kuidas võtta põhiliselt käsi käsitöö peal rohkem. Selliseid asju muidugi noh, neid on ka vaja ja, ja kui tõesti ikka suurematest asulatest eemal elada, siis seal ümbruskonna elanikkonnale bki Aitab tugevalt. Nii et ikkagi peab pidevalt töötama ja iseendale tööd otsima. Jah, ega ta nii on ja, ja aga üldiselt ma eks see töö tööpraktika või noh, nihukese kui ettevõte või selline tööpuudus kummitab üldse igal pool. Hullemaks järjest läheb muidugi. Aga ega ta vist annetega lihtsamaks ei lähe. Kuidas sealkandis ka naiste tööhõive on seal, kus teie elate? Meil tegeleb, ütleme nagu kohalik, kohalike ettevõtt või sihuke on põhiliselt metsamajandus ja Paistele nagu sellise töö juures ei, lihtsalt ei leidu midagi sellist. Ja, ja muidugi, mis on siin nüüd hakatakse jõudma sinnamaani maani, ühesõnaga et et puitu korralikult töötlema, mitte raiskama. Varem varem nagu oli Linnud ja, ja muud jäätmed, käsukese sellised asjad, ühesõnaga. Müüd lihtsalt oda oda odavate kopikate eest. Ma mõningad mõningad üksikud siis kui hakkas operatsioon ja igasugused aktsiaseltsid tekkima. Kes hakkasid tegema jäätmemööblit ja kõiki muudesse ostma väljast sisseseadmeid, millega saab seda üldse teha. Ja sellised asjad hästi on tegelikult ammu olemas olema. Juba. Puiduökonoomne ja otstarbeline kasutamine. Aga kas nii kallist, kas nii kallis, puitu suudab üks talumees nüüd osta? On umbes vist? Praegu praegusel momendil veel ei jõua. Aga tal on vaja ehitada. Nojah, see see asi on, aga eks eks, eks vastavalt sellele on ka muidugi teised hinnad ja muidugi oma oma rahad või asjad tulevad ja kuidas kuidas selle suhteliselt suhteliselt ühesõnaga. Järelikult järelikult ikka, et kõik on praegu, praegu ongi niisugune suur suur surnud ringe, mis, mis kuskilt poolt ei paista lagunema. Nii kui keegi hinda tõstab, siis järelikult see mõjub kohe kohe. Et kas teie ei karda, et tulevad välisfirmad tänu sellistele liberaalsetele seadustele nagu meie vabariigis praegu on? Nad lihtsalt ostavad odava metsa üles, nende jaoks on see odav. Nende jaoks on odav, aga selleks peab tegelikult mingit piirangut muidugi tegema, aga, aga kõige targem oleks minu vastu olnud juba aasta või paar tagasi osta. Siin isegi oli selliseid võimalusi, et oleks pakutud või noh, pakuti ühesõnaga seadmeid lihtsalt materjali vastu või või ühesõnaga teha ühisettevõte, et meil oleks puidu töötlemine mitu korda ökonoomsemaks läinud ja. No näete, kuhu me pika vestluse käigus oleme välja jõudnud ikkagi sedasama ökonoomsuse juurde, et kõik peab minema siiski ökonoomsemaks ja kogu meie tarbimine ja tööstus üldse sale. Nii ta on, jah? No ma väga tänan teid ette meile helistasite ja ja loodan, et Kuulate saadet edasi Nonii teie mure on üsna tõsine, sest ta on seotud lastega. Nojah, sellepärast, et ma helistasin selle pärast just, et et kui siin see noor noormees rääkis loomatoidust, siis minul magab voodis viiekuune imik ja mul on mure ka tema toidu üle, kuna kui ma käin siin linnas poes, siis mul nii, et on poodides laste toit valuuta eest ja ma ei taha seda sõna valuutat üldse tarvitada. Aga mul on häbi nende vanainimeste eest, kes seisavad kaubahallis oma suhkrujärjekorras ja mul on häbi poes käia ja vaadata seda imikutoitu, mida vajavad kõik lapsed, mitte ainult minu laps, kes magab ja nii et noh, ma tunnen südamest Niukest häbitunne häbitunnet selle üle, et et kuidagi lapsed on ära unustatud või ma ei tea, kas nad on ära unustatud või mis, mis koha pealt Aga öelge, miks tunnete häbi teie teie ei ole ju selle sellise olukorra põhjus. Ma ei oska öelda, mul on lihtsalt, mul on lihtsalt nii piinlik. Piinlik on käia poes ja piinlik on tunda seda, et et kauplused on toit pidamast. Nojah, mulle tundub küll, et häbi peaksid tundma mõned teised mitte, mitte, aga teie. Kaste kasvatataksegi oma last. Ei, mul on abikaasa, Me oleme mõlemad vabakutselised. Nii et need sissetulekud on nii, nagu parajasti juhtub olema, eks ole? Ja ja sissetulekutega on hoopis selline lugu, et oktoobris sündis mul teine laps ja mina ja minu teine laps ei, oleme siiamaani sotsiaalosakonnast veel oma raha kätte saanud. Ja kuna meil oli väikehoius, siis ma käisin eile hoiukassas ja palusin hoiukassa juhatajat, et, et ta välja väljastaks meile mingisuguse summa sellest väikesest hoiusest, kuna iga kuu on võimalik saada ainult 500 rubla. Ja ma olin väga tänulik selle hoiukassa juhatajale, kes tuli meile vastu ja andis meile rohkem kui 500 rubla, kuna tõesti noh, raske on ja kui puutus nendesse abipakkidesse, siis mina tundsin südamest head meelt, kui minule kiriku kaudu sain sellise väikese abipakku kus oli kaks kilo mannat, kaks kilo herkulaid, kaks kilo suhkurt pudeliõli ja, ja mina ei tulnud, et selle koha pealt minagi tunud. Mina selle sain. Mul oli nii hea meel ja ma olen nii õnnelik. Vaat huvitav küll, mismoodi ütleme, olude muutudes, inimesed võivad hakata tõesti rõõmu tundma nendest asjadest mis varem olid täiesti tavalised. Ma mäletan, tav kunagi noh, sellesama leiva-saiapuuduse kohta ütles niimoodi, et et tal on nüüd hea meel, et lõpuks ometi on siis see aeg, kus enam leidva jalaga ei lööda, sest temal oli väga piinlik. Vanasti leiba tõesti löödi jalaga, aga nüüd on ta noh, kallis ja kättesaamatu või raskesti kättesaadav. Aga no see on nüüd väike kõrvalepõige, aga öelge vot mulle seoses lastetoiduga tuli meelde üks selline lugu hiljaaegu telerisse, see oli vist mingit köögisaade või ma ei tea selle saate nimetatust, vaata kööki, kui ma nüüd õieti mäletan, jah. Seal seal soovitati, et seesama laste toit males vist, jah, see Venemaal tehakse. Et see on väga hea igasuguste maiustuste tegemiseks, pommid ja nõnda edasi ja peale selle tundus, kadus laste toit kauplustest kohe müügilt. Nojah, ja mina ei ole kunagi tarvitanudki mingi eel ainult enne ka näinud ja ma ei ole ja ma ei ole nagu seda neid jäid lastetoite nagu otsinud mis mul on kätte saadud. Ma olen muretsenud nii Moskvast ja Leedust ja ja muretsenud oma lapsele toitu, nüüd tulebki välja, et teda Ta on viie kuune ta Éric, talle nad enam eriti ei maitsegi, kuigi nad on Lääne-Saksamaad ja ja soome omad ja aga kui ma helistasin ja otsisin üldse neid lastetoite siit eestist seal dist Bakalijast ja siis mulle öeldi, et Eesti vabariik üldse ei osta enne lastetoitu sisse, kui on oma raha. No ja siis mul oli jälle piinlik. Sellise küsimusega välja, tulin sellepärast, et et jälle pean mina piinlikust tundma, et ma, et ma helistasin sinna, et küsin lastetoitu ja nemad mulle vastavad täiesti rahulikult, et ja et ei, et me ennem vabariik üldse sisse joosta, lastetoitu, kui kui on oma raha. Et, et mujal nagu on olemas ja abikaasa vend, kes elab Leedus Nendel on kohe olemas lasteköögid ja tema abikaasa tundis üldse suurt hämmeldust, et kuidas meil selliseid asju üldse ei ole olemas, et tema abikaasa läheb hommikul ja toob kuus pudelit erinevaid lastetoite maksavad mingi väikse summa ja ja laps saab iga päev söönuks. Nii et neid muidugi neid kiita neid probleeme on, mis puudutab jah, väikeste lastega on praegu veel eriti ja ega ma ütlen, et ise samuti masin, istun oma kaks korda, kaks köögis ja teed ja ja öö on käes ja lõpetasin toidu keetmise homseks ja ja, ja aga, aga just nimelt, et laps kasvab ja ta tegelikult vajab kõike toite. Mitte ainult ütleme mannat ja Herkulat ja, ja mitte ka banaane ja keelisid, vaid noh, kõike, mis siiski lapse organism vajab, sest et et noh, igaüks tahab ikkagi terve lapsega edasi minna, loomad vajavad toitu ikkagi inimesest, alustame. Jaa, seda küll, ehkki need asjad on omavahel seotud. Ma ütleks küll niimoodi, et laps vajab ka banaani, banaan väidetakse olevat väga hea just seedimisele, aga no ükskõik, mis on väikest viisi eksootika. Aga see on tõesti kummaline vastus, ma kuulen esimest korda sellist vastust, et lastetoitu ei osteta enne sisse, kui oma raha mulle maja on, siis ikka vist küll niimoodi mulle tundub, et ühiskond ei hoolitse laste eest. No ma ei tea, kas ta on määratud väljasuremisele või kuidas. Minule tundub, mina olen noh, seda, seda, seda me mitte. Tähendab, ma tahan öelda, et, Ma kardan, et väljasuremisele meid ikkagi kuulume. Kui niimoodi asjasse suhtutakse? Jah, see on küll masendav ja seda enam teil teine laps on aja viiekuune, jah, aga siis küsingi, et kuidas sellisel ajal noh, sest laste jaoks rasked ajad. Ja kuidas te julgesite, kas te mõtlesite tõesti kaugemale tulevikule ette või kuidas? Sellepärast, et mul vanem poeg on kuue aastane ja, ja see oli mul õppimise teine esimene laps, sündis mul siis, kui ma õppisin ja siis oli nii raske noh, minu jaoks oli see noh nii raske aeg, et kui ma tagantjärgi sellele mõtlen, siis mõtlen, et ma olin ikka õudselt tubli, et ma selle kooli suutsin ära lõpetada ja ja õppisin lapsega lapsega koosniku sündis teine laps, siis ma tunnen, et huvitav, et kuidas me nii palju jõudsin, et praegu ma ainult tegelen temaga ja ma ei saa mitte midagi muud. Noh, küllap te olete siis endistviisi tubli, ma ei oska selle kohta muud midagi öelda. Nojah, ega ma ei räägi lihtsalt enesekiitmist, vaid, vaid just see, et kui palju ta aega võtab, et kui palju jälle teine laps jäi selle võrra ilma et jooksin kooli jälle, abikaasa oli lapse juures ja siis jälle ruttu koju ja see on hästi-hästi närviline aeg oli. Et see vastus ehk oli tõesti noh, juhuslik ja kõlbab ja ma ei tea, kas anekdootide lahtrisse või kuhu veel, mis teile sealt, kust seal Essthakalejast öeldi. Huvitav nimetus sellele asutusele. Nojah, tore maa küll, tõepoolest imetlen teie mehisust, ma loodan, et see teine laps ei ole sugugi viimane. No mingi heka ajad lähevad ju kindlasti veidikese kergemaks laste jaoks, sest mõelge nüüd, kui tuleb oma raha, siis tulevad lastetoidud. Tore soovin edu teile. Nägemist. Vastutate noor inimene, mina olen seal inimene ja kui ma praegu kuulen, kuidas Alauad kõik onni näljas, meil ei ole midagi ja meie kõik on siis Mõtlesin, et ma ütlen teile, see elu ei ole ju sugugi nii hull, kui inimesed karjuvad, sest inimesed on ära rikutud läbi ei tea, mis sealt söök, nad ei tea, mis nad selga paneks. Mina olen sündinud, tähendab, eelmise ilmasõja ajal ja pärast sõda, kas elati, kuidas inimesed sõid maal, kui linnas isegi jõukamatesse, ütleme, me peame jõukamateks, ütleme niisugust, et iga päev vorst, juust, liha ei tea, mida valida, tead, mis lastele sisse sööta. Ja seda mul ei olnud. Söögi, lihtsaid toite, mida võiks ka praetud süüa. Ollakse nii harjunud. Ja isegi ennemgi rääkisin teid lihtsatest maa inimestest maatöös ja kas te teate, kui lohakalt seda maal tehti? Kuidas seda põldu, kuidas seda raisati, kuidas kõike ikka genitiivset lohakalt ümber traktorist see sõites seda põldu pidi nagu hullumeelne, ega keegi küsinud, mismoodi, peaasi, et ta sai oma hektarite arvu täisööd kui päeva. Milles ka küsimus, et need traktoristid olid nagu ütelda alkohoolikud ta oli seal nii läbi raputatud. Tal ei olnud ööpäevavahend. Ja see elu, see eestlane, see on niivõrd rikutud inimene. Ma ei tea, mis neist üldse saavad ja kui arvestada, et minu arvates Kellest võib, kui neid midagi muutub ja inimesed hakkavad oma järeltulevat suguga kasvatama, pean ausalt tööd, aga praegu, mis noored tead? Ainuke non äritsemine, kuidas seda kergesti ilma tööta, väikse vaevaga saada, elada. Ja maal oli see niisamuti, kuidas, kas saab kuskilt tõmmata, et kuidas sa hakkad tõmmata sealt ja varastada, ma räägin teile hirmsaid asju. Aga see on tõsi, siin vaevus, tõsi, see on niisugune kohe masendav on, eestlane on harjunud. Ütleme ausalt välja, varre drama, ta ei olnud enam aus. Eetiline inimene ei maksa peaaegu mitte midagi, seda peetakse naeruväärseks. Ja kõige kurvem ongi see. Me oleme kaotanud materiaalsed. 50 aastat. Ta jõusööta nagu see oli ju see, et tuli kõik kätt majaltki kõrvalt ju kõik need loomad ta peeti, need olid ju kõik sealt. Ega siis kodus midagi jõu, suute, paljusid meid, olin üksikuid, kes ostsid seal ka kauplisse kaudu. Zaitsev. Tavaliselt tuli juurde. Mis ta ühistallija viis aga ta kõrvalt särt omad muretses ikkagi ja niimoodi ongi aastate inišinit läinud. Aga voodi? Mismoodi kavatseb eestlane edasi elada? Ikka need väiksed talud, mis praegu tehakse? Ega need ju ennast toidavad, aga mitte rohkemate kenamad. Maad on ju nii ära rikutud, traktulittoniks lapp nii. Viimaks sealt Alland, et seal nutab mitu meest. Ega need maad ei kolinud sõnnikut saanud teada nüüd suured talu laudad, mis on? Need on ju niimoodi seal põllul üks kümnendik, kui sai põllud välistatud, sõnnik on, need on kõik. Rohkete kunstväetistega on, et põllumaad väetatud. Ja mullastruktuur on niivõrd kehvaks läinud kui mitte enam neid. Lagastatud, et saaki saada ja kui see, siis mis sealt edasi tuleb, kus kõik need võimalused on ära sest enam ei ole võtta, traktorid ei saa enam nii metsikult seal töötada. Nii et ma ei kujuta ette, mismoodi see elu läheb. Ostsin sovhoosi masinad, mis seal sõitsid, sõitsid tühjalt, enamjagu, kui lihtsalt üks kolmandik läks asja ette, siis kaks kolmandikku sõideti muidu seal ringi. Te rääkisite nüüd küll väga sünge loo. Sünge olen teda ka rääkinud, aga sellepärast ei maksa, tead, institutsioon, et jah, Aded, et jah, ei tea, mis on meil on see niimoodi, et me elame nagu püssirohutünni otsas ja ega me veel ei teagi, mis meil lähemas tulevikus veel kõik ja on. Aga see, et inimesed kuidagi ainult kisavad meil ei ole, kas tead, nüüd ma olen endine tartlane kaia mullal? Tärkas kuidagi suhtes oli niisugune illusioon, et nad on kuidagi paremad, kuid siin, Tallinnas on Tallinnasse juba vanasti Eesti ajal. Poolt esile kutsutud. Ega siis praegu ei tule midagi kullana võtta, kõik organiseeritakse. Ja me ei tea veel mitte midagi, mis meid ees ootab ja pehmed. Ilusat ilgelt sugunid. Neid ilmaski maksad, jätti, ehitad. Ta elu kui palvetamas lihtsalt see on nii masinatega mis siis Eesti rahvast välja tuli, et see on nii masendav. Sest eesti rahvas rikutud, ta vaimselt rikutud ta nii rikutud, et ei oska temaga midagi peale hakata. Arvutiinimesed ütleks selle kohta, et põevad arvutiviiruste Michelangelo viirusel sees. See toimub võimuvõitlus, kui masendavad kõikad ja häbiväärne on ja see, kuidas kõik takerdub, on illusioonid, saavad tagasi seal maamehed ja teised tomat, majad ja. Täijatel vaata, neile tuleb osakuid juba arvestaks ja, ja seod Jah, jah, vot see tegi sellekteeris kõik ära ja sinna slaidid siis nende uus maasaajate kolhoosnikud-sovhoosnikud, lapsed või siis linnas nagu oli peenis klassi järeltulijad ja need sovhoosi direktorid ja see akronoomikijat zootehnikud, kõik, mis Nende uus madsaajate jälg, järeltulijad, need, kes küüditatud vara tegelikult ju kolhoosid ja sovhoosid. Seejäreltulijad nende vanemad on kõik hoolitsenud, et nad said ülikooliharidust ja said ka. Ja nemad on praegu, et see meie ajud nagu üteldakse. Sest need Eesti, ma ütlen teile nüüd väga kurva asja. Siis saamatud rohkem või on ja kombel köögiboss? Kes siin praegu on? Meilgi neid vaimseid võimeid enam ei olegi ja nad ei tahagi. Vaadake, kui palju neid on vanasti Eesti ajal veel nii mudublik tahtsid õppida, ma mäletan, kõik olu, oli ta siis, kes oli kõik, katsusid oma lapsi koolitada ja kõik kattusid õppida. See oli ainult, et õppida saada ikka pead. Paremad. Õppida ei pidanud, kindlasti mitte niivõrd ülikoolis võeti ükskõik mida õppida, kas põllumajanduskoolis või majanduskursustel või neid õppimisvõimalusi on päris palju. Nii tulidki seal õppisid, kes siis veel, keegi nii läbi? Kergelt rikkali plaani täitmine ju täitsa tibla õpilaste klassikursuseplaadid ja kõik olid siis ju enam keegi Joythagi. Proua, ma imetlen teie teravat läbinägelikkust ja ja mõistust ei, ütlesid tütar, et pärast esimest maailmasõda sündinud jah. Ja kogu aeg siiamaani väga erksalt meie poliitilist edu järginud. Väga poliitika huvitab ainukene, mis meil praegu ka veel huvitav. Vaatan, et ei oleks kahju teise ilma, aga tahaks teada, et no mis seal homme. Ei muidu vanasti oli minu põhimõte ka, et mis siis, kui unistusi poleks elus elu oleks kui raagus lehtpuu. Aga praegu on nii mudu millestki enam unistada ei ole. Mittemillestki. Meil on praegu teise telefoni peal professor Ülo Vooglaid. Huvitav, mida tema teie monoloogi kohta arvab? Eesti Eestimaa lugudes leppisime kokku, et see läheb eetrisse menetleti. Mina sain niimoodi aru. Ega te pahane selle pärast? Pahane ei ole vahetanud mitte midagi? Ma väga tänan teid, täite, kuulake meie saadet veel edasi. Nõmmega tänan teid, aitäh, head ööd siis igavaks. Nonii, et eelmise intervjuu sõnad olid üsna rängad sõnad. Kuid professor Ülo Vooglaid, kuidas sulle tundub, on siis ikka tõesti Eesti rahvas kohe noh, nii ära rikutud, et ei ole mingit lootust. Ma arvan, et nii ei tohiks me päris otsustada, et lootus on lõppenud. Küll aga on selles jutus omajagu tõtt, ega siin midagi. Paraku see on küll kibe tõde, aga seda eitada oleks veel naeruväärsem. Kui. Muidu arvutus näitab, et tänaseks mõtis valitud Ma arvan, et koos mõtiskledes arutledes saab nii mõnigi asi selgemaks ja ja. Intervjueeritavaga minagi kuulasin teda väga tähelepanelikult ja lausa nii sündima panevalt kõneles ta erksamana ja minu meelest ka väga täpse pilguga haruldase üldistusvõimega ja vaat kus ikkagi tubli naine ise juba tõesti nagu ta rõhutas, elatunud aga nii nooruslikult ja ja täpselt, on ta märganud meie mitte ainult pahesid, vaid ka nende põhjusi. Iga lause peaaegu käis juure pihta, aga noh, nii seal on, tarkust on Eestimaal ikkagi palju ja ma arvan, et seda on kõikidest põlvkondadest, nii noorematel kui vanemate hulgas on ikkagi väga silmapaistvalt arukaid. Ja kui ütelda, mis siis Eesti kõige kallim vara on ja meie rahvuslikuks rikkuseks on siis minu meelest anne andekus. Aga ka seda ressurssi raisatakse kõvasti ja nii mõnigi õpetaja ja isa ema ei pööragi oma lasteandele erilist tähelepanu ja laseb sellelgi raisku minna. Aga noh, see on juba nüüd nagu natuke teisest valdkonnast. Mind lausa liigutas ka see noor ema, kes oma maimukesel toidumuredega Täna eetris oli ja ja see lausa ikkagi. Koletumate emis mõnel ametnikul peas et. Laste toit ei olegi kõige tähtsam toit ja nagu võiks oodata, ükskõik kui kaua. Et küllap nad hiljem saavad, nagu vahepeal elaksid, ei tea millest. Vot nii see on, see, ega ametnikes paberite taga istub ja kelle oma mured on lahendatud. Kaugeltki alati ei saa aru, et see on eksistentsi. Kindlustamiseks vajalik, mis ta teeb paberit ja loeb rublasid. Aga see rikutuse aste ei ole ja päris oma tehase ühiskonna poolt peale kukkunud ja vajunud. Aga täna on ka tore vaadata kuidasmoodi inimesed seavad ilusti teadmised, oskused kokku tervisejõuga, tahtiga, julgusega ja täitsa võimatu on öelda, mis kõige tähtsamat tähtis on, et ükski oluline tegur ei puudu. Ja nii see elu läheb ikka eeskätt omal jõul. Nüüd ma küsiksin, me siin puudutasime ressursse ja nende kasutamist ja kõike seda, mis on ressurssidega seotud. Aga ütle, kas inimlikkus, kas viisakus on ka ressurss? Ja viisakas, sõbralik, mõistev, tähelepanelik hoiaku suhtes ja see kõik on ikkagi noh, elu sisu tähtis komponent. Ja nii nagu küllap igaüks on juba ammu kuulnud ja teab suled jagatud mure on ikkagi väga tähtis, sest et jääb järele tühine osa murest ja jagatud rõõm ühtlasi mitmekordne. Nii on ka viisakusega tähelepanelikkusega. Teine inimene võib nagu peoga pühkida mure ja raskuse, kui ta on osavõtlik ja abivalmis. Ja kalk ja hoolimatu inimene seevastu jälle ikkagi muudab Õige julmaks ja kohutavaks ka noh, niisugused raskused, mis muidu üldiselt oleksid. Kuidas sulle tundub, ma olen vahest mõelnud selle üle, et tegelikult viisakus teise vastu on ju ka selline ressurss, mis kaitseb inimest ennast, stressi, langemast või, või mis kaitseb inimest ennast ka näiteks teiste Juhkruse eest. Ja muidugi ja tegelikult inimesed ju saavad enesehinnangu ka ju läbi teiste inimeste silmade. Ja seetõttu nad ka ju normaalsel juhul püüavad käituda nii, et õigustada teiste ootusi ja lootusi ja aga viisakas inimene ühtlasi väljendab iseennast ja oma suhet teiste inimestega. Nojah, ma nüüd tahaksin küll küsida, hoopis see võib olla ehk ehk mõne teise ala spetsialistile määratud küsimus, aga siiski. Kuidas sulle tundub, kas kõige tavalisem prügi on ressurss? Sest Tallinn ägab prügimägede puuduse tõttu ja pääsküla olevat ääreni täis ja otsitakse palavikuliselt, kuhu veel kohta, kuhu visata? Ressursiks on kõik see, mis võib olla millegi loomiseks millegi tegemiseks vajalik ja minu meelest ka jäätmed, paberijäätmeid, klaasijäätmed, metallijäätmed ja, ja igasugused jäätmed, mida on võimalik kasutada edasi, mida saab kuskil rakendada kas või ümbertöötlemiseks, need on kõik ressursiks ja muidugi see üldse see idee säästliku arengu kohta, ega see ei ole mingisugune niisugune uudis või originaalne asi, mis on siin Eestimaal nüüd täna öösel sündinud, eks ole, vaid see on paljud rahvad on oma kriisist ja ütleb sõjajärgsetest aastatest, sest välja tulnud just samamoodi ikkagi väga Säästlikult väga täpselt hoolikalt kõiki ressursse kokku hoides püütud jalgadele tõusta Jon saavutatudki, seda jaapanlased, sakslased siin, austerlased koostasid pärast sõda säästliku arengu rahvusprogrammid. Ja ma meenutaksin ka, et siin kuu aega tagasi, millal härra Rüütel oma pressikonverentsi televisioonis andis, ta ju ka kutsus kogu rahvast üles. Olema säästlik ja igas perekonnas igas organisatsioonis, igas ametkonnast hoolikalt läbi kaaluma kõik võimalused kokkuhoiuks ja jaanitäpseks planeerimiseks. Nii et need probleemid võivad lahendada muidugi ainult juhul, kui valitsuse tasandilt ülalt suurte otsuste tegemisel peetakse sedasama silmas ja see mõte läheb igale kodanikuni konkreetselt igasse kodusse välja. Aga kui mõnel tasandil tehakse ei tea, mida teised tehakse rumalusi, no siis ei ole sellest kakab palju kasu, mida ühes tasandil tehakse. Et küll selline veidi totter küsimus, aga ütle, kas, kui niimoodi säästlikus noh, muutub väga valdavaks printsiibiks. Kas see idee kellu igavaks? Mis sa siin ikka igavledes, eks ole, muidugi kui säästmine muutub eesmärgiks, siis ta noh, koonerdamine ei ole kokkuhoid. Aga säästmine eesmärgina muidugi ei ole mingi väärtus, aga laristamine ja raiskamine on jälle omakorda selline pahe mis ei võimaldagi email saada teiste rahvastega kuidagimoodi võrdseks ja üldse. Mingisse niukse mõistlikku ühiskonda jõuda, vot see daam, kes esimesena täna õhtul kõneles Ütles väga ilusti, et noh, olukorras, kus me ei suuda ise praegu toime tulla võtame tänuga vastu seda abi, mis meile antakse, aga ta ühtlasi ka ju juhtis tähelepanu sellele, et isegi abi võib kujuneda ohtlikuks, kui inimesed arvavad, et see on nagu enesestmõistetav ja muudkui muudkui võtta, eks ole. Aga ta ütles väga kenasti ka, et et no võttes vastu teiste abi, ühtlasi loodame, et küllap me saame tasemele, kus me ükskord oleme suutelised ka ise teistele abi osutama ja et me seda tänuvõlga ei jäta omale hinge peale läbi aegade Te vaid püüame saada iseseisvaks tagasi ja see abi on ainult vajalik, mitte selleks et siin vegeteerida teiste arvel, vaid selleks, et püsima jääda.