Kella seitsmest täpselt alates, kui mu vana seinakell lööb, alustan ma privaatpreestrina privaatmissat oma erakabelis. Nii igal hommikul. Kuidas sulle mõjunud distsipliin igal hommikul kell seitse? Tänu sellele on päev viljakas ja päev algab selliselt, mida ma nimetan ise oma sisemises keeles päevale vundamendipanemine. Kui näiteks mingitel põhjustel reiside või mingite tööde tõttu jääb missa õhtuks siis terve päev oleks nagu liimist lahti. Ei ole korralikku algust päeval olnud. Nii et see paneb tervele päevale niisuguse kindla aluse kõikideks tegevusteks, sest missa, mis ise kestab pool tundi kuni 40 minutit sellele eelneb ja järgneb küllaltki pikk vaikne meditatsiooniaeg ja sellel järgneval ajal ma mõtlen ka üksikasjadeni läbi need tööd, mida ma sellel päeval pean tegema või teen. Ja hommikuks ma loen seetõttu midagi dogmaatikast, see tähendab doktorinaalset külge, töötan mingi teksti kallal ja selle teksti analüüsin endale läbi. See moodustab selle aluse kogu päevatöödeks ja tegemisteks ja võimsa aluse kaasa arvatud praktilisteks töödeks. Miks sa nimetasid sellist sõna nagu dogmaatika, see võib tavalist inimest natukene hirmutada. Mida, mida see tegelikult tähendab? Dogmaatika on tavalisele inimesele tõesti kohutav sõna, see tähendab midagi elust irdunud, kivistunud ja tardunud, midagi, mis takistab elu. Tegelikult on just vastupidi dogma kreekakeelsest sõnast töin tähendab õpetama. Ja dogma tähendab seda, mis on tõde alati kõikjal kõikidel aegadel, kõikides kohtades. Selle üle ei vaielda. Ja tõde on kõige alus. Seega dogma on hea asi. Dogmasid on mitu, neid on palju ja dogma formuleering on ju kujunenud parimate ajude ja õpetlaste elukutseliste õpetlaste elutöö tulemusel põlvkondade vältel. Nii et tavaliselt dogmade formuleerimise eel on sajanditepikkune aktiivne töö kaasa arvatud ideoloogiline võitlus koos kõigi selle külgedega, ehitused ja vaidlused. See, mis lõpuks formuleeritakse dogmana on see, mille suhtes pole enam kahtlust. Dogma, kuna ta on tõde, on elu ja kogu kultuur ehitub dogmale üles. Näiteks Kristlikultuur. Kristlik maailmakultuur on ehitunud dogmale, mis ladina keeles on verbum Carofactu mest. Sõna sai lihaks kas ehk jõulusündmus Kristuse universaal isikumudel millele on ehitanud kogu kultuur, millel kõik baseerub, millest kõik läheb. Viimased 50 aastat on meid õpetatud tõesse suhtuma niisuguse lausega tõde on suhteline. Ja need inimesed, kes nii väidavad, ei mõtle loogiliselt edasi järgmist sammu. Kui tõde on suhteline, siis see tähendab tõde ei olegi. Kui kõik on suhteline, siis on kõik lubatud. See on esimene järeldus. Kohe, kui inimesele öelda, siis järelikult kõik on ka lubatud, sest tõde ei ole. Siis inimene ehmatab ära ja leiab, et ei noh, nii ka ei saa. Vaat niimoodi ei saa lõhestunult elada. Rangemalt loogika on selles, kui kõik on suhteline, on kõik lubatud. Siis ei ole mingist moraalist üldse juttugi, siis on ainult röövli moraal, mis muuseas peaaegu kehtibki selle tõttu, et inimestel pole dogmat ega ei ole tõde. Ei ole alust, millest kõik lähtub, millel kõik baseerub. Mõne inimese dogmaatiline alus on kasu saamine, raha tegemine. Ma arvan, see inimene saab neist asjadest rohkem aru vahetult enne surma. Kuni see kogemus puudub, siis inimene võib kuni selle päevani teenida mistahes ebajumalat. Palun, see on tema asi. Aga ärgu unustagu, et elu ei kesta igavesti. Ma tean, et sa õpetad humanitaarinstituudis dogmaatikat, kuidas noored inimesed sellesse sõnasse suhtuvad. Humanitaarinstituudi üliõpilased on intelligentsed, ausat õppimist, tahtelised, suurepärased noored, kellega koos õppimine, ma rõhutan sõna koos õppimine tundub ääretult viljakas minule endale. Keskajal öeldi, et kõige efektiivsem õppimise vorm on õpetamine. Seega see, kes õpetab, on ise ka õpilane. Jumal teab viie peale, professor kolme peale, üliõpilane ei saagi teada rohkem kui kahepeale. Nii ütles mulle professor Saag omal ajal vana testamendi eksamil. Seega meie koostöö auditooriumis on olnud meile kõigile viia, kas ja ma kardan minule kõige viljakam dogma rikk, kus kõrgus, sügavus, avarus on niivõrd suur. Et kui ma näiteks pean viiendat või kuuendat loengut samale formuleeritud lausele ja selle avamisele ja seletamisele, siis see on imedemaa almis, iga kord seal mulle avaneb ja maa saame alles loengu ajal ise teada uusi, niisuguseid sügavusi, mida ma veel ei teadnud, kust ma selle saad, kes mulle selle annab. Nii et ma tihti kuulan iseenda juttu ja omaenda laengut inimesena, kes kuuleks nagu esimest korda neid asju. Ja see tähendab koosõppimine. Mina ei ole õpetaja, vaid mina koos oma õpilastega koos õpime jumalanna, õpetaja ja dogma kaudu annab ta mulle kätte need need otsad, mis siis hakkavad niimoodi arenema ja ennast ilmutama. See on eriti viljakas meetod meil olnud. Ja ma veel kord tahaksin. No nii austust avaldada nendele toredatele, noortele, kes niisuguse huviga on ja rõõmuga on avastanud dogma ilu, dogma suuruse ja selle, mis seal sees on. Seks dogmat ei tunne seal lihtsalt ilma sellest, ta ei saa aru, mis ta teadis. Nüüd võib kuulaja arvata seda, et sina oled üks neid kabinetiteadlasi, kes on sukeldunud vanadesse, raamatutesse ja muud sellest elust siin. Rohkemat ei tea, lihtsalt ja praktiline tegevus on ülimalt kaugel sinust. Tegelikult. No ma ütlen, et ma kõige meelsamini, eriti suvisel ajal teeksin käsitööd ja füüsilist tööd. Ja hommikul loen ainult raamatuid päevaks. Mida see tähendab praktikas? See tähendab seda, et ma praktilise tegevuse mediteerin hommikul läbi tehnilise teostuse üksikasjadeni üksikoperatsioonide, nii. Ja niimoodi mõteldes ma väga keerukaid tehnilisi lahendusi mõtlen läbi ja välja. Kui ma siis lähen oma päevatööd tegema, on see raamatutöö, on see praktiline käsitöö, on seal raamatuköitmine, on see puutöö, on see sepistamine, mõõga või küünlalühtri sepistamine? Mul on tehnilised üksikasjad töövõteteni läbi mõeldud ja tehniliste lahendusteni. Ma lähen ainult teen veel, mul on kõik juba peas läbi töötatud, läbi tehtud ja valmis. Selle tõttu õnnestub töö erilise kiirusega hästi. Nii et iialgi ärgu inimene arvaku, et hommikune meditatiivne tööde läbimõtlemine raiskaks tööaega, kui pärast sa teed selle töö mitu korda kiiremini ja paremini ja täpsemalt tänu sellele, et see töö on sinu sees juba korrektselt tehtud. Sa lähed ainult teostad selle. See on keskaja kultuuris üks praktikas rakendatud. Antus, et reaalmaailm oli nähtamatu ja nähtav, oli sümbolmaal sümbol, nähtav maailm, olgu või esemeline, oli teoks saanud reaalsus, mis oli nähtamatu. Kui mina töötan kõik peas viimse peensusteni läbi ja viin selle sümbolisse siis mida täiuslikum oli mull, läbitöötlus reaalplaanis tähendab meditatiivset mõtlemises seda täiuslikum tuleb sümbol, seda kiiremini õnnestunumalt. Nii et sellisest meditatiivsest töö enne läbimõtlemisest ja palvetamisest on ainult töö tegelikuks teostamiseks kasu. Olgu see ehitust, olgu see puutöö, olgu see mis tahes käsitöö või melu pärast sport või mis tahes. Sa mainisid sellist sõnapaar nägu. Mõõga sepistamine on see tõsi? Ja mul on ammu olnud tahtmine proovida praktikas seda, mis ma teoorias uurinud uurides keskaja meistrisuhet, käsitööga ja sepakodade kunsti ja saladusi. See on terve maagia keskajal. Ammu vaevas mind soov teha üks korralik rüütli mõõk ja lõpuks ma sain vajaliku terase. Ja tegin selle töö ära 13. sajandi tüüp kuus rüütlimõõga koopia. Ja siin ei ole midagi imelikku. Keskajal näiteks öeldi, inimene, kes ei oska ratsutada ja mõõgaga vehelda, ärgu trügi, kui piiskop, miks, sest kuidas ta kaitseb oma piiskopkonda. Ja 13.-st sajandist on krabüürid raamatutes, kus kristus juhatab ristisõdijate sõjaväge, ta on hobuse seljas, mõõk on hammaste vahel ja miks väga lihtne ühes käes on hobuse ratsutid ja teises käes piibel. Tähendab mõõga jaoks pole muud kohta hammaste vahel. Tänapäeva inimesele tunduks muidugi kohutavana, kuid mitte keskaja kultuurile, mis oli kristliku kultuuri kõrgaeg. Me nüüd elame ju langus ajas, ega me ei ela kõrgajal. Kuidas sa suhtud sellesse lauses sõnad tulid tule ja mõõgaga rahulikult. Karl Suur risti usustas Sakse ja Allemanne, tule ja mõõgaga ja kar Germaanlased või sakslased nimetavad tänase päevani Karl suurt oma esimeseks keisriks ja Deutsche Rajesh algab Karl suurega. Ah et kogu see muuseum, mis seal on ja Shats kammerja, kõik muu. Nii et nemad aru saanud sellest, mis neile tegelikult toodi ja tehti, et see pani aluse kogu saksa riiklusele ja saksa rahvuslusele ja saksa kultuurile. Nii et tegelikult Eestis on ristiusk tulnud kahte moodi enne tuld ja mõõka oli siin rahulik misjon. Ja üldse 13, sajandi alguse või 12 sajandi asjad ja veel varasema ajalooasjad on hoopis teistmoodi kui seni eesti rahvas seda on saanud või tohtinud teada. Ja sellest tule ja mõõga. Niisugusest hüsteeriast on meil ülimalt vajalik vabaneda, et taasluua õiget suhted oma ajalooga ja ühtlasi Euroopa kultuuriga. Kaua me kunstlikult niisugust hüsteeriat hoiame elavana Sand meile enestele kahjulik? Sinu suguvõsa on pärit vabadest talupoegadest. Mida see sinule endale on andnud, see teadmine? See on lapsest varasest lapsepõlvest peale andnud mulle väga palju eneseuhkust eneseteadvust ja selle traditsiooni järgimist, kui ma lapsest saadik olen kuulnud, et meie oleme alati olnud vabad. Mida see tähendab? Meie ei ole kunagi oma selga küürutanud kellelegi ette. See on ju otseselt kasvatus lapsele. Nii et sellel on olnud põhjapanev tähendus või see, et sul on oma vapp seina pääl, et sa tead, et see on sinu suguvõsa vapp ja ja et sa tunned oma esivanemaid sajandeid tagasi ja tead neid ja seal lahutamatu osa inimese eneseteadvusest lahutamatu osa kultuurist, sest kultuuri juurde kuulub mälu Historism, ilma Historismita ja mäluta ilma tagasi vaateta ja minevikku teadmiseta ei ole kultuuri. See on see tsivilisatsiooni inimene, kes elab ainult hetke, see, kellel minevik puudub. Kultuuriinimene vaatab alati kaugele tagasi minevikku. Ta toetub minevikule ja traditsioonile. Sinu lapsepõlv möödus maal kuidas võrdled maainimest ja linnainimest. No see on nii. Imelik on hakata küsimusele vastama. Seda iga inimene vist teab, teab suurepäraselt. Maainimesel on suured võimalused elada oma elu selle olukorra tõttu. Tervemat elu. Mind on süüdistatud praegu selles, et minu arusaam maainimesest pärineb minevikust. Et tänapäeval sellist maainimest enam ei ole. Et tänapäeva maainimene on ka suuresti deklasseerunud ja tekenereerunud ja alkoholism on levinud ja kõik? Kindlasti tõenäoliselt. Kuid mina mäletan seda, mis oli rikkumata maaelu rikkumata maainimene, talu peremees, oma talu peremees, ma mäletan seda. Ja võib-olla ma selles küsimuses elan suuresti minevikus, mitte antud hetkes, mis praegu on. Kuid maaelu ja maatöö siiski peaks olema suur eelis, mis hoiab inimest rikkumatumana ja puhtama, nagu linnainimest on sunnitud lihtsalt ta elu elu eluviisile. Sa oled oma reisidel. Need reisid hakkasid võrdlemisi hilja. Sinu jaoks kohtunud ka rooma paavstiga. Mida need kohtumised on sulle andnud? Kõigepealt ma tahaks kahandada ja vähendada tugevalt seda niisugust. Nagu see oleks midagi väga erilist, et inimene kohtub paavstiga. Paavst on maailma juhtivatest isikutest vast kõige kättesaadavam. Peaaegu võiks öelda igale inimesele, kes tahab. Nii et selles, et mina Roomas käies esimest korda 1988 kohtusin paavstiga, oli muidugi mulle kahtlemata Ta suursündmus. Mõnes mõttes kogu senise elu, niisugune tip ja kroon. Aga mõtleme teise poole pealt nendele tuhandetele kümnetele ilma liialdamata ütelda miljonitele inimestele, ilma liialdamata kes on kohtunud paavstiga, kes on teda kättpidi teretanud ei ole selles midagi erilist ega ainulaadsed, et nüüd selle miljonite hulgas olen mina ka. Ja ma olen kindel, et kui 10. septembril paavst tuleb siia ja vabadusplatsil võivad kõik minna teda kätlema ja ta käib ringi ja tuleb inimeste juurde, siis rahuneb see suur pisukene elevus ka maha. Ma arvan tema isiku suhtes, et kõik muutub väga tavaliseks loomulikuks ja Roomas muutus minul ka häbemata kiirelt kõik väga rutiinseks harilikuks. Pärast nii pikki aastaid vangistust see oli ainuke asi, mis mind siin niimodi tõeliselt piinas, oli see pääsenud liikuma lääne poole esimesel reisil muidugi esimene kuu aega olla Vatikanis peale nii pikka vangistust ja kõike. Noh, see on omaette küsimus, teist korda Roomas olles oli keik juba kuidagi harjumuspärane. Kolmas kord ma maandusin, roomas täiesti maa peale kõikides asjades kogu sellest niisugusest suurest elevusest ja sellest küljest eriti midagi niimoodi järele. Ma ei ütle, et see oleks nüüd olnud halvemuse suunas muutumine. Vastupidi, kõik, mis on tõesem, on õigem ja parem. Ja tõene pilt ei ole sugugi halvem sellest esimese kuu vaimustusest. Ta on isegi parem, sest ta on tõesed. Nii et väga ruttu harjub kõigega ära. Ja viimati, kui ma olin palju kuid Roomas ja võib tüdimuseni Vatikanis käia, kõik muutub niivõrd arilikuks niivõrd tavaliseks, nii igapäevaseks et ei oskagi enam selles mitte midagi imelikku näha, vaid isegi mingi väsimus on mingi palava ilmaga. Meelsamini sõidaks kuskile jahedasse vee äärde, kui et showitsiinosse ujuma, selle asemel olla gängitsetud kurguauguni musta ülikonda kuskil higistada päev otsa. On teada, et 10. septembril oodata paavsti visiiti siia. Sellel kõigel on muidugi ka muidugi ka eelajalugu ja sellest eelajaloost oskad sa kindlasti kõige paremini rääkida. Jah, sa oled küsinud väga tähtsa küsimuse, sest tõepoolest igal niisugusel sündmusel on eelajalugu ja juhuslikult on nii, et selle loo eelajalookujundaja no tava, selleks on tavaliselt keegi isikeks ja antud juhul lihtsalt on juhtunud nii, et sa oled mina, midagi pole parata, see on ajalooline fakt. 1971 oli see niisugune jõuline pööre, minu kätte sattus pius 12. tsüklika müstitsi korporeis, Kristi tõlkisin selle ära, see oli päris oma 70 lehekülge masinakirjas. Ja ma alles siis sain tegelikult aru, mis tähendab kirik vaatamata sellele, et ma olin juba pinud üle viie aasta usuteadust protestantliku seminaris. Kiriku olemus sai mulle alles siis selgeks tänu sellele entsüklikale. Ja see niisuguse võimsa huvi tekitas minus kartolitsismi vastu, mille ma juba kiriku ajaloost olin avastanud. Ma juba hakkasin nägema, mis on kirik ajaloos kui institutsioon ja see viis kogu minu energia huvi võimsale uurimisele siis katoliku traditsiooni uurimisele. Ja me olime siin omamoodi õnnelikus olukorras, sest suletuse tõttu läänemaailma eest oli meie eeliseks see, et läänemaailmamodernistlik, liberalistlikud protsessid peale teist maailmasõda jätsid Nõukogude Liidu sisse kuuluvad riigid puutumata sellest selle tõttu siin konserveerus teise maailmasõjaeelne traditsionaalne kartulid, siis mille juured on sügaval minevikus ja see võlus mind, just see vana traditsioon, keskaja kultuur, see, kui kõik niimodi jõuliselt, energiliselt ennast ilmutab mehiselt kogu see mehine kristlus, mitte see 20. sajandi ära vesistatud kristlus, mida siin pakutakse välja kõikide sektide poolt, kes siin suud vahutavad kaitseb päris kristlus, see, mis ehitas gooti katedraale. See, mis läks ristisõdadesse, see, kes võitlesse, kes võis rumalusi teha. Kuid tali austali, siiras ja talijõuline. Vaat see energia, mis seal taga oli selle dogma, ilu ja suurus, 13. sajandi kogu ülemus ja kõrgus muidugi ka elu teine pool, ega ma sellest saamata pole. Vaat see kõik oli aluseks, nii et kui 1988 maa sain Rooma, siis ma olin mõnes mõttes inimese olukorras kes on veetud hiliskeskajast ja pandud järsku modernistliku, 20. sajandi läänemaailma. Loomulikult see oli suur kontrast ja ma alguses õieti ei saanudki aru veel, mis toimub. Ainult sain aru. Mulle ei meeldi need modernistlikud, missa riided ja nõudsin omale valu ja mulle toodi need kuskilt välja ja mulle hakkas kõik vasta see, mis ma nägin, et see ei ole see vana. Siis, kuid eelloo juurde kuulub see, et ma jäänud oma siinsetes uurimustes ja pürgimustes üksi minu ümber tekkis huvitatud ja sõprade ring. Sellest ringist on ju lõppude lõpuks välja kasvanud ka meie kaks praegust ametlikku kirikus töötavat preestrit. Need on siis vein, õunapuu ja Väino Niitvägi. Kes on minu õpilased nendest aegadest terve rida katoliiklasi, nii et Eesti katolitsismi taassünd on paratamatult minuga seotud, sinna ei ole midagi parata. Ja selle loomulik lõpp jätke, kulminatsioon oli siis see, et mind kutsuti, Rooma kutsuti küll keskaja kultuuri uurimise instituudi poolt sümpoosumile, mul oli seal ettekanne ette nähtud, aga ma jõudsin poolteist kuud hiljem kohale. Nii et minu ettekanne Roomas sellel selles Kapitooliumi väljakul väga auväärses kohas jäi siis ära, nii et sellest aust ilma. Aga selle eest muidugi jõudsin siis kohe Vatikani ringidesse ja seal oli niisugune huvitav objekt, keda siis tuldi vaatama ja mind minuga vestlema. Uurima siis ja olid väga üllatunud, et siit kaugelt maailma äärepealt kuskilt põhjalast meile senitundmatust Eestist, kellest nad hakkasid kuulama alles selle läbi, et siin Eestis, mis oli lahti läinud. Nii et paratamatult on atolitsismi taassünd Rooma jaoks seoses minu isikuga. Ja Roomas Nad võtsid mind kuninglikult vastu ja minu eest hoolitseti kuninglikult ja väga hästi, nii et ma võin ainult tänulik olla sellele, kuidas väärikalt ja kui luksuslikult mind seal hoiti ja koheldi kaasa arvatud ekskursioonid, mis mulle tehti ja viidi igale poole ja näidati kõike ja väga suures osas Itaaliast kuni pom päini välja lõunasse ja siis põhja pool assiisi ja hiljem ma olin veel Milanos ja teistes kohtades, nii et Itaalia on päris maaks saanud ja seega loomulikult tänu kirikule. Nii et kogu selle minuni suguse energilise, jõulise pürgimuste tõttu siis room andis loa 1980 ning pühitseda siis preestriks. Praegu ma olen siis jätkuvalt privaatpreester, see tähendab, ma ei tööta koguduses, vaid akadeemilisel alal õpetlasena ja töötan üliõpilastega. Ja see, et nüüd paavst siia tuleb, on kahtlemata kogu selle minu tegevuse ja pürgimuse lõppresultaat, sest 88.-st aastast alates ma olen palunud Rooma Kuurjalt Eestile piiskop. Jaa, Öeldi, et meil ei ole eraldi piiskopi kahjuks anda, kuid määratakse kogu Balti riikidele ühine. Ja see on nüüd toimunud. Nii et need arengut siin kahtlemata on seoses minu endise tegevusega siiamaani viimastel aastatel ma olen tõmbunud tagasi ainult akadeemilisele tegevusele ja mingite praktiliste kirikuelu küsimustega otseselt ei tegele. Mida paavsti visiit Eestile võib anda? Paavsti visiit Eestile väljub minu arvates kaugele ja mitte ainult vaadates on ju loomulik puhtalt kirikliku ja religioosse külaskäigu piiridest. Paavst ei ole mitte lihtsalt mingi usklik konna ülem, ta on ikkagi Peetruse järglane, Kristuse asemik Kristuse poolt rajatud kiriku juht kes ühest küljest visiteerib katoliku kogudusi kogu maailmas. Kuid teisest küljest ta on Vatikani riigi monarh. See tähendab panga poliitiline ilmalik võim. Ja sellena on see visiit tunnustus Eesti vabariigile eesti rahvale, meie iseseisvusele. Nii et see on ikkagi täiesti nii kiriku kui riigijuhi tunnustusvisiit Eesti rahvale ja sellisena kahtlemata ainulaadne ajalooline sündmus. Esimest korda ajaloos. Kuid on teada ka see fakt, et Vatikan tunnustas Eesti riiki siis, kui suurriigid olid seda juba teinud. Kahjuks tõele au andes pean ma seda ebameeldivat fakti tunnistama, sest tõde on üle kõige. 1922. Vist oli see aasta, vähemalt tol ajal Vatikan ütles nii Eesti vabariigi taotlusele tunnustust saada, et seda ei tehta ennem, kui suurriigid on Eestit tunnustanud iseseisva riigina. Seega me näeme, et riigina Vatikan on sunnitud ajama ka niisugust asja, mille nimi on poliitika. Ja meile tundub väga tihti, et see poliitika on nagu eraldi ja lahus kristlikust religioonist ega ei järgi selle niisugusi selgeid ja kindlaid põhimõtteid. Ja nüüd kordus umbes sama asi Roomas. Viimane kord Roomas, olles koma seal kõige pikemat aega olin, olin ma jälle väga hästi vastu võetud, rooma kuurias lahkelt ja sõbralikult nagu oma inimene. Nii lausa kallistuste ja suudlustega ja kõik. On väga tore olnud, kuid üks moment, mis selle poliitilise külje esile tõi, oli tol ajal mulle ka ebameeldiv taluda. Ja nimelt kui ma mainisin, et mul on eesti kongressilt antud volitus pöörduda kongressi järelikult kogu Eesti rahva nimel paavsti poole palvega võimaluse suhtes, missugust moraalset toetust võiks ja saaks paavst meile maailma avalikkuse ees anda meie taasiseseisvumise pürgimustes. Kui ma olin selle soovi esitanud, siis riigisekretär ehmatas natukene ära, muutus väga reserveerituks ja ütles mulle, et kahjuks ei ole võimalik mull paavstiga kohtuda enne, kui Gorbatšov on käinud. Ja Gorbatšov pidi tulema detsembri alguses, viies või kuues detsember. Nii et enne Gorbatšovi tulekut. Kohe kui ma olen nimetanud, et mul on mingid volitused ka poliitilises mõttes mingis ulatuses kasvanud reaalses mõttes poliitilises mõttes siis ehmatas ära ja öeldi, et ma ei saa paavstiga kohtuda enne, kui Gorbatšov on käinud. Ja paluti mulle helistada Pääle Gorbatšovi visiiti uuesti. No tõsieestlasena ja Eesti patrioodina ma tundsin ennast pisut ilmatuma sellest, et kui ma oma rahva muredega tulen, siis ma piskut ehmatan ära, nii et ma nägin, et paratamatult ka Vatikanis on need poliitilised probleemid sama teravad ja elavad, mis on ka loomulik, sest kõikides maailma võimukeskustes on kogu maailmas suurriikide huvid põletavalt suured. Ja me võime ette kujutada seda diplomaatilist pinget ja välisriikide luureagentide pidevat aktiivsust Vatikani ringkondades ja piiridesse tajub, tähendab seal. Nii et see oli igas mõttes mulle niisugune suure maailmakool ka diplomaatia alal, selle tõttu ma pärast tundsin huvi, hankisin omale võimaluse diplomaatia kursust omandada. Mis ma leian, kuluks ära Eesti poliitikutele. Mulle tundub, et nad ei tea seda. Või vähemalt mitte niisuguseid asju. Ja see oli vast minu ainukene negatiivne kogemus Vatikanis. Et kui ma eesti rahva mingisuguse, kas või moraalse esindajana poliitilises küsimuses pöördusin, siis oldi väga reserveeritud. Pärast nad olid helistanud Vatikanist mulle sinna kloostrisse, kus ma elasin, aga ma lahkusin loomast nii et ma enam kontakti võtnud. Mulle millegipärast tol ajal mõjus natukene selliselt. Ja ma tundsin ennast olevat tõrjutud eestlasena. Samal ajal kui mind preestrina ja eestlasena väga hästi vastu võeti, kuid eestlasena, kellel oli teatud poliitiline huvi oma rahva mõttes, siis ma kogesin niisugust reserveeritust, mis minu arvates ületas need piirid. Kuid see on minu poolt nähtuna kahtlemata suur riiklik poliitika, ei saa lähtuda ühe või teise inimese isiklikest solvumisest või muljetest või tunnetest. Nii et ma ka selle asja kohta ei, ei võtagi muud seisukohta, ainult annan edasi fakti, mida ma arvan, oleks kasulik ka eesti rahval teada. Kui nüüd tavaline inimene tuleb Vabaduse väljakule kuulama vaatama paavsti mis sa arvad, mida paavstil nägemine ja tema kuulamine võib inimesele anda? Seda peab küsima iga inimese käest individuaalselt, kuid analoogia põhjal, kui inimolend ma teeksin niisuguse oletuse, et paavstil üks mõju nagu igal inimesel, kes kõrges ametis on üks, on isiklik, karismaatiline võlu ja see on kahtlemata praegusel paavstil vaidlematult olemas. Ja teine on tema ameti pühitsusest lähtuv võlu ja reaalne tegelik energia. Ja need koos kaks elementi kahtlemata annavad inimesele mingi uue kogemuse, mida ta ei pruugi osata kohe sõnastada. Aga kindlasti oleks huvitav küsida seda paljude inimeste käest, sest on küll olemas inimlik analoogia, kuid on olemas ka individuaalne eripärasust, nii et seda, ma arvan, tuleks küsida sellelt päeval või sellele päevale järgnevatel päevadel inimestelt, kes on kohtunud missugune on nende mulje. Aga sinu isiklik mulje siis, kui sina paavstiga kohtusid. Väga raske on mul seda uuesti sõnastada. Ma olen seda kunagi teinud. Kohtumistel täna tuleb inimese juurde. Sina seisad paigal ja tema tuleb, see on juba ebaharilik. Ma ei püüa kõik sõnadesse panna. Aga kahtlemata see kaksikmõju nii isiku haris maa kui ameti harisma. Need mõjusid koos. Ja. Ta on ka hea inimesetundja, see, kuidas ta vaatab ja uurib inimest alguses hoiab sind niimodi eemal käte ulatuses õlgadest kinni. Ja siis vaatab ja uurib su niimoodi läbi, et tal on kõik selge. Sul on selge, et sa ei saa ka oma sisimas midagi valetada, ta näeb sind. Ja siis ta ütles mulle väga mõtlemapanevad sõnad. Ma olen neid hoidnud nii salastatuna. Nüüd võib need ka öelda mitte kõike, mis ta ütles, aga ühe asja, mis pani mõtlema väga nüüd, kuula, mis ma sulle ütlen. Ma annan sulle oma õnnistuse. Et mis sa iganes ette võtad. Kõigele, ühesõnaga, mis ma iganes ette võtan, andis paavst oma õnnistuse ja ma ehmatasin ära, et need on eesti ümnist viimasest salmist sõnad. Et mis iial ette võtad, sa mu isamaa, et kuidagi kõlas kokku sellega. Aga siis ma ehmatasin ära hoopis sellest, et paavst usaldas mulle niisuguse õnnistuse tai määratlenud, millele ta õnnistuse annab vaid, mis sa iial ette võtad. Järelikult ükskõik, mida ma ette võtaksin, olla automaatselt selle jaoks paavsti õnnistus. Ja see pani mind mõtlema. Ja see on tegelikult palju antud ja ma olen näinud, et see toiminud mis sa iial ette võtad, järelikult on antud mulle vabadus. Aga mida kõik inimene võib ettevõtteks, inimene võib ju ette võtta ka? Ei tea, mida, on nii. Ja mul on automaatselt selleks paavsti õnnistus. See on kõige kummalisem asi, mis mulle eales keegi on ütelnud. Ja veel niisugusest allikast. Nii epa tajun mingisugust jumaliku ettemääratust, mis kuskil kõik lõngad kokku seob. Ja viimane küsimus, mis keeles toimus jutuajamine? Me rääkisime itaalia keelt, termineid muidugi kasutame ladina keeles, kui teinekord on vaja mingi asi, ühesõnaga öelda lühidalt ära siis selleks on olemas loomulikult ladinakeelne terminoloogia. Aga Itaalias ma tundsin, et ma räägin itaalia keelt vabalt ja ilma sirmuta, samal ajal kui Eestis mind pärsib mingi niisugune kamp, et noh, kas te olete välja ja eestlane on hirmus noria.