Tere taas kõigile filmihuvilistele pärast, loodan, et väga mõnusat suvepuhkust ja meie tänase saate külaliseks on Sven Grünberg mees, kes lõi muusika uuele eesti täispikale animafilmile Leiutajateküla Lotte. Alates sellest nädalast siis igal pool Eestimaa kinodes nähtav on. Jaa, kõigepealt tahan tervitada lugupeetud heliloojat redele ja mul on hea meel tõdeda tõesti, et Sven, sinu puhul on tegemist ühe kõige kõige tunnustatuma heliloojaga ega, ega ju neid filmi heliloojad Eestis väga palju polegi, sest see töö on ühest küljest äärmiselt raske ja teisest küljest ka selline vähe tänuväärne, aga ilmselt ta pakub siiski suurt rahuldust, et sa oled seda teinud juba alates 77.-st aastast ja teinud ma ei jõua ausalt öelda isegi kokku lugeda vähemalt kuskil 15-le mängufilmile muusika ja, ja samuti ka väga paljudele animafilmidele. Kokku on neid filme ikka 100 ringis, sest ma palju filme olen ka teinud väljaspool Eestit. Neid on ka ikka võib-olla kokku mitukümmend. Jah, eks see filmi tegemine nõuab tõepoolest teatud omadusi, sest võib-olla ka päris hea helilooja, andekas muidu vägev, tore, aga, aga filmi jaoks kirjutamine nõuab eeskätt seda, et sa pead taandama teatud mõttes oma ego, sest üldreeglina kunstnik, kud heliloojad töötavad üksinda, eks ole, ja üksi töötamine tähendab seda, et sa pead andma siis see nii-öelda sajaprotsendilist toodangut. Aga filmi puhul on tegu meeskonna mänguga ja sa pead kogu aeg teistega arvestama, nii et selles mõttes on, on see situatsioon väga ja väga erinev. Ja on muidugi heliloojaid, kes, kes ei ole võimelised selleks, et noh, oma leiutisi taandada seal, kus vaja, muidugi, sest probleemiks on see, et, et mingil hetkel võib-olla ja lausa peab olema muusika isegi kogu filmi mõte ja dramaturgia kandjaks. Järgmisel hetkel on selle muusika osatähtsus filmis noh, ütleme viis protsenti, ehk siis ta on mingi taustaelement ainult sealt edasi võib muutuda muusika jälle pisut tähtsamaks jälle vähem tähtsamaks siis siis ta peab jälle filmi mõtet kandma. Näitajaid ei olegi vaja väga kaugelt otsida, no näiteks väga tuntud Alfred Hitchcock, kes töötas koos minu arvates filmiajaloo ühe silmapaistvama helilooja, nad söömaniga, on ka öelnud, et, et noh, et tegelikult Nathan tegi tema film ja noh, see on muidugi liialdus, aga paljudes tema filmides on tõepoolest niimoodi, et ei toimu nagu tähendab, teksti ei ole pildis, ei toimu mitte midagi olulist ja kogu informatsioon ehk siis kogu dramaturgia on üles ehitatud muusika peale. Tavavaataja seda muidugi ei jaga või ei saa sellest kahjuks arvuseks teeb muidugi filmi helilooja elu mõneti kurvaks kibedaks sest ei saa sellest aru, ei tava vaatajad ja ma pean ka väga suure kurvastusega ütlema, et enamus filmikriitikuid ei, ega sellest ka mitte mitte midagi. Aga oled sa nõus selle väitega, et teadusfilmižanrite puhul muidugi helil eriliselt suurt tähtsust, nagu sa mainisid ka enne Hitchcocki, eks ole siis ma arvan, et just nimelt psühholoogiliste drillerite õudusfilmide puhul, et noh, et see on nagu määrava tähtsusega, ma arvan, isegi teeb kuskilt enam kui poole filmist. No see sõltub filmist ja eks ma oma tudengitel olen ka aeg-ajalt öelnud seda, et et see mõte, et hea filmimuusika on see, mida ei pane tähele unustage see ära, see on suurimaid idiootsusi, mis on eales välja öeldud filmimuusika kohta, sest noh, kui me kujutame ette, et on näiteks ooperifilm ja meie muusikat tähele, eks ole, no see on ju nonsenss või balletifilm, mida on ju ka olemas. Ja on olemas täiesti filme, mis on ju lausa võetud muusika ja selle peale hoopis visuaalne kujund loodud. Nii et ei tohi seda unustada, seda ühte väärmust filmis ja, ja loomulikult on ka filme, kus praktiliselt muusika puudub, kuid. Ma pean ütlema, et heli ju ikkagi filmis ei puudu. Ja helitihtilugu on ka laiemas mõttes muusika funktsioonis. Et üldiselt võetakse, mõistetakse seda, et muusika noh, on ütleme see, mida tehakse pillidega. Aga filmis on muusika tegelikult palju laiem, avaram mõiste, sest võib-olla niimoodi, et pillidega tehtav muusika soundtrack nagu lõpeb aga selle nii-öelda muusika rolli astub piss hoopis mingi muu heli. Noh, näiteks vihm, ütleme muusika kaob kusagile vihma sisse ära. Aga see vihm on kuidagi noh, näiteks ebaloogiliselt tugev või noh, ta ei ole realistlik, eks ole, sellisel juhul seda vihma tuleb ka käsitleda kui dramaturg ja edasiviijad ja, ja tegelikult eks ole, muusika jätkub, aga vihma kujul näiteks. Ma tahan just kuulajate jaoks täpsustada, et mida tähendab siis filmi helilooja, kas see tähendab seda näiteks, et kui Ameerika filmide puhul me vaatame tavaliselt tiitreid, siis seal ütleme, heliosakonnas on väga palju erinevaid ametinimetusi. Et üks helilooja loob nii-öelda laulud, teine selles ehk siis helilise rea, kolmas vastutab heliefektide eest heli eriefektide eest ja Eesti filmis vaatame ja tiitreid ja loeme helilooja Sven Grünberg, et kas sinu puhul on siis tegemist, ütleme sellise inimesega, kes ühendab näiteks suuremate filmide puhul kõik need ametinimetused või siis on see ikkagi sisuliselt ka veidi teine. No mina arvan, et ideaalis peaks olema muidugi filmi helilooja, see, kes loob ja kujundab kogu selle audio, ehk siis helilise keskkonna. Ja vot sellest ma sain eriti selgelt aru siis, kui me omal ajal hakkasin animafilme tegemast, animafilmis on see veel eriti tähtis ja lausa määrav, sest seal on ju kõik tinglik. Seal puudub realistlik mõõde ja sain selle läbi teada, et mina tegin muusika ja sünkroonhelid tegi siis keegi teine ja lõpuks ma kuulsin neid sünkroonhelisid ja muusikat, siis nad kuulnud üldse üks oli ühest maailmast, teine kahjuks halvas mõttes, teisest maailmast. Ja selle tõttu ma olen üsna mitmeid animafilme ka teinud niimoodi, et ma olen teinud kõik helid, kaasa arvatud mingisugused sammud ja ja, ja muud kribinat krõbinad. Just selleks, et see helimaastik oleks terviklik, aga muidugi heliloojalt seda nõuda. Ta oskaks nakati puht tehniliselt kõiki niisuguseid asju, et tegelikult Eks kabjaplagin aia liiva sammud liival tekitamiseks. Tegelikult filmilisi kiusatakse, teisi mehi. Jah, aga vot, küsimus on, on selles, kui nad ei pea olema väga realistlikud, eks ole, animann jälle täiesti üks oma, et omaette ooper, et animafilmides on, on ja selline väga tinglik keskkond ja see muidugi eristabki animafilmile ütleme noh, realistlikkust, mängufilmist või dokumentalist. Kas sellest seisukohast Leiutajateküla Lotte, mis on see esimene täispikk animafilm ja üldse siia regioonis tegelikult, et, et kui sul see ettepanek tehti, et mis oli sinu reaktsioon? Noh, reaktsioon oli tore ja reaktsioon oli mõnus reaktsioon, sest no Janno Põldma, aga me oleme päris vanad, head sõbrad ja higi ja mitte vanad sõbrad, aga ka head sõbrad. Noh, me olime ju teinud ennem lepatriinude jõulud, mis oli ka erakordselt meeldiv koostöö ja, ja ma arvan, et, et see on üks äraütlemata hea film. Ja ma arvan, et paljud kuulajad ühtivad selle mõttega No seal ongi selline tinglikku maailmas ja kujundikeeles, et kasutatakse animatsioonitehnikat, luuakse sellised tüübid või karakterid, mis ei ole nagu väga realistlikud, võrreldes mängufilmiga, eks. Samas kasutatakse mängufilmidramaturgiat jällegi, et mis ongi, ütleme, sellise kahe erineva filmiliigi segu mõnes mõttes. Ja seetõttu ma arvan, on seda vaieldamatult võib-olla isegi huvitavam teha kui ainult mängufilmi või ainult anima või, või kuidas kulges No heli poolest on, on muidugi animafilm huvitav just sellesama tinglikkuse eri astmete tõttu, aga siin peab ka seda ütlema, et animafilmid on ju ka veel omakorda väga erineva tinglikus astmega, et selles mõttes nii Leiutajateküla Lotte kui ka lepatriinude jõulud, et need filmid ikkagi suhteliselt tan, realistlikumad laadi ja seal on palju teksti, aga väga palju ma olen ka teinud selliseid animafilme, kus teksti praktiliselt ei ole, nii et seal seal tuleb muusikaga nagu hoopis rohkem ära öelda. Mis ei tähenda jälle seda, et, et, et mulle ei meeldiks rohke tekstiga filmiga töötada ja eriti veel, kui see tekst on väga hea. Ja ma arvan, et leiutajateküla Lotte on, on täitsa superteos. Jaa, jaa, tegelikult ma mõtlesin, et ega ikka ei saa ju kõigile meeldida, ei saa kõigile teha, et, et kas sa teed ikka lastele või täiskasvanutele, aga aga nii lepatriinude jõulud kui ka nüüd veel eriti Leiutajateküla Lotte materjal on nii vaimukas, et tõepoolest see on täiesti kõigile söödav. Noh, võib-olla mõnedele päris tigedatele ehk mitte, aga, aga mine tea, võib-olla nendelgi vahelduseks täitsa mõnus. Aga kui mõne sõnaga võib-olla vähemalt filmist ka need head klassikaraadiokuulajad, kes ei ole kinno jõudnud tormata veel et tegemist on siis ühe toreda koeratüdrukuga nimega Lotte, kes elab kuskil kaugel merel, väärses külas ja see küla on kuulus selle poolest, et seal üks kord aastas toimub leiutajatevõistlus. Ja muidugi on kõige olulisem see, et kes saab selle karika trofeed, mis pärjapsis terve aasta pikkust tööd. Ja Lotte, isa Oskar on leiutajateküla üks kõige nupukamaid mehi, tavaliselt tema selle trofeegaga koju marsib. Ja samas on ta selline veidi totakas naaber Adarbert, auahne ja edev mees, jänes, kes samuti unistab trofeed, tõestada oma positsiooni jäneste klannis ja kõikvõimalike trikkide abil ta seda leiutist tahab ka valmis saada, et siis trofeed enda kätte haarata. Aga noh, erinevad sündmused lasevad siis ütleme omaette kulgede lõpuks ikkagi nagu alati, õiglus pääseb võidule. Aga mille poolest muidugi see lugu eriline, kuna seal on tõesti väga palju erinevaid tegelaskujusid ja ainult Lotte lugu ja tema sõprade lugu. Lottel on kaks väga toredat sõpra Bruno ja Albert jänesepoiss ja kassipoiss. Kes ja jäävad võib-olla Lotte tarmukus natukene alla, et üks nendest on häbelik ja teine nendest ka võib-olla alati eelistab Lotte eeskuju järgida. Ja samas on olemas ka nende kõikide väikeste laste vanemate lood seal see, kuidas nad armuvad, kohtuvad, kuidas nad elavad ja, ja kuidas nende igapäevane elu läheb. Ja siis veel on üks tegelaskuju Jaapanist, kes ka oma tegevusliini käivitab. Ja seegi ei ole veel kõik, sest omaette elu elavad ka veel kaks mutti aristokraatlik härrasmeest maal kes raamivad tegelikult kogu seda lugu. Nii et kui see kirju galerii sinu ette paisati stsenaariumis, et kui kaua võttis tegelikult aega, kui palju sa teemasid üldse pidid välja töötama selle filmi jaoks, sest olles filmi mitte üks kord võin öelda, et muusikat on seal väga palju. No muusikat on seal tõesti väga-väga ohtralt ja vaat äkki isegi hetkeks pöördume veel tagasi, sa siin saate alguses rääkisid sellest, kuidas Ameerikas on nagu erifunktsioonis on kampausele ja samuraide või õigemini, et eesti keeles öelduna, et keegi kirjutab laulud, keegi kirjutab muusika. Tõepoolest, Ameerikas selgelt eristatakse seda, kes on kompausel komposeronikatesse tähtis mees sonkraitel võib-olla see inimene, kes tuleb ja kirjutab ühe või kaks laulu ja noh, see on ka tore muidugi. Aga, aga selleks, et ikkagi pea pooleteisttunnist filmi teha, selleks peab päris kenasti jagama seda, kuidas dramaturgiliselt üldse muusikaga mingisuguseid struktuure üles ehitada. Mismoodi, kus kohal peab gaasi andma, kus kohal pealt pidurit vajutama, kus tagasi tõmbama. Ja oma suhteliselt pikka filmi helilooja karjääri jooksul ma olen ka seda seda näinud, et tegelikult kõige keerulisem ei ole mitte niivõrd minna kulminatsioonile, kuivõrd kusagilt leida kohti, kust tagasi tõmmata, et kulminatsioon, On oleks tõesti mõjuks täiesti kulminatsioonini. Et nii, et eks see oli muidugi ka Lotte puhul leiutajateküla Lotte puhul üks, üks kõige tähtsam algidee või mõte, millest kõik liikuma läks, et see struktuur, mismoodi tegelased, et arenevad ja liiguvad, eks ole, et kui seal Lotte esimest korda ilmub näiteks, siis tema lugu peab olema küllaltki mõjus, aga ta ei tohi olla noh ka veel nii-öelda täismäng. Aga võib-olla vahepeal kuulamegi selle lõigu ära? Lotte puhul teeb muidugi huvitavaks muusikalise dramaturgia ka see, et tegelikult ei ole tegemist sellise tüüpilise kolme vaata sellise filmidramaturgia, mis väga klassikaline ka ja just just Hollywoodist tuleneb. Tegelikult Janno Põldma ja Heiki Ernits ja, ja samamoodi Andrus Kivirähk, kes on ka selle filmi stsenarist, on, on selle filmi nagu pigem mulle meenutab see rohkem nagu kuusepuu, selles mõttes, et üks nagu selles mõttes punane joon sealt jookseb läbi, aga samasse hargneb nagu erinevate liinide kogu aeg, kuna on niivõrd palju tegelasi, et kogu aeg on midagi nagu juhtub ja need kõik need liinid kuidagi omavahel põimuvad ja siis lõpuks tegelikult see film veraamitakse ära sellise ringkompositsiooniga mida siis endasse kannavad mutid rääkida veel Lottest veidi siis Lotte ja tema perekond on tegelikult noh, võib öelda, et ideaalperekond ja, ja selline perekond, mida me kõik tahaks tegelikult oma ümber näha, selline veidi hajameelne, aga oma tütart hullumeelsuseni armastav ja temast hooliv ja samamoodi selline tubli ja töökas ema, kes alati hoiab aia korras ja ikka pannkoogid paneb laua peale moosiga ja ja noh, selline väga soe, tore, terve loominguline suhe. Et kuivõrd sa muusikas seda, seda teemat või seda perekonda iseloomustab filmi jooksul. No muidugi nagu juba pealkirigi ütleb, kellesse film siis on, eks ole, Leiutajateküla Lotte järelikult on peategelane Lotte vaatamata sellele, et seal on ka ju teisi olulisi tegijaid, et noh, mis tähendab seda, et, et eelkõige peab olema mõjus ja, ja väga täpne, see Lotte lugu. Ja siinkohal peab ütlema ka seda, et noh, kõik noodid on niivõrd ära kasutatud, et võta sa nüüd jälle jälle kuskilt mingisugune uus kujund. See on peaaegu ju võimatu, eks ole, sest masoorne see lugu peab olema. Ta peab olema väga selge, no ütleme, kas neli neljandikku kolm neljandikku taktimõõt ühesõnaga neid tegureid, mis tegemise juures piiravad noh, loomingulisel Pegasuse lennata. Et neid kahjuks on neid tegureid mase piisavalt palju. Ja, ja tõepoolest pigem on lihtsam luua mingeid sümfoonilisi huvitavaid struktuure kui, kui teha üks, üks hästi lihtne, hästi lihtsa meloodiaga laul mis ei tohi ju otse sarnaneda ka 100-le teisele laulule, eks ole. Nii et see ülesanne, mida edasi aeg läheb, segu kaldub nüüd pisut nii-öelda filosoofia valda, aga mida edasi aeg läheb, seda raskemaks üldse muutub. Vaat sellise laulu tegemine, kuna neid laule tehakse nii kohutavalt palju noh, välja tuli ta nüüd niimoodi, nagu ta tuli minu suureks heameeleks, nii Heiki kui Janno, kui nad esimest korda seda Lotte lugu kuulsid, tsid hurraa. Väga täpne. Et ma arvasin küll, et ehk tuleb sellega veel kõvasti tööd teha ja vaeva näha, aga, aga kuidagi seekord läks õnneks. Aga kuidas te iseloomustasid pruunad ja Albertit kahte Lotte sõpra filmi jooksul, kes alguses küll nii rõõmsameelsed ei ole nagu Lotteni joviaalsed ja, ja, ja valmis koheselt igasse seiklustesse hüppama? No Bruno on sunnitud õppima akordionit ja, ja eks see on ka pildil pildis ju näha, nii et nii et seal tuli pilt. D järgida ja jälgida. Samas noh, Brunoga oli lugu selles mõttes nagu keeruline, et Bruno tuli seostada ka tükk tükk maad hiljem ilmuva isaga. Et see oleks ikkagi ka mingisugune üks perekondi, üks nihuke helilis muusikaline keskkond. Aga need Albert Arbet on ju väga huvitavast perekonnast, tegelikult küll jäneste perekonnas. Et kus on isa, Adalwert, mees, kes tahab alati külas esimene olla, kes lapsepõlves kuna palet Ta oli väga moes, tol hetkel üritas ka ise nagu baleriinikarjääri edendada ja, ja, ja samas võluski ära kena jäneseplika, ainukese, kes ei läinud saalist ära, kui väljas hakati karjuvad, jäätis, jäätis, siis tema jäi suu ammuli vaatama. Adalverdi keksimis laavel. Armastus alguse saigi ja pärast seda ikka Adalwert, nagu ilmselt seetõttu, et see jäneste klann, mis väga meenutab ka, ütleme, selliseid ristiisa seenekohad et saada nagu ikkagi jäneste, Klaini vääriseks liikmeks, üritab kõikvõimalike vahenditega ka endale medaleid rinda saada. Ja eks see väike õnnetu Albert seetõttu ka veidi kannatab, häbeneb oma isa. Ja samas on selline kena jäneseema, kes täiesti tingimusteta armastusega on nõus ka oma meest igal hetkel aitama ja samamoodi oma poega toetama. Et siin on juba niivõrd palju erinevaid teemasid, kelle sina seal siis välja valisid. No eks kindlasti kõige rohkem eksponeeritud on, on vana jänes ise Adalber, et temast ei pääse üle ega ümber. Eks ta muidugi üks Komilisemaid kujusid kellegagi, ka seal igasuguseid äpardused juhtuvad, nii et nii et tema on, on siin need muusikaliselt väga tugevalt esindatud, aga, aga on ka tema perele tud siin ruumi ja noh, ütleme ka niimoodi, et filmi puhul kui me üldse filmimuusikast ja helist räägime, siis, siis kindlasti on väga oluline teada ühte väga lihtsat, et asja, mida üldreeglina jällegi ei teata on see, et muusika on väga aeglane kunst võrreldes visuaalse kunstiga väga aeglane, sest näiteks pildis kolme sekundiga võib juba üsna palju informatsiooni edasi anda. Aga muusika jaoks kolm sekundit, no seal saab mängida ainult kaks nooti. Eks ole, kui just teid ei tõmmata. Maaklis Sando, eks ole, aga kolme sekundiga kujundit luua on väga, väga keeruline ja ja selles mõttes mängib ikkagi väga suurt rolli see, kui pikalt keegi on mitte ainult ekraanil, vaid, vaid ka kui pikalt. Ta on tegijad võtnud nõuks, et just tema nii-öelda hingeelust kõneleda. Aga kuule Mägi, siis võib-olla vahepeal Adelberdi teemat. Kui vaadata ja võrrelda kahte Lotte filmi Lotte reis lõunamaale, mis juba on kuskil viis aastat tagasi tehtud ja ka vallutas eesti laste südameid siis sellest filmist nüüd uude, Leiutajateküla Lotte maailma on kandunud TV3 tegelemist, peategelane Lotte siis tema isa Oskar ja vana rännumees Klaus, kes on siis Oskari onu ka selline veidi kummaline kiiksuga mees, kes elab kohvri sees ja kasutab seda kohvrit nii magamiseks, nii söömiseks kui ka rändamiseks ja, ja vaieldamatult armastata rääkida kõikvõimalikke niukseid, pool tobedaid lugusid, mis Lottele väga meeltmööda on. Et kuidas sina, vana Klausi suhtud? Muhedalt muhedalt vana Klaus on ju kohe kui ta ilmub, siis on ta sihuke kohvrisse lebav vanake ja muusikaliselt ma leidsin, et oleks päris tore, võib-olla seal suupilli kasutada ka aeglase noh, mõnevõrra nostalgilise muusika saatel tema siis oma oma toimetusi seal toimetab ja liiatigi, kui selle episoodi ees on, on veel väga kiiret Lotte toimetused ja selle järgi tuleb juba Bruno. Et noored on nii eespool kui pärast seda episoodi kus on siis kiiremat tempo, nii et vot siin klausi puhul oligi võimalus ka seda natukene tempot rahulikumaks võtta ja ja mingeid nostalgiamomente sisse tuua. Nii, nüüd kõlab siis vana rännumehe lugu. Heiki Ernitsa ja Janno Põldma maailm on ühest küljest väga rahvuslik, siis tegelikult Ernits armastab alati kuskile maastiku joonistada mingisugused muhu mustrid näiteks või siis lihtsalt kuskil on Eesti kaart ja, ja kõiki, kui seda lähemalt jälgida, siis kõiki neid toredaid detaile on nagu võimalik märgata ja see teeb nende maailma muidugi vaieldamatult meile väga arusaadavaks lähedaseks, kuid nemad ei piirdu sellega. Et nii Lottes siis esimeses Lottes, kus Lotte käib ka sellise maakera väikese tiiru peale ja on ta nii Keptuse püramiidis kui pähklimetsas, kui noh, on aru saada ta erinevatel kontinentidel kõnnib siis nüüd selles külas on tegelikult kontsentreerunud kogu maailma elanikkond, et, et me näeme seal itaallasi, me näeme seal viiteid sakslastele, erinevatele rahvustele. Üks päris põnev perekond on tegelikult rebaste perekond ja nemad on ilmselgelt Itaalia päritoluga, sellepärast et armastavad nad pastat teha ja välja näevad ka nad sellised meelepäraseid ja äärmiselt temperamentsed. Et kuidas sa nende teema lahendasid. Haifa rääkisid pikka juttu ette ära, eks ikka ka niimoodi itaaliapäraselt. Jovanni on, on ju ka mees, kes leiutajatekülas püüab siis liblikavõrguga kinni raadiolained ja sellega seoses on seal suurem, suurem dringeld rangele, nii et noh, see väljendub ka muusikas. Ja temal on ju kange kange armastus kööginõude vastu ka teile Fekis tegelikult ütleme nii, et kui naine tahab hakata suppi keetma, siis ta märkab, et absoluutselt kõik tema potid on jälle kuskile uude leiutisse haaratud, nii et küll on seest nagu jahutava morsi purskkaev tulnud või tõesti nagu sa ennegi mainisid raadioid mida iganes, aga siis peale vanniteema kuulamist, võib-olla siis räägiks natukene nendest erinevatest leiutajate leiutistest. Kuna küla kõige olulisemaks tegevuseks on leiutamine sellepärast et ühest küljest nad elavad nagu 20. sajandi alguses puudub elekter, on selline suhteliselt arhailine keskkond, siis kõikide elanike põhimureks või põhirõõmuks on, kui tehakse leiutis, mis on kasulik just nimelt külaelanikele, see, mis aitab neid igapäeva toimetustes edasi elada, rõõmsameelsemad leiutamine tegelikult ühest küljest on igapäevategevus, aga teisest küljest on ta ka selline väga loominguline tegevus. Et see ongi nende inimeste nagu maailm, et nad ei tahagi mitte millegi muuga tegeleda. Et nad ei armasta sporti ja, ja, ja tegelikult suurt vist raamatuid ka seal ei loe. Et noh, see on nende, ütleme põhiteema. Oot Mati, kes lendas ära vasaraga? Mati oli erand ja sellega pärast seda oli, ütleme selline spordi tegemine oli aut, et tegelikult ju seal ju tuleb sisse judo teema, mis on ju spordiala, aga külaelanikud vaatavad, suudavad mitte kui spordiala, vaid kuut leiutist, judoheidete asemele on võimalik ka oma igapäevaelu väga mõnusaks mugavamaks teha. Sest see on tõepoolest väga-väga vaimukalt läbi viidud teema, see džuudo teema sellepärast et mis on suudas, esimene asi, nagu ütleb Sosooma külaelanikud kõik kummardavad ja vana karu, kes kõiki asju kogu aeg kaotab, see leiab oma kammi üles ja ja nii edasi, kuni lõpuks selgub, et ta oli isegi oma naise üles leidnud. Liigud siia, tänud suuda esimesele võttele, nii et ka see on hästi sihuke värske vaatenurk spordile või, või eksid suuda, ongi natukene võib-olla rohkem kui tavaline sport, et, aga see on ka jälle üks üks väga tore ja värske üllatus, sest kogu see film ongi täis suuri ja meeldivaid ootamatuid, et üllatusi, sest, sest enamus ju tahavad kangesti põnevat filmi teha, aga, aga kuidagi ei tule nagu need põnevad süžeed t välja. Aga, aga selles filmis minu arvates on väga hästi need välja tulnud, sest film algab ka täiesti ootamatu tult. Pealkiri on leiutajateküla Lotte, aga kes ilmub ekraanile, see jäägu siis nende vaadata, kes, kes kinno lähevad. Nii et see alguses ka ikkagi päris suur üllatus või siis lõpus, kus seltskond, et sõidab Jaapanisse judovõistlustele ja, ja kõik on väga pidulikke maandutakse maha ja jälle on suur üllatus, täiesti ootamatu ja minu meelest väga vaimukas lahendus, aga aga noh, seda, seda nagu inimesed siis kinno vaatama. Heiki Ernits ja Janno Põldma on deklareerinud mitmeidki kordi, et nemad teevad vägivallatuid filme. Et nende filmides puudub selline selge hea ja kurja vastandamine, et ei ole, maailm ei ole must ja valge et kuskil ta on alati mingite väikeste pooltoonidega. Kas tõesti ka selles filmis on väga palju seiklusi erinevaid juhtumisi aga noh, sellist tüüpilist jalaga tagumikku nalja seal üldse pole. Et kuivõrd tegelikult noh, ütleme selline dramaturgia või selline filmi ülesehitus sind mõjutama. Tähendab film filmiks ma mõtlen laiemalt ka väljaspool filmi ikkagi see noh, üldse vägivallast hoidumise idee on ju teema, mis on inimkonna helgemate peade jutlustes ju läbi aegade olnud. Ja sellest on palju räägitud, aga kahjuks ei ole piisavalt, et inimkond sellest õppust võtta, nii et kui nüüd seda teemat laiendada, siis, siis on see tõepoolest eriti suur ja avar teema, aga mul on ka väga-väga hea meel selle üle, et ikkagi leidub veel inimesi kes seda ka teevad. Poolest, kui õhtul telekas lahti keerata, siis on vahetevahel võimatu leida kanalit, kus, kus parasjagu kedagi vereloigust ei lohistata ta ära või kus ei käigi metsikud plahvatused ja tapmine, tagaajamine ja kogu aeg on, on ainult üks tohutu vägivald. Vägivald on alati olnud ja ilmselt jääb aga edaspidi maailma. Aga ma ei arva seda, et kui me telekast ja ka kinos vaatame vägivalla filme, et siis kuidagi inimesi nagu paremaks teeb või või edasi, tähendab küll, aga kindlasti selline kunst teeb inimesi paremaks ja aitab edasi, mis paneb rõhu ikkagi vägivallavabade lahenduste suunas. Ja noh, praktiliselt on ikkagi alati võimalik situatsioone ka ilma vägivallata lahendada. Nende filmides on ka väga tugevalt alati esindatud laste noh, kirjandus või folkloor, eks ju, et, et väga palju selleski filmis on nalju, mõistatusi, sõnamänge, et kas sa, ütleme, filmimuusika puhul kasutasid ka ütleme selliseid folkloor, seid, teemasid või see tundub ehk olevat liigne kordus või? Folkloor, see on üldse üks äraütlemata põnev teema ja lai teema tegelikult mul on juba ammustest aegadest ka kodus väga palju idamuusikat ja Aafrika muusikat ja ma olen nii-öelda etnilist muusikat, et ikkagi ka uurinud ja puurinud läbi aegade. Mis on nagu huvitav resümee sellest kõigest, et ühest küljest tundub kõige erineva, on pillide välimus, pillid väliselt kõige erinevam, aga igal pool on ikka mingid trummid, mingid flöödid ja nii edasi mingid keelpillid. Aga hämmastav on see, mida edasi aeg läheb, seda rohkem nagu taipad, et tegelikult on rahvamuusika igal pool enam-vähem ühesugune. Ja miks see nii on, põhjus lihtne inimesed on füsioloogiliselt. Ta on ikkagi väga sarnased, kõigil on süda, eks ole, süda tuksub, tuks tuks tuks umbes samas tempos inimene erutub, tuksub süda kiiremini vereringe ja nii edasi. Nii et inimese koostis ja ka taju võimalused panevad paika selle, mida, nagu inimene ootab, ka helide maailmast. Nii et see on nüüd niisugune üldisem jutt, aga noh, rahvamuusika, mis, mis on rahvamuusikaks peamine omadus, on see, et ta on lihtne. Ja kindlasti selles mõttes on ka selle filmimuusika rahvamuusikaliik. Ma ei ole siin muidugi jälginud ega järginud ühegi rahva konkreetseid ütleme konkreetselt, ma ei tea seal Itaalia või, või mõne muu rahva rahvamuusikat, nüüd otseselt, aga, aga no mingisugused väiksed vihjed, väiksed nik, et sinna-tännapoole ja ikkagi ikkagi ka Filmis kõlavad mitmed laulud, üks nendest siis ütleme see põhiline vast loodetavasti kõige mängitum on Liisi Koiksoni poolt esitatud Lotte laul siis on filmis ka veel võimalik kuulda Renard kauppersi häält ja ta on ise kaks laulu sinna. Tänud ja samas ka Marko Matvere poolt esitatud. Kas Mati rännumehe laul, mis on äärmiselt vaimukas, aga filmis esitatud, tahab Lotte häält? Evelin Pang ja Liisi Koiksoni valisid sa Lotte laulu laulma. Kas see oli sinu kohene ja selline instinktiivne valik? Nii jah, suhteliselt oli veel ka teisi kandidaate, aga lõpuks Janno Põldma jäigiga arutasime neid kandidaate ja ja ma arvan, et Liisi on väga hea tegija, selles. Selles vääris ehk siis aga ja laulja ega tal nüüd nihukest suurt tooperi häält ei ole, aga seda soojem ja inimlikum. Ta on selline laulja, kes kuidagi tuleb oma häälega poeb inimesel nii-öelda põue. Ja eks selliseid lauljaid ole ikka vaja. Ja eks see tegelikult ole ka meie LOTE ju loomus, et istuma soojuse siirusega maailma paremaks muuta. Aga ma tänan, Sven sind selle intervjuu eest ja ma täna on tegelikult selle suurepärase filmimuusika eest. Mis sa tegid leiutajateküla Lottele ja eks ma arvan, meie head kuulajadki ühinevad ja tahavad sind tänada kõikide nende suurepäraste filmi muusikate eest, mida sa oled loonud selle pika ja viljaka karjääri jooksul ja lõpetasimegi selle saate Lotte lauluga, mille esitab meile siis Liisi Koikson. Mina tänan teid kuulamast. Me kohtume taas kuskil kuu aja pärast ja kasutage siis võimalust ja käige kinodes. Tundke rõõmu koos Lottega stuudios oli Riina sildas. Tänan teid kuulamast. Ja mina olen, polegi öelda, tuleb tulemi. Ja mida pole, seda pole, kelleni pole. Ole, tule oleks. Tule jälitame.