Tere taas kõigile filmihuvilistele, meie tänase saate teema ei ole nüüd otseselt nendest filmidest, mis paanidel jooksevad, vaid tegelikult Ta on sellest, kuidas need filmid ühel või teisel moel lõpuks sinna jõuavad. Ja nimelt on meie tänase saate külaliseks kolm noort filmi tegijad, kes õpivad erinevates Euroopa ülikoolides. Või on juba need ülikoolid lõpetanud ja on õppinud seal filmitegemist ühel või teisel moel. Ja ma alustaksin siis tee tutvustamist. Nimelt on siis meil kolm külalistena ja alustaksin Maria Ulfsak rippovastki siis õppis, ma nüüd ütlen inglise keeles University Porovik ja eesti keeles siis on see Vorwicki ülikool ja teine saatekülaline, on siis Kristjan-Jaak, Nuudi, praegusel hetkel Londonis National film Tšiilis kuulis ehk siis eesti keelde panduna, on see siis rahvuslik filmi ja televisioonikool ja taiemmargus õpib balti filmi ja meediakoolis. Kõigepealt siis tere tulemast kõigile rõõmsameelsetele üliõpilastele. Ja võib-olla alustaks koolide tutvustamisega, ega siis kõige tuntum nendest võib-olla on tõesti siin balti filmi- ja meediakool meie kuulaja, et teleaga kindlasti on paljud kuulnud ka Londoni ülikoolist ja, ja Londoni filmikoolist midagi, aga Maria räägib võib-olla mõne sõnaga voolu wikist, et kus see üldse asub, et mis maailma otsas ja mis ülikool see selline on? Oli ka niisugune lugu, et alguses tekkis mul idee minna Inglismaale õppima ja proovisin tervesse hulka tervesse hulka kolme erinevasse ülikooli nii Londonisse kui ka teistesse Inglismaa otsadesse, kus tundus, et see programm oli mulle sobilik ja sain nendesse kõigisse ka sisse, aga siis õnnestus kohtuda ühe härrasmehega kes on filmiteadlane ja kes tingimata nõudis, et ma läheksin just sinna ülikooli, millest ma enne polnud midagi kuulnud ja hakkasin uurima ja selgus, et see reputatsiooni järgi on niisugune Euroopa üks kõvemaid kohti, kus õppida sellest ja ei ole nagu film Stadis ehk siis filmiuuringud. Ja saatsin sinna paberid ära, kuna seal ei ole siukseid kindlaid tähtaegu, vaid vaadatakse lihtsalt kandidaatide taseme järgi, kas võtavad sisse või ei kuidagi läks nii õnneks, et õnnestus sinna sisse saada. Iseenesest see on, peetakse Inglismaa nii-öelda kõige paremaks provintsi ülikooliks, selles üldises ülikoolide edetabelis on ta kuskil seal kuuendal kohal. Ta asub umbes tunni kaugusel Londonist, nii et no enam-vähem London ikka. Aga sina. Tuntud tegelikult noh, enne ülikooli ütleme et seal oli tuntud filmiajakirjanikuna, sa tundsid ilmselt, et sul on nagu vajadus lihtsalt ütleme ennast täiendada filmiteooria siis valdkonnas, et see andis selle tõuke nagu otsides ülikooli Eestis põhimõtteliselt seda asja nagu mida, nagu kuskil ei saa. Otseselt vähemasti ei ole küll mingisuguseid selliseid võimalusi. Et jah, võib-olla Tatjana ilmanovis kunagi sellise filmiajaloolasena mas eriharidust ja Tiina Lokk on õppinud kikkis aga see on ka tegelikult noh, suurtes piirides nagu kõiki, et enam-vähem, et mul õnnestus õppida filmisemiootika Tartu Ülikoolis või siiski see maa nagu päris tühi, aga ütle mulle seda, Filmsed jalis see tähendab ikkagi ütleme sellist nagu filmib teooriat, kuidas sa iseloomustaksid üldse seda kateedrit või et missuguse suunitlusega see oli? See on suur ülikool, kus ei õpetata põhimõtteliselt filmi režissööriks ega operaatoriks ka mingisuguseid selliseid praktilisi erialasid, vaid see on ikkagi nagu akadeemiline distsipliin. Enamus inimesi, kes seal magistrikraadi siis minuga koos õppisid, olid juba pinud Films talis eriala neli aastat, nii et nendega võrreldes panin muidugi paras tumba, aga vähemalt tundsin, et olen õigel teel. Ma iseenesest ei ole seotud filmi kriitikaga absoluutselt, vaid pigem üldises ülikooli kontekstis asetub ta kuhugi semiootika filosoofia ja kunstiteaduse vahele. Et ennekõike nende asjadega seotud. Aga selleks, et sinna sisse saada, mis tüüpi eksamid ja mis tüüpi teste pidi tegema? No ma saatsin neile terve hunniku oma eesti keeles ilmunud filmi kirjutisi, mis ta oli siis inglise keelde tõlgitud, ja kuna ma olen osalenud mingisugustel täienduskoolitustel ja kursustel, siis see mõjutas ja siis mul olid päris head soovitajad nii akadeemiliselt kui ka erialaselt ja siis toimimist telefoni teel vestlused ja pinniti, pinniti ja lõpuks No palju õnne, aga nüüd on kool selja taga ka, eks ole, juba aasta aega kuskil. Ja mul oli lõpetamine jaanuari lõpus need ja siis on üle antud diplom, ülejäänud väga uhke diplom, kuhu on peale kirjutatud Master of Arts mille panin punase raami sisse ja laua peale ja vaatan seda. No palju õnne. Kristian Jaak, aga, aga sulle on praegu veel ülikooli lõpetamine ees, kui kaua sa oled õppinud Londoni rahvuslikus filmi- ja telekoolis, kui nii võib öelda? Ehk siis tegelikult see ei ole nagu Londoni filmikooslusest, Londoni filmikool on täiesti teine kool. See on see kool asub Londonist väljas, seal National film and televisioon, sku täpne nimetus on õppinud poolteist aastat praeguse hetkega ja lõpetan järgmise, noh, jõuludega on nagu kõik läbi, eks ole, ja lõputseremoonia märtsis. Aga tegemist on rahvusliku ülikooli ja siis mis tähendab, et see on noh, ma kujutan ette, et meil siin Tartu ja tundub ka olevat väga rahvuslik, et, et sellest on ülikoolide õliga Nad väidavad, et see on osa rajal kollatšovaarista sellest Londoni koolist hakata noh, see, mis ta on täiesti iseseisev kolledž, et ta nii palju minu jaoks kuulub sinna raal kolledzi hulka, et me saame samasuguseid discante äpistoris kui rajal kolledži õpilased. Et muud vahet ei ole, ma ei tea, mis sinna diplaviale kirjutatakse, mis nagu täpselt asi. Erinevalt marjast on sul selline praktilise loomuga õppe, võib öelda niimoodi, et sa oled sellises osakonnas nagu sina Matjograhvimise, siis kinematograafia, mis peaks olema siis operaatori väljaõpe. Et mille järgi sina oma valikuid tegid, et sinna just õppima minna? Noh peale peda lõpetamist nagu tundus, et midagi jäi nagu puudu ja ega ma ei teadnudki ju, et on üldse piss kooli üldse olemas on, eks ole, et Nathan Los Angeleses on Faya Lotman, Peda lõpetamise ajal proovis sinna inglise kool ja siis ma mõtlesin, noh, lahe ka, et võiks ka proovida, et ma sain teada, et seal ei vajata inglise keele taifel tõesti neid asju, et see ei ole nagu ja mu tugevam külg grammatika just eriti. Ja mõtlesin, et proovin siis mul oli alternatiiv või nagu sinna Famusse trahas rahasse sinna mingi aastane kursus, kus teine Kurzemaid, Mart Taniel õppis. Et ma just mõtlesin, et proovin, vahet ei ole, et tükki küljest ära ei võta. Proovimine. Vaata, jäid eriti ei anna, aga tegelikult kui suur see konkurss oli, sinna, sinna võetakse igale erialale ja seal on kõik distsipliini, mis filmi tegemisega on seotud, välja arvatud grimeerijad. Sinna võetakse igal erialal kuus inimest üle maailma ja operaatoreid kandideeris. Muidu räägivad, tollel aastal oli eriti suur konkurss, mingi 300 oli nagu tahtjaid. Võlusid pildikeelega ma ei tea, ma olen tagantjärgi mõelda, mingid on mingid kvoodid, et võtame nii palju mustanahalisi, nii palju idaeurooplasi, nii palju neid ja neid, et see on väga. Seda niikuinii isegi sealt kuidagi läbi pääseda. Kristjan. Mis sa saatsid neile siis? Katsed olid siis niimoodi, et tõi täita avaldus hästi, mingid pikad jutud ja hästi nagu mõttega, et miks see eriala kindlasti ei soovitanud kandideerida kahte eriala, et seda mul ei olnud plaanis ka, aga, aga tihtilugu nagu inimesed ülikooli lähevad, sammutan. Ah, võtan keemia ja filosoofia ka, et vaatab, kumba saada. Nii ei tohiks juhtuda, et sa lähed ikka omarja lõppema. Saatsin neile shouriili, mis võis olla kuni 15 minutit. Ja siis sellele järgnes nagu pikk ootamise aeg, mingi kolm kuud ma juba ära unustanud, ma sinna üldse proovisin, tuli email, et tulge nüüd vestlusele, eks ole, et järgmine on reedel kell 11 20 olema. Siis läksin kohale, täpselt õigel ajal ei jäänud hiljaks ja siis oli vestlusvestlus oli 20 minutit, siis ootasin veel kaks nädalat, siis tuli vastus, et nüüd saate järgmisse vooru, mis on workshop, peate tulema viieks päevaks kohale ja Workshop maksab nii ja nii palju, eks ole, et nad selles mõttes igal asjal on eelarve ja iga asi maksab. Joosep oli siis kolm päeva, mis lõppes väiks jälle mingi kirjatööga. Ja siis otsin jälle mingi kolm nädalatest, enne kui tuli vastus nagu et selles mõttes nagu päris tihe, no ütleme, et vestlusele sai 25 300-st kahjuks õpilasi 12 või 11 oli meil vist keegi vist jäi tulemata. Ja kuus sai nagu sisse. Nii et päris kõvasti kulusid Eesti õhupileteid siis nagu seitsme seal küll. Aga kui nüüd rääkida meie kolmandast külalisest taime margusest, siis ka sinu puhul on tegemist magistriõppega. Õpid balti filmi ja meediakoolis andmist laiemalt, nagu filmiõpe on seal see nimetus, jah, see on rahvusvaheline filmiõpe. Sina tulid võib-olla teiselt alalt natukene, sest Christian jaak õppis Pedas ju ka tegelikult filmi eriala ja Maria ju samamoodi tegelikult ajakirjandust, aga sina tulid hoopiski turundusest, et kuskil mujal sfäärist natukene, kuidas see sinu valik üldse toimus, et, et miks sa otsustasid minna filmikooli ja miks sa valisid just balti filmi ja meediakooli? No selles mõttes, et mingite noh, nagu sellist erilist kaalumist ei olnud, et ma olen selline klassikaline näide, kus sõber läks, kutsus kaasa ja siis alguses proovisin üldse bakalaureuseõppesse sellepärast, et noh, ma olingi nagu TTÜs lõpetanud ärikorralduse eriala, mis on nagu suht teisest valdkonnast, siis ma tegin kõik need katsed seal ära. Ja siis suunati mind hoopis magistriõppes, et see rahvusvaheline filmikunsti eriala õppetool avatigi nagu sellest aastast, nii et me oleme nagu põhimõtteliselt esimene lend, nüüd aga see kool nagu Tõmbas sind sellega, et tahtsin minna filmi õppima või mis oli sinu jaoks domineerivaks üldiselt nagu täiesti, nagu sa ütlesid, et sõber läks ja mina ka. Tegelikult selles koolis õpetatakse lisaks filmikunstile ka meediat aga, aga mulle kindlasti tundesse filmivaldkond nagu huvitavam, sellepärast et selles mõttes, kui Sagan turunduse vallas töötad, siis reklaamfilm, millega ma igapäevaselt kokku puutusin, selle tootmine noh, mõnes mõttes nagu on nagu sarnane sellega. Aga ma valisin nagu selle kooli noh, ühelt poolt selle järgi, et, et mulle õppeprogramm tundus huvitav ja teiselt poolt ka selle järgi, et ta tundus nagu noh, regioonis suhteliselt ainus ja kuna ümberkorraldused olid nagu sellised, et enam ei olnud sellist üldist režii eriala vaid sa said tõesti valida, et noh, mina õpin nagu produtsendiks. Et selline erialade valik oli nagu esmakordne, et siis ma arvan, et selle järgi see otsas langeski. Aga noh, ma olen selles suhtes väga rahul, et magistriõpe nagu ainsana rahvusvaheline bakalaureuseõpe on siiski puhtalt nagu eestikeskne. Aga ma saan aru tegelikult, et mõnes mõttes on see Tallinnas asuv balti filmi- ja meediakool ja ütleme, rahvuslik filmi ja telekool Inglismaal noh, veidi sarnased vist nõnda nagu grupipõhiselt kokku pandud, et selles mõttes, et on nagu filmigrupp, et alustades produtsendid, siis režissöör, siis operaator, helilooja. Et meil on sound disainer ja lisaks kusjuures on ka filmiteooria eriala, nii et, et see eriala on nagu täitsa kaetud ja pluss veel stsenaristika. Selge niisugune grupi põhimõttele ja teil oli siis ilmselt nagu siis veel. Loojad ja kunstnikud, monteerija. Ja siis on eraldi, on mingi lühikursused, platsi helimehed ja digital tõuspraksin. Spetšelaseks. Kuidas need loengud käivad selles mõttes, et elan kindlasti ühised teoorialoengud ja siis on, ütleme praktilised osad siis nagu jagatakse gruppidesse või kuidas ta üldse nagu õppida ja töötada. Mõtlen selle grupi põhimõttelt. Ja meil on ühised sellised nii-öelda baasained sest noh, magistriõppes tegelikult eeldatakse seda, et sul on mingi tase, praktiline kogemus nagu olemas. Et on selliseid üldained, mis on kogu kursusele nagu koos, aga siis eraldi on veel puhtalt nagu erialapõhised nii-öelda valdkonna ained. No kuivõrd rahvusvahelised on need koolid, et Maria, et kas seal oli põhiliselt inglismaalt pärit õppejõud või, või oli see seltskond suhteliselt rahvusvaheline tee ülikoolis vormigis? Meie ülikoolis olid ikkagi inglise õppejõud ja siis hetkeseisuga tõenäoliselt Inglise parimad õppejõud vähemalt maine järgi, ausalt öeldes ka praktiliselt oli seda tunda, aga seal kaks nagu kõige kesksemalt õppejõudu Ajakirjades nagu positiiv ja saitensound, kaasautorid ja palju raamatuid avaldanud, et nad just sellel aastal, kui ma lõpetasin, kolisid ümber Londonis King's kolledžist, mis on nüüd nagu uus tähtis kool sellel erialal, mida nad üles hakkasid töötama. Aga õppejõud olid ikka kõik inglased. Aga üliõpilased peale minu oli üks rumeenia tüdruk, kes tegi juba teist magistrikraadi ja siis üks india tüdruk ja Kaczyna tüdrukut 15-st grupist, aga ülejäänud olid kõik inglased. Aga missuguseid, nagu väljundit tegelikult see ülikool nendele inimestele pakub, et minu kogemus on tõesti nagu inglise ülikoolidega ilukirjanduslik David loodi lugedes nagu kus selliselt mõnus, irooniline, selle akadeemiline pilk sellele ülikoolindusele. Aga teisest küljest muidugi teades, et ja noh, Inglismaal vaieldamatult on üks kõige tugevamaid filmiteooriaid ja, ja, ja see on ka selle poolest hea, et nagu läheb massidesse läheb elavuse, Briti filmiinstituudi erinevate väljaannete enda raamatukogudel on suurepäraste raamatu, mis nad loovad, et noh, mitte ainult nagu siis raamatu kirjutiste teooria põhjal, vaid ka nagu filmikollektsioonide põhjal ja rääkimata sellest väljaandest nakkus, hidden, tsoon, kus sa võid tõesti nautida suurepärast keelt ja sellise suurepärast taset, mida nad nagu pakuvad. Aga no ütleme niimoodi, et kui kasutada kõike seda, seda kogemust ja seda pagasit, mille sa seal omandasid kuidas seda projitseerida nagu Eestis, et mida, nagu Eestis saab sellega nagu reaalselt ära teha. Minule. Tunduvalt lihtsam kui mu kursusekaaslastel, kuna minul on Eestis oli olemas juba karjäär filmiajakirjanikuna ja seal koolis käia, siis ma lihtsalt sain kinnitust sellele, et ma olen õigel teel ja sain haridust juurde, enesekindlust juurde ja teen edasi sama asja, mida ma enne tegin, teen seda lihtsalt edasi paremini. Aga mu kursusekaaslastel on selles mõttes tunduvalt raskem, et nad on Inglismaal, nad on õppinud juba neli aastat erialafilm Stadis, millest põhimõtteliselt nende vanemad ei saa enam aru, millestki räägivad siis nad käivad veel magistrikraadis ka ja, ja siis need, kes on eriti targad, lähevad doktorantuuri ja istuvad veel viis aastat kuskil arhiivis ja uurivad näiteks 31. aasta prantsuse filmikunsti, aga ainult Põhja-Pariisist pärit filmisest lõunal Pariisist pärit filmi on täielik mask, no umbes midagi sellist, et see nii spetsiifiliseks juba lõpuks läheb, et noh, keegi ei saa või noh, mida nad teevad, need, kes koos minuga ära lõpetasid, selle õppimise neil on ikka päris raske mingit kohta leida, mis oleks erialaga seotud, sest konkurentsi nii kohutavalt tihe ja see oleks kellegi unelmate töö, kui ta saaks kuskil ajalehes kasvõi kohvi viia sellele, kes filmist kirjutab. Meil teisel pool. Ongi see, et mis ma rääkisin ka tõsis filmi Instituudi väljaannetest, et meil on tegelikult absoluutselt täielik põud klimi alastest ütleme, teoreetilistest kirjutistest, et noh, ainukene asi, mis meil on teater, muusika, kino kus siis olev teine maa nagu oma pideva järjekindlusega kogub sellelt autoritelt neid lugusid, noh, kes on nõus täiesti olematu honorari eest ikkagi kirjutama neid aastaid ja aastaid ja aastaid ja siis ongi kõik tegelikult noh, ja siis on muidugi noh, ma mõtlen filmi ajakirjandus kui selline on olemas, aga ütleme, et noh, mis oli filmi teoreetiline viimane raamat, mis ilmus Eestis. Nii. Noored Juri Lotmani filmisemiootika. Aga kui see välja aastal 2000 alla ja just nimelt, et ja, ja suurtes piirides nagu sellega piirnebki kõik, eks ole. Ei no teater, muusika, kino on ka selline asi, et minu arvates need ilmusse aprillinumber ja seal sees oli artikkel vist sellest animentitriimsist toimus PÖFFi raames novembris. Nii et tubli poole, Astana mahajäämus on seal kohati sellest, mis juhtunud on, et see, mis ajaleht de lõpus ilmub, see ka kohati ei kõlba mitte kuhugi ja kohati on jälle väga häid asju väga ebaühtlane tase. Aga sul on küll, ütleme, tegevusvaldkond ja põld enam kui lai, vist ilmselt, et noh, millest iganes võiks kirjutada, eks ole, et puudub täiesti eesti rahvusFilmagraafia pole siukest asja olemaski. Rääkimata mingitest tõsisematest, ütleme, eesti filmiuuringutest, eks ju, et, et see kõik töö on tegemata, niiet varia rikarjääravad, mis sa siin teed. Aga, aga kuidas sina tunnen ennast, Kristian Jaak, et nüüd sul on kool ka juba kergelt lõpetamisel ja, ja noh, ei saa öelda, et sa nüüd õppisid seal nüüd ütleme selliseks operaatoriks, et see oskus oli sul ju olemas, et mida sa ise nagu tunnetad, et kuidas hea ennast positsioneerinud, nagu mina sain aruanne, on see äärmiselt rahvusvaheline seltskond, kus sa liigud kellega sa nagu koos levid, et see filmigrupp ei ole nagu väga nii-öelda inglismanni põhinevaid, et teil on ka teisi inimesi seal mujalt maanteed, et missugused need väljundid on teiega? Hoolist no seda saaks öelda nagu peale kooli nagu isiklikul kogemusel, aga mis autoritest räägitud, kes on lõpetanud, eks ole, meil on seal nagu päris, kõvasid nimesi alates Radio tiigimsist, eks ole. Et meil õppe üks õppejõud rääkis, et ühesõnaga, ta ei saanud ise meile tulla mingit workshop tegema, paar päeva vaja kedagi asendada ja siis nad helistasid viimase kolme aasta kõik lõpetajad läbi. Ja kõik olid nagu tööl, et seda muret ei ole. See ei ole nagu selline tööd, nüüd lähed ja täidad mingit lünka, mis on ajaloos nagu marja saab teha, eks ole, meie töö on lihtsalt, et sa lähed ja teenid leiba ja ja elatud sellest, et ka, või siis kunsti. Et see on nagu teistmoodi. Aga räägi mulle natukene nendest õppejõududest ja nendest üliõpilast, et kuivõrd rahvusvaheline see seltskond see filmigrupipõhiselt ja ehitatakse üles. No meil on nagu kahte moodi need õpingud, et madal tavaliselt näeb välja nii, et esimene aastat esmaspäeviti on screen aas, mis on siis täiesti mingi teine õppejõud või kes kutsub mingi kolmanda venna rääkima. Seal on igast huvitavaid asju, oleme vaadanud tummfilme, klaverimängija saalis seda õiget feelingut saada ja ja nii edasi, ja nii edasi, siis esmaspäeva õhtuti sõidetakse Londonisse suurde kinno, silmal lugu, yerr, kus on jälle mingi film, eks ole, et kas on täiesti mingi tummfilm klaveriga või kuni viimati vaatasime žainingist 35 koopia pealt vaadata suurelt ekraanilt nagu midagi muud kui VHS-i laenutada. Ja siis õpingud on ise niimoodi, et on nagu workshop i baasidel. On kahte sorti workshop il, et me oleme kuus operaatorit, teeme koos, mingid workshop tuleb umbes pilli, Williams või kes iganes mingit väikest sutsu tegema meiega paarinädalast. Nagu teooriaosa, võib-olla pool päeva kuni päev, eks ju, räägitakse, et vot see, see pirn, see lamp, see teeb sellist valgust. Ja, aga see on nagu niisugune, et seal vist need, kes ei ole enne teinud leiasse, need saavad teada, ülem nagu enamus, nagu on kõiki asju teinud ja siis teistmoodi workshop pidanud niimoodi, kus pannakse mõtteliselt aasta jooksul TV3 filmi, eks ole, Sammer Fiction, Winter Fiction ja seal vahel midagi veel. Lühimängufilm just, ja iga kord on sul uus režissöör ja need tiimid nagu vahetuvad, et sa kuranguus režissööri kuus operaatorilt iga kuus inimest siis kõik, kõik vahetuvad kogu aeg. Et see on niisugune süsteem, aga ütleme, üks kolmandik on nagu väljaspool Inglismaad. Õppejõud, enamus on nagu inglased, aga aga just meie osakonna õppejõud on kõik inglased, britid, aga nad kõik töötavad inimesed ja keegi ei ole nagu, et teeb iga päev kaheksast viieni koolis õpetamas, kõik on nagu jäävad tööd, krigisevad filme kogu aeg. Kes käib seal New Yorgi vahet mingeid Joldersi reklaame tegemas ja kes, kes tuleb just Aafrikast ja nii edasi ja nii edasi, nii elav atmosfäär hästi selles mõttes, et kõik ei ole kõigile nagu teoreetik või noh, nad ise ütlevad ka, ma ei oska teile õpetada. Me saame näidata, kuidas meie teeme, et see on teie valida, kas te nagu teete moodi või mõtete oma versiooni välja oluline on see, mida te ütlete selle kaadriga. Siis on õudselt hea küsimus tegelikult, et võrdle palun, Eesti pedagoog oli neid võimalusi ja nüüd seda Inglismaa kooli. Mind kohe huvitab see vastus. No põhiline vahe on nagu tehnilises faasis, et, et siin ei olnud sellel ajal mitte midagi sellist, mis on seal olemas, eks ole, et ka praktiline võimalus filmi peale filmida. Tallinna Pedagoogilise Ülikooli filmi ja video õppetoolis puudus, jah, me korra käisime filmikaameraid vaatamas sel ajal firmas Tallinnas, aga põhimõtteliselt see oli kõik nagu. Neidki pole üks 35 millimeetrini kaamera, on olemas film servisesse, seegi väga vana ja väga lugu. Siin on jällegi see, ma arvan, et see teoreetiline baas nagu, mis on tulnud Siitan nagu aidanud küll seal kaasa, et sa nagu just see, kuidas, kuidas nagu loole lähenenud, et seal tihtilugu on lähenenud hästi näitlejakeskselt, aga, aga mitte visuaalselt nagu see nagu ressoride viga või mitte viga, aga režissööride probleem nagu seenele Siitunud. Nii et ma arvan, mingid kontseptuaalsed erinevused on olemas täiesti. Ei, seda küll, üks on nagu teoreetiline ja teine on praktiline, see ongi nagu põhivahel. Ja aga noh, teisest küljest muidugi Inglismaal on absoluutne selline tipptehnoloogia, mõtlen ka filmikaamerates ja filmitehnikas, siis see kindlasti annab ju selliseid päris hea ülevaate siis siin ju kohapeal ka inimesed kogu aeg nuputavad, et noh, mis kaameraga võiks nagu üles filmi võtta, et, et kas siis nüüd jääda traditsioonilise 35 filmilindi juurde või siis noh, et HD kaamerad, missuguseid haadi, kaamera, kus neid saab vaadata ja nii edasi ja nii edasi. Ja tegelikult see võimalus on nagu äärmiselt ahtake siin sellepärast et noh, ütleme ka neid laenutajaid ei ole nii palju, et tulevad, ütleme, Soome mõned firmad oma oma tehnikaga ja, ja see on ka nagu praktiliselt kõik võib olla ka kuskilt Saksamaalt, aga siiski sellist nagu ülevaatlikku asja ei ole ja Venemaal, kus neil võimalus on tegelikult väga suured, et ta siiski on nagu natukene liiga keeruline ja suhteliselt kinnine süsteem, et nendega nii väga vabalt suhelda. Aga taimi, räägi meile siis balti filmi ja meediakoolist, et kuivõrd rahvusvaheline seltskond seal on, neid tegelikult ju järgi otsustades on juba kolme Baltimaa peale tehtud kool ja kindlasti Põhjamaadest ka mõni üliõpilane. Ikka oja, meil on, vähemalt pooled kursusel on eestlased, noh see vist on nagu see paratamatus, et seal, kus kool asub, sealt on ka kõige rohkem õpilasi. Meil on kursusel mingi 30 tudengit, siis noh, üks ma arvan jah, mingi pooled on eestlased. Siis mindi kümmekond on, ma arvan lätlased ja siis Leedust reaalselt on ainult üks inimene, et selles mõttes nagu kuidagi nihkes on see asi. Aga meil on veel. Lisaks on üks tudeng Iisraelist ja üks tudeng Venemaalt ja üks tudeng Norrast, nii et et selles mõttes on natukene lisa nagu väljastpoolt Balti riike. Aga need üliõpilased, kes õpivad, nad planeerivad ikka ilmselt ju kodumaale tagasi naasta ja, ja absoluutselt seda kindlasti. Ja selles mõttes on ju väga hea tegelikult, et need sellised rahvusvahelised suhted, et ilmselt nagu säilivad ja neid on võimalik arendada ja siis lõppkokkuvõttes ikkagi kaastoota inimestega, kellega sa oled nagu koos õppinud, et mis see tundub küll olevat, et veri on paksem kui vesi, eks ju. Et sa oled nagu käinud nagu läbi tulest ja veest ja teinud mõnegi filmi koos, et teil samamoodi filmigrupid moodustuvad ilmselt samamoodi nagu Kristjan Jaak rääkis ka, et sa pead tegema erinevate režissööridega ja erinevate operaatoritega. Seda küll, et meil on nagu pool hästi sellisele praktilisele kogemusele suunatud, et näiteks eelmine semester noh, kuna produtsent on kaks korda vähem kui režissööre, siis. Ma provotseerisin eelmine semester neli lühifilmi nagu noh, nii palju kui mina olen noh, ala filmi tudengitega nagu mujal Euroopas nagu suhelnud, siis see on nagu väga kõva sõna. Ja see läheb nagu selles mõttes sama joru sedasi, et et ka see semester, ma pean neli filmi produtseerima. Et kui ma nagu ühtegi filmi pole produtseerinud, siis vähemalt koolis ma saan neid lühifilme nagu päris palju teha. Aga koolirahadega? Ja noh, alguses oli isegi see, see oli nagu hea nali, et alguses üldse mingeid rahasid pidime tootma hakkama ja siis hakati mõtlema, et aga raha oleks ka vaja aeg ja et juba oskame nagu eelnevalt küsida. Räägime nagu õppetoolijuhiga selle läbi noh, teeme nagu orienteeruvad kalkulatsioonid, et, et palju see filmitootmine võiks maksma minna. No loomulikult, see on niisugune miinimumeelarve. Sest noh, tehnika, me saame koolist, tehnikabaas on meil täiesti uus, et see on nagu väga hea. Aga jah, kõik, mis puudutab näitlejaid igasugu mõttekohti, et noh, selle, selle rahaga peab nagu toime tulema. Ja mis on suur samm edasi, siis mäletate, mingi viis kuus-seitse aastat tagasi ja filme praktiliselt see koolis ei tehtudki, noh et seal ikka nutt ja hala, et mingid lõputööd sai vähemalt ära tehtud mingites tootmisfirmades ja filmid, Need olid 50000 krooni ja, ja, ja noh, selles mõttes 100000 noh, lõpufilmide omad ja sai ära tehtud, aga nüüd see on nagu kindlasti väga palju kaasa aidanud filmil on oma tehniline baas olemas ja see on vist suhteliselt hea, et sa oled Kristjan Jaak, käinud. Kolis sinna vaatamas? Jah, ei, seal täitsa okei, lihtsalt noh, operaatorite seisukohast on alati tore, kui on rohkem mänguasju, et selles mõttes saab hakkama. Ja sul on kindlasti huvitav ka see ütleme järel tootmisots, kus tegelikult operaator on ka väga tihedalt ju kaasa löömas, et ei ole niimoodi, et võtad nii-öelda pildi purki ja siis ulatad selle kuskil laboris üle teed, seal on värvi määramine ja muud asjad. Ka, aga ma ei tea, palju seal nagu BFM-is seda tehnikat on, meil on, koolis on see õppejõud, kes juhib, on nagu üks tipptegija Inglismaal üldse, ta on nagu kogu aeg ära. Aga asjata toimivad ja, ja see tehnika, mis seal all on nagu noh, Soomes ei ole ka kõiki neid asju, mis on meil koolis olema kiired masinad nagu keeruliste võõrapäraste nimedega, ma ei hakka igaks juhuks Järeldavat mees Prantsusmaal ja Inglismaal on on vaieldamatult üks kõige kõrgemal tipptasemel kõige kallimaid maailmast. Ma just tahtsin siia lisada, et tegelikult on ta odavam kui Põhjamaades sõnud vähemalt tudengitele. Aga see sõltub praegu, kõik kogusestab ja mis sa teed ja nii ja naa. Kuidas tunned, kuidas sa oled lobi teinud? Ja, ja ilmselt on jah, tegemist mingisuguste lepingutega, sest rääkides nagu ütleme, filmitegijatega, kes on pidevalt, ütleme, filme tootma, siis tavaliselt jah, ütleme need Inglismaa järeltootmise kulud on, ütleme noh, vahetevahel ka ütleme selline viis 10 korda suuremad, kui meie regioonis. Nojah, see võib olla digitaalefektide asjade puhul lihtsa ilmutuse ja värvi määrangu puhul on see nagu sama hinnaklass või natuke odavam kui Soomes Rootsis. No kui meil raha peale läks, siis küsiksin täitsa otse, et mis maksab õppimine tee koolidesse, mis on see meistrimaks või üldse, kuidas maksusüsteem toimib balti filmi ja meedia? Koolis on rahvusvahelises õppes pool aastat 22000 Eesti krooni. Et siis aastast tuleb mingi 44000 ylesse, saad vastavalt ise nagu valida, et kuidas seda maksta soovid, et kas sa maksad nagu ühekorraga või maksad seal kuude kaupa, et, et selles osas on nagu paindlik Ja enam ei toetus ei anta, eks ole, kultuurkapitalis, mida vanasti peda üliõpilastele Ka jagati, ei Maria minu koolis oli vist aastam maks magistriprogrammis kuskil 5000 naela ehk siis 125000 krooni, aga tänu sellele, et mina sain stipendiumi British Council stseen mingi stipendiumi, siis mul oli see õppemaks veidi odavam. Ja noh, stipendium kattis ka minu elamisse ja muud kulud selles mõttes, et muidu ma oleksin võtnud oma vanemate korteri peale 30-ks aastaks laenu ja ikkagi läinud. Aga reaalselt võttes see aasta Inglismaal läheb ikkagi kuskil 250 300000 vähemalt inimesele maksma. Et see on ebanormaalselt kallis. On küll Kristjan ja kuidas sul korteri pantimisega lugu on? Kõik on nagu hästi, et ei tulnudki seda teha. Michael, jätsin need stipendiumi küsimata, siis kultuurkapital tuli vastu ja ma sain terve õppemaksu esimeseks aastaks nagu kaetud, see oli 4205 End naela, mis on ligi 100000. Kuna see on kaheaastane magister, siis teiseks aastaks on Archimedese sihtasutus, et kui sinna õigeaegselt nagu dokumendid esitada esimene mai on tähtaeg lugupeetud härra luuled, et siis on sealt võimalik saada nagu elamiskulude katmiseks ja kui sa nagu hästi küsid, siis saab ka õppemaksu maksta. Et selles mõttes vedas. Aga noh, mind on ka Eesti filmi sihtasutus toetanud, nii et aitäh. Noh, kõik need võimalused on tegelikult tõesti head kuulajad olemas, tihtipeale on tahe nagu endas kinni ja see julgus ka muidugi minna, sest ega see summa on ju tegelikult ikka päris suur just nende elamise kulud, sest ega nendes ülikoolidest vahetevahel on ühikale võimalused. Aga tihtipeale sa pead ikega korteri otsima ja mitte mingi korteri, vaid ühe toa võib-olla jagama seda kellegiga ja kõik, see ei ole nii lihtne, aga samas on, nagu ma aru saan, ikkagi see väga inglase vooding, ehk siis et tõesti tasub igal juhul ära mitte ainult see investeering nagu iseendasse, vaid ka see panus pärast tegelikult noh, eesti filmi Lukoil või filmi arengusse. Me oleme nüüd päris pikalt rääkinud sellest, et ma küsiksin veel paar küsimust teie käest, et, et kuivõrd rahul te olete oma valikuga, mis te tegite vähemasti siiamaani, et siia taimi veel pole lõpetanud, aga sa tunned, et see valik, mis leida on, on õige kahtlusi, et võiks, võiks muuta, et mis edasi saab, on sul nagu selge perspektiiv olemas. Ma arvan, et päris selge veel ei ole, et noh, see, mida me nagu koolis õpime ja see, mida me sealt koolist praegu saan, et, et seda ma tunnen küll, et, et see on nagu hästi arendav ja, ja hästi kasulik. Aga, aga südamesse reaalselt edasi juhtuma saab, seda ma ei oska küll praegu öelda, et, et kas see on nagu 100 protsenti kindel siis iga päev tuleb aina uudiseid. Just et noh, kuivõrd sa tunned, aga konkurentsi ka, et kui ma just enne Mariaga rääkisime, siis noh, tema alal tõesti Eestis konkurents nagu puudub tee mida iganes, et kirjuta millest iganes. Kõigest on karjuv puudus, aga produtsent on viimasel ajal päris palju Eestisse tekkinud. Ma arvan Tudengina alguses, kui sa nagu koolilõpetajad tahavad reaalselt, kuna midagi tootma hakata, et see nagu ei ole nii lihtne, et sa pead kõigepealt saama endale mingi hea kogemuse baasi ja sellise usalduse enda peale üles ehitama, et noh, et siis alles saab vaatama hakata, et kas sa iseseisvalt ka midagi tootma hakata, et et selles mõttes see võtabki käega. Ja kuna ma nagu praegu käin koolis ja kooli kõrvalt naguniimoodi üritan mingit praktilist kogemust saada, siis ma ei oska nagu selles mõttes veel öelda, et kui helge tulevik saab olema. Aga millal saabub see päev, et sa selle diplomi kätte saada? Järgmine kevad, et, et aasta aega on nagu Ja kokkumagistrikursus kestab siis kaks aastat. Maria, et kuidas sina tunned ähvale see panus meie eesti filmile arengusse siis, et kuidas sa tunnetad seda? Tahaks kõigepealt esimesele küsimusele, kuidas ma rahul olen, et kui võrrelda sellega, et ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooli, kus oli kahtlemata palju väga kihvte õppejõude nagu Marju Lauristin ja Barbi Pilvre ja Priit Pullerits ja nii edasi on ikkagi see inglismaa koolide ase. No ma ei räägi nüüd nendest, kelle nimed ma just mainisin, jäänud õppejõududega võrreldes umbes muide 100 korda parem kogu see suhtumine üliõpilastesse. Kogu see töö, ülesehituskoguse üldine akadeemiline tase, see on lihtsalt täiesti võrreldamatu. Nii et kui ai ju jääks alles kasvõi üks protsent minu õppejõudude mõttelegantsist, siis oleks ka väga hästi kulutatud raha, mis mul seal Inglismaal kulus. Nii et ma olen väga, väga rahul ja väga uhked seal olla sain. Kui ma sealt tagasi tulin, siis ma arvasin, et hakkan õudsa optimismiga ainult kirjutama filmi artikleid ajakirjandusse ja siis, kui ma esimese hoogu võtsin endale portsu artikleid kirjutada ja neid suure hoo ja armastusega tegin ja nägin iga asjaga vaeva nädalakese ja vaatasin veel üle ja kontrollisin raamatutest ja otsisin materjali ja siis sain selle loo honorari 485 krooni kätte. Mis ma olin nädal aega kirjutanud, et siis tekkis natuke imelik tunne, hell teksti tuleb otsida endale võimalusi, kuidas ära elada, et ainult ainult entusiasmist, heast tahtest ära ei ela. Jah, aga see-eest on seal vähemalt olemas kõik relvad ja suur soov ka, mis on juba väga kõva sõna. Aga sina, Kristjan, Jaak, alati, kui välismaale õppima lähen, siis on kiusatus, et kas jääks õige sinna, teeks seal tööd või tuleks nagu siia väiksesse vabariiki tagasi siia ütleme vahetevahel tundub, et küll konnatiiki, aga, aga see-eest väga huvitavasse värvikasse kodusesse seltskonda, et Sa tunned, et varsti koole hakkab lõppema, kas tahaksid tagasi tulla, tahaksid sinna jääda ja mis oleks unistuste väljund? Pärast kooli lõpetamist, noh, ma arvan, et ma kindlasti jää Inglismaale elama, Ma ei välista seal mingit tööde tegemist, aga kindlasti mitte sinna elama, sest et see ei ole elu, mida need inimesed seal näevad seal saare peal ei ole süüa seal kohutav. Huvitav, see toit on kohutav, kui saine ära vahetuseks Berliini festivalile ja siis seal on nagu see toit oli super võrreldes Inglismaaga. Õudne lihtsalt, et see on nagu üks väga proosaline põhjus ja kõik muud asjad ka, et mugav inimene ja kodu on kodu, et kindlasti ma tulen Eestisse tagasi. Kindlasti ma ei välista ühtegi pikemat otsa isegi aasta või paar kuskil välismaal, aga, aga see on tipend, et see ei tea midagi. Praegu mis toimub Eestis on küll muidugi olnud superpakkumisi, et O millest on kahjuks tulla keelduda, kuna kool tahab veel lõpetamist, aga juba selleks suveks on juba kaks nagu väga Eesti mõttes kõva tegijate poolt pakkumistest kõvade stuudiatavalt. Kahjuks ma ei, vist ei saa neid teha kumbagi. Aga järgmine aasta järgmine aasta aia, aga, aga tegelikult on sul sellel aastal juba väga hästi läinud üks lühifilmide eest, mille operaator saalid oli Berliini filmifestivali lühifilmide võistlusprogrammis ja, ja siis sa said hakkama ka sellise mängufilmiga nagu klass mille operaatori tööd väga paljud heatahtlikult kriitikud ka on kiitnud. Klassiga oli selline lugu, et samal ajal murelikuks koolis nagu üks stuudio filmi tegemine, lühifilmi tegemine ja ja siis need ajad langesid täpselt kokku. Ja ma olin praegu ilmerile ütlemas, et ma ei saa seda filmi teha, kuna ma pean koolis olema, sellel ajal ma ei saa nagu ülejäänud grupi alt vedada siis sellelt. Ja kas see on, me teeme kahes jaos, et on kolm stuudiot on koolis ja kuus võttegrupi ja siis jäetakse ära, et kes, millal teeb. Need inimesed, kes pidid enne meid tegema, tahtsid ära vahetada, nii et mul vedas, ma sain oma filmi tehtud tulla klassi tegema, vedas, väga-väga vedas nagu. Mul on tõesti väga hea meel, et te tulite tagasi siia Eestisse ja tõed omandanud või omandamas suurepärast haridust ja millele kindlasti tuleb väga palju uusi häid Eesti filme ekraanile. Täname teid kuulamast, meie tänase saatekülalisteks olid Mariaalseks rippova Kristjan-Jaak, Nuudi, Tai Margus, nii et uute eestifilmideni. Tänan teid kuulamast. Saadet juhtis Riina sildas.