Helga ja tervist tänase helikaja teemad on sellised. Eesti filharmoonia kammerkoori ja dirigent Paul Hillier, Iblaad tabatsem, Arvo Pärdi muusikaga pärjati selle nädala alguses grammiga. Kersti Inno kogus emotsioone Eesti filharmoonia kammerkoorilauljatelt ning rääkis koori direktrissi Anneli hundiga. Täna kell 18 esineb Tallinna raekojas kontserdiga võnge Ansambel resonaablilis. Kavas on muuhulgas kaks esiettekannet. Malle Maltis, teos lumevaikus ning Märt-Matis Lille safa fragmendid. Kontserdist räägivad ansambli liikmed Tarmo Johannes, Hannes ja Iris Oja ning oma uuest teosest kõneleb veidi ka helilooja Märt-Matis Lill. Esmaspäeval, 19. veebruaril toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis algusega kell 16 muuseumi õhtu pealkirjaga Marie sinki, meenutades Karin kopra, tegi intervjuu muuseumi muusikaosakonna juhatajaga helilooja Alo Põldmäega. Täna toimub Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis ning homme Tallinnas Kadrioru lossis kontsert pealkirjaga muusikat Marko poole aegadest teine mis on pühendatud Bent, nurme Kunna 100.-le sünniaastapäevale. Kontserdid algavad kell 18. Hedvig Lätt rääkis kontsertidest ansambli faas, koolajuhi rahu Langsepaga. Homme kell 15 algab Estonia kontserdisaalis Isamaaliste koorilaulude konkursi lõppvoor, millest teeb otseülekande ka klassikaraadio. Kersti Inno küsitles Aarne Saluveeri. Täna esinevad sarjas mõisaromantika Tõstamaa mõisas Pärnumaal algusega kell 18 Ardo Västrik ja Kadri-Ann Sumera. Tiina kuningas rääkis sellest kontserdist ning Corelli muusiku tegemistest laiemalt agentuuri kunstilise juhi Mall sildusega. Täna algusega kell 19 30 toimub Vanemuise teatri suures majas Euroopa ooperipäeva Kaala Marge-Ly Rookäär rääkis kontserdist õhtu ühe dirigendi Toomas Vavilovi ka. Kolmapäeval, 14. veebruaril esitleti Estonia talveaias sopran Kaie Conradi. Plaati esitlusel käis ning plaadirestauraatori Jüri Kruusiga tegi intervjuu Kersti Inno. Homme algusega kell 16 annab Mustpeade maja valges saalis dirigent Risto Joosti juhatusel kontserdikivimäevirtuoosid teine Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester Risto Joosti, rääkis Marius Peterson. Saate lõpus kuulate muusika välisuudiseid Priit kuuselt. Helikaja toimetab Helena Lass. Kokku lõikas saate Katrin maadik. Nädal algas rõõmusõnumiga dirigent Paul Hillier võitis Grammy auhinnaplaadi eest apaatsem kategoorias parim koorimuusika esitus esitaja Eesti filharmoonia kammerkoor, helilooja Arvo Pärt. Pool hiljer kommenteeris seda nõnda, et tegelikult kuulub see auhind kõigile, kes kaasa lõid koorile, heliloojale organistile koori asutatud Tajale, Tõnu kaljustele ase ajajatele, salvestuse produtsendile ja heliinsenerile, plaadifirmale ja isegi pühale Nikolausele, sest salvestist toimus Niguliste kirikus. Võidu pälvinud plaadi andis välja USA firma harmoonia mundi. Igatahes koorile oli see suur rõõmupäev, mida teisipäeval jagati kõigi õnnitlejate ja sõpradega torti süües. Esimesed emotsioonid püüdsingi kinni lauljate ringist. Tiiu otsing. Karin Salumäe, Arvo Aun. See tunne on tore ja võibki niimoodi vastu öelda, et see on kogu meie aastatepikkuse töö tulemus. Sest maailmas hinnatakse seda Grammy auhinda suht kõrgelt, et ta on väga tähtis muusikutele ja meie oleme selle nüüd lõpuks saanud. Sa meie Hinne, eks ole vist ikka niuke aastatepikkuse nomineerimise selline triumf. Kui aastast 95 esimest kordade tuum oli seal nominentide hulgas, eks ole, ja seal on olnud järjest ja järjest häid laaten olnud nende nominentide seast siis eile hommikul, kui ma seda uudist kuulsin, siis see oli tõesti oi, lõpuks lõpuks ometi seal eile tuli, et, et see on ikka tohutu rõõm, ma arvan, et see on sellise sportlaste aastatepikkuse töö tulemus ja spordivõistlusel võitmise tundega võrreldav. Seitsmeid ma ei tee, jah, ma hommikul pool seitse tegin raadio lahti, esimest korda kuulsin seda. No oli tore tunne küll, kuidas sulle tundub, kui paju yks need krabisid olla Eesti filharmoonia kammerkoorile, sest neid väga häid salvestusi on tegelikult ju ridamisi olnud aastate jooksul. Ma arvan, et meil oleks grammilised natukene rohtunud, kui ei oleks eelnevatel aastatel, kui me kandideerisime olnud teised kandideerijad lihtsalt nii kõva taustaga, nii et eelmistel aastatel vaadates neid nominente, siis viie parema hulka sattunud ikka ainult maailmanimed ja väga tugevad tegijad ja sel aastal mitte, et teised nimed oleks olnud kuidagi eriliselt nõrgad. Nii kui ma seda viita, väljavalitut nägin, siis mul tekkis esimest korda lootused, aga mine sa tea, äkki nüüd tuleb ära, siis selgus, et tulidki, aga sisetunde järgi sa oled nii verd? Laulaksin kooris neid plaate teinud, millisele plaadile sina isiklikult annaksid käramii minule meid plaatidest rääkida, mida me ise oleme sisse laulnud, siis kindlasti tuleb eelkõige meelde Pärditade Pärdi, Canon, pagaja ja Rahmaninovi spreid on, need, on kõik plaadid, mis oleks täiesti julgelt võinud kraami saada. Meie plaadil tapaatsem oli parima kooriesituse Grammy kategoorias neli konkurenti. Gabrieli konsort, poolmekreci tusel esitas Mozarti teoseid Oslo koor, ansambel 96, Norra dirigendi osten rangi juhatusel esitas kunud nüsteti laule. Projekt Ortexasest konspireeri Craig Hella Johnsoni juhatusel esitas Herbert Ooelsi reekviemi ja Briti koorpolyphony Steveen Leyton'i juhatusel esitas Eerik Watceri teoseid Eestis moonia kammerkoori võiduplaadil. Tapaatsev kõlavad Arvo Pärdi kooriteosed. Mõtlesime toomine salvereitšina, kaks slaavi psalmi magnifikaat, anden vassern Supaavel, toopalavitooria, Nulk Dimitis ja Little Mortractus. Õnnitlejate voolu eesotsas oli helilooja Arvo Pärt. Ka klassikaraadio viis filharmoonia kammerkoorile oma programmi ja kuulajate poolt. Õnnitlused. Pool hiljer oli juba Eestist lahkunud. Koos kooriga võttis õnnitlusi vastu direktriss Annely hunt. Aitäh, eks neid õnnitlejaid on tõesti olnud palju, nii kodus kui ka tohutul hulgal on elektroonilise postiga tulnud õnnitlusi ja telefonikõnesid, aga eks meil on selle üle hea meel ja sa teed nagu südame soojaks, et meil nii palju fänne on. Gramiit on oodatud üsna palju aastaid ja tegelikult moonia kammerkoor olnud väärt seda väga palju aastaid, aga mis nüüd praegusel hetkel erilist rõõmu teeb, selle autasu puhul ekstida mingis mõttes on ju oodatud, kuigi ütleme muusikute jaoks mingi selline auhind ei ole ju primaarne, see ei ole meie tegevuse eesmärk. Võib-olla nagu spordis kõik suunataksegi sellele, et tuleb saada medal, sest muidu ei ole mõtet muusikut päris nii ei ela, see ootus on selline passiivne. Kuna kammerkoor on Grammy nominent olnud juba kaheksa oma salvestusega, siis minu jaoks on see väga tähtis näitaja. Peaaegu et sama tähtis, kui see nüüdse võiks, siis tuli, mis on küll hästi magus, aga samas seda stabiilselt kõrget kvaliteeti näitab see iga-aastane nominendiks olemine veel enam kui see ühekordne võit. Ja sellepärast me nagu ei saa alahinnata nagu selle asja tähtsust, et me olemegi kaheksa korda seal finaalis olnud. Neli korda Tõnu Kaljuste tehtud plaadistustega ja neli korda Paulhylieri tehtud plaadistustega sest noh, ütleme ausalt, et muidugi on suur rõõm seda võita. Kestis nendest välja valitud lõppkandidaatidest, kes kõik on väga head, just selle preemia saavad, seal on väike annus õnne, ka see plaan. Ta on salvestatud siin meil Niguliste kirikus ja kõik meie harmoonia mundi plaadid on salvestatud Eestis, mõned Niguliste kirikus, mõned Haapsalu Toomkirikus, mõned Tallinna metodisti kirikus. Need ongi kolm kohta, kus me Eestis oleme plaate teinud ja Niguliste kirikus on suhteliselt raske väga paljude välistegurite tõttu, et teha, me saame seal salvestada hilja õhtul, rääkimata sellest, et oreli ja koori koos musitseerimiseks on seal halvimad tingimused, mis üldse olla saavad, sest orel on nii kohutavalt kaugel ja kõrgel ja distantsis. Ja neid asju kokku saada on väga suur kunst. Aga samas Niguliste akustika nii eriline ja nii võluv, et vaatamata kõigile neile hädadele. Me ikka ja jälle tahame sinna tagasi plaadistama. Mihkel pool hiljeriga on, lähevad salvest plaanid. Meil on harmoonia, mudila üks plaat juba tehtud, mis peaks sellel aastal välja tulema, see on Toivo Tulevi autoriplaat, mida salvestasime ka Nigulistes möödunud aasta novembris mis oli omane esituskoosseisu tõttu hästi keeruline plaat, sest seal olid väga erinevaid instrumentaalkoosseise koorile lisaks, nii et kaugeltki mitte ei ole see ainult kooriplaat, aga plaanid on tehtud tulevikku. Kas tahame teha ühe sellise Järjeplaadi kolme plaadilisele Baltic poisis sarjale, mis oleks võib-olla töö pealkirjaga romantik Baltic voissis? Kus siis oleks Läänemerel väärsete maade veidi vanemat romantilist muusikat ja plaane on muidugi teisi, kindlasti tahame plaati teha. Gregori tellimusel sündinud Helena Tulve kammerooperi, mis paar aastat tagasi sai siin lavastatud ja ideede puudust Paul Hillier-il ei ole. Üritame vähemalt ühe plaadi aastas teha, mida see kõrge auhind endaga kaasa toob, gramis kaasa on toonud nüüd eile täna tohutult palju meedia tähelepanu, tohutult palju õnnitlusi ja kindlasti tuleb ka kontserdipakkumisi võib-olla rohkem või neist kohtadest, kus varem ei tulnud. Natukene aktiviseerib meie tegevust. Samas on muusikute tööplaanid nii pikaajalised et see mõju võib-olla annab tunda alles järgmisel või üle järgmisel aastal, sest selle aasta plaanid on tehtud ja parima tahtmise korral sinna midagi enam väga vahele ei topi. Aga kindlasti aitab see kaasa mitte ainult meie tegevusele, vaid üldse jälle sellele, et märksõna eesti muusika ja eesti muusikud jõuab kusagile, kuhu ta seni ei ole jõudnud. Ma olen ise kohanud isiklikult paljusid inimesi meie kontsertitel välismaal kes alles meie kontserdil avastavad, et Arvo Pärt on eesti helilooja, kes ütlevad, et oi, ma olen Pärdi muusikat armastanud juba aastaid, aga ma ei teadnudki, et on Eestist ja ehk seda sõnumit, et Eestis on tugev muusikakultuur, kannab ju edasi ka seesama Grammy'ga kaasnenud tähelepanu. Grammy võiduplaati saab klassikaraadiost tervikuna kuulata 27. veebruari õhtul kell 19. Null viis. Sülgaja seened jumal tõi veel teise eesti muusikale olulise äramärkimise. Nimelt on eesti pianist Kristjan Randalu nimetatud Baden-Württembergi liidumaa džässpreemia 2007. aasta laureaat raadiks. Preemia kaaskõnes nimetab žürii esimees professor Bernd Conrad Cars uues elavad Kristjan Randalu Baden-Württembergi üheks tippmuusikuks kelle esitus on ekstraklassist nii klassikalise kui džässmuusika vallas. Sääs preemia on ÜKS Baden-Württembergi liidumaa üks kõrgemalt hinnatud autasusid kultuuri vallas ning selle avalik üleandmine toimub veel enne suvevaheaega. Palju õnne, Kristjan Randalu üle ka klassikaraadio poolt kaja. Täna kell 18 esineb Tallinna raekojas sarjas revisioon ansambel resonabilis koosseisus Kristi Mühling kandlel metsosopran Iris Oja Tarmo Johannes flööt ja Aare Tammesalu tšello. Kavas on seitsme helilooja teosed. Veljo Tormise 10 haigut, Jennifer Higtoni Räpifayer, Malle Maltis teose lumevaikus esiettekanne Märt-Matis Lille Sapo fragmendid esmaesitus Christoph Penderetski Gabrichober, Sigrit Palm Peeter ütlesi süü ja Age Hirve retsitatiiv. Kontsert kannab pealkirja kõnge ja räägivad Tarmo Johannes ning Iris Oja. Kui kaua te selle nime all. Koos üldse mängite, ma arvan, see resonaablise nimi tekkis, kas ta võis olla 2004 kevadel, et me olime just Tartu Jaani kiriku põrandal mängimas ja selle nime ristiisa on õigupoolest Kristjan Kõrver, nii et meil oli just soovi ühe ladinakeelse nime järgi, mis kuidagi seostaks kõlajaja helisemise resonantside ka, mis oli meie esimese kontserdi pealkiri ja siis Christian käis ja kenasid sõnu välja ja siis selle me valisime. Ja see seekordne kontserdi pealkiri jätkab ka nagu seda liini. Jah, ei, see teema ikka liigub läviminetud. Üks selline mikroosa on see üks võnge, mida iga õhu molekul ka ära teeb, enne kui kuulaja ajus mingisugune, kui on, tekib nii, me uurime siis just pigem taju pilte, mida ehk siis see kava kuulajas tekitab, tuleks järjest teoste juurde, milline on kava või milline on võib-olla ühine nimetaja sellel kaval ühine nimetaja on paljusus. Aga sellest kontserdist jookseb läbi kaks liin, üks on Eesti telg ja siis teine on välismaa autoreid. Ja päris põnev on võib-olla üldse mitte eesti muusika, nimelt üks väga lahe teos, mis tuleb nüüd selle seaduse esiettekandele on Ungari helilooja Peeter lõõthschi teos süü. Selles on üks nendest heliloojatest, kes on eelkõige kuulus kui dirigent aga väga hea muusika looja ning siis kõlavad kontserdil veel Penderetski üks soolotšelloteos ja Ameerika helilooja Jennifer Higtoni sooloflöödilugu. Üldse sellel kontserdil on päris palju soolo või väikse koosseisu lugusid ja nüüd selle Eesti. Kõigepealt on kavas kaks esiettekannet ja neist üks teos soolohäälele Malle Maltis häält, et küllaltki ebatavaline žanre ja uus ja põnev lugu siin laua peal ma näen ka spetsiaalselt valmistatud Billy, räägi sellest lähemalt. See on jah üks siis Malle järjekordselt ideevälgatusi tegemist on ütelda metallofoniga, aga seda heli tekitavad siis statiivid, otsa riputatud kõikvõimalikud poldid, naelad ja kruvid ja see Soondan imeline, nii et seda peab kohapeal kindlasti kuulma. Siis kavas teine esiettekanne Märt lillelt. Just ka hiljutine teos Sappo tekstidele. Teose nimi ongi safragmendide, see on siis nagu ansambli täiskoosseisuga kõigi nende neljamängijana kirjutatud lugu. Ja ühtlasi kõlab eelmisele kevadel valminud Age Hirveteos retsitatiivi, mis on ka väga hõrk muusika. Eesti lugudest on kavas veel vanameister maestro Veljo Tormis ja temalt üks suhteliselt ammune teos. Laslasiiris räägib Veljo Tormis. Tormis haikud on seadnud siis kandlel Kristi Mühling, esimest korda me esitasime seda vist viimasel televisiooni kontserdil kus siis oli helilooja ise ka kohal, üldiselt välja oli väga erutatud sellest teemast, et, et see tuleb sellise uudses seades nagu ettekandele ja üldiselt on kirjutatud klaverile, häälele ja väga kõrgele häälele, nii et et siis nad ransponeerisin need natukene allapoole ja see klaveripartii on tegelikult kõlab kandele hoopis paremini veel, nii et ta on väga sihukese hõrgu tooniga. Jaa jaa, tormis jäi viimati väga rahule isa ja no häälelugudest on veel Malle uus lugu, pillist vist juba sai räägitud vokaal Eesti seisukohalt vaadates on selline hästi vaikne, hästi palju vaikuses ja vaikusest tekkivatel helidel põhinev muusika ja hästi madalas ulatuses. Siis nagu selle kaldale arstina, siis ma vaataksin seda Märt-Matise uut lugu, mis kratsioonis nagu kasvab algusest lõpuni, kuni lõpp on selline inimvõimete piiri minu jaoks võib-olla. Oma uuest teosest Sapo fragmendid räägib veidi nüüd ka helilooja Märt-Matis Lill. Aga lugu ise algas üldse lugeda safa luuletusi, Saša, kes on siis vana kreekaks olulisemaid lüürikuid Sahha puhul, mis mind nagu tohutud paelub, on sõidetud, et see, mis meieni on jõudnud nagu praktiliselt ainult fragmendid, ainult kaks luuletust hakanud tervikuna säilinud kuidagi selline fragmentide lugemine, see on minu arust hästi kütkestav selles mõttes, et ta paneb nagu fantaasia tööle, paneb mõtlema nagu lõpuni neid materjal, mis seal on ja noh, muidugi iseenesest kujundit, mis säilinud on nagu tohutult ilusad. Et see maailm on hästi lummavat, et ma teda nagu mingit fragmentaarsust üürid siis ka kuidagimoodi muusikasse tuua, sest et jättes sinna palju õhku ja palju sellist mingit sorti vabadust. Selline improvisatsioonilist see vabadus ongi salajasemaid asju, mis ma selle looga üritasin taotleda, et ma, mul on siiamaani meeldinud ikka üsna asja paika panna. Selles loos ma selles mõttes võtsin üsna suure riski ja mulle tundub, et see risk on ennast õigustanud, et ma ise olen küll tulemusega väga rahul esitajatega see maailm nagu haakus esitajad on küll nagu parimad võimalikud selle koha pealt, et nendega proovida, katsetada, muudatusi teha, nad tulevad nii hästi kaasa, pakuvad ise välja varientunud, nende tunnetus on kuidagi väga hea, nad nagu saavad väga hästi aru, ei piirdu ainult sellise mahamängimisega, vaid vaid tõesti, et on väga loomingulised mängijad. Ansamblit resonabilis on võimalik siis kuulda täna õhtul kell kuus Tallinna raekojas. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis toimub esmaspäeval, 19. veebruaril kell 16 muuseumi õhtu Marie sinki meenutades. Meil on nüüd telefonil muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe, kes siis meenutavad Marje Sink ja miks? No see on üks huvitav eesti helilooja, kelle looming on niivõrd mahukas, et tema loomingu uurimine ja mängimine suures osas seisab alles ees. Ja Marje Sink on lõpetanud Tallinna kontserdi ratooriumid 1938 ja lõpetamise puhul kirjutas ta oratooriumi pärast Kolgatad. Seda teost ei ole ka veel ette kantud aga ta kirjutas veel kolmekümnendatel aastate lõpus arvukalt klaveriteoseid, aga hilisemal ajal põhiliselt vokaalloomingut, laule, koorilaule ja ka mitmesuguseid seadeid ansamblitele. Miks siis ikkagi? Marie, siingi arvukas looming on nii palju esitamata. Tegelikult on ta eesti heliloojatest kõige rohkem esitatav helilooja, sest Eestimaa kirikutes kõlab iga nädal mõni tema teos ja vist ei ole ühtegi koori, kes oleks mõnda tema laulu laulnud. Aga nõukogude seal oli ju selline kirikumuusika vaimulik muusika lausa põlu all, nii et ta ei saanud oma loomingut laiematele rahvahulkadele näidata. Ja nüüd loodame, et see saab teoks ja palju on selle loomingu avastamisele juba kaasa aidanud. Mitmed solistid, Kaia Urb ja Pille Lill ja kitarrist Heiki Mätlik on palju selle jaoks teinud. Aga meie muuseumi õhtul tuleb esiettekandes mängimisele Marie singi klaverilooming ja need esiettekanded teeb pianist juba omale nime teinud Mihkel Poll kannab ette Marie singi klaverit naadist esimese osa. Siis mängib ta Eesti raps sood ja, ja mitmeid klaveripalu. Marie singi soololaule esitavad kontsertosas sopran Pille Lill ja meestest on esinejaks Oliver Kuusik. Tema esitab ka soololaule ja klaverit saadab mõlemaid Mihkel Poll. Aga meenutuste plokis on esinemas tunne lamp, kes on Marie singi poeg ja tänu Tunne Kelami osalisele initsiatiivil esse õhtuga saab teoks nii et meil toimub koostöö perekonnaliikmetega ja meenutuste osas räägivad Marie singist kolleegist kui kiriku liinis tegutsejast sellised inimesed nagu Veronika Arder, Einike Ader ja päev ja Urve Pärnamäe, et nemad on siis päris lähedalt perekonnaga olnud seotud Marie singiga seotud ja tema tegemistega ja sissejuhatava sõnavõtu teeb muusikateadlane Anu Kõlar, kes on üsna põhjalikult uurinud marjasingi tegevust, tema loomingut ja siinkõneleja püüab siis õhtujuhi rollis olla. Ja me paneme ka välja väljapaneku Marie singi käsikirjadest Tunne Kelam, mille on õige suur hulk käsikirju jõudnud juba muuseumisse. Ja esimest korda on võimalik neil ka olla väljas ja inimesed saavad näha, mismoodi näeb välja helilooming käsikirjade näol. Aitäh Alo Põldmäe, nii et siis Eesti teatri- ja muusikamuuseumisse on kõik oodatud esmaspäeval kell neli, kus toimub õhtu Marie sinki, meenutades. Reede õhtul Pärnus ammende villas täna Tartus hariduse ja teadusministeeriumi saalis ja pühapäeval Tallinnas Kadrioru lossis toimub kontsertmuusikat Marco Polo aegadest. Kontsert toimub Tartu Ülikooli 375. aastapäeva ürituste raames. See aasta alguse kontserdil põimuvad üheks tervikuks Euroopa ja Hiina idamaade aasta algust tähistava kontserdiga. Tahetakse meenutada ja esile tõsta suurmeest eesti kultuuriloos. Belt Nurme, Kunda, kelle sünnist möödus hiljuti sadanud aastat Bent. Nurme konna luulet loeb kontserdil Lembit Eelmäe. Kontserti tutvustab Raho lõngset. Meil on tõesti hea meel nüüd taas tuua kuulajateni programm muusikat Marko pool aegadest ja see on ühe korra juba selle nime all kõlanud kaks aastat tagasi Tartu vanamuusikafestivalil, aga see on nagu selles mõttes jätk, et muusika on küll samast ajast ja samadest maadest, see tähendab siis Itaalia 14.-st sajandist ja samast ajast ka Hiinast, aga lood on juba teised. Nii et kes on kuulnud seda varasemat programmi, siis see on kindlasti midagi täiesti uut, kes esinevad meie olulisemaks külaliseks on kahtlemata Jan Tomson USAst varasoojentaalse muusikakeskusest skaala poolt mängivad siis Lilian Langsepp uudsenge koodi harf. Helena leksin kellamängija, kes ka flöödid ja siinkõneleja, kes ka mu söötidel ja Hiina päritolu löötidel Kuulda ja näha saab põnevaid pille. Kõige erilisem pill on kahtlemata kuutsin seitsmekeelne siidkeeltega Twitter, mida mängib John Tomson, et sinna nimelt siis väga erilisel kohal olnud Pill Hiina õukonnas ja kõrgintelligentsi hulgas juba aastasadu ja ta on selles mõttes väga haruldane instrument ka tänu sellele, et meil on võimalik jälgida nagu üleskirjutusi, mida on küllalt palju juba 13.-st 14.-st sajandist ja see on teadaolevalt küll ainus mitte euroop, papa instrument, millel on nii varasest ajast säilinud kirja pandud muusikat teistest hiina pillidest kõlavad kuu Cheng see on samuti väga ilusa kõlaga tsentrilaadne pill ja flööt, idest Hiina vertikaalselt puhutav flööt, tung saa ja Hiina okkariin sünn. Lisaks sellele juba rohkem tuttavad Euroopa instrumendid löötide gooti harfia kellamängu näol. Kontserdil ühinevad Euroopa ja Hiina. Jah, see on selle kontserdi ülesehituse mõte, nagu ka pealkiri ütleb muusikat Marco Poola aegadest. Kas Marco Polo tegelikult Hiinas käis või ei käinud, seda ei tea siiamaani päris täpselt keegi, aga noh, see on mõeldud kujundina, sest et alkohol on ajalooline isik ja see kontsert keskendub nagu tema mõttelise teekonna lõpp alguspunktile, mis siis toimus samal ajal maailma täiesti eri paigus nimelt siis Itaalias, Veneetsias, Hiina keisri õukonnas. Sellel kontserdil loeb bens nurmekonna luuletaja Lembit Eelmäe. Meie kõik kolm kontserti, mis toimuvad siis Pärnus, Tartus ja Tallinnas on sel aastal pühendatud Bent normekonna 100.-le sünniaastapäevale ja kuna peent normekond on olnud üks Eesti orientalistika ja ida keelte õpetamise alusepanijaid siis on see meiepoolne kummardus tema väga suurele tööle, mis on ta teinud selles vallas ja just püüame siis ka juhtida rohkem tähelepanu temale kui isiksusele, kellest võib olla palju. Ei olegi kuulnud nii palju, eriti noorem põlvkond ja kontserdil kõlavad luuletused Bentonoomekonna ainukesest luulekogust, mis on kirjutatud mulgi murdes või nagu ta ise on selle kohta öelnud, mulgi murre Saarde kihelkonna sugemetega ja neid luuletusi laeb siis Lembit Eelmäe. Kontsert muusikat Marco Polo aegadest täna Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis ja homme Tallinnas Kadrioru lossis. Iga ja. Pühapäeval toimub Estonia kontserdisaalis isamaaliste laulude konkursi armastan sind, Eestimaa lõppkontsert. Eesti kooriühingu esimees Aarne Saluveer. See konkurss ei toimu mitte esimest korda. Milline on siiani olnud selle kasutegur? Jah, kui öelda, et vot seal on nimeline konkurss, siis tõepoolest see toimub teist korda. Kuidagi tahaks väita, et see konkurss on toimunud juba noh, isegi nagu mitusada aastat ühiskonnas selles mõttes, et heliloojad kirjutavad laule ja ja nad kõik nagunii-öelda vabaturule tegelikult konkureerivad selleks, et nii nii armsaks rahvale saada, et nad siis ükskord nagu laulupeol ja sajandeid laulavad, on aga tõepoolest hetkel on tegemist teise konkursiga, mis on siis selgelt selline nagu tellimustöö ja mille organiseerija, kes on siis Eesti kooriühing ja ja koostöös siis siis natukene silmapark kasutegurina. Mina julgen täna seda väita, et eelmine kord, kui esimest kordsete võeti nagu Ottokollutasime, kontsert õnnestus ja õõnestus selles mõttes, et seal oli veel küllalt eri Nevat loomingut, et oli sellist täiesti professionaalset helilood kaasaegset koorimuusikat, mis ütleme, võib-olla väljendina jah, alati kõlagi nagu masside esituses, aga mis oli hea kaasaegne Eesti koorimuusikal sel kombel ilmselt esitatav ka maailmas mis tahes teiste kooride puhul ja, ja teistes kultuurides väga huvitav, aga me saime ka konkreetselt lugusid, näiteks nagu 2007. aasta selle aasta siis esimesel juulil laulupeol kõlab Piret Rips-Laul ei tahagi minna, mis on lastekooride repertuaaris, nii et ootan sellel aastal väga põnevusega. Kui palju laule laekus seekord konkursile? Minule teadaolevalt siis on see laulude arv 67, et meil on selles mõttes täiesti sõltumatu ekspertidest koosnev žürii, et mina ise ei ole zürii liige, et seal on teised kolleegid, koorijuhid ja heliloojad ja see on suurem kui eelmisel korral ja ma arvan, et see on küllaltki suur, selles mõttes valik, mis seal tehakse, on täiesti legitiimne. Pühapäeval saab kuulata neist kuuteteist laulu ja sealt valitakse välja paremad mitmes kategoorias te neid paremaid valiti. Et ma vaatan, et tegelikult meie esindajatelt kooridest on sedapuhku suur rõhk meeskooridel, et meil esineb ju tegelikult üks naiskoor, segakoor ja üks lastekoor ja tegelikult on esindatud väga selgelt nagu meeskoorid, lihtsalt repertuaari nii-öelda laialijagamine katkenud, selles mõttes olnud päris huvitav, aga auhinnad lähevad jah, nagu koori liigiti. Autoreid me ju ei tea, ootame põnevusega ka, aga nende hulgas on kindlasti neid inimesi, kes on nagu tegelikult koorijuhid, kes tunnevad seda instrumenti ja, ja on aastaid neile kirjutanud. Aga loodetavasti on ka uusi üritajaid. Nii et oleme avatud ja ootame üllatusi. Paprika ootama ootama. Ülekanne Estonia kontserdisaalist isamaaliste laulude konkursi. Armastan sind, Eestimaa lõppkontserdil algab klassikaraadios kell kolm päeval. Esinevad Tallinna Ülikooli meeskoor inseneride meeskoor, Kalevi kammerkoor, segakoor noorust, naiskoor karmina, Tartu akadeemiline meeskoor, Ellerheina mudilaskoor, Revaalia poistekoor ja Teaduste Akadeemia meeskoor. Kontserdiagentuur Corelli Music jätkab eelmisel suvel alanud kontserdisarja mõisaromantika, mis võib esinejad ja kuulajad Eesti mõisatesse. Corelli Music kunstiline juht mail, Sildos. See sari on osutunud äärmiselt populaarseks. Jah, mul on tõesti hea meel öelda lisaks meie suurele heategevale kontsertsarja, Eesti mõisad, mis käib igas augustis mööda Eestimaad oleme nüüd teinud juurde ühe teise sarja, mis võtab siis nagu kasutusse pidevate kontserdipaikadena neid mõisa, mis on juba korda saanud. Esmalt siis mõisakoolid, aga ka näiteks mitmeid eramõisad on meil seal tundnud huvi selle vastu, näiteks Vihterpalu on niisugune hästi kuum koht viimasel ajal samuti Taageperas näiteks on andnud neil kontserdil praktiliselt igas kuus on meil siis 20 kontserti erinevates mõisates sellel nädalal ongi tore. Laupäeval esimene kontsert, nüüd peale sellist väikest talvevaheaega jaanuaris ongi seotud nagu sõbrapäeva temaatikaga või see kontsert toimub Tõstamaa mõisas, mis on üks kaunimaid mõisakoole üldse, need, kes ei ole seda mõisat näinud juba ainuüksi selle mõisavaatamise pärast, tasub kohale sõita. Seal esinevad kas head sõpra kuusikas Kadri-Ann Sumera klaveril ja Ardo Västrik tšellal Nathan, niuksed kehad, noored inimesed ja minu arust on tõesti nagu mõisapreili ja noorhärra, kes musitseerivad oma kodumõisas. Ja nad räägivad ka sellist toredat juttu, ütlesin lugude vahele tutvustavad muusikat, aga samuti seovad ka just nimelt selle sõbrapäeva ja romantika ja niisuguse armastuse teema kogu selle kontserdi. Siin on igasugused romantilist muusikat, siin on argentiinlased pead, Solla jõuliste pidurdamatud kirglikkust, austerlased Grayslerile omast salongi, Licugalancet, flirt sakslase Glengeri virtuoosse mänglemist ja väga palju muudki mängivad nagu kahekesi klaveri ja sellega üks täiendab teist, nii et see tuleb üks väga kena ja romantiline kava ja sealt edasi läheb siis kohe juba märtsi alguses võtame järgmise romantilise täht päeva käsile, mis teatavasti kaheksandal märtsil on üks naistega seotud püha. Ja 10. märtsil ongi siis sellega seotud kontsert Vihterpalu mõisas ja 11. märtsil on see sama kontsert ka muuseas Tallinnas Toompea muusikasalongis. Mis on ka meil üks selline uus asi, mis algas eelmisel sügisel ja on samuti osutunud väga menukaks. Ja esinejad on igas mõisas, siis erinevad ja püüamegi pakkuda on niimoodi, et ühele esinejate grupile pakume kontserte mõisates ja samuti Toompeal. Püüame nagu elustada selle tompia salongiga neid salonge, mida pidasid omal ajal aadliprouad. Me oleme teinud ka sellise korra, et näiteks mõisakoolide kontserdite puhul ka nüüd laupäevane tõstama kontsert saadame kohaliku eelmüüki ümbruskonnale natukene ja mõisakoolide lapsed saavad hoopiski tasuta nendele kontserti just selleks, et tekitada lastes huvi muusika vastu ja samas näevad ka ümbruskonna inimesed, et nende kodumõis ei ole mitte ainult see koht, kus lapsed koolis käivad, vaid see on üks tegelikult üks väga tore koht, kus saab ka kontserte kuulata. Kontsert algab kell kuus ja kontserdil on ka väike vaheaeg, kus siis koolirahvas pakub kohvi ja üht-teist head-paremat. Ja keda huvitab, võib veel küsida koolijuhataja käest nagu täitsa ekskursiooni, sest mõis on ääretult huvitav. Aitäh, May'l seldas. Suur tänu ja ootame kõiki kontserditel. Toomas Vavilov täna õhtul tähistab Euroopa ooperipäeva Kaala 400 aasta viljelemist ooperimuusikažanris ja Vanemuises on oodata suurt kontsertõhtut ja sinu käest küsingi, Toomas. Mida täpsemalt selle kava koostamisel oled silmas pidanud? Selle kava kokkupanekul sai lähtutud mitmest asjaolust. Kõige tähtsam on muidugi muusika ise, et kõlaks väga hea muusika sellel kontserdil, et noored jääksid telekate, noored jääksid kontserdile, et ooperi muusika tuua neile lähemale. See on nagu Euroopa ooperiteatrite ühenduse nagu selle aasta otsus ja minu meelest on see väga õige otsus. Oleme pannud kokku sellise huvitava kava, mille esimene pool on väga klassikaline ja teine pool on natukene ebaklassikaline. Kontserdi esimeses pooles me vaatame kolme võimaliku armastuse liik, kes teie peal selline natukene süüdimatu papageenoja papagoi, heina duett ooperist Võluflööt pärast avamängu kõlab see. Siis me vaatame sellist klassikalist ärarääkimise lugu sekvama putsiini esimese vaatuse finaal ooperis Ma tahan, pattelslai. Esinevad siis pater play rollis Pille Lill ja Christian Benedict leedu tenor Skinkertoni rollis. Ja kuna siin on nagu süüdimatu oldud ja kui rääkimine on ära toimunud, siis üldiselt on selge, et meessugu võiks sellises asjast oma karistuse kätte saada ja et kõigile asi selge oleks, oleme me pannud kooperigaala viimaseks looks esimese ja teise vaatuse finaali ooperis Jevgenia, nii, mis peaks meile kõigile ütlema, et mehed, ärge jamale, et elu pole nii lihtne ja kindlasti saate oma karistuse kätte, Koneerin saab oma kõva laksaks kätte, on neegri rollis siis Samson jõuab. Kes on meile Läti väga kuulus bariton ja tema kõrval meie õrnahäälne Tatjana rolli siis alla Popova. Selline saab olema selle ooperi gala esimene pool, see on niisugune klassikaline ja erinevalt nagu tavaelust oleme me saanud väga mõnusalt proovi teha orkestriga solistidega, mis tähendab ikkagi seda, et Segala kontsert tuleb kõrge tasemega, seda ma luban. Ääretult tore on see, et ei ole pidanud Kaala kontserdi tegema niimoodi v2 prooviga, nagu maailmas on tavaliseks kombeks, sest tegemist on ju tegelikult käiberepertuaari lugudega, mida esitatakse suurel laval, mis loojustes kor läbi tehakse, ära kuidagi kuidagi on spetsiaalselt teha, see on, on mulle kohutavalt suurt rõõmu teinud. Euroopa ooperit päev on langenud väga õnnelikule ajale õnnelikule sellepärast et meil on välja tulemas varsti ohvembachi ooper, Hoffmanni lood. Sellega on meil majas väga palju külalisi, kes kõik võtsid lahkelt vastu pakkumise osaleda ooperi galal. Et nii hea meelised Laatrizonova Christian bene digiJUMZ, eks ole siis edasi ka Pille Lill on siin, siin on ka Taavi Tampu ja nüüd lähema teise poole juurde teine osa siis pärast vaheaega, mida kantakse teles üle pulgad Giuseppe Verdi joogilauluga ooperist Travjada mida esitavad siis meelsed laadrifenova Venemaalt ja Christian Benedict Leedust, siis tuleb Bizee Carmenist üks lõik, siis tuleb ka loomulikult tore tooli, Koblee tulevad meie väliskülalised ja siis me esitleme paari toredat numbrit sanktsioon Planzakist ja olümpiaariat oma varsti välja tulevast ooperist. Dirigeerib seda teise poole esimest poolt siis Lauri Sirp ja nuts keerab ära. Me hakkasime vaatama, et kes siis meie popartistidest võiksid nagu ooperiasju laulda ja võiksid meiega koos osaleda ja tegelikult päris mitu vahvat inimest, kes mille poolest oma hääle kandvuse poolest eriti oma suhtumise poolest muusikasse nagu meie ooperilauljatega ja meie orkestriga meie teatriga võiksid koostööd teha ja me leidsime sellised toredad inimesed nagu Vaiko Eplik, Liisi Koikson, Gerli Padar on siia tulekul ja erakordselt andekas inimene, Tanja Mihhailova. Ühesõnaga teine pool algab meil Olav Ehala muusikalisest lahte etendusest lumekuninganna. Seal röövli laul, mida siis esitavad Helene Ansbergia OP. Tõnu Kattai, Meelis Alsing ja Gerli Padar. Ooperikoor tuleb ka peale, siis lööb köschweini, saame timmida, laulab siis Tanja Mihhailova naiskoor, siis tuleb peale, ütleks kanepimüüja, ütleks valge pruu müüa Sporting Life, keda kehastatakse Vaiko Eplik ja laulab spordinglassi laulu ooperis pool GPS. Ja siis tulevad natukene klassikalisemad inimesed, tuleb poogia pesi duett, ooperis esitavad Taisto noor Pille Lill ja kuna nagu selline sõprus või ühendamine või, või mitme žanri tegelikult nagu kokkusaamine on selle ooperipäeva prioriteet siis me otsustasime, et me ei lõpeta seda ooperi kaalat joogilauluga, vaid hoopis paneme sinna lõppu Olav Ehala sõbralaulu lumekuningannast. Toomas meelelahutusnimega ooper kestab 400 aastat ja täna õhtul, siis annate oma panuse selle zhanri kestmajäämiseks ka teie Vanemuises ja me kohtume sinuga juba. Kolmapäeval esitleti Rahvusooper Estonia talveaias kaheosalist CD plaati sopran Kaie con radilt, kes oli pikki aastaid eesti raadiost segakoori solist. Selle kõrval aga oodatud sooloesineja, kiriku ja kammerkontsertidel tatud soolopartiide esitaja vokk laulsin foonilistest suurvormides ning tegi mitu rolli ka Estonia Teatris. Esitlust juhtinud Tiiu Levalt toonitas, et Kaie Conradi panus paljude suurvormide ettekannete õnnestumisele on olnud muljetavaldav, kuid lauljanna olnuks kindlasti valmis ka kandvateks rollideks teatrilaval. Kaie Conradi häälevõimalusi võrreldud Merilin Horni Jelena obrast Soova omadega ja samas selle unikaalsus on võrreldamatu. Siin sisaldub sügavat dramatismi rikast värvide lopsakus alumises registris ja lõputuna näivad kõrgusi. Kuradi plaadil kõlavad ülesvõtted aastatest 1975 kuni 95 osa meist salvestustena avalikelt esinemistel Tallinna, Moskva ja Leningradi kontserdisaalides. Sopran esineb Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Tallinna kammerorkestri ning Eesti raadio segakoori saatel. Trigeerivad Neeme Järvi, bee Perling, Eri Klas, Paul Mägi ja Toomas kapten. Organistides saadavad lauljad Kadri Ploompuu, Ene Salumäe ja Viive Mäeots pianistidest tema pikaaegsed partnerid Therese raide ja viivad Väima. Peeter Lilje juhatatud Rossinistabat. Mootori solistid on peale Kaie Conradi veel metsosopran Leili Tammel, tenor Konstantin Plusnikov ja bass Mati Palm. Salvestused restaureeris ja plaadi koostas Jüri Kruus. Kui ma hakkan tagasi mõtlema, düstid, kui palju häid laudad meile andnud just nimelt võtame 60 70 80 aastat, see oli selline tase, minu meelest need laused oleks võinud rahulikult laulda ükstaskõik, mis maailma lavadel. Olgu see Mare Jõgeva halva Margarita Voites ja nüüd ka ei olnud. Ja muidugi tegelikult see, mida loodus on Kaiale andnud niivõrd värvirikka, seal tegedutanius sopran, aga milline alumine registris ta on, tal on isegi ausalt öeldes, ma võin öelda talle kontraldi värvinguga kommuni, kuulasime meie isa palvet täitsa nagu kontraldi värvinguga alumine register ja samas millised kõrgeid naudid, eks ole, see näitab, kuivõrd unikaalne ta on. Ja muidugi kogu see muusikaline rikkus, muusikaline paindlikkus ja kõik see, mida ka ei suudab selle loosse anda ja kahtlemata selleks üheks kannustaks on tema jusse südamesoojus ja vot sealt tegevus ja kõik hakkab peale, see tähendab Kai on inimesena juba niivõrd rikas. Ta paneb kogu selle sisemise tunnetuse muusikasse, ta on nagu hea viiulimängija, kes paneb keele helisema ja nii käis, millised on olnud selle nadi probleemsemad salvestused, millega on olnud rohkem tööd tegelikult üks kõige raskemal salvestusel? Kahtlemata meieisapalve. See on singi loomingu üks pärleid kahtlemata. Aga Kaiest oli siiski olemas ainult üks kasseti võtte. Aga teha kassetist laserplaati ega see pole sugugi kerge. Siin tuli kõik teha selleks, et ei kaoks per säiliks. Ja vaat seda kõik tuli jälgida. Kuldar singi Meie isa palve kõrval on plaadil kaks AV Mariat balletist maarjamaa lunastus, soololaulud Mart Saarelt aariad töösse, lihmascanni, punki, elli Berlioosi ja Artur Lemba ooperites ning tervikuna Rosiinistabat, Maater klassikaraadiost tutvume Kaie Conradi topelt-CD-ga kaheksanda ja 15.-na märtsialbumi tundides algusega kell 15 15. Pühapäeval, 18. veebruaril kell 16 toimub Mustpeade maja valges saalis Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ning solistide kontsert Kivimäe virtuoosid. Esimene kontsert samast sarjast muusikaga keskkoolivirtuoosid leidis aset detsembris metodisti kirikus. Seal oli meil Mozarti klaverikontserti ja oligi keskemalt põhiliselt moodsardile. Nüüd kavas romantilisest perioodist mendel soni viiulikontsert, solistiks Egert Heinsaar, Sis Bruchi, teise viiulikontserdi esimene osa, solistiks Ida Teppo ja Tšaikovski meditatsioon või või on ka mõtiskluse nime all see teos esitatud solistiks Eva-Maria Sumera ja siis kuulus kodumaine pala. Elleri viis pala keelpilliorkestrile. Kes selles orkestris täpsemalt mängivad või kuidas orkester on moodustatud, sest muusikakeskkool on suur? Orkestris mängivad õpilased alates üheksandast klassist. Enne seda on olemas kooli veel keelpilliorkester loomingul koju ka puhkpilliorkester on olemas erinevad kooslused aga üheksandas klassis, siis pääsevad kõik soovijad muusikakeskkooli sümfooniaorkestrisse ja loomulikult see siis kestavad neli aastat, kuni lõpetamiseni. Suur tänu, Risto Joost, kordan siis veelkord üle, et pühapäeval, 18. veebruaril kell neli pärastlõunal Mustpeade majas saate kuulata Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit ja samuti soliste. Kontserdi nimeks kivimäevirtuoosid ja dirigent Risto Joost, kellega äsja kõnelesime. Euroopa ooperisajandi puhul ka täna uudistega ooperimajadesse polnud mõnda aega käinud uudistamas rahvusooperis Pariisis, mille juht on nüüd juba viis aastat väga kogenud teatri mardi jää. See on teater erakordselt liikuva ja huvitava repertuaari mariga hoolimata sellest, et ta on ma esindustes suhteliselt rohkelt, tuuakse palju uuslavastusi tükid vaheldunud sujuvalt igast kuus seitse kuni 10 etendust, solistid kõikjalt aga endistviisi hoopis tuntumad kui näiteks praegu Milano-le skaalas. Eelmine aasta lõppes Mozarti Domeneuga Thomas Engelbrechti dirigeerimisel ja lukku pandi lavastuses sisse. Jaanuaris võeti mängukavva taas Don Giovanni muuseas Rootsi päritoni Peter mateiga nimiosas kõigis üheksas etenduses. Täna viimane etendus, eile viima etendust gabartoki Hertsog Sinihabemest Villerdu Vaitiga nimiosas. Siin baaris õhtu Janadsegi hullumeelse päevikuga. Aga eile oli ka alevi ooperi juuditar uuslavastuse esietendus, lavastas Piero diild, Danielle Oren juhatamas. Ja siin solistid reas väga tuntud Annigmas, siis anna Caterina Antonatši neilshikov Kriss Merrit, Robert Loi ther Rutsi Forlaneta uuel kuulsal Gustav Sharpantie romantilist ooperit luise aastast 1900, nimiosas Mireidelounsch Pariisi ooperis pole vist 20-st erinevast lavastusest hooajal ühtegi sama lavastaja, et nagu on New Yorgi Metropolitan, mis peaaegu et ainuvaldaval. Frank ütles, et ERL-i ent rahvusballeti afizzil võib taas rõõmustavat näha eesti dirigendi Vello Pähn nime. Ja ta on siin tõesti balletiõhtuid juhatanud järjepanu alates juba tuhandeid 988.-st aastast töötades koos isegi Rudolf Noreijeviga. Sellel hooajal on Vello pärnal Pariisi kärniepalees juhatada kaks etendust. Oktoobris oli 11 õhtut kolme lühiballetti kasserlifääri mälestuseks. Veebruaris kuni viimase üheksanda etendus siin üleeile kas lühiballetti Stravinski, Laurie Andersoni ja Schuberti muusikat mis on balanssiniitrissa praoni ja hulliamboolsaiti lavastused. Nüüdsete etenduste orkestriga oli Vello Pähn, Almite rahvusooperi orkester vaid ansambli orkestrantide Parii päev enne Vello Pähn. Esimest nüüdset etendust dirigeeris Pariisis shans sellise teatris ka Neeme Järvi. See oli prantsuse rahvusorkestriga ilus kava mis algas Sibeliuse Finlandia aga ja leppes Šostakovitši 11 10.-ga ning Victoria mullova paar tokki teise viiulikontserdi solistiks. Nüüd on järvil kuus kontserte oma orkestriga haagis kaks erikava esinest mängitiga Utrechtis Vadim Kloojusmann, Korn Koldi viiulikontserdiga ning Bruckneris seitsmes sümfoonia. Teist kava. Eile täna homme alustab Neeme Järvi Karl niilseni allediini süüdiga. Mida nüüd kõik Järvid mängivad siinkandis Šveitsi, Itaalia Switzee, Raitaliana orkestrit. Jarno Pessoci juhatas eile õhtul ka Tõnu Kaljuste, Mandelson Bachi, Haydni ning Arvo Pärdi fraatrisse versioonis elektrikitarrile ja orkestrile, solistiks Bosnia lauto ja kitarrikunstnik Kalamaasav. Sellel kuul juhatas Kaljuste enne veel Ungaris Budapesti festivaliorkestrit Rossini Mozarti kavaga Singas sümfooniakontserte de kõlamas veebruari alguses nädalal kahel õhtul Budapesti Musk akadeemia auväärses saalis, samuti Debretsinis ja Sägedis. Uuel nädalal algaljustel proovida Austrias Salzburgi kaameratega ning kolmapäevast kontserdid Saksamaal purgis ja Dortmandis. Nagu Kaljuste ütleb, on tal veebruar Viini klassika kuu. Sest ka Salzburgi kaamerata kavas on vaid Haydni sümfoonia number 59. Paavo järvil oli eilseni kolm kontserti Frankfurdi raadio orkestriga kodusaalis. Alates teisipäevast viib ta orkestri viie kontserdiga külalisreisile Sloveeniasse Itaaliasse üleliia Riho Straussi kavaga Don Juan kangelase elu ning nende vahel viiulikontsert suurepärase noore prantslase renokaposooniga solistina. Naabruses Sanoffery riigiooperis on koosseisuline ooperisolist nüüd Eesti päritolu Lauri vasar, kes veebruaris-märtsis laulab Wolfgang positsi käijal Tanja Hoysseris, Wolfram Bonnessen Bachi oludessega võluflöödipapa geeno ning Verdi Rigolettot marulia osas. Laulnud endale päris Austrias tegi Lauri vasar siis ka debüüdi Salzburgi festivalil Egonvellessi ooperis pakandid. Hannoveri ooperiga on hetkel seotud veel dirigent Mihkel Kütson kes aprillis juhatab sind Putšiini Durandoti etendusse. Veel pisut ooperi Saksamaalt Baieri riigiooper. Anis ülistab ooperis sajandi tähtpäeva täna kõrgeima klassilise etendusega Schönbergi ooperis Mooses ja Aaron. Peaosades Franz krunthederv ja Thomas Mooser. Seal David Bountni lavastus ning suurepärane meister Lothar. Arlosse on dirigendipuldis paar sõna ka eelseisvast Müncheni ooperifestivalist ooperitähtpäeva aastal, mis läheb ju Baieri riigiooperi baasil ja mille kunstiline juht on nüüd Kent. Nagano. Tänavusel festivalil on imeline algus. Berliinis elava korealanna on subt siini uus ooperi Alice Imedemaal maailma esiettekanne 30. juulil Kent Nagano enda dirigeerimisel keskujutuses ooperit lavastama samuti Berliinist Achim räieri. Peaosades sälli Matjus Alissina velt soomlanna Piia komsi ning läinud aastal seitsmekümneseks saanud kuulus valsi sopran kuuennet shows. Berliini riigiooper, mille juhiks ta veel parem põim, korraldas määrak ooperipäevad, lõpetades Monte Verdi Morpheusega. Dirigendiks Renees Jacobs. Monte Verdi esikooperis sündiski just neli sajandit tagasi Berliini laval peaosades korealanna sson in ja prantslane Stefan kuu. Täna Berliinis skin nelja üritusega avatud uste päev mille lõpus Straussi roosikavaleri etendus Angele Dienookega marssali proua osas. Ja lõpuks veel üks särav uudisooperist kontserdisaali 28 vastasena kõlainburni ooperimuusikajuhiks saanud Vladimiri Eurovski on äsja valitud Londoni filharmooniaorkestri peadirigendiks. Juba sellest sügisest temasse maestro Kurt suuri järglane, kes olnud ametis kuus aastat. Aitäh kõigile heligaja kuulajatele ja koostööd teinud klassikaraadiotoimetajatele. Tänase saate panid kokku Katrin maadike, Elena Lass.