Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on kaheksanda septembri hiligaja. Tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Odo Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Itaalias räägib, kuidas Louisiana Pavarotti surmateade vastu võeti. Tema kodumaal helistas Karin, kopra hüppas saares, toimub pühapäeval kontsert Mart Saarelauludest vahelugemistega. Sellest rääkis Riina Roose intervjuus Kersti hinnale. Eesti riikliku sümfooniaorkestri täiesti kontserdi avakontserti tutvustab ERSO direktor Andres Siitan intervjuus Kadri-Ann sumerale ilmunud an Erkki-Sven Tüüri autoriplaat magma ja stuudios on ja kes tutvustab ka lähema hooaja esiettekandeid Tallinna filharmoonia hooaega avakontserti tutvustab Heili Tamm intervjuus Kärske hinnale. Eurocalaan. DiaFavjobjoondi annavad kontserte Tallinnas, Tartus ja sellest räägib lähemalt Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Vanemuise kontserdimaja malanud kümnendat hooaega, tutvusta kontserdimaja direktor kuulva Tamra intervjuus hädile Lätile ja saate lõpus Kuulate liikuvuse vahendusel muusikauudiseid raja tagant. Head kuulamist. Kuuenda septembri varahommikul suri maailma üks kuulsamaid lauljaid, Itaalia tenor Luciano Pavarotti. Telefonil on nüüd Eesti rahvusringhäälingu korrespondent itaalias Ülle Toode. Teada on, et itaallased väga armastavad pärit, kuid kas võid öelda, mida tähendas Luciano Pavarotti isiksus itaallastele? Tore itaallastele Pavarotti surmateade on väga kurb sõnum siis Pavarotti oli niisugune suur staar, keda armastati muidugi ennekõike tema hiilgama ja täiesti unustamatu hääle pärast aga kindlasti ka lihtsalt kui inimest, sest heliks inimene, kes oskas alati suhelda ka lihtsate inimestega, eriti oma kodulinnas madenas tervitas tänaval möödujaid, kui tervitati väga lahkel ja oskas olla kõikidega väga lihtne. Nii et selles suhtes teda nagu meenutatakse praegu justkui niisugust inimest, kes oma särava naeratusega ja oma rõõmsameelsusega jamavitaalsusega ja noh, muidugi ka oma loominguga oma artistivõimetega suutis Itaaliale ikkagi niivõrd palju anda vähem. Võib-olla selliseid persoone, selliseid inimesi tõepoolest siin Itaalias praegu, kes oleks võrreldavad temaga, kuna tava ruti lahkus koidutundidel, siis siis lehtes ei jõudnud, aga, aga noh, loomulikult raadio ja televisiooni teel noh, hakkas see sõnumile Itaalia levima ja noh, loomulikult juba reedest juba eilsest siis on see niisugune ikkagi esikaante teema, mitte ainult esikülje teemaga, ikkagi lehekülgede kaupa, kõik suuremad lehed räägivad tavarutiinist ja meenutavad teda. Nii et noh, see on niisugune väga valus sõnum Itaalia jaoks kindlasti. Kas on olnud ka juba mingisuguseid rahvakogunemisi või on teada, et korraldatakse näiteks mälestuskontserte tema auks? Kontserdid, kes ei ole praegu juttu olnud, aga küll ju saavad kõik, kes tahavad paga rotile viimset austust avaldada, nüüd praktiliselt juba neljapäeva hilisõhtust alates Modena katedraalis avati siis saal, kuhu siis kanti paharuti ja kõik inimesed soovisid, said talle viimset austust avaldada siis mudena, katedraalis ja siinse tegelikult selle surma teeb valusaks ka see, et Pavarotti teadis ise juba umbes aasta, et varem või hiljem, et ta peab minema ja ta oli selleks väga valmistunud ja ta oli ka modena linna peale öelnud, et ta ei sooviks. Tuleks väga palju musta riietatud inimesi, ta oli ise väga lõbus ja armastas riietuda niisugustesse teinekord väga värvikirevatesse ürpidesse ja, ja isegi niisugustesse, Havai särkides värvikatesse siidisallide. Ja ta tõepoolest, tema soov oli niisugune, et, et inimesed ei tuleks seda mustas leinama. Ja siin nendel päevadel just tõepoolest ongi siis väga paljud inimesed niisuguses tavalises riietuses võib-olla veidi pidulikumalt riietuses Modenasse kogunenud, et siis veelkord viimast korda hüvasti jätta oma rotiga. Aitäh Ülle Toode, Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Itaalias. Eesti muusika ja Eesti kultuurihuvilistel on pühapäeval põhjust Hüpassaare minna, kuna hüppas saare laulikud. Mart Saare sünnist täitub septembris 125 aastat on Mart Saare fännid võtnud ette ühe toreda kontserdipühapäeval. Riina Roose, palun rääkige sellest lähemalt. No mina olen, ma võiks öelda, tõesti Mart Saarefänn ja see on niimoodi ajapikku kujunenud. Ma tunnen, et võiks dast märksa rohkem teada ja ilmselt need seisab ees. Suurem matk peale hüppas saared veel tema loomingusse, tahaks väga süveneda. Aga kuulates seda ilusat plaati, mille filharmoonia kammerkooris maikuus valmis sai, tekkis selline mõte, et jube kahju, et selline ilus materjal on valmis tehtud, aga seda elavat esitust siiski nii vähesed nautida said. Äkki saaks kuidagi ühendada selle sünnipäeva ja filharmoonia kammerkoori, selle hüppas saare enda ja seetõttu on siis tõesti hea meel, et kui hakkad niimoodi mõtet heietama, et see võib vahel ka teoks saada, ehk siis et Anneli Unt, filharmoonia kammerkoori direktor võttis kohe tuld asjast, et tõesti, aga miks mitte, teeme ära, teeme kontserti, vaatame, mis saab kuni poolpõlve otsas teha ilma erilise suure kisaga rattailma suurte plakatite. Lepime aja kokku, vaatame, kui palju neid huvilisi kokku tuleb. Praeguse seisuga tundub, et niipea, kui kuskil suud paotada, kohe huvi tekib ja kõige selle tulemusena võiks öelda. Üheksandal septembril püha Päeval hüppas saares endis, Mart Saare maja juures asuval lauluplatsil laulab filharmoonia kammerkoor. Valiku Mart Saare laule ja mõningaid linnateatri näitlejad, kes on ka huvitatud Mart Saarest, nad loevad sinna vahele siis mälestuse Mart Saarest. Ja kui ma nüüd ise siin neid katkendeid lugusid välja otsides vaatasin, et mida siis sinna valida, siis mul tekkis kohe päris raskusi, neid on nii ilmekalt ja nii huvitavalt ja nii mitmekülgselt kirja pandud, et praeguse hetkeni täpselt ei tea, mis seal ettekandmisele tuleb, et tuleb mingi valik teha. Ma arvan, et on tore, kui inimene, kellele see endale ka korda läheb õhinaga loeb ette, mis on temast kunagi kirjutatud, siis see vast tekitab veel mõnes inimeses huvi. Aga no muidugi üle kõige on ikkagi see Mart Saare muusika ja kui ta veel seal Hüpassaares kõlab ja ma loodan, et ilmataat ka meid soosib. Kui võiks olla üks tore päev, mis kell see kontsert algab, see algab kell kaks ja kõik, kes tahavad kohale tulla, ma arvan, sinna mahub lõpmatuseni inimesi ja kõigile soovitan kaasa võtta ka piknikukorvi saaks seal rahulikult aega veeta, et mitte ainult selleks kontserdiks, vaid kas enne või pärast ta kindla peale peab rabas arutama, nagu oli Mart Saar ise öelnud, et mitte tähtis ei ole see kilomeetrite hulk, mille sa läbi käid, vaid oluline on see aeg, mis sa sellele olemisele kulutad, et ja et see läheks täie ette, et see tore rabamatk, kas seal on võimalik teha lühem, on võimalik teha pikem käik, seal on isegi võimalik võib-olla rabajärves ujuda, ma loodan, et äkki see vesi ei ole sugugi veel nii külm, et kannatab korra sisse, vaata et seal on tõesti rabavaikuses, kui võtta ka ette Eesti kaarti, vaadata, kust see hüppas, saar asub siis on ju niimoodi täiesti tasub ja selle suure soomaa serva peale sinna tee läheb ja siis sinna tema ära lõpeb maailmalõpu moodi koht, heas mõttes. Märts muusikahingust ja tema enda vaimu on seal kindlasti tunda. Ma arvan küll. Ja no üleüldse, see kant on ju väga niisuguse paksu kultuurikihiga sealtsamast lähedalt umbes kolme kilomeetri kauguselt hüppas saarest on pärit Anton Hansen Tammsaare ema Ann Pakov ja natuke eemalt ka tema isa, nemad seal ju Suure-Jaani kirikus laulatusid, enne kui nad hakkasid sinna Järvamaale kõmpima ja veel natuke eemalt on pärit Köhler ja tore on Köleri sünnikohas lubjas saares neelab siiamaani Köleri nimelisi inimesi, kes seda maja seal korras hoiavad ja külalisi võõrustavad, nii et sinnakanti sattudes tuleb varuda. No ühe päevaga tegelikult seda läbi ei võtagi, soovitan soojalt teinekord veel põhjalikumalt ette võtta, seda uurida. Mart Saare majamuuseumis hüppas saares on samuti külastajatele avatud, aga eks sealgi ole aeg teatud määral seisma jäänud. Kuuldavasti linnateatri näitlejad olid sinna alles müüd ostnud CD-mängija. Seal ja niisugune spontaanne mõte ja piisas ainult. Kellelgi see mõte välja öelda, et kuule, et aga teeme siis ära, et on ilus plaat, aga ega seda jah niisama kuulata ei saa, et kui mingisugunegi riistamisele maha mängib, et ostame ära ja mõeldud tehtud. Niisiis ootad Hüpassaares pühapäeval kell kaks tore kontsert Mart Saarelauludega Eesti filharmoonia kammerkoori esituses Mikk Üleoja juhatusel ja linnateatri näitlejatest, need on Evelin Pang ja Argo Aadli loevad vahele siis mälestusi Mart Saarest ja ma hoiatan ette, need on väga huvitav. Ja kindlasti kõlab sellel kontserdil laul, miks sa nutad, tammekene või mida me teame ka tamme või suure tammelauluna. Ja mina kuulsin hiljuti just Veljo Tormise käest, et see on üks niisugune rahvalaul, mis ongi pärit ainult sealtkandist, et mujalt Eestist seda ei ole üles kirjutatud ja me teame seda siis nüüd kahtepidi. Nii Mart Saare vaadates kui lindistusena, mille siis Veljo Tormis tegi 70.-te lõpus, kus Marta Hansen laulab seda, see salapärane sing sale no mis siis saksa keelest on meie eesti keelde kuidagi kohandunud ja mis tegelikult tähendab laulgem, kõik rõõmsasti ja see lugu tuleb, ma loodan ka ettekandele seal kontserdil. Eesti Kontsert ja Eesti riiklik sümfooniaorkester kutsuvad hooaja avakontsertlaval Eesti riiklik sümfooniaorkester, pianist Nikolai Luganski, dirigent Nikolai Aleksejev. Reedel, 14. septembril Estonia kontserdisaalis. Uus kontserdihooaeg algab. September on käes ja suvepuhkustelt ning suveetendustele naasnud kollektiivid alustavad nüüd taas oma põhihooaega, nii ka Eesti riiklik sümfooniaorkester. Minu vastas istubki praegu Andres Siitan, ERSO direktor. Tallinna avapauk tõepoolest toimub siin järgmisel reedel, 14. kuupäeval, aga veel enne seda me saame seda kava korraks mängida Narvas, kuhu me väga harva satume, aga, aga see on üks linn, kuhu me ka aeg-ajalt sattuda tahame ja sattuma peame. Ja eriti tasub sinna sattuda niivõrd heade esinejatega ja niivõrd ilusa kavaga. Kava on seekord klaverikeskne ja ja tõepoolest, siin võib imestunult küsida, et noh, et kas siis orkestris ennast ei tahagi näidata, et nagu piirdub väga suurel osal sellest kontserdist piirdub ainult saaterulliga. Miks peamine põhjus on see, et meil õnnestus saada Eestisse jälle taas niisugune suurepärane klaverimängija nagu Nikolai Luganski ja tõepoolest, kui tema jälle Eestis käimas on, siis tahaks tal lasta mängida nii palju kui vähegi võimalik, et oleks võinud kasvõi terve kava kokku panna klaverikontsertidest, aga see võib-olla oleks publiku jaoks jälle natukene ühekülgseks muutunud. Alustame seda kontserti siis tuntud armastatud Rahmaninovi teise klaverikontserdi Pärdiga. Kontserdi teises pooles kõlab oluliselt vähem mängitud teos, see on Ravelli kontsert vasakule käele ja lõpetame selle kontserdi Ravelli tapmise, Klooja teise süüdiga. Kui nüüd rääkida Luganskis teada ju on, et paljud tippartistid teevad aastas 100 või isegi üle 100 kontserti ja Luganski on ennast piiranud 60 kuni 80-ga. Kuidas siis õnnestus niisugust tippkaliibri solisti veenda lausa kolme kontserti 60-st siin väikeses Eestis tegema? Tegelikult muidugi teenis ja meie peadirigent Nikolai Aleksejev, kes on temaga üsna mitmel pool maailmas koos esinenud, tegi talle selle ettepaneku tulla just käesolevat hooaega nüüd siin Tallinna Sadama ja ja niimoodi ta juhtus. Poolest Nikolai Luganski ei esine väga palju, ta pöörab iga üksiku kontserdi kvaliteedile tohutult palju tähelepanu ja tegelikult ega Eesti publik on olnud päris õnnelikus suhtes pärast, sest kui ma nüüd midagi vahele jätta, siis esineb Eestis juba neljandat korda. Ta on siin käinud aastal 97 aastal 2001 ja viimati klaverifestivalil aastal 2004. Ja iga kord on ta jätnud publikule lihtsalt kustumatu mulje ja neile, kes teda juba teavad ja tunnevad, eks me pakume neile siis meeldiva taaskohtumise Nikolai Luganski käe, neid, kes teda veel ei tea, siis on esmakordne, loodetavasti erakordselt muljetavaldav kohtumine Ravelli vasaku käekontserti, tõepoolest, minu meelest oli aastal 95, kui seal viimati siin kõlas Ralf Stahli esituses seda Narva mängitud Rahmaninovi teist kontserti mängisime viimati paar aastat tagasi koos eriklassi ja Jaan kapiga. Arena Rahmaninovi kontsert on niisugune, mida ikka jälle meeldib kuulata ja ma rõhutan veel kord, et eriti meeldiv peaks publikule olema just nimelt Nikolai Luganski esituses ja orkestri roll, mis tõepoolest teostab ainult ühe, mitte eriti pikateosega, aga selle eest eriti särava Evertoosse teosega, et need ei saa sugugi öelda, et orkester sellel kontserdil näitab ennast saatjana, ta näitab ennast ka väga rõhulises virtuaalses teoses nagu teine suid kuradi graafilisest balletist aktiseks loe. Ning veel kord siis äkki, kus need kontserdid täpselt toimuvad, reedel Tallinnas toimub lausa kaks kontserti. Reedel on meil siis jah, tõepoolest, kell kolm on lõunakontsert ja päris hooaja avakontsert on reedel kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis, lõunakontserdil ei mängita. Kawasel mängitakse Rahmaninovi kontserti ning tapmist, eks loed nii, et lõunakontserdikuulajad jäävad Ilmaravelli vasaku käega kontserdist õhtused kuulajad kuulevad kõike. Ja eelnevalt mängime seda kava Narvas. See on siis 13. kuupäeval ja samuti kell seitse õhtul Cinema keskuses. Klassikaraadio teeb otseülekande reede õhtul kell seitse algavast kontserdist ja see kontsert jõuab ka EVO vahendusel sarjas alakart Euroopa raadiojaamadesse. Liigaja algava hooaja eel on ilmunud väikhinglassiks plaadimärgi all Erkki-Sven Tüüri uus autoriplaat magma. Sellel albumil esinevad löökpillimängija Evelin Glenni, Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja dirigeerib Paavo Järvi. Albumil kõlavad sümfoonia number neli magma fraan kammerkoorile orkestrile, igavik meeskoorile ja orkestrile, Lennart Meri mälestuseks ning rada ja jäljed. Tehas, mis on pühendatud Arvo Pärdile. Salvestusperiood jääb 2006. aasta juunikuusse ja järgnevalt kõlale. Helilooja Erkki-Sven Tüür. Kuidas selle plaadimaterjal kokku sai? Siin oli oma osa loomingulistel vestlustel dirigent Baueriga. Kõigepealt tahtis ta sellise põhiteosena magmat ja siis uuris, et kas mul on mingeid veel värskemaid lugusid ja, ja niimoodi me koos vaatasime ja, ja siis muidugi ta soovis ka, et võiks olla kooriga asja juhtumisi tüüdufinii oligi salvestamata, ei, tegelikult on salvestatud. Alba Records on teinud selle Soome selle Tabi ole kooriga on, mul tuleb meelde aga et eesti interpreetide seda polnud plaadistatud ja, ja siis just väga värskelt oli mul niisugune koori orkestrituur, president Lennart Meri matusteks kirjutatud Doris Kareva väga kaunile luuletusele, igavik ja rada ja jäljed oli nagu Arvo Pärdi jällegist 70.-ks juubeliks kirjutatud ka siis nüüd praeguse seisuga siin kaks aastat tagasi ja selline valik meil sellise kahe peal arutamise tulemusena tekkis ja tundub, et nii palju, kui härrased sealt emist vürtsinist minuga meile vahetasid, siis olid nemad selle kõigega nagu väga rahul. Enne meie vestlust tuli jutuks ka sinu eelmine plaat, üks ümar on, et neid plaate sul tegelikult ju juba on, aga et mida see plaat sinu jaoks nagu tähendab selle plaadi ilmumine? Jah, mul on hea meel, et see neljas sümfoonia ehk magma on Evelin klemmiga saanud sellise vormistuse, et seda võib nüüd iga huviline kusagilt vähegi tsiviliseeritud omast riigist oma hästivarustatud plaadipoest riiulilt leida. Mulle endale tundub, et mu peamine väljund on ikkagi suur sümfooniaorkester, siis eelkõige rõõmustab mind see, kui need orkestriteosed vaikselt leiavad teeplaatidele ja see on ka üks asi, mis mind nüüd just selle üllitise juures eriliselt rõõmustab. Plaadi ilmumisaeg on seotud ka mõningate sündmustega siin sügisel, et kas sa satud vist Saksamaal huviorbiiti? Jah, tõsi ta on, et Frankfurti Alte ooper oma hoo avafestivali austakt portrateeritavaks heliloojaks on sellel aastal mind valinud ja need on asjaolude kokkulangevus, et sest see juhtus juba aasta või paar enne seda. See otsus, ma mõtlen, tehti enne seda, kui Järvi nõustus frankfurdi, raadio, sümfooniaorkestreid trigeerima peadirigendina ja seda suurem on mu rõõm, et nüüd need asjad niimoodi kokku langevad, et selle, minu esimene nii-öelda kompanistan portreed, kontserdi juhatab Sis Paavo oma Hässon funk sümfooniaorkestriga, kus jällegi Evelin Glenni soleerib löökpillidel muid teoseid mängivad teised orkestrid ja Deutsche Stryker filarmoni siis mis seal oli veel üks üks noorte orkester ja siis mu seos orkester, mis on siis nagu frankfurdi linna ooperi orkester ühtlasi ja ka Ensemble Modern, keda muide juhatab selts ja siis on ka üks päris esiettekanne sooloviiulile Sa mängib Karolin Vichmann ja samal õhtul on ka Wolfgang Rimi ja Mattias pingheri uute teoste esiettekanded. Millised on sinu oletatavasti tipphetked siin eesti publiku silme all vaadates teeb mulle rõõmu, et väga lühikene on ajaline distants, seekord maailma esiettekanne Eestis, ettekande vahel. 11. ja 12. oktoobril turu Filharmoonikute ka tuleb esiettekandele minu uus teos professi ehk siis akordionikontsert miga väärilise ka, kes on üks väga hea ja akordioni või õigemini, me peaksime kutsuma bajaanimängija lastesse. Et niisuguse klaverimoodi klaviatuuriga pill aga nende Nublakatega ja seal saab väga virtuoosse heitvigureid sooritada ja kõigest siin noh, ma ei tea, mingi nädalakene või paar hiljem Eesti esiette, kanneldub ta siis nüüd festivalil koos ERSO ka ja mõlemaid ettekandeid juhatab Olari Elts. Aga täna ma kuulsin just, et Eesti vabariigi 90. aastapäevaga seotud muusika lähetusprogrammidesse on lülitunud ka minu viies sümfoonia ja seda siis tuleva aasta mais, et see on kindlasti jällegi teine niisugune tore tipphetk koserzoga. Aga need esiettekandeid tuleb sügis veel, mitte küll siin aga et, et kuidagi nii tihedat aastat mäletagi. Austraalia kammerorkestriga on uus uus teos novembris, mida nad siis mängivad koos plokkflöödisolist Irene viiblessiga 12-l kontserdil Austraalia kõigis suuremates linnades ja siis detsembris üks teos kvantfüüsiku ja filosoofi David pomi sõnadele hiljard ansamblile Müncheni kammerorkestrile ja selle esiettekanne on jällegi Frankfurdi siis järel Münchenis ja, ja siis ka veel Amsterdamis veel kusagil detsembri keskpaiku. Et kuidagi on jah nii välja kukkunud tööd on palju tulnud teha, selleaastases tulemust näha, eks nad nüüd hakka jah kuulda olema vaikselt. Nii et kes vähegi leiab, siis on väljas album kesin tüüri muusikaga, mis kannab pealkirja magma ja tegelikult on väljas siis ka albumis ilmus siin suve alguses ja mis kandis nime oks ümar on, mis sinusse siis plaadimärgi all. Siinkohal kõlab lühike katkend Erkki-Sven Tüüri neljandast sümfooniast A pealkirjaga magma soleerib siniEvelin Glenni mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigeerib värvin platsis ilmunud vöötšinglassiks plaadimärgi all. Tallinna filharmoonia kutsub Tallinna kammerorkestri hooaja avakontserdile meistrimängud dirigent ja viiulisolist Jaakko kuusista Soomest. Kavas Sibeliuse partoki ja Haydni helitööd. Kontsert 13. septembril kell 19 Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Produtsent Heili paus räägime kõigepealt, mida kujutavad need meistrimängud. Meistrimängud kujutab endast kontsertide sarja, kus astuvad üles nii-öelda instrumendi isega esinevad dirigendid, sellised meistrid, kes on võrdselt andekad kadeni, interpreidina kui dirigendina. Kahtlemata see on ka üks põhimõtteid meie kammerorkestri osas, et võimalikult palju anda sellist intiimset, inimese enda energiat. Seetõttu dirigendi ja solisti ühendatud isiksus peaks nagu märgitsemaga seda meie niisugust põhimõttelist suunda. Tallinna filharmoonia avakontsert Kammerorkestri kontserdiga on igas mõttes väiksem akadeemilises mõttes intiimsem. Ja just peaks pakkuma publikule seda isikliku osasaamise võimalust. Niiet Jaakko kuusisto, kes on siis esimeseks meistriks valitud, toob kaasa kava Jean Sibeliuse ragastava armastaja, süüta esineb ise Joosep Haydni viiulikontserdis number kaks G-duur siis veel mängitakse Sibeliuse, romansid C-duur ja telepartaki divertismenti. Võiks öelda, et Sibeliuse muusika on üks Põhjamaade armastatud maad üle maailma. Kui käisime Kammerorkestriga Jaapani turneel, siis nad spetsiaalselt palusid, et oleks kavas Sibeliuse ja ka seesama ragastava süüt muutus selle turnee käigus jaapani publiku lemmikuks. Nii et ühest küljest niisugune kvaliteedi näitaja ja kindla peale minek Tallinna kammerorkestri poolt ja teisest küljest siiski ka äärmiselt hingestatud ja kaunikõlaline teos, mis just nimelt kammerorkestri esituses on väga väärtuslik ja see on ju meeskoori süüt, algselt aga helilooja Sibeliuse ise selle orkestreeri ja väga hindas seda organisatsiooni, et see oli justkui uue teose loomine ja mida Öelda nüüd ei hakka kuusiste kohta soome viiuldaja, helilooja ja dirigent, niisiis karismaatiline isiksus, kes ka mitmes vallas ennast teostab ja leiab, et tal on kõigis neis valdkondades midagi publikule öelda. Haarab ju selle tõttu ka, et ei ole erinevad isiksused, need, kes meieni toovad seda informatsiooni vaid võimalikult väike, võimalikult kontsentreeritud ja võimalikult tugeva energiaga, peab olema see inimene, kes siis astub publiku ette meie selles sarjas. Jaakko kuusisto tegevus ja tema isik sobivad äärmiselt hästi, nende sünergia läheb kokku hästi Tallinna kammerorkestriga. Tema töö on väga kvaliteetne, hingestatud, täpne detailirohke ja need on kindlasti ka omadused, mida kammerorkester hindab ja nii väikese kollektiivi puhul nagu on üks kammerorkester on ka tõesti äärmiselt oluline see isik, kes nende ette siis nii dirigendi kui solistina kutsutakse. Et tal oleks nagu hingesugulus selle orkestriga, mitu kontsertidel sellesse sarja kavandatud meistrite sarja sellel hooaja poolel nüüd esimesel on kõigepealt siis Jaakko kuusistu viiuldaja ja dirigent, siis teine kontsert on meil tšellist Aleksander ruudiniga, see on juba 20. septembril ja kolmas kontsert jääb detsembrikuusse, seal on siis viiuldaja Dmitri sitkavetski publiku ees, aga milliseid sarju on veel Tallinna filharmoonias algaval hooajal põneva pealkirjaga orkestrisari on veel klaveripalavik oli enne siin töö pealkirjaks tal kuum klaver, nüüd klaveripalavik. Aga vot siia kontserdisarja kutsutakse need tõesti väga eredaid. Võiks tõesti öelda, et ekstra vertseid intervjuu Greete, kes tegelikult ju nii traditsioonilise vormi nagu klaverikontsert peaks muutma publiku lemmikuks just oma sellise hõõguse sädeluse ja nende isikute äärmiselt põneva natuuri tõttu. Esimeseks esinejaks on siin Irina, sa arengukava, Eesti interpreet hariduse saanud Eestis praegu elab Soomes, kes on, võiks öelda, et praegu eesti noortest pianistidest kõige suurema rahvusvahelise haardega tal on ette näidata äärmiselt palju konkursivõite ja sealjuures ta ei ole kunagi sihukese epateeriva mängulaadiga ta on süvenev, rahulik, oma huvitavaid rakurssi leidev, nii et seda enam on teda mõtet huviga kuulata. Kui rahvusvahelised konkursid leiavad tema sellisest mitte tuldpurskavad mängust midagi niisugust hinnalist teda esikohtadele määratakse, siis järelikult on tema sisukuses midagi väga sügavat ka Soome väga põneva festivali Kuhma kammermuusika festivalikülaline on ta olnud juba kaks aastat peaaegu ainsana Balti riikides, niiet kuigi festivalijuhil Vladimir Mendelt Sonyl on üle kogu maailmasidemeid, ta toob tõesti äärmiselt eredaid isiksusi oma festivalile mängima, miks ta on valinud Mirina meilt, ju ta siis tunnetab ka seda mingisugust erilist väärtust temas klaveripäevikule. Lisaks on nüüd traditsioonilisemad juba publiku poolt armastatud sarjad veel Tallinna filharmoonia hooajas kui diplomaatilised noodid, harmoonia energia lisaks veel kergemalt poolt. Jazz-popartistide kontserdid jätkub Sari ETV Live on helilooja Kustas Kikerbu juubelikontsert, Koit Toome, mäe astub üles oma sõpradega ja sellise armsa pealkirjaga kontsert on ka aasta lõpus nagu jõulud džässivõtmes siis veel lisaks heategevuskontsert jätkuvat heliloojate autoriõhtud René Eespere autoriõhtu. Nüüd juba kolmas koos Tallinna Kammerorkestriga jätkub, nii et oleme võtnud ja säilitanud seda, mis on olnud publiku lemmikuteks läbi aastate, aitäh. Iili paustam. Hüva hooaeg. Täname. 12. ja 13. septembril annab Eestis kontserte ansambel euroop Galant mille eesotsas on viiuldaja Fabio Pyondi Itaaliast, kõneleb Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Fabio vööndi on viiuldaja, kes on pühendanud tegelikult nii-öelda nagu hotentsele, nii mängule kui ka siis muliseerimisele, siis see tähendab ka seda teha. Pill on siis nagu sedasorti, mis nagu barokkajastul on mängitud ja ta on oma. Ma arvan siiski nagu suhteliselt lühikese elu ja juba suutnud ju meeletult kordasin muusikamaastikul just nagu vanamuusikamaastikule, aga mitte ainult tegelikult nagu saata, sest et see tema ampluaa ulatanud kõige mainekamat saalideni, kontsert, saaredeni, plaadistusteni ma võib-olla kohe alguseks, et kes võib-olla tõesti need ei ole euroopagalandet, et sõna isegi kuulnud või Fabio vööndi viiuldaja nime, tema selline pisikene numeroloogia ütlema, et ka see ansambel on müünud üle kolme miljoni CD. Ta annab 70 kontserti aastas kõigil viiel kontserdil maailma, siis juhtivates saalides ja teatrites. Ta on salvestanud rohkem kui 40 CDd. Ta on siis viimased 15 aastat olnud itaalia barokkmuusikas selline täiesti Teed rajava tähtsusega üksus. Niisiis kui Euroopa galantne kui ka Fabio fondi, nii et teda lausa nimetatud itaalia baroki rahvusvaheliseks saadikuks saadik, siis tulebki meile siin kahe kontserdiga 12. ja 13. septembril Itaalia suursaatkonna toel. Ja tõesti, siin saab lugeda ainult igasuguseid ülivõrdeid, suurepäraseid plaadi, produktsioone, mis on saanud erinevaid preemiat, on see shoklile music või aasta parim laadistuse muuhulgas siis ka näiteks 2006. aastal, Vivaldi ooper ei vaja see lavastus, mis siis oli Grammy nominent ja nii edasi. Et minu meelest on see üks väga haruldane kontsert meie sellises kontsert elus ja mul on isegi nagu natuke kahju, et ei ole lausa avakontsert Eesti kontserdil, aga meie selline strateegiline otsus oli nii, et me teeme selle kaks päeva enne ametlikku avamist ja muusikaks siis mida hakkab kõlama, on täiesti nii-öelda nagu traditsionaalne itaalia barokkmuusika, kõlavad Jemeniaani, Samartiini, Vivaldi, Corelli, erinevad teosed kammerorkestrile, nii et selline vägev asi hakkab olema võib-olla paar sõna veel Fabio bioondist endast ka, sest ta on ka muuhulgas. Ja siis söandy luur, asutajaliige, mis on kindlasti üks väga mainekas vanamuusikakollektiiv muuhulgas ka capella reaali muusikantiikoviinist, seminaaria muusikaale, Lashappel rai all ja teiste orkestrite liige. No ja siis ka tihti asutajaliige, nüüd juba 16 aastaselt hakkaski tema selline suur karjäär vast kui tõsine pahe viiulikontserdiga Viini music for mainis et selline fantastiline muusika on tõesti nüüd siiapoole teel. Ansambli euroopaloogia Fabio bioondi kontserdid toimuvad kolmapäeval, 12. septembril kell 19 Tartu Jaani kirikus ja neljapäeval, 13. septembril kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Millal toimub Vanemuise kontserdimaja 10. hooaja avaüritus ja mida kontserdimaja sellele sügisel pakub, sellest palun rääkida. Vanemuise kontserdimaja direktor kolva Tamral. Vanemuise kontserdimaja alustab oma hooaega 15. septembril koostöös siis Vanemuise teatriga ja muusikajuht Toomas Vavilov on kokku pannud suurepärase kava Šostakovitši, sümfoonia ja Stravinski, sellised heliloojad ja sellised pärlid nagu Tšaikovski klaverikontsert number saabki see olema 15. õhtul, siis avalöök algemaks sooja Vanemuise kontserdimaja on läbi aastate hoidnud enam-vähem kontserdite arvu ei ole neid suurendatud ega ka vähendanud. See on tingitud sellest, et kontsert on erinevaid. Kuulajaid on erinevaid, küll laste, küll vanemale generatsioonile kergemat ja nõudlikumad, nii et selles mõttes meil on sellel hooajal 80 kontserti. Kui vaadata esimest poolt aastat, siis kindlasti peale avakontserti kohe tulevad lastele Limpa seiklused, Andrus Kivirähki Ki raamatul Impa mereröövlid, ainetlemine toob lavale Andres Dvinjaninov, seal osaleb ka Eesti riiklik sümfooniaorkestrile. Saab igati huvitav, põnev olema oktoobris eksootilisemastest maadest kutsi, järguuneri surfimuusika tuleb, esitab Ida-Türgi ja väga huvitav eksootiliste pillidega selle piirkonna muusikalt. Tartu Ülikool. Viiendal oktoobril peab oma 370 viiendat juubelit, mille tippsündmuseks seal on siis skaala kontsert. Vanemuise kontserdimajas on ka selle kontserdi otseülekanne Eesti televisioonist, nii et seda saab kuulata, vaadata terve Eesti. See on viiendal oktoobril kell 18, kes esinevad loomulikult Vanemuise sümfooniaorkester. Dirigendiks on Jüri Albert. Solistidena astuvad üles Mattituuri, Svetlana, drifonova ja veel mõned teised ja koorida loomulikult Alma vaateri, kõik koorid on esindatud koorist stseenidest, nii seal igati suur ja võimas kontsert olema. Tartu. Kontserdikülastaja teab, et sügisel toimub alati Vanemuise kontserdimajas Rainbow Jazz. Kas ka sel aastal? Just loomulikult ja 11.-st kuni 14. oktoobrini siis toimub okei, ainult Tartus rahvusvaheline Rainbow jäts festival, avame siis ikkagi esimesel päeval pakume võimaluse noortele võistelda jazzmuusikas erinevad koosluda ansamblid, sedapuhku siis väga mugavas ja uues Tartu kontserdipaigas Ateena keskuses festivalil seekord on võib-olla esinejaid natuke rohkem ja eksootilistest maadest näiteks nagu Jamaikalt tuleb kollektiiv raskele Adamsoni džässitants on ka midagi vaadata. Ta muusika taustaks siis loomulikult võib-olla kõigile eestlastele veel mitte tuntud, aga küll nad siis tuntuks saavad. Seedri leidis Sof Bjuus kolm mustanahalist Ameerika ühendriikidest ja festivali lõpuks väga huvitav ja mainekas kaal instrumentaalansambel, kui nii tohib, öeldude fool Reschmend ka Ameerikast mängivad sama hästi pilli kui laulavad või vastupidi need kontserdid, seesama, see foor, režmen on ka dubleeritud Jõhvis, Tallinnas ja Pärnus. Kõike loomulikult ei jõua ära tutvustada, rääkida kindlasti üks kontsert, mis tahaks tähelepanu, on viiendal detsembril Vanemuise kontserdimajas. Juhuslikult saab ka Soome Vabariik sellel aastal 90 aastaseks ja koostöös Soome suursaatkonna Soome Instituudiga toome Eestisse maailmakuulsa akordionimängija keska laulab ühtlasi Kimmo Boghyoneni. Seda kontserti mujal linnades ei ole, see on ainult Tartus, saab olema viiendal detsembril kell 19 Vanemuise kontserdimajas. Infot on tänapäeval väga palju leida ja võimalik leida Tartus on olemas Tartu kultuuriaken, mis jookseb ühtlasi välja ka Eesti Kontserdi koduleheküljele või siis otse pöörduda Vanemuise kontserdimaja kodulehele www. Kontsert. E ja sealt saate täpsema info. Ma sooviksin, et ikkagi leiaksite selle aja ja hetke igapäevatööst tulla siia trepist üles Vanemuise kontserdimajja ja nautida ja kuulata ja vaadata, sest üks asi on kuulata plaadilt muusikat, aga teine asi on koos kellegi teisega sõbra hea tuttava perega ja see seltskond, kes siin majas skeem on tore ja nad tahavad siia tulla. Ma loodan, et see jätkub. Kaheksandat korda saab teoks kaunis nädalalõpp Soomes Lahtis Sibeliuse festivali näol. See on tõeliselt sisukas muusikapidu, kuigi vaid viie kontserdiga neljapäevast homseni. Mõndagi kordan Lahtis kohal olnud ka meie muusikaajakirjanik. Kas siinkõneleja eile õhtul oli Sibeliuse Alo saalis klassikaraadio toimetaja Kersti Inno. 1229 kohaga peasaal avati kevadel 2000 alles tänavu valmis ka siin. Orel aga sib eilse festival koos oma peategelase lahti orkestriga. Seal mängib ka meie tšellist Teet Järvi ja peadirigent Osmo vänskaga on saanud linnad tõeliseks kaubamärgiks. Tänavuse festivali teema 50 aastat pärast Sibeliuse avakontsert kuller fooniaga eile orkestri laulud Jaskaramus mõlemal õhtul keskseid soliste Jorma hünninen. Troska lilli paasikivi täna õhtul pea teostaks Sibeliuse neljas ja viies sümfoonia. Tahaks teha paar meenutust. Tänavustest lõppenud Helsingi pidunädalatest alustati leia saare jahu labassioonides Simone Soome esiettekandega Essabekas Haloneni dirigeerimisel, Peters selles lavaseades kohe viis raadio orkester teosega Läänemerefestivalile Stockholmi. Helsingis oli keskpunktis Magnus Linberi muusika, sealhulgas viiulikontserdi, solistiks Liisabadia šviili festivali viimastel päevadel Helsingi Okorkester suurepärase tenori Robi lehti puuga või Victoria mullova viiuliõhtu õdede klaveri tuues tuntud katsia Labeki klaveri saatel. Viis päeva kestsid ka tänavused põhjam maade muusikapäevad etenduste paigaks Orceping Rootsis. Teemaks oli uus muusika uues vormis koos kompositsioonialase sümpoosioni iga külas oli iga Portugali nüüdismuusika ansambel remix võõrustajatelt kesksetena Norcepingi sümfooniaorkester, ansambel Groumata, Eric Ericssoni kammerkoor helilooja, kaaren, rent vist oma töötoaga temalt ka dramatiseeritud kontsed naiskoorile, solistile, instrumentidele nimetuse all inglile, tulikuumade kätega. Festival märkis ka Taani helilooja PR-nöör koordi 70 viiendat sünnipäeva. Aga naabruses Uppsalas toimus uue kontserdi- ja kongressikeskuse pidulik avamine. Galakontserti juhatas Uppsala kammerorkestri kunstiline juht, meie dirigent Paul Mägi. Solistiks oli Taani kuninglikust ooperist Inger Dam-Jensen. Seejärel toimus siin ka kahe uue Steinway kontsertklaveri pidulik esitlus. Uksele Kammerorkester Paul Mägi juhatusel oma sümfoonilise hooaja 20. septembril peateoseks Sibeliuse viies sümfoonia. Paul Mägi kinnitas, et kõla on uues saalis haruldane ja akustiliselt on saal väga õnnestunud. Ka Stockholmi tahaks hetkeks eeldijatega tulla kuningliku ooperi kõrval teises muusikateatris folkooperas käivad proovid väga põneva lavastusega. See on Anders Nilsson uus ooperi säära muusika türgi saarele Janderist, mille lavastab ka libreto autorina kõla SL-Boom. Nimiosasse tuleb Uuldrikatensdam esietendus folkoopers 23. septembril. Andes Nilsson. Tunnustusest räägib ka fakt, et ta on valitud maineka kompausel Su Weekend'i heliloojaks Stockholmi kontserdimajja kevadel 2008. Korraks ka Rootsi läänerannikule. Helsingborgi sümfooniaorkester, kus üks kontsertmeistreid, ka Kersti Kuusk, tegi uue hooaja soojenduseks terve festivali tuntud Briti muusik peadirigendina. Hanssen sai orkestri ees olla koguni viiel kontserdil järjest ja ristis suve lõpufestivali omapärase nimega kaosest kuni kosmoseni. Ta võttis kavas väga erinevate ajastute heliloojaid piiblist ja fon Eiblerist, Charles-i s-i ja Rootsi nüüdismuusikani. Ja Helsingborgi orkestri tänavune resideeruv helilooja Ann Paula. Malm voorib vaard tellis Andri humaansel temaltki spindel sümfoonia ühele fuajee kontserdile. Suur publikuhuvi orkestri vastu oli välja võlutud ja üleeilne avakontsert peadirigendi käe all läks täissaalile kavas ka tähtpäeva helilooja Edvard Elgari Enigma variatsioonid. Jätte põrgyszifoonikud tänu Neeme Järvile nüüd 10 aastat Rootsi rahvusorkester saab avakontserdi solistiks uuel neljapäeval noore tipi juurde Hilary Haani Schönbergi viiulikontsert Galapi Edale Ingineni käe all. Ja kohe selle järel teine tippviiuldaja kiikossuvanai petelejatessi viiulikontserdiga Seven altari dirigeerimisel. Nüüd otse edasi Frankfurti mainekas kontserdisaalina Alte ooper teeb samuti hooaja avafestivali auhtact portree, heliloojaks valitud Erkki-Sven Tüür, Frankfurdi raadio orkester, menuka tavakontserdid möödusidki siin peadirigent Paavo Järvi juhatusel neljapäeval jäile. Muuseas mõlema kontserdi eel olid tutvustavad vestlused Järvi Tüüriga. Kavas Wagneri naiste lauljate avamäng, Erkki-Sven Tüüri yhil ööbilis sümfoonia number neli magma kuulus Evelin Glenni, solistiks HC Aponemendi alustusena esimene sümfoonia. Juba homme ja ülehomme auftakti külaliseks San Francisco sümfooniaorkester Michael Tilsand Thomase juhatusel aga veel selle kuu lõpul Frankfurdi orkestri ees oma debüüdi meie Anu Tali tuues samuti esmakordselt orkestri kavasse Tõnu Kõrvits. Tema ühe viimase orkestri hobuse tuulde lauldud. Saksamaal on aga nüüd iga nädal tähelepanuväärsed Eesti märke. Tuleval reedel teeb Tõnu Kaljuste kuulsal Premieri festivalil leer auerbahhi vene reekviemi maailma esiettekanded esindussaalis kes kannavad selle ette Läti riiklik koor Latvija, Rahvusooper Estonia poistekoor koos Bremeni plärmoonikutega sel Javlinskist pärit 34 aastane leer aura. Tuba on esmakordne Bremeni festivalil resideeruv helilooja. Juba varem on siin kõlanud temalt tellida tuna dialoogid Stabat Maaterile. Nüüd samaviisi tellimuste sõna Vene reekviem, ühisprojektina Guenkov, vaimuliku muusika festivaliga Hispaanias. Päev hiljem, 15. septembril, tuleb siia oma kavaga parfüümi termose siig Kristjan Järvi absoluutansambel. Ja nemadki esinevad koos lati ja kooriga. Põnev kava selliste järgmisel laupäeval absoluutansambel Bremeni festivalil juba mitmendat korda, eelmisel aastal isegi oma töötoaga noortele muusikutele. Tahaks veel korraks tulla Petteri tassi viiulikontserdis Seven juurde, mille eetes pühendas Kolumbiasse hukkunud seitsmele Ameerika astronaudi ile. Teose maailma esiettekanne toimus üleeile lutserni festivalil solistiks Akikossuva ai lutserni festivaliakadeemia orkestrit, kellega põhjalikult tegelenud selle juhina maestro Järbulees dirigeeris lutserni kontserdihallis autor ise. 2003. aastal hukkunute mälestusteos tuleb lutserni ja Jötebori järel peatselt ettekandele veel Budapestis, Utrechtis, Berliinis, Tokyos, Tel Avivis. Eile õhtul juhatas Daniel paremboim lutserni festivalil Aga Viini filharmoonia, kuid suur saal välja müüdud ja kõlasid Subeti viies ja Rockneri neljas sümfoonia. Tänasele helikojale tegid kaastööd Karingoprankjaski hinnang Kadri-Ann Sumera, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate mängis kokku Helle baasia, Saadet toimetas Mirje Mändla. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Liivane ajal sobival ajal sülgaja.