Kuidas loomana pähe sarved saavad? Väga põhjalik, väga suur küsimus. Sarvi on igasuguseid, väga erinevaid. Ja ka loomi, loomaliike, isegi loomade sugukond ja seltse. Ka klassi on väga palju. Kellel on seda või teist tüüpi sellise või teistsuguse ehitusega koostisega sarved peas. Ma üritan vastata, noh, kõigepealt lühidalt. Kuidas sarved saavad, kuidas saavad sarved looma pähe? Eks ikka kasvavad. See on siis üldine vastus. Nüüd konkreetsemalt võtame need loomad, kellel on tõepoolest peas pärissarved ja võtame sellega siis imetajad, loomad, pärissarved. Värv ollusest mida tekitavad nahakindlad, rakud naha kui organite süsteemi kindlad osad. No see ollus, sarv, ollus on meilgi inimestel ja mitte ainult peas. Meie juuksed on sellest hullusest keratiinid on need valgud millest koosneb sarv ollus, meie küüned kuldsarvhulluses sarvhulluses, nii nagu juuksed ja karvad teistel liikidel on näiteks sarved ninasarviku peas. Ja sarvhulluses on sarved, sõõraliste seltsi õõnes, sarlaste ehk veislaste ka kits, laste sugu, kondade liikide sarved. Kuid nendega ei ole see asi nii lihtne siiski kolju küljes nendel loomadel, need on siis veislased. On olemas sellised konkreetsed luukoest luu ollusest, mitte sarvest alused. Nende peal olev nahk tekitab õigemini naha rakutellised rakud. Erilistest naharakkudest koosnev kiht tekitab kihtide kaupa kindla kujuga kindla kasvusuunaga sarvhullusest keratiini, dessarve. Sellise sarve keskosa on õõnes. Mul on tühi ja tegelikult isegi väga suur. No ütleme, kaljukitse kaljusokusarve kaal, kui seda pea pealt ära võtta. Kolju osana eksisteerivad luukoest nagu kännust. Võta selline sarv, ta igale üldse nii väga palju, hoopis teistmoodi kasvavad ja teistsuguse koostisega on Hirulaste sarved. Need sarved on luukoest ja luukude kasvab. Veresoonkonnakudedest võime lühidalt inimlikult lihtsalt öelda verest veislaste sarved andi loopida kitsede ja lammaste tühvlite piisoni, teieni ta siis arvet, nad kasvavad nahast ja Hirulaste sealhulgas ka metskitse, Kabermetskitse õige eestikeelne nimetus, vana nimetus on kaver. Ta ei ole kits. Aga see selleks, kõikide nende Hirulaste liikide sarved kasvavad verest. Veres on konnast ja loomulikult. Kõigepealt, et selline saaks, saaks hakata kasvama. Kõigepealt peab moodustuma, peab kasvama tohutu suurest-väiksest vere, Soonekesest koosnev veresoonte. Sarv kui seda saagida pooleks ja siis saetud pinna peale vaadata seal hästi palju tillukesi, natukene suuremaid on ka, aga tillukesi reeglina auke. Need jäid alles need augud veresoontes, milles tegelikult kasvasid need sarved ja selliseid sarvi võib maha visata võib uuesti kasvatada. Asi on selles, et veresoonkonnaorganitel veresoontel on tohutu võime paljuneda. Veresooni kasvab miljonitest juurde lühikese ajaga, kui seda on vaja või kui tegemist on mingisuguse haigusega, näiteks kasvajaga kas vaja on võimalik ainult siis, kui veresooned hakkavad patoloogiline protsess muidugi, kasvaja puhul hakkavad paljunema vaskulariseerimine, toimub tohutul hulgal vere Soonekesi, nii et kõige üldisemalt ja loomulikult jutumärke kasutades me võime öelda, vedanud normaalsed, õiged, mitte mingisugused Haiglased, kuid ikkagi kasvaja. Muidugi on olemas loomi, kelle keha peal on sarved ka selgrootute seas, Noon mardikaid küll ja küll kellud võimsad sarved, kellel peas, kellel Rilvikul, kellel nii peas kui Karimmikul. Muuseas, selliseid saab näha ka Tallinna loomaaia kohviku illu kohviku saalides talve jooksul, meil on seal elusate troopiliste putukate väljapanek, märtsikuuni arvatavasti kaasa arvatud, saame seda pidada seal vähemalt vähemalt on ette nähtud sinna ka sellised liigid, kelle isastel reeglina loomadel on sarved. Need ei ole pärissarved tegelikult. Kuid kuidas võtta, kui me vaatame looma peal ja ta on selline kompaktne ümarik või kasvõi kandiline, aga ühes otsas tal on niisugused pikemad või lühemad, aga ikkagi teravate tippudega või isegi hargnevad lippudega sellised väljas sobistunud osad. No me ikka neid nimetame neid sarvedega. Loomulikult need sarved, putukate sarved on kitiinist. See on väga huvitav, Haine, eks äärmiselt omapärane süsivesikute hulka kuuluv ainete grupp, mis on väga kõva epis, moodustabki putukat. Teistel lülijalgsete, ka ämblikud ja skorpionid vähilaadsete, koorikloomade suurel määral välisskeletti ja mõned selle osad on väljaulatuvad. Nemad kasvavad siis vastavalt sellele, kuidas valmik sel või teisel liigil tekib aja jooksul.