Tere kuulajatele rändajaire stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ma, me oleme jätkuvalt Lõuna-Ameerikas paljude loodusteadlaste ja rändajate matkajate lemmik ja unistuste maal seiklusjututegelased peale küll, kui sealses looduses ringi käia ja täpsemalt luusime täna siis andide metsades. Jah, see on kant, kus muide ka just Hill Verni romaani järgi kapten Granti lapsed. Tegelased seiklesid. Selline rahulik flöödi ja vilepilli heli. Ühtpidi on see Argentiina muusika ja teistpidi ja tundub, et argentiina temperamendiga nagu kokku ei lähe, et, et on nii rahulik ja tasakaalukas. Aga andide metsad ka väga erinevad must Argentiinast ja tüüpilised Argentiina alad on lagedad, lõputud Rohtlad ja stepid. Aga metsa all on Argentiinast kõigest üks veerand, nii et see on väga Ebatüüpiline osa Argentiinast. Ja teistpidi see metsade ala koondub kõik nagu just sinna andide mägede kant. Ja kui seal nendes metsades ringi uitad, siis noh, oma, tekib niisugune kodune tunne, sellepärast et eks Eestigi on ikkagi metsade maa ja need on siukesed metsamaastikud ja iseenesest tuleb niisugune niisugune hea olemine seal. Ja võib-olla ka põhjus selles, et see kliima on seal metsades niisugune paras, ta ei ole liiga palav, ta ei ole liiga kuiv, et ühesõnaga hästi niisugune dime, ta ümbrus ümbritseb sind igalt poolt ja ja mõnikord, kui mõni inimene on küsinud minu käest, et kui sa oled maailma paikades nii palju ringi käinud, et et kas on mõni koht, kuhu sa tahaksid elama jääda, siis ma olen mõelnud, et sellele võiks vastata ta, et üks niisugune paik võiks olla küll just need andide metsad. Et, et seal on niisugune paras mõnus olemine ja natukene ka kodune tunne. Kuigi see ei ole Eesti ja Eestit ma ei asendaks mitte millegagi, aga sinna Sonnikese püsti lüüa küll jah, ja seal võiks ikka mõned kuud kõlada ja tunneks ennast kogu aeg ikka väga hästi. Et need on niisugused eestlasele kuidagi tuttavlikku paigalt selles mõttes. Aga kui sa juba neid puid seal metsas hakkad lähemalt vaatame neid taimi ja loomi, siis muidugi leiad, et et need kõik on täiesti teised kui Eestis. Ja noh, üks mets, milles ma korduvalt seal olen uidanud, on niisugune lõunapöögimets tom ei, lõuna pöök on selle nimi. Selle puuliiginimi tuleb Josep Tombai nimest, kes oli siis prantsuse botaanik ja kuskil 19. Islandil avastasin järjest uusi liike mingi 60 liiki uut liiki maailmale. Ja tema nii-öelda auks on siis üks lõunapöögiliik nimetatud tema nimega. Aga see, see tom pall, lõunat vöök, kui sa oled seal metsa sees ja vaatan sihukese eestlasest loodusetundja pilguga, siis eemalt Sa ütlesid nad kõige rohkem tuleb meelde võib-olla meie saar või või sanglepp, niisugused suured võimsad sihvakad, tüved, rõmeline koor, tume rõmeline koor, astud puule lähemale, vaatad lehtina, lehed on täiesti teistsugused, imepisikesed poole pöidlapikkused, niisugused jäigad ja kahtlemata igihaljad, nii et see lõuna vööke viskaga talvel lehti maha kogu aeg roheline. Ja vahel need puud kasvavad ikka seal väga võimsaks. Mina nägin seal ühte niisugust kuue meetrise tüve ümbermõõduga hiiglast näiteks. Ja see on nüüd siis see metsaalune, hakkad seda vaatama, et noh, ta oli ilus aeg ja kevad ligikaudu täpselt aasta tagasi, kui lõunapoolkeral oli kevad ja seal näiteks oli niisugune ilus kollane kingakujulise õiega lill, selle nimi on kinglill ja seda muide kasvatatakse ka aedades mõnel pool, et ta on väga ilus lill, Eestimaal on seda ka nähtud, ta väljas meile ei kasva, aga võib-olla kui sees, kui jahil võimalik üks Tallinna botaanikaaed ja võimalik jah, et, et neid üks nendest Kinglile liikidest võib küll siin kusagil olla. Pottides ta on väga ilus ja siis vaatad, et, et kahtlema, Ta on seal nüüd kevadiste õite siukese maasikas. Täitsa maasikalehed, maasikaõied, aga õied on palju suuremad. Teemaadligi taim ja selle nimi on Tšiili maasikas ja nagu kultuurilooliselt on ta huvitav, et kui meie teame oma aedmaasikat siis nüüd Tšiili maasikas on üks meie aedmaasika looduslikke esivanemaid. Et meie aedmaasikas on kahe ameerika maasikaliigi ristand, kui väga täpne olla Virginia maasikas, Tšiili maasikas. Ja sealt on siis maasikas, mida me igaüks tunneme selle Tšiili maasikavili kui see lõhki lõigates ta on suurem kui meie metsmaasikal, aga väiksem koer maasikal ja ta on seest valge. Ja siis on seal metsa all palju põõsaid, igasugused ja suur osa täitsa tundmatud ja raskem, naeratage aga ühe. Ma vaatasin, et see oli küll kuidagi tuttav, sihukesed kollased, ilusad õite tariad rippusid okstelt alla ja noh, lehed kahtlemata sõstralehed. Et siis kohalik sõstar, aga tohutult kõrge, umbes nii nagu meie sara puu kõvasti üle pea. Mulle meenub selle peale, kuidas ma nägin Iirimaal niisuguse vana mustsõstrapõõsa suurust mustikapõõsast metsas metsikult, aga pärast mulle öeldi, et seda pidavat eestimaal aedades ka leidma. Ja on aedades, kasvatatakse seda kõrgemad mustikad ja Euroopas kasvab. Ja Aasias kasvab selline mustikas looduslikud metsades, mis on meile rinnuni. Igal juhul oli see tõeline elamus ja see on vahva jah, et sa ei pea üldse kummardama mustikamarja suhu panna. Küll mustika küpsemise aeg veel, nii et mine tea, mis maitsega need hiigelpõõsa marjad on. Nad on täitsa Nathan, natukene vesisemad kui meie mustikas, aga mustika maitse on täitsa olemas, suurem aur on läinud kasvu maitsesse. Nojah, aga selles põõsa peal on need marjast palju jälle ja küllap selle sõstra pealgi seal andide metsades on neid marju palju, meie olime kevadel, need oli õiteaega ka, kindlasti on sealt ka siis mõnus noppida, et ei pea kuskile allapoole kummardama, vaid täpselt suu kõrgusele ongi punetavad marjad. Ja siis on seal kasvamas niisukust, kohalikku bambust, mis tegelikult ei ole üldse bambuse sugu kollane, aga ta näeb välja nagu bambus. Ühesõnaga metsaalune on väga lopsakas, väga palju liike, vahel väga tihe põõsastik, puud on võimsad ja jämedad, kokkuvõttes ta jätab niisuguse nagu elujõulisema ja elu küllasema mulje kui meie metsad. Aga teistpidi ta on ka noh, mahedama kliimaga, tegelikult need, need alad, kus need lõunapöögimetsad kasvavad, lõunapöögiliike on tegelikult hullult palju üle 60 liigi ja Lõuna-Ameerikas ja kogu maailmas lõuna pööki leidub ainult lõuna poolkeral, sellepärast on see nimi lõuna pöök aga saab ainult lõuna poolkeral. Ja siis kasvab seal mingisuguseid imelisi okaspuid. Üks nendest on hiidkepress. No see on juba kujuteldamatult jäme ja tüve ümbermõõt on 15 meetrit praeguse suurima Ühidki pressitüve ümbermõõt seal andide mägedes. Ja kui pidada Charles Darwini usaldusväärseks uurijaks, siis tema disoma sealsel reisil ühe hiidküpressi tüve ümbermõõduks 35 meetrit. Saanson röögatas, sinna sisse saaks toakese teha ja nojah, ja ta lihtsalt, ta on juba hiiglane, ta on ka hiigelpuude seas hiiglane ja mingis mõttes ta nüüd võrreldav selle mammutipuuga, kes kasvab ja need seal Põhja-Ameerikas ja mammutipuu on üks nendes kindral Sherman, keda ma olen ka tervitamas käinud. See on siis maailma suurim elusolend üldse. Aga Hidki press on siis noh, temaga nagu võrreldav hiiglane seal lõunat poolkeral Lõuna-Ameerikas. Ümbermõõt on 15 meetritega kõrgus, kõrgus on kuskil 60 70 meetrit on sellel hiidkepressil kõrgust. Tipuine jäi meie puudest ikka ikka raskelt üle pea. Ühesõnaga nendes metsas on hiidpuid ja nad on võib-olla kõige uhkemad. Ma niimoodi tüve ümbermõõdult ja välimuselt Lõuna-Ameerika, ütleme paras, ütleme, metsad üldse. Ja neid maailma ulatuses, selliseid mätsi nimetatakse parasvöötme vihmametsadeks. Ehk siis see tähendab seda, et juba see nimi ise ütleb, et esiteks nad ei kasva troopikas ja kuumal alal, aga teisest küljest seal sajab kõvasti vihma. Ja meie oma rännuaastatel siin kuula, rändaja saates oleme näiteks Nad ju Austraalia parasvöötme vihmametsas kunagi eukalüptimetsas kõndimas ringi. Ja tegelikult Ameerikas on parasvöötme vihmametsaga kitsal alal Põhja-Ameerikas seal Kanada ja, ja USA vaikse ookeani rannikul. Aga Lõuna-Ameerika siis kõige uhkemad parasvöötme vihmametsad kasvavad just siinkandis. Ja nende saatus on muidugi olnud selles mõttes kurb, et noh, nad on kasvanud, siis kasvavad praegugi nii Tšiili kui Argentiina poolel Andidesse ja Tsiili, Poolal kuskil 60 protsenti kõigist nendest tohutul alal kasvavatest parasvöötme vihmametsadest ja, ja Argentiina poole 40 protsenti. Aga kuna nad on nii suured ja sealt saab nii palju puid, siis muidugi valge inimese tulles algas ka nende rüüstamine ja raiumine ja ja praegu öeldakse, et umbes 40 protsenti nendest metsadest üldse järel. Et ülejäänud on lihtsalt jäädavalt kadunud. Aga nendes metsades kõik see liigistik on siis nagu maailma taustal vaadatuna täiesti kordumatu. 90 liiki kõikides taime- ja loomaliikidest on siin, nimetatakse Emmdeemideks ehk siis sellised liigid, mida mujal maailmas ei ole lihtsalt olemas haruldused ja suured, kuuldes, et neid näha looduses kasvamas saab, saab ainult siinkandis. Ja loomad, kes siin metsades on põliselt elanud, need on sageli nii-öelda pisikesed, aga nad on väga eriskummalised. See mets peidab endas näiteks maailma ühte kõige väiksemat hirve. See hirv on siis, eks see priske küülikusuurune lühikeste jalgadega niuke jässaka kehaga niuke väga naljakas loom nagu mänguasi, nagu jah, mänguasi ja veel ka kuidagi proportsioonidest väljas, et et suur kere, pisikesed võlad, jäme kael ja peaga praegu nagu küülikud, aga siin tegelikult on tal väiksed sarvemüksud, aga need sarvemüksud all kenasti karvatutti alla peidetud, need ei paista välja ka esimese hooga ja, ja see on, see on üks nendest imelikest loomadest, kes seal elab. Ja teine niisugune on koot, koot, kiskja kiskja on suure kassi suurune. Võiks öelda, et ta on nagu mini jaaguar. Ehk ta on siis Lõuna-Ameerika troopilistes metsades elab ju see suur kiskja jaaguar, aga tema on nagu selle pisikene vend, hästi väike laiguline, huvitav, väga harva nähtav ja, ja väga suur haruldus. Millised kaisuloomad või kaisukiskja ja niisugused imelikud ja, ja kordumatud ja üks kõige pisem imetaja, kes on ka erakordne haruldus, kõigi loomauurijate jaoks on üks kääbusopossum, tan hiire suurune pika sabaga ja ta ei ole üldse hiirega mingit pistmist, ta on kukkurloom. Ehk siis ta nagu känguru natuke sugulane. Praegu on sama naljakas kui sellel tavalisel opossomil, tal on rohkem pigem hiire nägu, tal on niisugune natuke terav nina ja ongi ikka hiir. Jah, aga, aga teadlased ütlevad, et tal on kukkur ja, ja sellel ema kääbusopossum meil ei ole kukruses mitte üks poeg nagu nagu känguru loed tervelt neli tykki, kui tillukesed need siis velo kujuteldamatult võib-olla sõrmkübarasuurused. See, et need, see kääbusopossum siin on, kes on kukkurloomade hulka kuuluv nii nagu mõned teisedki Lõuna-Ameerika loomad, seal näitab loodusteadlastele seda suurt tõsiasja, et kunagi on siis Austraalia Lõuna-Ameerikas ka Antarktise manner, kõik on olnud ühtne Kondvana hiidmanner ja siis nende lagunemisel on siis jäänud mõned jäänukid siia-tänna eri maailma nurkadesse, kes on natuke omavahel sugulased. Näiteks seda kääbus Õpossumit leiti ainult fossiilidena ja teadlased arvasid, et on surnud välja miljoneid aastaid tagasi. Itaalias on leitud 45 miljoni aasta vanune sugulane sele lennuk selle seal kivististe hulgas. Ja kujutleda vaid, et milline oli teadlaste üllatus, kui nad leidsid, et, et seesama ülimalt ürgne loom elab siiamaani seal varjulistes andide metsades. Vot, mis tähendab, kui üks paik maamunal on, eks ole, arenenud kuidagi isoleeritult nagu räägitakse vist ligi 30 miljonit aastat ja see ongi siis seal ongi selline isesugune elu, isesugused, puud ja isesugused loomad. Just, ja loodusel on olnud aega sepitseda seal siis niisugusi, imelisi taime- ja loomaliike aga praegusel ajal ongi kogu nende suure metsade ala kohal siis need suured ohud. Esimene on siis see, et inimene raiub seal päris palju ja teine on tihti see, et kui need majandushuvides metsa raiutud tehakse, siis tahetakse sinna, ütleme, raiutud alale panna kasvama niisugusi liike, mis kasvaksid hästi kiiresti, toodaksid hästi palju, puit, hästi palju raha ja siis pannaksegi nende põlismetsade asemele eriti kasvama näiteks Murray mändi, mis on hoopis Ameerikast pärit Põhja-Ameerikast või siis ebad suuga. Mõlemad okaspuud kasvavad meeletu kiirusega, toodavad palju raha, aga loomulikult selles metsas ei saa elada need taime- ja loomaliigid, kes sealkandis on elanud. Ja teine ots oma, et, et tuuakse sisse uusi liike. See ei ole mitte ainult puude osas. Näiteks saime kogeda seda, et kuidas sinna liigistik vahetunud siin andides, et sõime korduvalt kalatoite seal seal andide metsades, erinevates paikades ja igakordne sõime mingisugust noh, nii-öelda punast kala oli siis kas mingi lõhe või forell. Ja siis me saime teada, et siin ongi põhiline püügikala on kaks liiki lõhesid ja forell. Son toodud sisse ost lastud sinna jõgedesse järvedesse lahti, ta on hakanud siin ennast hästi tundma, igale poole levinud ja nüüd on see kõige tavalisem kala, keda seal püüda saab. On ilus, suur kala, maitseb hästi, aga ta ei ole kohalik liik. Ja samamoodi üks kord sõidame seal mingisugustel metsa- ja mägiaasade vahelisel alal. Võtame seal lagendikul, on söömas lehmakari, aga lehmal on kahtlaselt suured harali sarved. Vaatame lähemalt ei olegi lehm lehmade vahel väga rahulikult söövad hirved, aga need ei ole üldse Ameerika päritolu hirved. Sedasama punahirv, kes elab Euroopas, on toodud ka jälle sisse sinna lahti lastud, tundnud ennast suuremana sarnaselt hakanud levima igas suunas. Ja see on kõige tavalisem, ütleme, jahiloom on seal metsades praegu ongi, ongi Euroopast toodud hirv kõige tavalisem kala, keda kalamehed püüavad, on lõhe. Mõlemad on võõrliigid ja samal ajal muidugi Jahimeestele kalameestele vägagi meeldib suured elukad Vahva püüda liha jätkub kauaks jah, jah, aga teistpidi noh, midagi on väga valesti, tähendab niisugust loodusteaduslikku tark, kust niisuguse liikide sissetoomises küll ei ole? Aga inimene on kord selline kasuahne olevus, ilmselt inimese tekkeaegadest alates. Või ütleme siis niimoodi, et enne teeb ja siis mõtleb, see on väga tüüpiline, et kõigepealt neid liike hakati tooma siia juba tublisti üle sajandi tagasi ja ega keegi pikalt ei mõelnud, et mis tagajärgi see toob, lihtsalt toome. Ja pärast paistab. Kahtlen, et need, kes tegid, et need nüüd väga mõtlevad ja nagu öeldakse, kahetsevad ja katkuvad juukseid, ilmselt mõtlevad ikka loodusesõbrad, looduse teadlased, asjatundjad, no üldse on, ütleme teadmised sellest, et mida mingi võõrliik võib ohtu kaasa tuua, on lihtsalt ka tekkinud alles nende eksituste tulemusena. Ja see teadmine, et siin peab ettevaatlik olema, see teadmine puudus, ütleme, sajand või kaks tagasi lihtsalt. Aga kas nad, no sel määral tunnevad nüüd uhkust puud puudeks, mis on täiesti isesugused, aga oma eripärase loomariigi üle, et noh, näiteks on nad seal loomaaedades neid eksponeerimas või loomaaedades on ja neid pisikesi kaisukiskjaid ja hirvi Jah, neid kõiksuguseid, haruldasi taime- ja loomaliike võib ka leida muidugi kaitsealadel ja neid kaitsealasid on Tšiilis ja Argentiinas, mõned nendest on päris vägevad taga, noh, suures plaanis võib niimoodi öelda, et ikkagi kui mõelda, et siis majandushuvid ja looduskaitsehuvid siis kogu Tšiili, Argentiina metsades kokku on ikkagi need majandushuvid ikka praegu ülekaalus võrreldes selle looduskaitse ja loodusteaduse huvidega, seal on küll täitsa selge. Ja teistpidi noh, vaatad, et noh, muidugi meil Eestis on ka teatud näiteid siin võõrliikide kohta, meie looduses küllalt halbu näiteid. Aga noh, seal on need tohutult palju suuremad sealsetes metsades. Aga jälle noh, need on niisugused asjad, et, et kui sa neid märkad, siis nad on. Aga, aga kui sa liigud lihtsalt seal metsades ringi, noh, siis peab ütlema, et on väga suuri metsaalasid. Ja eriti muidugi kaitsealadel, kus sa lihtsalt näed, et siin on vägevad metsamaastikud ja väga ilusad maastikud, seal on orge, seal on mägesid, seal on järvi, seal on jõgesid ja metsad on tihti ikka suured ja võimsad. Nii et, et see üldmulje ei ole niimoodi, et kõik olnud rikutud ja kõik pahupidi pööratud. Üldmulje on muidugi täitsa vahva ja kena. Ja need metsad on ikka tohutult vaheldusrikkad, tohutult liigirikkad ja kui mõelda, mis nüüd on olnud niisugune kõige meelde sööbivam metsaelamus naha Raukaarja metsast me rääkisime aga üks, mis jääb elu lõpuni meelde, on Tšiili Luuma. See on loomalooma, jah, niisugune ilus nimi peaaegu nagu lummav. Ja see on muidugi suur haruldus, seda pead ikka minema kohe, sa pead teadma, et, et sa tahad seda näha ja siis on seal üks niisugune järv mille nimi on tiigrisaare järv. Ta on tohutult suur, väga suur järv, hästi, palju saari siis niisuguse väikese laevaga sõidad sellel maalilisel järvel tervelt tund aega siis jõuad ühe poolsaare otsa, kus siis kasvab see kogu Lõuna-Ameerikas. Kas kuulus Tšiili loomamets ja metsa sisse on ehitatud ilus õpperada? Loomulikult, see mets on kaitse all. Puud ei ole väga kõrged, nad on võib-olla niisugused 10 12 meetrised. Aga nad on hästi väänlevad ja jändrikud ja vahel hästi tihedalt kasvavad. Kõige kummalisem nende juures on, on tüvede värv. See on kirjeldamatu, see niisugune, võiks öelda võib-olla siis kas Uruske või oranž nisugune värv, mis puutüvel ei tohiks olla liiga silmatorkav, liiga uhke ja liiga huvitav, liiga fantastiline. Ja, ja siis nende orantsikate tüvede peal on laiguti koor maha tulnud, siis seal all on niisugune nagu heledamaid laike. Ja seal metsas, kui seal õpperajal kõndisime, siis oli seal niisugusi, ilusaid orhideesid ja ja väga kummalisi haruldasi taimi seal metsa all kasvamas. Ja kogu see mets mõjub nagu niimoodi, et, et see ei ole päriselt. Et see on mingi fantaasiamets. Ja keegi käis pintsliga värvis puud ära, jah, väänas neid tüvesid, et oleks nagu kuidagi huvitav silmale vaadata ja nende lehed, nende, nende puude lehed, tšilli, Luuma lehed on hästi pisikesed, niuksed sõrmeküüne suurused ja ja kui mõni oksjon seal õpperaja kohale sa võtad ühe lehe ja natuke hõõrud sõrmede vahel hästi tugevat lõhna, tuleb mördi lõhn ja ta ongi siis mürgi sugulane, seesama Vahemeremürk, mida vahel ka meil potitaimena kasvatada osatakse. Hästi tugevalt lõhnavad nende lehtedega. Et tema ongi nende sugulane ja arenenud, et kui diamördi põõsas on ikka niuksed madalad taimekesed etud, siis Tsiili looma, mis kasvab küll ainult sealkandis on siis üle 10 meetri puu seda kasvater metsana mingi 12 hektarit. Ja no võib-olla sellele metsale andis erilise legendaarse kuulsuse see, et see on olnud aluseks uuelt Disney filmi tegemisel. Ja vist kõik lapsed tänapäevalgi teavad niisugust filmi nagu Pämbi. See on siis niisugune armas hirvepoeg ja tema pere, nende seiklused, hästi suurte silmadega ja igasuguseid seiklusi, tal juhtub kummalises keskkonnas ja kui vaadata nüüd seda filmi ja seda metsa, mis seal filmis on, siis on tõesti, seal on mitmes kaadris on täpselt samasugused puud ja see ei olegi legend, vaid see on päriselt, et Wolt Disney käis Argentiinas kuskil aastal 1941. Ja sellel käigul ta tuli ka just siia Tšiili looma metsa, nii kui ta seda nägi. Nii oli ta täiesti ära tehtud ja ta otsustas, et et see on see mets, kus Pämbi peab ringi liikuma. See film on tehtud tegelikult raamatu järgi, aga see, et sellest filmist on saanud niisugune väga lummav film. Suureks põhjuseks on see, et Tšiili Luuma andis selle erilise fantaasiat tõukejõu selle selle filmikeskkonna loomiseks. Ja need andide metsad oma oma vahelduva loodusega on olnud ka argentiinlaste jaoks selline väga ligitõmbav paik. Ja siinsamas tiigrisaare järve kallastel on näiteks ainult eemalt, siis laevas näidatakse sulle, et näed, seal on villad rivis ja need on kõik. Iga villa kohta teatakse täpselt, et see on selle Tiina kuulsuse oma ja see on teise oma aja terve Argentiina koorekiht, aga Hollywoodi filmitähed Hollywoodi filmitähed sinna ei ulatu, aga pigem võiks öelda siis, et et tiigrisaare järve villad on nagu Argentiina Beverly Hills. Siin on just Argentiina koorekiht on siin koos. Ja siinsamas lähistel on üks niisugune väga armas linnake, kus meie see andide metsade retk peske ja selle nimi on Paril otse ja Paril otse kohta teab igaüks, kes Argentiinas liigub. Et Paril otsel tuleb minna kindlasti peatänavale ja see on šokolaadi täna. Mõlemal pool on tänava ääres pisikesed poed, igas poes on käsitsi valmistatud šokolaad ja see on eri maitsega. Kõik need eri maitsega šokolaadid on erakordselt maitsvad. Et seal tänaval ilmselt siis ei ole mitte ainult šokolaadi nimi, vaid ka see šokolaadi lõhn hõljub õhus või ja no ta nimi tal ei ole šokolaadi tänav. Lihtsalt inimesed kutsuvad teda niimoodi just sellepärast, et, et šokolaadi lõhn hõljub õhus ja ja sa ei saa sealt tänavalt enne läbi, kui sa ei ole oma kiusatusele järele andnud ja kusagil šokolaadi hakkinud. Kahju, et nimi ei ole, oleks nagu seda väärt ja on niigi teada ja Parilotše šokolaad, noh, argentiinlased üldse valmistavad meeleldi käsitsi sokolaadi. Aga pari, lootše, šokolaad on kogu Argentiinas kuuls. Ja miks ta siis nii kuulus on? Siin on kaks põhjust, üks on see, et et siin on alati inimesi, kes on valmis seda ostma, sest argentiinlaste seas on Paril otse kuurortlinn ja südameid mitte ainult suvel ega talvel, vaid aasta ringi. Suvel käiakse siin ümbruskonnas fantastilised mäed, järved, metsad, käiakse suvel suvitamas ja talvel on siin jälle Argentiina vahed, kõige kuulsamad suusakeskused siinsamas Paril otse ümber, nii et elu keeb, keerleb kogu aeg, inimesed tulevad puhkama, tahavad midagi nautida ja siin on siis šokolaad neil kohe käeulatuses. Aga sain aru, et te maitsesid seda ja muidugi anda erinev euroopalikust šokolaadist. Tegelikult on need Euroopa šokolaadiga pööraselt palju. Kuidagi tiksub meeles näiteks Šveitsi šokolaad ja isegi Soome ja nad on sellised noh piima, koore maitsega. No ma ei tea, Ta on ta nüüd niimoodi kardinaalselt mingi eriline, vürtsitatud mis iganes. Näiteks Austrias ikkagi saanud sellist šokolaadi, mis ei meenuta millegagi seda standardsed, šokolaad, selge, on erakordselt niisugune. Kuidas öelda, mõru isegi ja niisugune ehe ja siinkandis jällegi ma sain naist, šokolaadi, mille sisse oli pandud näiteks tšillit. Vaat sedelit silmas, kui ma küsisin, et ehkki muidugi seda võib igal pool panna Eestis khaki ja, aga, aga et tegelikult on, on kogu sellel paaril šokolaadil päris uhke kultuurilugu. Sest kunagi, kui valge inimene siiakanti tuli, siis, sest siiakanti tuli palju immigrante Austriast, Saksamaalt, Itaaliast ja neil oli väga vanad šokolaadi valmistamise oskused juba kaasas Euroopast. Ja siin tekkis veelgi keerulisem see rahvastekatel siinkandis elas ka indiaanlasi mestiitse. Need lisasid veel ühesõnaga mingisuguseid fantastilisi retsepti variant ja nendele šokolaadid jälle juurde. Nii et siin tekkis niisugune tohutu valik väga erinevaid šokolaade. Ja mõnes mõttes on see jällegi nagu ju võrreldav ka selle Argentiina rahvaga, kes on samasugune tohutu segu Euroopa ja kohalikest rahvastest. Nii et, et mõneti niisugune niisugune lausa sümboolne. On see kari, lootsi, šokolaad ja mingis mõttes ongi kokku sealkandis üldmulje. Noh, ta on võrreldav Euroopa maastikest kõige rohkem euroopalpidega alates metsadest, nendest fantastilisest mägedest ja lõpetades nende ülimaitsvate maiustustega. Nii et, et kokkuvõttes see ongi nagu Alpid Lõuna-Ameerikas, aga siiski täiesti teistsugused, kui lähemalt hakkad tuttavaks saama, kui on Euroopa Alpid. Nii et igal juhul eriline paik lõõgastumiseks üks tasakaalu leidmiseks, enese laadimiseks. Ja samasugune rahustav nagu see Argentiina flöödi ja vilepillipala, mis siia lõpuginid. Seesugune oli siis tänane retk andide metsades ja õige pisut mujalgi millest tuleb juttu järgmises saates. Rändame igua suu Jukkades. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.