Tere, mina olen maris Johannes. Mäletan Veljo Tormise Ingerimaa õhtute esiettekannet filharmoonia kammerkoori ja Tõnu Kaljuste ka Estonia kontserdisaalis 1979. aastal. See oli kui hümn unustatud rahvale. Meie tulevik oli tume. Ingerimaa kuri saatus oli kui hoiatus venestamispalavikus Eestile. Ingerimaalaste keelest tuleb tänane jutt. Kas ja kuidas on Maataja keeleta võimalik oma rahva identiteeti ehitada või säilitada? Me olime, on Toivo Kabonen, ingerikeeles ei oskagi nii väga täpselt öelda. Mäe on on Toivo Kabane. Mida te oma emakeeleks peate? Jah, see on öelda konksuga küsimus, et emakeel peaks olema siis soome keel, kuid meiesugustel on väga paljudel, see on juba eesti keeles integratsioon ja assimilatsioon on oma suure soigu ära teinud, ehk meie rahva emakeel. Kahjuks läheb järjest rohkem ja rohkem üle asukohamaakeeleks nii Eestis eesti keele kui ka Venemaal ingerisoomlastel on on see vene keel ja peab ütlema, et seal on see protsess veel kaugemale läinud. Kui meil umbes kolm-nelikümmend protsenti rahvaloenduse andmetel mida ma teda valdavad keelt kodukeeleks, mis iganes, siis Venemaal on see mõtest Ingerimaa keelt. Kodukeelena ja emakeelena räägib mõni 1000 inimest. Olen Tartus, Veski tänaval ingerisoome seltsis. Toivo Kabonen juhatab seda. Sealsamas toimetab soomlane. Kas päri Hazala? Ta toimetab Ingeri ajalehte. Nii saamegi rääkida ingeri rahva hääbumise lugu. Eesti ja Soome vaatepunktist. Kui me räägime Ingerlastest ingerimaast, siis millisest maast Me räägime? Me räägime sel juhul selles piirkonnas. Praegu on Vene Föderatsiooni Leningradi oblast ehk alates Narvast kuni Karjala kannakseni väljad ehk minu mõlemad vanemad, isa, ema on on seal sündinud ja seal üles kasvanud ja pealesõja siis sattusid Eestisse peale selliseid Rünnakuid läbi Soome ja Kesk-Venemaa ja et see oli Vigersonas sattus kahjuks kümnete tuhandeteni. Nad tulid kohe Tartusse või jäid nad kuhugi sinna Ida-Virumaale pidama. Nemad jäid siia praeguse Jõgeva maakonna ehk Tabivere kanti, nii et ma olen siin sündinud juba ja nemad mõlemad elasid elu lõpuni siin. Niikaua kui vana sama elases. Ega vanaema eesti keelt ära ei õppinudki, ta rääkis küll, poleks selle Soome ja Ingeri murdega ja, ja sel ajal rääkisime kodus temaga ja kõik pere rääkisime nii-öelda ingeri muret. Vanaema elas meie juures ja vanemad käid rohkem tööl hommikust õhtuni, vanaema oli minuga ja mina olen vanaemaga ja me käisime koos koos iga talv enne kooli koolide ingerimaal temaga ta käis alati kuu-poolteist kaks sugulaste juures ehk siiber rääkisime kindlasti seda ingeri murded, mäletan, et ei olegi võimalik. Me oleme ka muud suhelda keelne, aga hiljem läksin kooli ja kodust eemale, siis suhtlemine vanaemaga jäigi hõredamaks ja kodukeeleks tuli Trutuma eesti keel vanematega juba rääkisime eesti keeles, Nad õppisid seal eesti keelega kohe ära, nii et käisid koolis ja ümbrus oli kõik eestikeelne, siis ta nii-öelda kujuneski, see oli ingerimurre, mis kahjuks ja on minul vähemalt oli hääbunud, kuna nii-öelda kirja soome keel on eesti keel on oma, oleme teinud, et, et kui ma loen ingeri moonde mingit mingit teksti, siis ma saan, tuleb meelde kõige ta ja see on, see on see vähemalt nii-öelda mingid, aga ma olen siinkohal ka selliseid noorema põlve inimesi, kes valdavad soome keelt, aga ingerimured ei oska enam midagi lisada, ei ole kasutatud kodus nooremat sugu. Nende vanavanemad juba olid siis ilmselt siin ilmas läinud, kes teda valdasid ja järgmine sugu võivad juba sisuliselt niisuguseid nii-öelda üle läinud asukoha oma keelele ja ja nii palju kui palju kodus räägitakse juba soome keelt ka praegu, et ainuke võimalus ongi õppida soome keelt. Põhiline väljaränne ingerimaalt, millal see toimis? See toimus sõja ajal aastane ning kolm, 44 umbes 68500 mingile soomlast viidi Soome. Need, kes olid Saksa okupatsiooni saksa poole ja sisulised, Ingerma veidi tühjaks. See oli 68000 umbes. See oli nagu vabatahtlik minek. Paberid vormistati kõigile vabatahtlik, härran taevas läbi Paldiski sadama, seal olid omad laagrid, filterlaagrid, nii kaua oodati laevu, kõikide vormistati siis mingit paberit. See on vabatahtlik minek. Viimased laevad läks nii kiireks, et need vormistati hangus. Tegelik edasi, niimoodi umbes anti aega küla kaupa küla piirati sisse iga majapidamisanti mingi hobune vankriga, et kaks tundi aega vangema, mis kaasa võtta ja, ja niimoodi läkski, siis rongid kogunes punktidesse ja suur Hadzinas tulid läbi Pihkva Valga läbi Tartu Paldiskisse oli see põhiline tee ja need, kes jäid nii-öelda nõuliidu tooni, need ka sealt küüditati ära. Kuna me teame ajaloost, et Soome sõdis Nõukogude Liiduga, need olid siis nii-öelda reeturid, sisuliselt tehti plats puhtaks ja 44. aastal, kui tehti Soome ja nõuliidu vahel vaherahuleping, siis Soomet kohustati tagasi andma need inimesed, kes sinna läksid. Õnneks osa jäi Soome, oleks Rootsi, nii et mingi üle 50000 doosi tagasi, aga mitte enam koju, vaid ma ei tea kati siis Venemaa Euroopa oblasti vahel elasid Pihkva, Novgorod, Kaliinini, edasi kujutame ette, mis olukord seal 40 neljandal-viiendal aasta oli, sõda käis. Sealt põgenes ehk inimesed ära Eestisse, kuna teadsid, et siin on võimalik ära elada ja kümned tuhanded tuli siia peale sõja. Seal üürikene jälle 89 keelatasin, elame ära ja kaks võimalust minna tagasi sinna Venemaale. Venemaale, see tähendab mitte insenerid. Ingeri panevad sinna tulid Ingeri majas kuni 57. aastani sisulist tagasi ja siis teine võimalusel minna karjalasse, kuna oli olemas Karjala nõud. Sotsialistide autonoomne vabariik. Soomlased olid ära. Tööjõud oli vaja kuidagi õigustada seda nii-öelda Soome Soome nime, seal siis ühtäkki leiti, et aga meil on olemas selline kontingent nii-öelda soomlasi, kes võiks sinna deporteerida ja nii sattuski, seal elas tõesti paarkümmend 1000 soomlast, kes olid suured augud läbi Eesti käinud, nii et. Ma tulin tagasi sealt. Esimene nende kohal, kõige liidu esimees, 81 aastane, sest ta käis siin kuskil Sompa külje all eesti koolis ja rääkis veel. Seostatud lahuse mäletas, et väga paljusid käisid siit läbi ja väga paljud õps kaks-kolm aastat koolis, siis läksid ära. Siin on see saatus, mis oli meie rahva linna. Praegu seal Inglismaal elab. Nii-öelda meie ingerikülad Valgevenest toodi asemel inimesi, venelasi on piirkondi seal katsina ümbruses, kus soomlaste protsent mõnes külas või kuskil võib-olla isegi 10 protsenti olla katsina, ümbrusele katsena isegi, aga muidu on kõik asustatud meilgi sinna peale seadulnud valgevenelased, ukrainlased, venelased peale v seitsmendas lubati tagasi minna, siis läksid, kellel oli oma maja saidi kuidagi kätte, aga noh, minu ema küla, see oli siin pool, see jäi terveks. Nende majas juba elas keegi valgevenest tagasi, kuni ei läinud, siis sinna jäi ja nüüd mõni aasta tagasi ma käisin seal seal põlenud plats puhas. Kas te teate oma perekonnaloost, kui kaua selles paikkonnas teie rahvas oli elanud? See on täpselt teades on, kuidas Dolbow rahuli Rootsi kuningriigi ja Venemaasse piirkonnad ka Põhja-Eesti Ingerimaa, Soome olid siis Rootsi võimu all ja, ja, ja sellel ajal hakkasid siis tulema vabadele maadele Soomest Savokaadi Auremaised siia välja rändama, kuna hingena põhis elanikud olid õigeusklikud ja läksid kaugemale, nad ei tahtnud teist uskonnaga võtta ja maa jäi hõredamaks. Asustati või tulid siia tsaariaja lõpulumi, kõige suurem kogukond, umbes 170000 Soomasse lase Ingerimaa järgi on kolm 40000 veel leiab kuskilt üle maailma kokku. See hullumeelne stalinistlik projekt, milleks seda maad oli vaja, noh, see ei olnud ju kohutavalt rikas maa. Ja no sellest veel vaatan Tartu rahu Venemaa Soome vahel, siis seal on paragrahv kuus, tsiteerib peastat, Ingerimaa antakse soomlastele laialdane autonoomia, seda ei kirjuta lahti, mis tähendab, aga iseenesest ei juhtunud mitte midagi, sellega tuli kollektiviseerimine, siis lõhuti see ma kogukonda ära, kes tehti kulakuks, kes läks punaste poolele sõdima, vaesem rahvas talu pidama, purustati ära ja tuli see, mida keegi tuttav ajaloost Nõukogude süsteem, sama võib öelda ka praegu, mis Venemaal oma võidelda mingisugused kuriili saari pärast näiteks või miks on Eesti rolli on mõttetult pandud Petseri paika, nii et noh, iga põõsas, iga ruutude maad on nii oluline, samas kui toodud siberiväljad on tühjad, eks on ilmselt selle riigi, selle rahva mõttemaailm ja poliitika. Nii ta on. Soome keele oskajana ja sugugi mitte keeleinimesena, kuidas ta kommenteeriti selle ingeri ja soome keele suhet, on see nagu eesti keel ja võrukandi keelesuhe. Ja ingerimure oli selline lähedane turu piirkonnas, räägitav on soome keelega ja. Ma arvan, et on lähemal kui Võru keel eesti keelega Petroskasi föderzovotkis on, keele instituudis on selles teemalisi uuringuid tehtud ja meie oma kogutud materjalid ja käisin seal. Kuna teema oli ingeri murded, siis spetsialist kuulates meie ülesvõtted, siis ütlesid ja Eestis ei saa enam rääkida nende mingisuguse ingerimurdest. Et ka ingeri keel on, on nii palju segunenud eesti keelega, lähevad inimesed, kes siin räägivad, oma arust räägivad nagu mingit ingeri keelt, aga kui seda lindi pealt kuulata, siis eesti keele nii võimsalt sees, et inimene isegi ei tea. Kuulge, aga räägime ja automaatselt, nii et kui hinge Remaaloidele ingeri murde, mida on viimasel 10-l aastal Vedosco kereliistud on uuritud ja talletatud, siis meil enam ei ole võimalik ingeri murretes midagi rääkidagi. Kaspari Hazala, et sügisel 2005 kolisime siia, sügisel, sai neli aastat täis. Kas Eesti on teil kodu? Praegu on? Jah, võib öelda küll, milline on teie kodune keel, kuna mul on ungarlastest abikaasa, siis me räägime pooleks Ungari pooleks soome keelde, et vahetame, üritame vahetada iga nädal keelt, siis. Aga no enamasti ungari keeles ikkagi. Me mõlemad valdame küll eesti keelt, et sellega raskusi ei ole, aga ega me omavahel küll eesti keeles räägime, ainult nalja pärast, vahest, aga, aga noh jah, siis, kui oleme kuskil eestlaste seltsidega ja jah, viisakuse pärast. Kuidas te olete mõelnud, ma nüüd ei tea, kas teil lapsi on, aga et mis keeles need lapsed võiksid rääkida? No meil on oodata, titab detsembri alguses, et siis temaga hakkame rääkima igaüks oma keeles üritame niimoodi siis, et temast saab eestiungari-eestikeelne eestiungari, soome keele ja ma arvan, et ta linna peal ja igal pool siis saab selle eesti keele selgeks küll. Kui te siia Eestisse kolisite, siis mis oli teie enda jaoks kõige keerulisem, hoopis teistmoodi võrreldes sellega, mis oli koduses Soomes? Esimesena muidugi oli, et saaks keele selgeks, mina siia tulles ma olin õppinud eesti keelt küll ülikoolis, aga ega ma seda praktiliselt väga Usandet. Selle pidin selgeks saama, umbes poole aastaga saingi, aga sellised erinevused, ma ei teagi, see on üsnagi sarnane soome, soome ühiskonnaga ikkagi. Ma ei tea. Veidrused nojah, Eesti õunaks, igasügisene siukene igalt poolt tuuakse meile Eesti õunu ja siis see on praegu ajakohane teemaga, praegu ei tule midagi meelde. Midagi suuri veidrusi ei ole, eestlased on siuksed, väga vähe on neid, vabu päevi, teevad tööd, riigipühi on väga vähe ja Soomes neid on võrdlemisi palju. Eestlased töötavad väga palju. Kui paljud, et noh, nagu igatsete oma Soomet taga või mis te siin nagu puudujääk, mida te Soomest saaksid? No ma pean ütlema, et Soome on ikkagi päris lähedale. D ja poodides on igasugust soome kaupa saada rukki-rukkileiba ja igasugust, et selles mõttes ma ei tunne puudust. Isegi meil on korteriühistus, on Soome televisioon, on olemas muidugi sõprade sõjal, aga nendega saab praegu ühendust ja internetiga vahest muidugi soome keel soome keelest mul tuleb puudusugune vajadused. Siis ma ikkagi ma tegelen tööks ju selle soome keelega, et siis ma kirjutan ise kujutule puudu. Räägime nüüd natuke teie tööst, toimetate ingerisoome ajalehte. Kui palju te ise enne seda Ingerlaste lugu teadsite või soome-ugri keeli õppinunade ju midagigi? No ma põhimõtteliselt olin, oli midagi õppinud muidugi ingerisoomlastest, aga ülikoolis oli nii ja naa, et siis kui ma siia tulin, siis ma küll tegelikult ei teadnud palju midagi, et ma ajasin sassi isuritega ja isurite Ingerlased kokku, et siis hakkas kuidagi see asi selguma, ma lugesin ja vaatasin raamatuid, et kes nad on ja kuidas see, kuidas see asi käis. Mis on siis selle ingerikeele ingeri murde ja siis selle soome, soome kirjakeele vahe? Soome kirjakeelega on niisugune lugu soome kirjakeel, no tegelikult ta nagu konvent tsioon igast Soome murdest, et seda kirja keedee kõneldud ega praegu kai kõnelda mitte kuskil. Et see ja see ingeri keel, ingeri murded on, on olnud üks üks soome kaku murretest üsnagi erinev võrreldes selle praeguse Soome kirjakeelega, sellepärast muidugi oli ingedustega raskusi seda koolis õppida. Ma arvan, aga no needsamad raskused olid Soome lastel ka, et ka üks Soome laps peab õppima selle selle kirjakeele ära, vahe on Soomes suurem kui Eestis ka praegu? Jah, jah, minu arvates küll Soomet kirjakeel on niivõrd, ütleme vanamoodne või mis on see sõna konservatiiv konservatiivne ja et see kõnekeel läheb, areneb edasi kogu aeg, kõik sõnad lähevad palju lühemaks, natuke eesti moodi, siis lapsed peavad õppima, et kirjakeeles öeldakse mine, mitte maa või mäe. Ja nii edasi, et kirjutades on raske muidugi meeles pidada. Meie üritame praegu ka oma keelt seaduse jõuga kaitsta, kuidas soomlase. Seal minu teada seaduse jõul eriti mitte, et see Soome kodukeelte kodumaiste keelte Poigo timastengijadetudki muskeskused, demar annab soovitusi, aga nendel pole mingit praktilist tähendust, kui rahvas või ajakirjad ei taha seda jälgida ega ka näiteks Helsingin Sanomat on väga-väga tugev niisugune keele arendaja ja Octuriteet ka mitte ainult segu timastengeeldentudki mus keskuse kodus. Helsingin Sanomate roll soome keele kujunemisloos on tal siis selline konservatiivne mekk või vastupidi, on ta jõuliselt uutmoodi tegemas. Raske öelda, ma ei ole selles selles väga kursis, aga minu arvates Helsingin Sanomat on päris päris normaalne, et no näiteks ma tean ainult sellist ühte näidet, et internet peaks kirjutama soome keeles suureiga aga, aga Helsingin Sanomat käsutab väikseti, mis on minu meelest ka loogilisem, sest internet ei ole ju mingi mingi nimi selles mõttes. No see on ka meil pikk vaidlus olnud ka internet suure või väikese tähega, seekord tuleb mulle hästi tuttav ette, et mina kirjutan väikse ka mina olen suurega. Muidu ma küll jälgin huviga, mida see kodus soovitab, kuidas oleks hea keelt kasutada, et nendel on niisugune ajakiri, keelik ellu ilmub neli korda aastas. Kahjuks on ta natuke kallis seda koju tellida, aga soomes muidugi käib alati niisugune Teppat, et kuidas peaks ütlema ja kuidas raadios räägitakse, nii halvasti ja ikka halvasti. Muidugi muidugi, et et need tavainimesed on väga-väga ärevil kohe, kui keegi keegi soome raadius liigutab ehk kasutab seda nii nagu nagu sihukest täidis sõna just nagu eesti keeles. Nagu. Nojah, meil ikka nokitame ka just mõnes mõttes on meil siis selle Soome Eestiga üsna üsna sarnane see, see lugu. Arvata võib jah, ainult et kuna Eesti on väiksem riik ja väiksem keel, on eesti keel, et kindlasti eestlased tahavad seda kaitsta seadustega isegi. Aga ma ei tea, kas, kas see tasub ära siis? Aitäh. No muidugi nii kaugele ei tohi minna, et igaüks kasutab täiesti omaette mingit keelt, aga aga vabadus peab olema ikkagi, sest keel, keel ise ju hoiab ennast üleval, ütleme või, või juhib iseennast kuidagi. Kui te siin ingeriajalehte teete, Teil on ka kaastöölisi sealt Venemaa poolt. Kuidas on nende keel, on see hoopis teistsugune keel, kui, kui teie riigi soomlasena olete õppinud on seal vene mõjusid. Kuidas te hindate seda? Jah, seal on üks tubli korrespondent, kes juhib ka seda Peterburi Ingeri liitu ja tema temaga õpetab soome keelt väga ilusti, ilusti räägib soome keelt, aga ikkagi kui ta kirjutab, siis ma pean küll parandama vahetevahest, et kindlasti on seal vene mõjusid näiteks sõnajärjekorras või lauseehituses, et jah, ega seal Peterburis on raske seda soome keelt nagu hoida üleval. Tema, kellest ma rääkisin Peterburis, tema on ütleme, keskealine, et tema on pidanud selle soome keele ikkagi koolis õppima või kursustel, et et see ei ole ikkagi ema, kes ei ole, ma arvan, et tema vanavanematega rääkinud soome keeles, aga aga see põlvkond, kes rääkis emakeelena päriselt emakeelena on juba on juba surnud. No ma tean seda, et sõja ajal, kui kui soomlased olid veel mõned mõned soomlased käisid seal ingerimaal, mis oli sakslaste okupeeritud, siis, siis nad küll nägid ja kuulsid, et see keel, mida seal kasutati, oli konservatiivsem soome keelest, et vene ajal sarja ja seal olid soomekoolid ja isegi Soome kirikuõpetajad soome kooli õpetajad käisid seal, selles mõttes oli ta kogu aeg nagu ühenduses soome keele ja kultuuriga ka nõukogude ajal, siis siis oli lood teistmoodi. Vägagi. Kui on eestlased ja ingerisoomlased eesti keelt kõnelevad, kas te tajute ära mingi erinevus on see, et seda ei saa. Praegu on juba mööda läinud. Ja et isegi vanem põlvkond juba enne enne sõda sündinud põlvkond räägib juba nii hästi eesti keelt, ütles, et nemad on kogu kogu elu rääkinud eesti keelt või no kes on Ida-Virumaal või seal venekeelsetes kohtades elanud, siis siis nad valdavad valdavalt vene keelt, aga, aga seda erinevust küll ei kuule. Jah, ei kuule, ei kuule, sest see, selle küsimusega ma oleks võinud, tuleb kuskil 1000 950. aastal välja, eks ole. Et siis oli see kodukeeleslepp, oli olemas? Nojah, siis olid sellised memm memmesid või mummud, kes keskkolisid, rändasid sealt ingerimaalt Eestisse ja kes elu lõpuni rääkisid soome keeles muidugi muidugi tulid sõnad niuksed, mõisted, mis olid eestikeelsed, olid mõned, kes ei õppinud kunagisi eesti keelt rääkima, aga nemad, nemad on juba läinud, läinud. Ma arvan, et minul on võrreldes teiega kogemusi rohkem sellest Venemaast, kui teie toimetate või tellite lugusid sealt ingerimaalt, mis jääb Venemaa territooriumile, siis mis teid seal kõige rohkem üllatanud? Ma olen ikkagi see poliitiline või ühiskondlik olukord on täiesti teine, kuna Ingerlased Nõukogude liidus olid nii-öelda mitteusaldusväärne rahvas, siis sellised nõukoguliku mõtted on ikka veel seal Venemaal olemas, et nemad peavad võitlema selle eest, et nad jäävad, jäävad olema ja püsima muidugi vees. Ta peaks, aga siin ma tea ikkagi, ma näen seda olukorda palju, palju paremana, siin Islandiga Eestis assimileerunud jah, nii nagu nii nagu Venemaalgi kahjuks küll Soomes ka, et kui nad Soome Soome kolivad, siis see on muidugi loomulikum asi, et nad soomlaste hulka assimileeruvat, aga pigem see on niisugune mõtteline asi, et mina olen hingerdune, Jahkeline kuuluvus. Jah, jah. Muidugi tore, kui keel jääb alles, aga aga ega see ainult keeleküsimus ei ole. Muidugi. Sest kui keel ja maa on ju need, millega sa ennast seod, ma mõtlen Jää kuna Ingerimaa teeb praktiliselt ei ole olemas, siis mina käisin nüüd esimest korda olime septembris käisime seal Ingeri maal ja Peterburis ja käisime isegi karjalased. Seda oli küll huvitav näha. Kuidas, kuidas see Ingerimaa siis välja näeb, nii nagu Venemaa kohadika, muidugi seal Venet, Ingeri, vanad Ingeri majad, mitmes külas olemas, sellist puitmajad ja hästi palju kasutamata põldu. Kahjuks küll. Et vanasti Ingerimaa ikkagi ikkagi väga seal olid ilusad põllud ja ja seal kasvas kõik paremini kui soomes. Nende Ingerimaa või Venemaal elavate Ingerlastega palju kokku ei puudubki, ainult see, see ingeriliidu eestvedaja, tema saadab mulle kogu aeg siis uudiseid ja selliseid asju, et mida nemad seal tegutsevad ja kuidas seal elatakse. Eelmisel suvel oli sinul Tartusse ülemaailmne Ingerlaste kokkutulek. Festival oli isegi ja siis tulid Peterburist, tulid ingerisoomlased ja aktivistid tulid ja siis kohe muidugi näha, et see temperament on täiesti teistmoodi. Et kahjuks neist mitmed enam soome keelt ei oska, et, et siis tihti see ühine keel läheb isegi inglise keele inglise keele peale. Muidugi eestlased on ka juba temperamentsemad kui soomlased. Niisugune kolmnurk on meil siin vene, eesti, soome, Kuna me praegu oleme teiega ehitanud kolmnurga Eesti-Soome, Ingeri, sis kõnel, kes, milline on Soomesse Ingerlaste roll saadate oma lehtegi lugejatele. Seda on raske öelda, seal tegutsevad mitmed seltsid, paljud seltsid on väga vaiksed ja väiksed, mõned vanurid kogunevad ja siis noorem põlvkond eriti ei usalda selles, et enamasti tassimileeruvat muidugi, ega, ega neid seal Soomes nad silma ei paista. Näiteks Ingeri kultuuriselts Helsingis teeb väga palju tööd nende Ingeris elavate vanurite heaks, et nemad ka töötavad seal palju aga muidugi ka ka Soomes vanurite aktiviseerimiseks nad korraldavad, selliseid mälestus töökodasid kuna hingerlased tahavad väga rääkida oma oma mälestustest ja kogemustest. Ma ei oska öelda, kuna siis kui ma Soomes elasin, siis siis see asi nagu ei huvitanud mind, ma ei olnud sellega tegelenud, siis siis ei pannud tähele, kui, kui oli midagi, aga kui vaatad näiteks Yleisradio sellest koduleheküljest, missuguseid uudiseid hingerlastest toon, siis on neid küll väga-väga vähe ja väga harva, et ainukesed uudised, mis puudutavad hingerlas siin just need Soome tagasipöördujate uudsetet soomuset, ma arvan, suur publik nendest palju rohkem ei teagi, et nemad on ainult mõned inimesed, kes kolivad Venemaalt või Eestist Soome ja töötavad seal. Et no näiteks, kui ma koolis käisin, siis kodukandis oli üks ingeriperekond, aga nemad olid näiteks täiesti täiesti venekeelset ja siis muidugi hakati neid taga kiusama. Venelased tiblad ja rüsselt, nagu soomlased ütlevad, et see, see küll ei olnud ilus, et jah, ega mina ka siis ei teadnud midagi, mis need hinged lased on. Aga jaa. Ma arvan, et seda, seda juhtub ikka veel muidugi koolides ka, kuigi nüüd praegusel ajal juba Soome koolid on väga-väga mitmekultuursed, isegi maakohtades on juba sisserändajaid rohkem. See ajaleht, mida te teete, see on soome kirjakeelne. Jah, see on selle Ingeri Liidu poliitika, et seda teeme soome kirjakeeles, et sellepärast siin peabki tegelikult olema keegi soomlane, kogu aeg seda vähemalt korrigeerimas. Vaadates, kuidas seal Lõuna-Eestis toimub see lõunaeestikeelne liikumine, siis on sellel olnud hästi oluline ka kirjanduse rolle, seda lõunaeesti keelt turgutada ja arendada ka siin kas ingerikeelega Soomes, noh, nii-öelda kirjanduslikult tasemelt keegi on tegelenud teie põlvkonna aegu, keda te võiksite teada? No on mõned kirjanikud või luuletajad, kes on kasutanud seda oma kodust, murred. Oma toodangus, näiteks Toivo Fling tõi toori botupin, aga nemad ka enamasti kasutavad soome keelt, seda kirjakeelt eriti ei ole samuti siin Eestis on mõned, mõned tublid prouad, kes on kirjutanud oma mälestusi Tom, kokku puutunud palju selle Soome kirjakeelega ja nad on lugenud soome kirjakeeles siis nad üritavad kasutada seda soome kirjakeelt, et et murre tuleb enamasti siis, kui tsiteerib othi. Ei ole, ma õppinud ju seda kirjakeele lugu ise, seetõttu lapsesuine küsimus, et kas üldse ingerikeelel oli see kirjakuju olemas, mida nad siis kolmekümnendatel seal õppisiku neil omandada. Koolid on siis kasutatigi soome kirjakeelt, siis tulid õpikud Soomest aabitsat Soomest. Kooli õpetajad olid ka Soomest pärit, tihti. Et ikkagi ta oma kirjakeelekuju, ei ole nad kunagi loonud. Ei ole, ei ole ja selle Ingeri aladel oli väga erineva, isegi sellel väiksel alal oli olid väga erinevad erinevad murded, et peamiselt oli kaks, kaks sabaku jäämurde, tulid need kaks suurt taga, siis nemad ka jagusid muidugi muidugi igas külas, igas kihelkonnas olid omad teadlane kihelkonnas ja tore omad omad murded. Aga seda kirjalikult ei ole kasutatud kunagi, et karjalasse natuke sama. Sama küsimus olnud kogu aeg karjalasse jälle kolm suurt erinevat, väga erinevat murred ja seal on ka kasutatud just soome keelt, kui koolis on õpetatud, sellepärast. Et nendel ka raskusi, seda, seda õppida. Kõneles soomlane Kaspari Hazala, kes toimetab Tartus Ingeri ajalehte. Jätkame Toivo Kabaneniga, Ingeri seltsi esimehega. Vaatasin all oli plakateid 20 aastat ingerisoome seltsi, mis on siis see põhiline tunnus, mis teid koos hoiab, kuidas te ajate ingeri asju, Maataja keeleta? Igal inimesel on oma oma sisemine tunne mis teda nii-öelda toob meie juurde vanem sugu, ingerimaalt tulnud. Neid ühendab see nende sünnima tuttavad ja ka palju sugulasi koos see vahepeale. Põlvkond, kuhu minagi, võib-olla kuuludel, kes on siin sündinud. Meil on side oma ema, isa, vanaemaga, vanaema, selline ilmselt igas peres see, kes annab edasi mitte oma lastelaste lastele kõiki asju alates elementaarsetest, käitumisreeglitest ja tõenäoliselt meie sugupõlve, ongi see, see selline side läbi vanemate. Alati küsitakse, et miks mina olen tehnika, inimene, tegelane ka üle 20 aasta sellise headega humanitaar. Aga kui ma võiks hoopis olla ärimees, mul oli võimalus olemas, aga ma valisin 90. aastatel keskel, kui mulle see kohta valisin selle. Kuna ma nägin, et siin on palju vaja teha igasugused projektid, meil oleks Soome riigiga ja kas või sama maja. Ja Viljandis Rakveres, et see tundus mulle selle huvitavam kui suurt äri väikeste kogu aega, sest elada on ka vaja. Teeme siis hinnad, põhiline ongi see oma kultuuris, säilitame, me ei saa enam hinge järgi, me räägime Soome selle pärast. Väga raske on praegu siin enam eraldada meie tingimustes ega keelt soome keeltele, sest paarkümmend aastat tagasi oli situatsioon selline, et soome keele oskajaid oli ka mees noorima põrsas. Vähengu võiks olla, kes käis eesti koolides vene kooli, soome keele kasutamist ei olnud kuskil soome keeleõpet, ei toimunud. Me räägime seda praegu Tartu tingimust. Et loomulikult ma elasin Tallinnas, mulle ka kogu aeg soome televiisor töötas, et ma räägin, sest et selle Soome televisiooni ulatus väljaspool piirkonnast algaski niimoodi ja nüüd korraldama ja igasugust kultuuriüritusi ja keelekursuseid tehakse kogu aeg seltsides ja, ja anname oma lehte välja. Kes seda lehte loeb, see leht on ingerisoome leht. Pealkiri on Ginger ja meil on tellijad nii Eestis kui Soomes ja Rootsis, seal pidevalt ilmub rubriik uudised ingerimaalt. Mingil määral kajastame soome asju, mingil määral ka Eesti asja kord kuus ilmuv seis olla Päevaleht, aga üht-teist niimoodi tuleb ja oma tegemistesse, mälestusi ja nii edasi. Te ütlesite, et lugejaid on Soomes, Rootsis, Eestis. Kui rääkida sellest laiali pillutatud ingerikogukonnast, siis kus see kõige suurem Ingerlast kogu siis paikneb praegu? See võib-olla praegu Soome juba põlistama sügavama maades, mis meid on umbes rahvalevasarni 12000 millegiga, sama suurusjärk on Ingerimaa praegu jällegi ja Karjalas on veel vähem seitse, 8000 ja et ka paljud on paarikümne aasta jooksul pärast Soome, nii et selles mõttes on Soomes tõenäoliselt kõige rohkem. Rootsil läks sõjaaeg kuskil 5000 ingerisoomlast nendele küll niimoodi, et viimased kümned inimesed sellest põlvkonnast on veel alles. Paremad on peaaegu 100 protsenti rootslased rootsikeelsed, nii et seal on nigel soomlast tegevus lõpusirgel. Te rääkisite ilusasti oma vanaemast ja emast-isast. Kuidas teie järeltulev põlv sellesse ingerielusse ja sellesse Ingeri mõttesse suhtub? Meiegi jutt poole noorema suguvõsas, no need on ausalt öeldes vähe Ida-Virumaal on, kuna seal on venekeelne seltskond või venekeelsed rahvuskaaslased, seal siis nende noortel on tõenäolist sugune stiimul tunda ennast viimasena osata soome keelt. Seal on noorterühmad, praegu tegutsevad aga meil lihtsalt Tartu tingimus, kolm-neli aastat tagasi oli viimane noorterühm, kes tegutses, siin ei majaski, aga see huvi on ütleme, noortelt leige ja need üksikuid tudengid tuleb ülikoolis õpivad ja siis tulevad meile. Ja minu vanaema oli Ginger soomlane taas kord Nate kuuri, kus, mis ma saan ja kuidas ma saan teada ja. Kuidas nende arhiividega üldse on need, kes võib-olla teab või on kuulnud oma suguvõsas seda päritolu lugu, kas on üldse võimalik, nagu jälile saada? No mida kindlasti on Soome rahvusarhiivis on palju dokumente nende kohta, kes sõja Soome viidi, vähemalt siis on olemas kirikuraamat, raamatut ja seal mitte kõik vana 37. aastal tulete kõik soomekeelsed koolid, kirikud, siis osa materjale või arhiive kadunud. Aga väga palju on siiski just kuni revolutsiooni aegset säilinud. Soomes on võimalik oma sugupuud kokku panna. Issand ma tean, üks seltskond, kes aktiivselt tegeleb sugupuu uurimistega ja aitavad leida leida neid allikaid, kust mida saab ja Eesti tingimustes siin on suht vähe. Eesti esimese vabariigi aeg oli Ingerimaa. Narva vald oli Eesti koosseisus ingerimaad. Seal elas umbes 1000 1500 soomlast Narvas ja sealkandis siin ei olnud, väiksemas mass elas sealpool piiri. Aga seal päris tähelepanek, huvitav, et, et vene noortel on järsku see Soome päritolu oluline Soome kui majanduslikult jõukam maa on alati olnud selline tõmbepunkt. Eks see on ka aeg viimastel aastaselt meiki ümbarasvaneda, olid enamused venekeelsed, kuidas üks on, see, teine on tõesti seal keskkonnas elades kuidagi oma identiteeti just leida, et võib-olla päris ei taha olla venelane, pigem olen siis soomlane soome seltsis ja ja teen neid üritusi kaasa seal oma tantsurühmad oma pühapäevakool seal ja nii edasi sellega nagu ilmselt oma identiteeti toetada. Kui tihti teie oma identiteeti peate vajalikuks rõhutada, no üks eesti mees puha ütlema. Ja ega seda on Soomes uuritud hingeteede küsimustega siin puhas, sellist pieteedinäitajad ei ole olemas enam, et sina selliseid nii-öelda killukesed keelt ja killukene siin usk on selline, mis on soomlastel kogu aeg olnud õienteedi tugevam ja siit ja sealt niimoodi, et aga solist. Ühel sisetunne on see, mis identiteedi ära määravad. Muude tunnuste järgi on väga raske võimatu määratleda, et noh, siis olid eesti mees siin sündinud siin ja siis koolis käidi elanud kogu aeg siin ju siis midagi on, mis 20 aastat on oldud siin ja ma aegadega tunnen küll mõnikord rohkem meiega vähenevad, Soome päritolu aga tuleb nagu esile kuidagi, aga. Mis hekese see soomlus nagu välja lööb? Kui on mingisugused üritused seotud Soomega, Soome saasteaia, tähistame siin, jaga organiseerime kast üritusi Tartus teiste soomeorganisatsioonidega ja teine siis, kui ma käin Soomes näiteks täiesti tule nagu oma kodumaa näiteks abikaasa siiski ütleb, et eestlane temalase võõras vahel kiusanud teda poest ostetav kodumaatootjad ka, eks ole. Ta saab aru kuidagi siis vahel ajakirjad peaks siis säras oma minema, mõtled, et nalja või noh, et tema jaoks on ta kuidagi teistmoodi mul naiste sugulasi seal, et see aeg, et sinna isapoolne pere sinna veel, et ma olen nii palju seal käinud, igat erinevat asja ajanud, et minu jaoks on täiesti nagu koju läen. Vahet ma ei tunne, et Eesti ja Soome vahel tulen Tallinnast siia pool tunnen kodus, olen aasta, ma tunnen kodusele. Ma näen, et siin on Soomelik, siin on Euroopa Liidu lipp ja siis on üks kollane ja sinise ristiga ja punane. Onlingerlip 1009 20 mäleta valge arglasse pool oli ingeri pataljon, varga taganesid ja vahepeal oli selline aeg, et kodusõjavärk, et võtad Peterburg ära ja nii edasi. Ingeri pataljon oli, kes selle rippusid, ta võttis kasutusele ja sellest ajast on ta ajanud rahvuslipuks, siis on sinine, on jõgi, Neeva jõgi, punane on kaldakindlustused olnud punane telliskivi selle vapi peal olema eriti just mõni aeg Narva ja teine kollane on siis seal ta viljakad põllud, ehk et see on selline legend. Tutvustasime teile ingerikeele ja inimeste lugu. Kõnelesid ingeri juurtega Toivo Kabonen ja soomlane Kaspari Hazala. Muusika Veljo tormiselt, Ingerimaa õhtuid interprojekteerisid filharmoonia kammerkoor ja kooslus kirju Austraaliast ja lõpupala Kaljuste koorilt. Ikka Ingerimaa õhtud. Aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.