Tervist siin toimetaja maris Johannes kord kuus, teeme keele kõrvas koodivahetus Dust. Koodivahetus tähistab keele elus seda nähtust, kui jutuvoorus vahetatakse keelt selleks, et üksteisest paremini aru saada või oma meelsust ilmutada või nüansse lisada. Vahel ka natuke eputada. Koodivahetus keele kõrva kontekstis tähendab aga seda, et jutukaaslaseks olen kutsunud inimese, kelle emakeel ei ole eesti keel. Selleks, et paremini mõista neid, kes meie kõrval elavad. Tänane külaline on Iraida Zahharova. Mis on olnud teie emakeel, mine emagieltšuvassi, keel, teie laste emakeel, minu laste emad, jälgatšivassi keel. Teie abikaasa, Teie rahvuses ei ole atoon Leningradi oblastis Downedjenekeelne. Nii, ja kuidas te kodus siis seda elu ja armastust olete korraldanud? No kahjuks vene keeles. Äge, aga kuidas on siis teie lapsed joashi keelega tutvust teinud? Selle ajani, kui minu ema elas Igasta kevadel juba? Me saatsime oma poja sinna ja siis sügisel ta tuli tagasiteelgi, need vanaemaga, rääkis kogu aeg, oli selline asi, kui esimene kord, mina jätsin vanaema juures, kuidas ta jääb, ta oli nelja aastane, aga lapsed teda oma omak lööksid omaks võtsid mitte ainult selles olukorras, kui ta hakkas joasse keeles rääkima. Ja pool aastat õppis minu külas juhtus niimoodi, et kolli oli vaja minna ja siis ja ei ole jõudnud tema järgi minna ja siis ta läks kooli sinna tavakoolis. Mina õppisin linnu vanaisa ja juhtus niimoodi. Pärast ta tuli siia, ta saab aru, et jäägi, aga temal juba aktsin aktsent Sywashi keeles ja ähvasse keeles ta räägib aktsendiga, aga kas teie ema tähendab siis teie poja vanaema, kas ta vene keelt mõistab? Muidugi meie peres oli kahe 22 perega meiega rääkis niiksuvasse keelest nii vene keeles ja nime rääkisin lapsena koolis te käisite ikkagi Tšuwashi keelt jahulis ja, ja meil oli Juvasse kooli ja vene keelt ta meil oli ainult tunni nagu võõrkeele tunni ja, ja, aga kas see Tšuwašiias teie kodumaal teie ajal, kui teie veel koolis käisite, kas kõik lapsed oskasid vene keelt, mõned ei ole osanud, elasid ka niimoodi lapsed, et nad ei osanud vene keelt ja meil olid hästi antud Tuuli aga vene kirjandusega ja keeliaga ka meil oli hea tasemel hallitust antud, nii et kui te Leningradi ülikooli läksite, teil keeleprobleemi ei Joey. Aga rääkige nüüd seda, kui des-Eestisse tulite, mis ajast eesti keelt hakkasite kõnelema või kuidas? Kui mina tulin siia täitsa võõras keel oli ju ja siis käisid veel sellised trammid Ta puupõrandaga. Ja mina mäletan, müüb ka ja siis väga huvitav, minul oli näha prouad sellised väga sätitud ja väga ilusad eesti keelega ja mina hooliaga kuulasin ja siis nad kogu aeg minu peal ja imelikult vaatasid, mida mina kuulan seal nendel juttudel. Aga nad iial ei teadnud ju, et mitte midagi ei saa aru. Aga mulle meeldis, kuidas Kõllasse keel tundus mulje väga musikaalne, nagu minnutšožigi muidugi Chivasse keelt ta on türgi kihelkonnas ja ta on täitsa teistsugune, aga keeleteaduslikud teooriad ütlevad ka seda. Tšuktši keelel on ka soome-ugri elemente. Jah, teie olete kunagi omal ajal seda soome-ugri kõnelenud ja siis vahetanud selle turgi keelte vastu, aga et seal mingid jaagu puutepunktid see on täitsa ja, ja sellepärast mina kuulasin hoolega ja kursustele eriti ei käinudki ja mina ei ole solvunud, kui keegi parandas mind ja siis tasakesi suheldes lihtsalt suheldes tuli ja kuulamisest ja hakkasin tasakesi rääkima, kui mina läksin tööle firmasse üksainuke, olin venekeelne ja palusin, rääkige minuga eesti keeles. Mina tean väga südamlikult neid inimesi nendele. Raske vist oli minuga töötada, aga nad rääkisid ainult eesti keeles. Ta jooksul andis mulle hea võimalus omandada eesti keelt. Muidugi hea võimalus oli, kui mina hakkasin tegelema kultuuriseltsiga. See aitas, kuidas Jubashidel on siin Eestis, elavatelt, Juwashidel on nad põhiliselt venekeelsed tavaelus, milline on nende suhe eesti keelega? Noor põlvkond? Ta muidugi oskad eesti keelt, aga vanem põlvkond, põhiosa venekeelne, aga kultuuriseltsis, kui me kokku saame, ikkagi me proovime rääkida joashi keelend traditsiooniks, rääkida džässikeeles, selles ongi kokkusaamise mõte, tegelikult muidugi meil veel üks põlvkond. Hüvassi vanema põlvkonna lapsed, kes sündisid Eestis ja Nata põhje osas, räägivad vene keeles. Kahjuks ei oska Chuvasse keelt, vahele jäi või üks põlvkond jäi meil vahele ja jäi vahele. Aga Ta Norma põlvkonnale, kui kuulavad ikka, teavad seon joashi keel, joashi keel pisut kõlaks meie saates, mul oleks soov. Esmalt ma paluksin, tutvustaksid ennast. Sywashi keeles öeldakse joasse, rahval on 100 tuhandeid laulud saada tuhandeid tikandi ja 100 tuhandeid. Fenno võiks niimoodi tutvustada, et mina võin rääkida ja teras laulda. Kogu aeg, ka minu rahval oli põnev ja huvitav ajaloo, millest võib kogu aeg rääkida, mina tahan seda teha ja tahan palju inimesed saavad teada norra rahvusest jää. Mina teen seda hea meelega. Nüüd üks väike laul, võib-olla ennem andke teada, millest see laul pajatab hästi meie rahvale väga palju külaliste laulud kui Juvasse rahval on kokkusaamiseta teljega võis sugulastega seeriti sügisel kui põllumajandustööd, kui töö lõppenud oli aja kokku saavat majas, kus kõik pärit on sugulased, isa, koduisakodu ja kindlasti tulevad traditsiooni järgi valmistatud toiduga ja siis ja laulavad või paluvad jumalat aidata, pöörduvad tähelepanu oma sugulaste poole ja ütlevad tahan endale, et nato nooled elavad hästi tänulaulud ja siis öeldakse Chuvasse maal. Külaliste laulud võib-olla ei kõla hästi ja sellepärast natukene külmunud. Mina vabandan selle eest, aga mina tahan, et kuulata, et meie rahvalaulu Väga harva me räägime sellest, et me tulime teie juurde, aga loodame, et meie suhted, sõprus saab eluks aastaid ja. Ka teame, me oleme tee südamisel, aga kas te laulate seda tavaliselt kooris või on see nagu ühe inimese esituses, et kuidas teie kultuuris on nagu mina tean, setudele on selline traditsioon. Üks inimene on lauli alale, teised jätavad ja üles, aga meil ikkagi laulavad, laulavad hea meelega ja palju, kuidas on tšuktši keeles külalistelaul? Hana Jürri vanaisal oli isakodu ja siis, kui sugulased kokku said, mina mäletan, et sugulased ütlesid nuh Isaac laola, ta laulis ise üksinda selles külas, kust pärit minu vanaisa, selline rajoon, täitsa huvitav, see nagu saareke Tatarimaal, Agatšuwashima kõrval pärikülad, veene, külad, erinevad rahvused, elavad, see andiski, selline dialekt räägitakse teistmoodi kui selles külas, kus mina kasvasin, kui mina tulin koolivaheajalt ja siis hakkasin samamoodi rääkida, kuidas mina seal terve suve jooksul ja läti sinna lastega ja siis kogu aeg nalja tegid, koolilapsed käisid vanaema juurde. Mulle jäi teile külge seal ja kui, kui noor väike te olite, siis no minu vanaisa suri, kui minul ja mina olin 11 aastat vana ja selle ajani iga Ta terve suvi elasime, seal kasvasime ja mulle väga meeldis käia. Minul oli selline väga huvitav side oma vanaisaga, mina kasvasin seal ja meil oli väga ilus, suur maa ja, ja oli suur aeda ja vanaisa, meil oli õpetaja Ta õppis Vello säriaajali ja lõpetas algul Kiiliku kooli ja siis Kuljanovskis ja Melia Ivan Jakalis Jakovlev Raias selline kiuvasse kool rahvuste vähemuste jaoks, kellel ei olnud eriti võimalus omandada haridust, minu vanaisa, 14 aastane ta oli, ta läks sinna õppima, seal ta õppis, kiuwashi keeles ka, aga põhi põhiKell muidugi oli vene keel, aga ikkagi. Põhimõte oli ette valmistada õpetajaid oma rahvuste jaoks, ta õppis seal nelja aasta. Terve selline kompleks oli ja siis seal oli giidi ja siis nad laulsid ja oskasid tegeleda puutööga ja mängisid pillid. Ja siis ta teatas põllumajandust, tervise hoidmisest, ise kasvatasid kõik enda ja oksa. Selles mõttes oli väga hea võimalus oma tasemel elada. 16 diktaari peal rajatud selline chibashi kuu oli siiamaani, ta on olemas ja seal praegu muuseum, väga huvitav oli minna sinna, vaadata selle kooli, kujutada ette, et võiks olla seelo sellel pojal, kellel oli ainult 14 Asta vanaga ta juba neli aastat elas 18 kilti kaugemal oma vanematega, tegelikult ta tahtis omandada haridust õppida. Aga kuidas ta selle temaatikaga tegelema olete jõudnud hakata? Juhuslikult ta tuli, mina õppisin Leningradis, minu unistus. Ei, linn oli Leningrad, mina mõtlesin. Oi, mina lähen lihtsalt Leningradi õppima minna. Ei ole elukutse valinud, aga mõtlesin ikka, mina õpin seal ja ema lubas mulle sinna minna. Lõpetasin ja hakkasin tööd tama, mina tutvusin oma mehega, ta elas sel ajal Tallinnas, oli nõukogu ajal, mina tulin siia, see oli üks riik ja kui tulin Tallinnasse, oli täitsa tavaline elu. Selline töötasin, oli pere, kedagi olnud tuttavaid-sugulasi ja sõbrad, kedagi sündis, laps ei olnud nagu elu ja siis 90.-te alguses mina raekoja platsil kuulsin kiuvasse laulu, vanalinna päevade raames oli see kontsert. Mina muidugi tulin, ütlesin mina ka, olen joaslane, kes te olete ja tutvusin jossa kultuuriseltsi esindajad, et ega aga elu on elu jälle. Ta pööras oma tee peale minnes suli ema ja siis minna eriti ei ole tegelenud, sellepärast tänu moraalne oli väga raske, tema suri. Mina hakkasin käima, seltsielus osa võtma ja säärast valisid esinaiseks kaheksa aastat, mina tegelesin kultuuriseltsi üritustega ja pühade Wagooliga ise tuli niimoodi. Tutvusin inimestega kunstiakadeemiast, Eesti kunstiakadeemias, Eesti Rahva Muuseumis tulite huvitavad projektid. Baili üldiselt. Joaže on Eestis statistikaandmete järgi ja umbes 600 inimest ta no ikka Chuvassi juurde ega inimesi rohkem. Selline rahvus, keda eriti ei liigu, paikne tähendab silmas ja, ja võib-olla paljud inimesed ei tunnista ennast Joažide, näed nad Yoscadžuwashi keelt, noor põlvkond, kellega me tegelesime pühapäeva koolides, nad teavad, et nende juured on ikka joasse, ma tajun neid. Lapsi on olnud pühapäevakoolis, teil ei olnud nii palju, aga praegu nad 20 aastaseid. Praegu tuleb väikeste. Lasterühm, mida te räägite lastele pühapäevakooli, kas on keel, kas on mingid rahvalaulud, on see oma maa lugu? Väga-väga ilusat ja huvitavat metoodikat anti meile Tartu Ülikooli kõigepealt säilida oma joashi keelt, see on põhimõte muidugi, meil olidki joashi keele tunnid ajaloost, traditsioonidest ja lauludest selle kaudu väga lihtne näe, näidata lastele. Eiraida ei läbe raadio stuudios, vaid jutustada, on kaasa võtnud ja tahab näidata oma ilusaid asju Tšuwashi tikanditega. Rahvariided ja nende saamislugu on talle väga oluline. Traditsioon, kui tuled ma kodumaale kindlasti on vaja käia kalmistul, tervitada oma esivanemad ja kui kedagi enam ei ole külas elavat sugulased, siis käies selle kohale sealt tulla kalmistule selline traditsioon. Minu vanaisa õied, tütar veel, elab temale 80 aastat, mina küsisin lihtsalt. Tädi piira, kas on mõne kliit jäänud. Ta küsis, mille jaoks sulle kui kontserdile esinema minna ei anna, olgu, läksime kalmistule, ei vaidle vanainimestega ja siis käisime kalmistule. Käisime kõik sugulaste juurde ja siis tulime vanaema vanaisa hauakivide juurde ja siis istusime, rääkisime ja mina näitasin temale ta unustanud. Minu vanaisa vanemad, kus on, aga mina mäletan veel ja siis minna, näitasin ta, ütles teisi, minul tuli ka meelde ja siis sai ta sulle, aga kui tulime tagasi koju, ta ütles, tead, tule, vali. Näed saingi, aga tema ema oli piditi, pikkus veel veel väiksem kui teie, väiksem, kui minna, mina ka ei, oli nii suur, kõrvalolev habras noadsjuvassidel ei olles ikka kasvõi inimesi ja noh, praegu on olemas muidugi minu pojal meeter 80 juba ja siis ja ninna lihtsalt pikendasin seal, meil on satsidega, aga selline selline kleit kodukootud linnas ja siis värviline vanad inimesed, öeldakse, et ei tohtinud seda teha, aga Melva alumi ukseks Juvassiiess täitsa selline muster maa ja ikkagi pidanud näidata jalad tavaliselt pikka kleiti kanti, sellepärast minna selle traditsiooni järgi ikka pikendas, et olen, ma ikka õige oli ja siis üheksan, teist sajandi lõpus näidati juba, et perel on võimalus osta poodides kangasse, oli üsna kallis, satsid nad, pannid ta selles kangas sellest, mis oli väga väärtuslik toona nende jaoks, eks ole. Ja poepoeriie Poeriie kahe satsiga oli kindlasti panni põlga, et kui oluline üldse, kui paljud inimesed külastavad seda oma juurte, maad ikka külastavad, see tuleb Ta Chivasse Vanna traditsioonidest meelia esivanemate koht väga tähtis elus ja see tuleb loodus uskust, näiteks suve algul kukkus avad pere ja nad lähevad surnuaeda. Nad saavad kaitse oma esivanemate käest ja tutvustavad need noored, kes uuesti sündinud tulnud peresse jagavad omavahel info räägivad oma perest, mis muud, see on sügav traditsioon, selline ja mina tean, meil on palju inimesed, iga aasta käivad Juvasse maal ja võib Pascortostanis Baskeerias elavad Joašid. Nad lahkusid kodumaalt, kui hakanudki ristima. Et säiliks vana usk, vana usk, tähendab siis loodusus Eestis, kui me räägime vanausulistest, siis meil on, eks ole, mõtlemise vanausulist, kellel oli ka ju kristlus, aga, aga jah, pisut teises vormis hinna mõtlen ikkagi selle loo loodususku, sest seotud sellega väga põhilised asjad, see oli vana nimed, säilitamine, vana traditsiooni säilitamine. Nad lihtsalt tahtsid, et elada vana traditsioonide järgi. Kas teie folklooris uskumustes on ka mõni selline eposlik kangelane ja muidugi neil on väga ilusad ja põnevad legendid, sellepärast. Ta meie rahvale on sellised juured. Öeldakse. Me jälgime hundnud traditsioonid ja tulime seal hunnide ja hunnide ja vene keeles hunnu, vabandas fännide oma ja siis me tulime Aasias kunagi Kaukaasia poole, elasime seal ja siis ja üks osalla, kas tunne i keegi kaldale, see oli aeg kylla ja siis teine osaljaks poolga poole ja rajas seal Volga pulgary riigi. Öeldakse, et me oleme esivanemad Volga pulgarys, elava rahvas on siiamaani, saab lugeda neid Ta tahvlit Nysselli avad vanadžibashi keele järgi ja tikandid ei järgi ja siis ja vanarahvariietuse ehitamise traditsioonide järgi ehtimise ehtimise tunnistavat ikka teadlased, et me oleme ammu ei ela Frahvus, aga ajaloost kahjuks. Tšubahhidena Me kõlame umbes 500, Ta on ainult käste sele Tšuwašiia oma maa etümoloogiat, tead selle sõna, kust see tulnud on või kas see tähendab midagi tuli nagu siili kõigi algul öeldakse. Ta oli selline Volgamaa, Bulgaarias Subaar nimega linn, öeldakse. Ta Joašid pärit sealt, meie esivanemad elasid seal Chuvas tulis, selles sõnas vas, suvassid toolid, aga inimesed ei oskanud selle häälet. Ta ta. Ja siis pärast tuligi. Meie Džibox saare pealinna nimi on vene keeles, aga joashi keeles on täitsa teistsugune Subask paar nagu türgi keeles. Kaarne linnus. Su pass, see oli Paanatšufaaž, kes tuli oma perega elama Volga kaldale, aga tavaliselt Ta Tšuashi pere elas niimoodi, kui sündis esimene laps, elasid kõik ühes majas. Aga kui, kas nad kasvasid. Kodus, jäi. See oli poeg, kes elas oma vanematega ja siis ja jäik kodus. Tüdrukud läksid mehele muidugi mitte nii kaugemale. Oli traditsioon teada, mis peedes Ta hakkab elama ja teada, mis inimesed need on, kus ta elab edasi. Kui abiellus poeg, siis ta ehitas oma majja. Isa kõrval tuli selline nagu Eslas, seal nad elasid võtta kõrvuti ja mitte kaugemal. 19 sajandi ees oli selline traditsioon kõneleda, et Tšuwashi moodi esitanud külad, kui ei olnud sellist akordid, tänavat sirgelt ei ole, ei olnud, siis öeldi, et nagu Chuvased esitavad, Peravat ei olnud, aga nüüd muidugi need külad täitsa sellised Pikatänavatega, sellised vene keelt ja vene külas ja stiilis, aga ikkagi Vassidel palju maad. Meil traditsioonis istutada puud, kindlasti öeldakse selline ja õige, Tšuwaslane peab esitama majja, kasvatada mitu puud ja siis ja kasvatada oma lapsi traditsioonis ka, et joasse külades ei olnud vaesed inimesed, sellepärast kogu aeg nendele aitanud. Ja lapsed, kes jäi ilma vanemata neid õieke enda juurde ja kasvatasid oma peres nagu oma laps, see oli traditsioon kindlasti, et sinu kõrval jää, inimene õnnetu. Tean, et teie tähestik on kirillitsa ja vastab see tõele. Kirillitsa Tuljem ristimise ajast. Ta aga meil on oma tähed ka juurde pannud, sellepärast meie keeles on sellised hääldused eks A ja O vahel see oo, see aa katusega ja siis näiteks nagu u jää öö vahel. Vahel on veel üks veel üks täht ja, ja veel on selline täht ess sellises sabaga ja sisse võib kuulata niimoodi. Täitsa selline pehme, no juurde tulnud sellised tähe üks lauduridel nii ilus välja, et äkki oleks veel mõni laul meile siin lauana. Võib-olla mina laulan vanaisa lemmiklauluosa kui siin selle laulu sena issi ootab mind minu perega ja öeldakse väga, armastas selle laulu Meie kosmonaut, kosmonaut kolm Andrei Nikolajev, juhasemalt häirid, kosmonaat oli ja siis temal ja ka meeldis võib-olla selles mõttes, et see laul ütleb, lenda, lenda lind ja kui väsinud oled, jõuad metsa ja võid istuda ja puhata, ta ka lendas võib-olla sellega Tatjotas ja oma rahvaga seotud olnud ja, või mõtles ta nagu lind lendas ümber maakera? Jutustas sellest lint võib puhata, kui jõuab metsa äärde. Aga veel räägime oma sugulastele, olge kannatlikud, kui me tuleme teie juurde külla ja siis võite puhata, kui me ärev lähme, oleme rääkinud teie minevikust ja sellest, milline on olnud Teie elu siin Eestis ja, ja selle oma juurte lugu. Aga räägime pisut ka sellest, mis täna seal Sywashi maal toimub, et et kuidas seal selle oma rahva tunnetusega on ja kui palju seal noh, inimesed tahavad olla Tšuwašid või kui oluline see nende jaoks on. Noored tahavad rääkida joasse keeles, tahavad õppida ja siis uhkust tuleb, et mõnikord kuuled, et kesklinnas näiteks, kui keegi ei oska poes või kohvikus, ei räägi joashi keeles ja mõned noored ütlevad, mida sa siin teed. Miks sa Tšuasse keeles ei kõnele? See väga tore, et selle keele prestiiž on ikkagi seal oma kodumaal täiesti olemas, ikka on olemas, muidugi linnas on rohkem võimalus vene keeles rääkida, aga ikkagi noored, palju Nata käivad üritustel ja siis osa võtavad ja jälle tuleb tagasi traditsioon pulmadele panna. Vana riietus. Varem kui mina käisin maal ja mina kogu aeg liitsin, võimalus näiteks tuua sealt vana. Aga praegu inimesed ei taha müüa, see on hea näide, sellepärast Nad ütlevad. Ahaa, minul on lapselaps. Äkki ta ise kunagi tahab sellega Ta vara mulje, selline OS, vana asi, mil, mis sellega sa teed ja on tunnistada selle ka George'i Draamateatris etendus, eks vasse keeles tõlgitakse vene keelde ja meil on Chuvasse ülikool, seal õpetatakse mingit siini majandust, mis keelne õpe Abenegelne Jourasse keelne ka, aga on selline teaduskond ka. Ta joashi filoloogia, Chuvassi, kirjandus, etnograafia, jäädžuvassi, rahva riietusid, laen suvasse, ülikoolis. Dastasiti 10 sajandi rahvarii tus. Sõnavara korjavad, praegu ilmub Chuvassi rahvaentsüklopeedia Warsi rahvaentsüklopeedia ilmub suvasse keeles, ta on vene keeles, aga Ta ilmutavad, jaga palju joasse keeles raamatuid. Teil on nimi Iraida, kas nimi tähendab midagi? Minu vanaema nimi Irina, minu onu, tütre nimi, iiline, minu jäeti pojatütre nimi Irina, aga mina olen Eraeda tänu sellele, et tahtsid. Mina kannan sarnane nimi oma vanaemaga, aga ta on minu oma teistsugune. Aga kodus minta Vanna isa nimetas riida rida jah, aga võta ajaloost. Ta omab järjest väga palju minna, on dokumendid, legendid ja fotoarhiiv suur, mina tegelen genealoogia uurimisega. Sugupuud ja sugupuu on väga huvitav teada oma vanavanaema vanaisa nilbelt ja mina ei teadnud, kust nad kõik pärit on. Teie kodumaa on minu kodumaa praegu Eesti Eesti, kuidas te seda Tšiwažetsis nimetate? Praegu on venna jaoks unistuse, ma. Sellepärast mina käin tihti Chuvasse maal ja kolm-neli korda aastas. Minul on igatsus selle maa järele oma sugulastelt tuttavate järele, kui mulje raske minna, iiliti tahan Tšuoshimaal olla ja kui juhtub, et õnnestub minna jah, kui lähen sinna võib-olla nädalaks ja siis jälle juut jätkama edasi. Kuidas on teie pojaga? Kahjuks ta kasvas nii ruttu. Aga ta on täitsa, on selline huvitav inimene, mina olen uhke, et minule on selline poeg, ta lõpetas gümnaasiumi sellel aastal, ta tuli Frieda eest ja ta praegu jätkab õppimist, õpib Eestis ja meie Tallinna Ülikoolis ja õpib sotsioloogiat, kirjutab humanitaaraga, ta kõneleb eesti keeles, räägib inglise keeles ja mina täitsa kindel olen, temal õnnestub leida enda jaoks tugi ja ta saab korralikult elada edaspidi kahjuks meil siin kedagi jale, oma sugulasi ja me oleme kahekesi. Aga ikkagi, mina loodan, et temal on natukene rohkem võimalused kui minna, lihtsalt minna ei ole omandanud haridus, siin ja minul olid teised võimalused, temal täitsa teistsugused, väga oluline. Näiteks on televisioon, mida te vaatate, aga teate mul väga huvitav vaadata, mis on seotud kultuuriga. Ja siis etnograafiaga. Mina vaatan ennekeelsed ka väga palju, mis annab teadmist elust, mis on seotud kodudisainiga, mul ju väga huvitav vaadata oma huvi järgi muidugi minna hea meelega vaatan saadet, mis on seotud rahvusvähemustega, sellepärast ta see taga tihti näitab, kuidas me elame siin ja paljud mina tean, tunnen hästi ja omavahel suhtleme ja siis hea meelega vaatan, kui nad teevad midagi hurjutavad ja televisioonis näitavad minna hea meelega sellised asjad vaatan muidugi, kui võtta sellised ja maailmas mina hea meelega, vaatan Discovery saadet. Vahel Eestit, Eesti televisiooniga vaatate? Jaa, muidugi, pigem sellised, mis tutvustavad inimese eluga, kes töötavad diaatris, näid, eks kirjutavad ja siis kirjannikudes. Kultuur on see, mis jäägu, tõmbab, ja teie huvi huvi on. Kunagi rääkisin vabaõhumuuseum muuseumitöötajaga ja täitles, et see inimene, kes kunagi on seotud oma rahvakultuuriga, ta pöörab tähelepanu teises kultuuris, elavad, et inimeste poole, kes tegelevad samamoodi samas valdkonnas nad tegelevad ja see tõmbab tähele pannud, tõsiselt no väga huvitav mulle veel vaadata, mis on köögiga seotud toiduvalmistamisega, see on ka huvitav minu jaoks nagu isiklik. On teil meeles, kui te siia Eestisse tulite? See oli teie jaoks võõras maad või mis eestlaste puhul teil tekitas nagu sellist ootamatust või imestust, jaga, imestas mind ta sellepärast. Ta meedžuvassedel ei ole sellised traditsiooni, et meil vanavanatädid, no kui nad kokku saavad, nad tulevad tänavale, kui nad vaba on tööl ja, ja siis võtavad käsitöö kaasa. Mina mäletan siiamaani, kuidas minu vana jama panie valge tikandiga rätik pea peale ja pani neid valget villasse. Ja siis läks tänaval ja midagi tegema ja nad vahetasid omavahel uudiseid, näitasid 11 mustri ja siis kuidas nad teevad seda. Aga siin mina tulin, olid Tallinn Kohjek ja käisin seal torte ostmast sünnipäevaks ja täitsa imelik minu jaoks oli, prouad istusid Kossi tassidega, jää jutustasid oma vähiel väikselt sellised. No nendel oli selline uudiste vahetamine selline. Ja see väga tas Mint Haasidelt jäi minul meeles, on teistmoodi ja täitsa teistmoodi hoolikul. Kuid minu isamaal tõite mulle kummi, kust te saate Chuvasse, komm Medžuvasse maid? Tõsiselt? Väga huvitas selline ka account nimega märk. Me jaoks on selline Chuvasse kui mitte šokolaadid ja siis pähklitega erinevad sordid, tuntud maailmast, see vabrik, mina kogu aeg nende inimestele, kes käis kunagi Chuvasse maale, nad ütlevad ood vasemale lähed, too paar kommivaal on aasta tagasi minna, kogemata nägin, müüakse Chuvasse komme läheb, Eestis müüakse, Eestis müüakse, on toredad sellised noored jess, kes hakkasid sellega tegelema ja siis minul on hea võimalus nüüd mitte minna kohe vasemale, aga mina võin minna nende juurde. Nad müüvad turul neid nendel suurte kaubanduskeskustes väikesed oma pillid. Ja ega see kesklinnas Estonia puiesteel on olemas selline koht väga vaim. Tädile. Kuidas elada Eestis venekeelsena ja hoida alles oma Tšuwashi identiteeti? Sellest jutustas Iraida Zahharova. Soovin talle palju õnne ja jõudu, sest just täna eraidal sünnipäev. Aga saate lõpetuseks ajame pisut ka eesti keele asja. Sõna järgasta hõimule ja käes on eelviimane peatükk kujunkele aabitsast. Mis su nimi, nipitiri? Sellised dialoogilise struktuuriga, kelle üksusi nimetatakse tõrje vormelitega ja nad rajatud kahe isiku vastastikusele kommunikatsioonile kus väitele järgneb vastuväide. Üks küsib, teine, vastab mõned tõrje, vormelite alaliigid on nii vabalt improviseeritavad, et nende hulka ei olegi võimalik täpselt fikseerida. Tekivad, kaovad spontaanselt, oleneb sellest, kui keele altide inimestega on tegemist. Sedalaadi väljendeid arvatakse eesti keeles olevat vähemasti mõni 1000 tõrje. Vormelite ülesanne ei ole niivõrd kõne retooriline ilmestamine, kujundlikuks tegemine, kuivõrd pragmaatiline kommunikatsioonis oma suhtumisega väljendamine. Kui ma ütlen tere ja saan vastuseks, mis su tere maksab, siis ma võin sellest teha järelduse, et keegi on mu peale pahane, ei taha mulle vastutav või teeb lihtsalt nalja. Või kui keegi soovib jõudu ja saab vastuseks, kes teeb, see jõuab siis seda, mis tuleb enamasti võtta nii humoristlikud laadis. Keeleliselt on sellised ütlused vormistatud, kas kahe kõnena küsimus-vastus nagu eelnevadki olid kõik te ju teate hästi sellist küsimust, mis kell ja vastust ratastega masin, mis pole laste mänguasi. Teine võimalus, et selliseid repliike kasutades suhtluspartneri poolt eelnevalt rõhutatud mingisuguse sõna või teema peale, näiteks kui keegi jutus kasutab väga sageli sõna, peaasi see on peasy ja Toompeaasi ja veel see, see asi, siis teisel saab sellest villand ja ta võib vastata. Tead, peaasi on müts. Ja selge on, miks ta nii reageerib tõrjevorme kujuline dialoog erineva, näiteks tavakeele, dialoogist, selle poolest joogivastus pool, siis vastus põhineb esmajoones suhtlemisreeglite rikkumisel. Suhtlemisreegel on ju see, et teine saaks täpselt aru, mida ma ütlesin ja oskaks ka vastavalt reageerida, vastata tõrje vormelite loomise mehhanism on üsna sarnane keerdküsimuste moodustamisel. Koogiale ja keerdküsimused mäletatavasti ju need, et milline koore laula ja vastus saab olla hapukoor. Näiteks vastuses küsimusele, kuhu sa lähed sibula Soobiale kurke korjama, on rikutud, selliseid suhtlemisreegleid nagu see, et info ei ole tõene, sibulasood pole, samas info on mitmel viisil ülepaisutatud ebareaalses kohas sibulasoo peal toimub ebareaalne tegevus. Kurkide korjamine ja samas me ju teame, et kurgid, soobel üldse ei kasvagi tõrje vormelite vastusega tavaliselt siis kas lükatakse eespool öeldu ümber, see seatakse kahtluse alla või seda tõrjutakse või vastusest hiilitakse kõrvale või muu taoline. Kusjuures oluline on see, et öeldusse esimese dialoogis osaleja ütlustesse suhtutakse eitavalt ja see on ka ainuvõimalik, sest jaotuse korral kui asja loomuliku seisukorral jääksid selline dialoog üldse ära õigemini selline dialoogiline mängijaks ära. Sellised vormelid on siis keeleliselt vormistatud. Küsimuse vastusena näiteks, mis uudist? Vastus juudi pruudist. Mis uudist, siga tuli kuudis, mis asi see on, asi on püksis. Miks, sest koera nimi on RIKS. Kus sa oled oma naha sees metsas kännu otsas. Kuusele lähed lolliks mehele, kust said varga käest küsi, kust said ausa inimese käest, küsi, kus ostsid. Millal, kui sigalaks üle silla, kuidas käsi käib ühest käisest sisse, teisest välja, kuidas läheb, läheb ikka kahe jalaga kassoleni siis ei ole, mul on kõht eesküsilause, päeval on samalaadselt reaktsiooniga näiteks hüüdja käsk lauselistele vormelitele. Anna vastus on Anna jäi Tartus trammi alla. Ole ikka ristiinimene astus, see on ristiinimene, kes teistele ristiks on. Kuradi härra tee läks mõisa poole ära õienda, õiendatakse poti peal, võisid laused. Ai, ai, on sinna armastus, noh, on norimise sõna, ahv, ahv on puu otsas. Tsoon dünama, säh, öeldakse koerale iga päev kasutatavat, eks ole ju tõrje vormelite aluseks nüüd et see toimiks ja oleks sujuv ja ladus tõrje vormel peab täitma teatavaid tingimusi. Põhiliselt annad siis rajatud kas riimile SÕNA, mängulisele homonüümiale, polüseemia või antonüümiat, näiteks riim. Mis sul asja, vastus harule asjaga, rula kosja, mis viga, issiga või mitmetähenduslikkus, miks sa kukkusid, kägu kukub terve, mis asi see nüüd ükskord kukkuda ei ole? Tähendab siis kukkuma käo häälitsuse kohta kukkuma, siis maha kukkuma soo, hüüatusena, soon dünama. Ühelt poolt siis soo kui hüüdsõna, eks ole, soo kui kui täiesti tüma maa tähenduses paras. Kui keegi osatab, parasson parem kui pikk või lühike vastus, nutikas, eks ju. Häid pühi, vastus pühise pühi, son pühad, osastav kääne, mitmuse osastav kääne, pühi ise hoopiski sõnast pühkima verbist pühkima käskiv kõneviis. Olen nõus sinuga või olen nõus. Vastus missuguses, no siis, kui anum ja nõu, kui nõuanne soovitus. Palun, palutakse kirikus. Kas teie pool on kõik terved? Vastus, kes nad katki tegi, antonüüme vastavad tähendusel terve katki rajatud ütlus. Selline kommunikatiivne efekt saavutatakse ka näiteks tuntud tegelasnimega mõnest kirjandusteosest või filmist mille tähendus siis viitab pilkavalt või muul viisil konkreetsele nime kandjale. Imelik imelik on Tootsi koolivend vastuseks. Koomiline kontrast võib põhineda ka kahe sama kõrvalise või häälikuliselt lähedase sõnaosise sisulisel ühitamatusel näiteks, kas oled üksi? Vaatus ei ole üksi püksid ja siin siis mängib üksi sõnaska püksid, saame sellise sõnaosa siis kõlaliselt esile tuua, kas muidu saab muidu isa muhkugi pähe. Ühe korra oli, sest juba tükk maad on kahe korra. Kelle oma see on kellamehe oma. Lollakas, mis loll seal lakas teeb? Sõna lollakas on võetud siis kaheks loll jalakas. Mis uudist, uuemat seljas, vanad koduahju taga on mõeldud siis uuemaid rõivaid, sõnad, uus uudis, uuemad vastused, tavaline koomiline või muu idee tuuakse esile lihtsalt metafoorselt tekkiv kujund on vähemasti üllatuslik kui ja sageli ka võimatu, näiteks ma mõtlesin vastus, kalkun ka mõtles. Teate ise, millega see lause lõpeb, eks ole. Semu amet, vasika ristimine on su amet, mis sa ostsid kolme kopika eest, mis asja, kahest teid, kedagi kirjeldatud tõrje, vastuste mudelit eeskujul toimuv õige sageli improviseerimine. Tuttava teksti malli järgi luuakse aina uusi vastuseid. Ilmekaks näiteks on siin näiteks käekäigu ja kellaküsimise vastusevariandid, mida te kõik kindlasti väga suurel hulgal ise teate. Meenutan ainult mõnda, kuidas elad, ihu ja hingega. Nagu eilegi, elan küll. Mis kell on ajanäitaja ratastega masin? Sama palju kui eile samal ajal ei ole veel midagi alles hakkab saama, on küll. Masina võrk poole tunni pärast pimeuur Maakri leivakannikas viis minutit seinast eemal. Hunnik, kui palju kell on hunnik või kui palju sa tahad ja nii edasi ja nii edasi. Kuulsite peatüki Asta Õimu kujund kele aabitsast, mis valmib tänu Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi toele. Aitäh kuulamast ja kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.