Aastaid tagasi kohtusin ma Paul soe Soemaga. Tookord oli kaasas magnetofon ja siis poleks võinud arvatagi, et aastaid hiljem avaneb neil võimalus eetri kaudu selle rõõmsameelse võru naise häälega alustada meenutuste saadet tema pojast. Tema oli väga vallatu poiss, kodus oli iga hävile, temal olid niisugused sõnad. Jäisi oli ta nii noor, sa oled kümneaastane, keda temal nii naljakalt Maide Kossanid võitleb. Ka parakoolimajja läksin ma just nimelt küsime kooli õpetaja käest mandleid, Paulialisega koer, poisid, kuidas sa koolis on ja see kolibetes? Paul on nii targad, koerasid, et temal oli küll midagi halvad, side, karkude, temal halba midagi olla. Niisuguse 10 aastase poisina oli siis Paul soesoo oma emale meelde jäänud. Paul Soesoolt nime kannavad pioneerimalevat. Haapsalus on temanimeline noortepark. Kirjasõnas oleme lugenud temast. Ent eetria lindi vahendusel. Pole kõlanud veel saadet, kus kõneleksid Paul Soeso kunagised sõbrad, kes olid tema kõrval alates varajasest lapsepõlvest kuni ta elu viimase hetkeni. Nüüd siis selle noormehe elust alates lapsepõlvest meenutab Endel Sõgel. Paul soojas, aga me oleme ühe kandi poisid, minu sünnikoht ja tema sünnikoht on praeguses Võru rajoonis Vastseliinas ja tema sünnikoha nimetanud Illi. Mõlemad me hakkasime kuueaastaselt karjas käima mitte oma kodus karjas. Teiste juures. Ühesõnaga lapsepõlv oli enam-vähem ühesugune. Koolipõlv ka meil oli ühine õpetaja. Arnold Tolk, praegune Eesti põllumajandusakadeemia dotsent. Tema hakkas meiega ühendust pidama, kui me olime Petseri keskkoolis ja Arnold Tolk ja Ferdinand Eisen. Omaaegne haridusminister olid need, need, kes meile, noortele poistele tõid siis niisugust kirjandust, mis pidid meid poliitiliselt teadlikuks tegema 40. aasta revolutsiooni käigus me saime aru, kui vaja seda kõik läks. Ja juuli algul, 40. aastal, kui Arnold Tolk oli Võrumaal maa töörahvaametiühingute organisaator kutsus ta mind endale abiks, niimoodi nimetati, ega siis ei olnud ju mingit koos, seif ei olnud palka, midagi ei olnud. Lihtsalt oli nimi ja natukene aega hiljem sai kokku lepitud, et Paul tuleb ka. No kui päris täpne olla, siis 16.-st septembrist 1940 algas komsomoli vastu või siis oli ametlikult teatavaks tehtud ka komsomolikomitee koosseis kus siis minul oli sekretäri ülesanne ja selle komitee liikmeks oli Paul Soesoolt. Ühel nõupidamisel Tallinnas ütles tarkpea mulle, et on vaja anda üks hea, mis ma ütlesin, et ei ole ju anda kuskil. Valetad, natukene valetan, natukene kardan ja ei taha anda ka. Ei, et vaja on. Et mis sa arvad, kui seesama Paul, mis ta nüüd nimi oli, üks pikk nimi oli, et sooga lõppes ja nii oli tark jutt matsioon Paul Soesoolt. Kui soesoo lähenema esimeseks sekretäriks tuli, siis tema sõitis kõik vallad ise läbi ja tutvus selle kaadriga niiviisi ta hakkas siis omale sinna komsomolikomitees otsima helgemaid päid, kellega siis hakata seda noortetööd kohapeal juhtima. Oli muuseas veel üks seik, millest ei saa ja ei tahagi mööda minna. Kui oli juttu sellest, et Paul soesoo suunata Läänemaa komsomolikomitee sekretäriks, tegime ühisel nõul komsomoli keskkomitee juhtidega soesoo ühe aasta võrra vanemaks, sest oli niisugune kahtlus, et muidu niisuguse ameti peale panna. Mees on liiga noor. Ta on sündinud 23. aastal ja me tegime 1922.-ks aastaks. Nähtavasti kasutati sellist praeguses mõistes lubatud hädavalad ka mujal. Kuid oluline polnud nende poiste vanus ja see hädavale vaid just see, et õige sünniaasta järgi 16 seitsmeteistkümne aastased poisid otsustaval hetkel käitusid. Kui mehed. Aga otsustavad hetked nende elus saabusid koos sõjaga. 1941. aasta 22. juuni oli Eestimaal ilus soe ja päikesepaisteline. See oli pühapäevane päev, mil Haapsalus toimusid spordivõistlused jahtklubi juures jahtidel kui ka süstadel. Ja võistlust ei olnud veel lõppenud, kui juba soesoo teatas, et on sõda alanud. Sõja esimest päeva Haapsalu linnas meenutas Johannes sov. Kaitselahingutest Läänemaa-mandriosas oleme oma varasemates saadetes juba rääkinud. Teame, et lahingutes Lihula, Kirbla, Palivere ja Haapsalu lähistel võitlesid koos punaarmee ja piirivalveosadega ka Läänemaa komsomoliaktivistid. Ent augusti lõpul tuli võitlejatel ja aktiivil manner maha jätta ja taanduda Hiiumaale. Ööl vastu esimest septembrit väljusid Haapsalu uuest sadamast taandujate kaks viimast paati millest ainult üks jõudis Heltermaa sadamasse. Teine aga, aga kuulake. Õnnelik juhus viis meid kokku hiiglase Joan Leoga. Teie põgenesid siis selle kaatriga, mis uuest sadamast välja sõitis ja Hiiumaale jõudnud. Ja me hakkasime omi umbes kella nelja paiku haapsalu uuest sadamast sõitma kahe paadiga. Teine oli suurem paat, kus pealminaalinud Ena laduste väiksem paat ja tulime ning raua kui rukkirahu kohta Shall korraga majevad, plahvatab Dash tuld, kõik kohad täis pidi olema. Mina küll pole lugeja olnud, aga juttude järel umbes 80 inimest, selle paadipeol. Tulekahju, tekk, kes need seitse-kaheksa inimest, kes pääses eluga, need teadsid väga hästi, neil oli olnud ees mootori kõrval bensiinipaak, suur 200 liitrine paak ja mootorist lõppenud printsiin ära. Nadakana säält seda pintsiini mootor hüppana ja siis mõnel suitsudiees ja seal plahvatas. Kallama peal keeras juba selle paagi nii palju külje peale, et printsiin jooksis kogu põrandal, seda ma nägin ise oma silmaga, kui inimesed istusid kahelbul külges pinkide peal ja tuli jooksis nõnda vahel läbi täie haardega taha otsa välja. Nii et printsiin jooksis mööda põrandat taha otse ja ja tulijal higi otsas, koledam hädaoht. Ja siis paanika oli hirmus kole, nad lõid kõigepealt aknad puruks, jooksid vall seal talt ruumist, kus sai. Ja muidu truum, võib-olla olnud neil isegi väga palju läheb ka nad seal all püssipadrun tennist, asjad, need hakkasid kohe hakkama. Inimesed kargasid kohe merre, zoom ja somm. Ja mina sain algul veel päästerõngaga tagasivaade mu käest ära. Ja maapealse hangede hüpata ennem lõkkadeemendiva merre. Ma väga väikenegi ujuja olin, kes olid paremad ujujad, umbes kaheksa meest ujusid rukkirahule välja. Aga 88 maha jääb, kas 70 kõvast seejärel sära uppusid. Aga mina sain siis selle paadi tagaotsas rippus all ükski diot Chandschellast kinni. Ja üks teine mees sai kaaselegeetijatavat kinni, siis me olime selle mehe kahetajast ühe keti otsas. Selle mehe nimi, ma ei tea neid, kui õige see oli, räägid, et pidituurole. Esimees maakonna Katri koondise ja meel oli ja ja, ja siis mina ronisin Well paati, põles nagu küünal. Ronisin sedagi ette maade tagasi, paatsi kätt oli meil väga lühine, meil tuli väga kõrgel ennast sel Lotters riputa. Aga ma sain tagasi paadi otsa peal ja sall, üks jäme köis ja meeskondadele köie otsa alla ja siis tuur tal käed olid väga väsinud, shida saia köiekee Stambol kinnistel repur hammastega selle köie kee külgesta puhkas uuesti käsi ja see kais oli pikem, nii et Me pääsesime mõlemad eluga selle moodiga, et vene kaater nägi eemalt tuld ja tuli meid vaatama. Tuli koheselt juurija. Oleks teised inimesed ka jäänud selle kaatri juurde, nii nagu teie jäid olla, et oleks palju rohkem pääsenud, kaader oleks kõik ära päästa, nüüd jälle protsee oli suuremaskaater. Aga need teised arvasid ära, tuju ta ei tea, kuspool maal aga na ujujad nähtavasti oli ikka väga vähe nende seas. Esialgne paanika siis oli ikka suurem, kui see häda oligi, muidugi. Muidugi, ja kaua teie seal vees olite, enne kui see kaater tuli, teised mehed, kes olid maale saan, seitse kaheksa meest, kes ait, rukki, rahuramaala. Need arvust umbes kaks tundi, aga mina arvan, et me olime ladust vähe. Muidu niisugune aeg on väga pikk, aga vana, ütleme tund-poolteist me olime. See kaader oli olnud väga kaugel, kiis maid, päästam tuulik, mida te ise lootsitega teie oodanud ju sealt mingit kaatrit, kui ta seal köie otsas olite? Ega ma ei teadnud oodata kana, elu on nii kallis, jätad niikaua kui ikka veel kuidagi, et jaksad hoideke. Siis oli ju külm, siis juba? Ei külma, ei teinud ju? ERM vist andis ka sooja, nii et külmast üldse aru, kulla Soonat äkktappika veel kangeks võttis küll ja on nüüd selge. Aga siis nii suurt asja pole, mitte tundoldetaks külma. Aga see teine paat, teine pood pääses terviga, aga see oli isegi mitte järel, kui mete põlema läheks, aga äiale julgun ligi tulla, sellepärast et meie oleks ta ära nii-ütelda põhja. Vajutan 80, inimeste püsifadiber. Ta poleks, ilmus kannune. Ja kummagi paadi peale ei olnud päästevahendeid mingisuguseid. Ega ei olnud näitel, oli tavakõrre külgerzbaar. Rannast tähendab päästerõngad. Kui Medu meest. Kaherõngast sai. Nojah, seda räägivad teise paadiinimesed ka, et ei olnud nagu võimalik üldse päästa. Ja seda võib uskuda, et nad ei ole julgenud metel ligi tulla, siis nad ise ka poissi. Te olete üks väheseid Prangis. Sellelt paadilt on eluga pääsenud, ma ei teagi praegu rohkem neid algul oli veel, aga sakslane lõpetas ka näit ära ja mitte kedagi ma ei tea. Rohk kihryl peaks Elo. Teise paadiga Hiiumaale jõudnud komsomoli maakonnakomitee liikmed ja need, kes juba varem olid saarel evakueerunud, jätkasid Paul Soesa juhtimisel tööd uutes tingimustes, meenutab hiidlane Arnold Kiil. Pärast haapsalu komsomoli pere Hiiumaaletulekut muutus komsomolitee väga aktiivseks ja just kandis sõja ajast tulenevaid jälgi. Juba enne Haapsalu Active Hiiumaaletulekut moodustati Kärdlas kommunistlikest noortest grupp kelle ülesanne oli siis kontrollida kõiki kahtlasi isikuid, nende dokumente jälgida, et raadioaparaadid ja jalgrattad oleksid ära toodud, need võeti eraisikutelt ära. Võimalike ebameeldivuste ärahoidmiseks patrullisime õhtuti tänavail, sest oli ju sõjaseisukord. Üle kella üheksa ei tohtinud õhtul väljas liikuda. Nii et tööd jätkus. Kui aga Haapsalu noored tulid sinna, siis konsulbere suurenes tublisti. Ja meie peaülesandeks oli Kindlustus tööd. Kaevasime kaevikuid, ehitasime traattõkkeid. Kärdla külje all on suur lage väli, mida kutsutakse enimäeks. Rammisime sinna vaiu, et vaenlane ei saaks lennukeid sinna maandada. On jäänud seal kindlustatud meelde üks niisugune väike episood. Helkoni Läänemaakomitee esimene sekretär Paul soesoo tuli meie juurde, lõi ise ka käe külge, vaatas meie poolt tehtud traattõket ja ütles, et fašistliku koera see peab kinni, aga ta sinder on madu. Üldse oli tema niisugune väga ladus ja lihtne. Noortega käitumisest oskas naljatada ja oskas ka väga tõsine olla, kui tuli Sa teemal kõnelda. Ükskord kutsus Paul soesoo mind kaasa Emmaste valda loomi varuma. Kuna mandrilt enam varustust Hiiumaal ei tulnud, siis tuli leida kohalikke ressursse nii sõjaväe kui ka tsiviilelanikkonna toitlustamiseks. Meie grupis oli 14 inimest, ka sõjaväelasi ja kohalikke aktiviste. Paari päevaga varuti 100 sarvlooma ümber ja peale selle veel lambad ja sead. No meil oli ülesanne mitte võtta loomi vägivaldselt, vaid maarahval tuli selgitada olukorra tõsidust ja hävitatsioonigi, teha selgeks, milleks on neid loomi vaja. Soesoo oli väga hea agitaator. Mäletan ühte talu, kus laudas oli kaks looma, lehm ja mullikas. Ja soe suutis perenaisel selgeks teha, kui tähtis on sõjakäigule, kui ta ühe oma loomadest ära annab. Perenaine pühkis küll silmi, aga taludes mulliga laudast välja. Selle loomakarja ajasime ise mööda maanteed. Kärdlasse niisugusse segakarjateel hoida oli võrdlemisi raske ja üksikud loomad katsusid karjast ära lipata. Ja ma mäletan, Soesu kandis telefoni teel kellelegi Kärdlasse ette Käinast ja ütles oma nisu võru aktsendides venekeelset hadinnatsakarvufress i pead Finja doose. Selline oli noorte tegevus pooleteise kuu jooksul. See oli aeg, mil Eestimaa oli sakslaste poolt okupeeritud. Ainult saared pidasid veel vastu. 12. oktoobri ööl alustas aga vaenlane sissetungi Hiiumaale. Jätkab Arnold Kiil. Viimast korda olin koos Paul Soesuga paar päeva enne Hiiumaa okupeerimist. Ta saatis kutsed kommunistlikele noortele tulla hilisõhtusele koosolekule, kõiki noori sinna kutsutud. Seal oli kümmekond noort. See koosolek oli ebatavaline sellepärast, et ei valitud koosoleku juhatajat ega protokollijat. Isegi tuld ei aidatud ruumis. Soesoo jalutas mööda toode diagonaali ja ja me tundsime, et tal on midagi tähtsat meile ütelda. Ta ütleski selle ilma pikema sissejuhatuseta välja. Täna-homme on oodata, et Hiiumaa okupeeritakse Saaremaa on juba langenud. Samas ta teatas, et tema ise jääb Saarele. Ei kavatse Hiiumaalt ära minna ja kui tekib võimalus, siis võtad mõnega meist kontakti. Ta palus igaüht teatada paiku, kui keegi kavatseb varjuma minna, sest ta soovitas oma kodukohast vähemalt paariks nädalaks ära minna, sest mandril olevat sakslased just ja kohaliku käsilased. Esimestel päevadel kõige metsikum olnud. Ja mitmed kommunistlikud noored olevat just kohalike vaenlaste kätte sattunud. Tema ühtki konservatiiv aadressi üles ei märkinud vaid kordades neid valjusti meeldejätmiseks. Soesu jättis meie kõigiga kättpidi hüvasti. Ütles, et põhus me istume, ei hakka. Oodake. Pärast seda koosolekut kohtusime halvaste koolimajas Paul soesooga. Väino laid. Soesoo käis vanasti koolimajas ja seal alumisel korrusel ühes ruumis. Ta ütles, et olukord on tõesti väga raske, tuleb taganeda, midagi teha ei ole. Kuid see on ajutine ja komsomoliaktiiv, jääb tööle tagalasse ja ütles, et ise ma end elusalt küll fašistide kätte ei anna ja siis ta võttis kusagilt siit põuetaskust väikse niisuguse ümmarguse granaadi ja näitas, et sellega laseme nii ennast kui fašiste õhku, kui nad tulevad mind kinni võtma ja pani selle jälle tasku. Granaat see oli viimane abinõu. Esialgu oli ta enda varjamiseks leidnud lahenduse. Millise see oli uudseks faktiks nii meile kui kõigile teistele sõjajälgede uurijatele meenutab tolleaegne kõrgessaare valla täitevkomitee sekretär Robert Koit. Suesu temale sarnase dokumendi Kõpu kooliõpetaja, eksnõelad, täitevkomitee esimees ja mina siis tegin dokumendi ja kas on mingeid Marko jäänud, miks tal seda tõendit oli vaja? Kõpu õpetaja on, seal olid võõras rahvas, teda ei tuntud ja et on määratud sinna je või pross kasuksultel. Ülejäänud osa aktiivist taganes võideldes Tahkuna poolsaarele. Nad tegid seda põhjusel, millest kõneleb Johannes sov. Mõte, mina sain aru ja meile öeldi, otseselt on see, et nii komsomoli-partei kui ka nõukogude aktiivi sealt evakueerida edasi ankrusse või Leningradi, kuid paraku tuli ikka nii, et ei saanud sealt ära viia midagi suurt ja nii kokkuvõttes võib-olla seal, kus ainult mõnisada kõrgemat ohvitseri haavatud ja keda suudeti ära viia sellest mitmetuhandesest garnisonis. Ajalugu, Raiku säilit 4000 olevat olnud sõjaväel ja siis juba ja hävituspataljoni juhtkond seal tuur, oinas, kõik, samuti jäid soesoo isegi viimasel momendil maakonna parteikomitee esimese hektari Jakobson Lehtma sadamas, ma olen ise seal sadam silla peal aktiivsel koos, kui ei saanudki rohkem peale, kui julgeolekuülema asetäitja tõkke ja Jakobson ja maakonna prokurör Kareva ei saanudki rohkem. Nagu kuulsite koliga Paul Soesoolt lahkumas võitlejate hulgas ehkki ta oli paber taskus, Kõpu poole hakanud minema. Mis asjaoludel ta ei jõudnud, seda me ei tea. Tahkonnas toimunust räägib aga edasi Johannes saue. 20. oktoobri õhtul toimusid nii-öelda viimased lahingud Tahkuna tuletorni juures. Sakslast olid tunginud juba poole kilomeetri kaugusele tuletornist ja siis, et neid tagasi lüüa veel. Et oodata öösel tulevad kaatrid, et ära viia haavata ja teisi, keda oli võimalik veel ära viia. Ja seepärast oli tingimata vajalik sakslast veel selle õhtu tagasi lüüa, kuna teada oli tingimata sakslast öösel pealetungi öösel enda ja selle ööl vastu 20 esimest oktoobrit hommiku kella neljani. Me olime tuletorni juures, seal olime koos, tähendab Paul soesoo maakonna parteikomitee instruktori üksik Martinson siis Oinas hävituspataljoni komandör, meestöötaja vilta Edgar Kärner. Ja mina. Ja otsustasime nii, et järgmine hommik on nagunii sakslast juba likvideerivad selle vastupanu seal ja et meie katsume nüüd öösel läbi murda sakslaste sellest kaitseliinist vööndist ja minna sisesaarele, et sealt juba püüda edasi jõuda hiljem mandrile. Ja see oli hommikul kella nelja paiku, nelja paiku, jah, umbes ja kaatreid ei tulnut ja tulimegi nii sakslast rindest läbi. Ühes kohas juhtum sakslaste palve tõkkele, sealt tulistati, aga keegi pihta ei saanud. Ja jõudsime umbes kella viie paiku. Nii ta hakkas juba valgeks minema juba Lehtma Tahkuna tee peale ja seal istusime suure kuuse all, sõime konservi ja leiba ja hakkame üle tee varsti minema ja seal ajasime juttu ja Paul sääsu küsib, nii et mehed, mis te arvate, et kui ise tõmbad granaadi lahti, kas ikka tapab ära? No loomulikult, kui endale tõmbad seal rinna peal granaadi lahti, siis ta ju tapab, kui ikka granaat plahvatab. Nii ja sealt tõusis ülesse ja üritasime üle tee minna üle maantee. Aga üle maantee meid tulistati patrulli poolt ja hakati taga ajama, siis keerasime tagasi uuesti, tegime ringi mere äärt mööda peale ja uuesti tagasi sinna. Ja nagu ikkagi olla kogenematusest ja pole saanudki mingist sõjaväelist õppust ja seal oli tee ääres noor raiestik mehe kõrgust ja natuke pikemalt männid, kuused kasvasid. Lamasime üksteise kõrval seal ja ikka suunaga ja vaatame, mis toimub, tee peal Lehtma tee peal, et sealt üle saada. Millal vooride ja sõjaväemasinate vaheaeg on? Selja taha me momendil ei vaatanud, järsku oli saksa ratsapatrull selja taga ja kavandati meid püsti, käed üles. Ja miilitsatöötaja vilta tõuseb püsti, et positmis teeme, anname alla või ja tõuseb püsti ja püstol kaasab sakslaste poole poole minema. Sakslast tulistasid, mitte teda, aga nii hoiatasid või automaadivalang lasid üles. Me, Edgar, Kärnekdoosime Gabisti ja samal momendil granaadiplahvatus oli. Nii lõppes Paul Soeso elude