Aastaid tagasi kohtusin ma Paul soe soe emaga. Tookord oli kaasas magnetofon ja siis poleks võinud arvatagi, et aastaid hiljem avaneb neil võimalus eetri kaudu selle rõõmsameelse võru naise häälega alustada meenutuste saadet tema pojast. Tema oli väga vallatu poiss, kodus oli iga hävile, temal oli niisugused sõnad. Jäisi oli ta nii noor selle vintsiskeemi aastani, keda temal on nii naljakas, Maide, Kossanid võtleb kabaree koolimajja läksin ma just nimelt küsime kooli õpetaja käest mõeldud Paulialise poisid, kuidas sa koolis on ja see kolibetes, Paul on nii targad, koerasid teid teemal, ole kyll, midagi halvad, ei side karkude, temal halba midagi, olla. Niisuguse 10 aastase poisina oli siis Paul Soesoolt oma emale meelde jäänud. Aga 1968. aasta sügisõhtul, kui Tahkuna saavadki Hiiumaa 1941. aasta kaitselahingutes langenute mälestussammas oli Alviine soesoo südamel vaid üks. Ladze. Meil siin ei ole omakseid, tooge teie Pauli ja teiste hauale vahel peotäis lilli. Juba täit pole Alvine Soesud meie hulgas aga Tahkuna mälestusmärgi juures on alati värsked lilled. Kui meil ehitseme Arnold Kruusi poolt peidetud pabereid siis igaüks neist on mingil moel seotud Paul Zoë sooga. Kui me käime peidetud taskuraamatu jälgedes, siis kõik need kommunistlikud noored, kellest oleme juba rääkinud ja kellest räägime, on olnud seotud Paul soesooga. Kõigi nende komsomolipiletitest on maakonnakomitee esimese sekretäri Paul soesoo allkiri. Paul Soesoolt nime kannavad pioneerimalevat. Haapsalus on temanimeline noortepark. Kirjasõnas oleme lugenud temast. Ent eetria lindi vahendusel. Pole kõlanud veel saadet, kus kõneleksid Paul Soeso kunagised sõbrad, kes olid tema kõrval alates varajasest lapsepõlvest kuni ta elu viimase hetkeni. Nüüd siis selle noormehe elust alates lapsepõlvest. Paul soojus, aga me oleme ühe kandi poisid, minu sünnikoht ja tema sünnikoht on praeguses Võru rajoonis Vastseliinas. Ja tema sünnikoha nimeks on illi. Ta oli minust vist poolteist aastat noorem. Mõlemad Me hakkasime aastaselt karjas käima mitte oma kodus karjas. Teiste juures. Ühesõnaga lapsepõlv oli enam-vähem ühesugune. Koolipõlv ka. Kusjuures Paulil oli koolis käimise koguni niimodi, ta pidi ühe aasta vahele jätma, lihtsalt ei saanud koolis käia. Ei olnud võimalik. Pärast algkooli lõpetamist linna kooli sel ajal meie kandis keskkooli ei olnud linna kooli minemisega oli ka täpselt ühesugune seis. Nimelt meil oli väga tore koolijuhataja Johannes saarniit. Tänu temale sain nii mina kui ka Paul keskkoolilinna kooli, sest kummagi vanemad ei olnud nõus millegi sinna linna kooli minna hobusevargaid, isegi küllalt. Nii oli arusaamine sellest linnakoolis õppimisest. Ja seesama koolijuhataja Johannes Saarniit ütles Pauli kohta, kui ka minu kohtad. Kui teie ei pane oma poega õppima, siis ma panen ise, teen teile häbi ja panen nad ise linna kooli. Meil oli ühine õpetaja. Arnold Tolk, praegune Eesti põllumajandusakadeemia patsienti. Tema hakkas meiega ühendust pidama, kui me olime Petseri keskkoolis ja Arnold tõlkija Ferdinand Eisen omaaegne haridusminister olid need, need, kes meile, noortele poistele tõid siis niisugust kirjandust, mis pidid meid poliitiliselt teadlikuks tegema. No ma pean ütlema otsetega sellist kirjandust aru suurt ei saanud. Sest lugeda ikkagi Lenini kapitalismi arenemise raamatut või imperialismi raamatut. See käis meile üle mõistuse ja aru. Ka raamatut toodi. Ja sellest pärast ongi meeles Pauliga üks esimene niisugune kokkupuutumine poliitilisel pinnal. Mul oli väike raamat Leningradis välja antud Lynni teos eestikeelne. Ja see oli punases köites. Ja südame lugesime, lugesime pliiatsiga käes, aga ikkagi ma kordan seda, et väga raske oli aru saada, millest me saime aru, oli maa küsimus, maa probleem, sest me saime aru, et mispärast väiksel arvul valla tal on väga palju maad ja suurel arvul inimestest ei ole ma sellest, me saime aru. Suurest poliitikast muidugi ei saanud. Aga sel ajal Lenini teoste lugemine oli keele ametlikku keeldu. Aga mitteametlik keeld oli väga tugev. Ja see väikene punaste kaantega raamatukene oli minul raamaturiiulis. Ja Paul tuleb üks päev ütleb, et jätmise asi, see asi lõhnab siis mille järgi lõhnab Pauliseks. Ta oli hästi seltsiv niisuguse hea läbikäimisega poiss, ta sai läbi väga mitmesugust masti inimestega. Ja üks minu koolivendadest, kes kooli pooleli jättis, oli vahepeal saanud endale uue ameti. Praeguse mõiste järgi oli ta mitte koosseisuline töötaja poliitilises politseis. Ja tema oli teadlik, et meil niisugune raamat on. Aga Paul sai kuulda, et tema kavatseb tulla läbi otsima, raamatut ära võtma ja õigel ajal hoiatas mind. No mis me kartsime, kartsime seda, me olime mõlemad õppemaksust vabastatud, et sellest tuleb koolis suur skandaal, pannakse õppemaks peale ja siis on koolil. Vanematega oli niimoodi, et toitu anti, aga õppemaksuraha ei antud, lihtsalt öeldi, et seda ei ole. Ja kui vasta, siis õppida ei saa. Nii, tänu Paulile oli asi selge, ma vahetasin selle punase väikse Lenini köite saksa Niiben loogil liri vastu, see oli ka punases köites. Vahetasin ringi ja panin täpselt samasse kohta raamaturiiulisse, kus Lenin varem seisis. Järgmisel päeval tuligi see niinimetatud koolivend ja ütles, et jah, temal on ülesanne läbi otsida. Läks kohe täpselt selle riiuli juurde, kus raamat pidi olema nii rõõmsa näoga, tõmbas selle raamatu sealt välja, aga see oli lugulaul saksakeelne. Ühesõnaga tänu Pauli praeguse mõiste järgi valvsusele õnnestus ära hoida üsnagi suur pahanduste rida. Keskkoolipõlves Me olime Pauliga ühes kirjandusringis ja olime ühes kõneoskuse ringis, nagu seda siis nimetati. Ja koos võtsime osa ka kirjandusvõistlustest ja kõnevõistlust. Ma ei mäleta, et Paul kirjandusvõistluse tuleks kusagile, nagu praegu öeldakse, auhinnalise koha peal ei tulnud aga kõnevõistlusel küll. Meil oli kokku lepitud Arnold tollega, et me esineme kõnevõistluse ja tulemused. Mina sain esimese koha, Paul sai teise koha. Kõnevõistlust me treenisime, ettevalm teenisime üsna kõvasti. Ja üldreegel oli niisugune, et tuleb õppida korralikult esinema ja tuleb väga hästi ette valmistada. Paberi pealt ei tohi kunagi midagi maha lugeda. 40. aasta revolutsiooni käigus me saime aru, kui vaja seda kõik läks. Ja juuli algul, 40. aastal, kui Arnold Tolk oli Võrumaal maadio rahvaametiühingute organisaator kutsus ta mind endale abiks, niimoodi nimetati, ega siis ei olnud ju mingi koos seif ei olnud palka, midagi ei olnud. Lihtsalt oli nimi ja natukene aega hiljem sai kokku lepitud, et Paul tuleb ka nii, et temal, Arnold Tolgal oli kaks abi hakkas meie esimene töö ring, valimiskampaania ajal ühtaegu maa töörahvaametiühinguorganisatsiooni loomine. Sellega seoses toimusid koosolekutega kõikides valdades ja mida ma tahan öelda? Selleaegne ametiühing oli midagi teistmoodi, nagu me praegu seda ette kujutan. Sel ajal ju nõukogude võimuorganeid uue võimuorganid täpsemini öeldes ei olnud. Ja needsamad ametiühingu vallakomiteed olid ühteaegu täitevkomiteede asendajad, täitevkomiteed tulid alles kusagil veebruarikuus 41. aastal. Ja niimoodi me esinesime siis üsna paljudel koosolekutel koos Pauliga ja tegelesime nende maa töörahvaametiühingu vallakomiteede loomisega. Ja nii see kestis kuni augusti alguseni. Siis. Nimelt komsomoliorganisatsiooni vallakomiteede loomine, komsomoli vallakomiteede loomine toimus ka hoopis teistmoodi, kui praegu mõistame komsomoli juhtivate organite loomist. Kõigepealt oli vaja leida üks inimene, keda vastu võtta kommunistlikuks nooreks ja teha temast vallakomitee sekretär ja tavaliselt ka mõne aja pärast kaks kolm vot juurde ja siis juba hakati nimetama seda komsomoli vallakomiteeks. No kui päris täpne olla, siis 16.-st septembrist 1940 algas komsomoli vastuvõtt. Siis oli ametlikult teatavaks tehtud ka komsomolikomitee koosseis, kus siis minul oli sekretäri ülesanne ja selle komitee liikmeks oli Paul Soesoolt oli veel kaks noort meest, kokku neli inimest ja nii algas siis komsomoli vastuvõtmine. Sel ajal komsomoli vastuvõtmiseks oli vaja. Kas ühe partei liikme soovitus või kahe kommunistliku noore soovitus. Mina olin verivärskelt kuu aega tagasi partei liikmeks vastu võetud sel ajal, kui parteisse võeti ilma kandidaadi staadita ja võisin juba soovituse anda. Ja Paul soesoo komsomolistaaž on 16.-st septembrist 1940. See asi käis sellel väga lihtsalt, sealsamas kirjutasin soovituse, sealsamas kirjutasin välja komsomolipileti. Kirjutasin välja Paulile endale ja niimoodi see asi käiski, oli väike kaheküljeline või nelja leheküljeline väike pilet, Eestimaa kommunistlik noorsooühing. Ja nii sai siis Paul soe soost kommunistlik noor otse välja öeldes komsomoli põhikirja meil siis täielikul kujul üldse olemas ei olnudki, vähemalt meil ei olnud. Mis oli põhinõue komsomoli vastuvõtmiseks. Lenini kõne komsomoli kongressil eestikeelne tekst oli meil olemas ja see oli nõue, seda pidid kommunistlikud noored teadma, see oli justkui põhikirja asemel. Võrumaal oli sel ajal 26 valda ja ülesanne oli võrdlemisi kiiresti luua vallakomiteed kõikides valdades ja nii me siis jagasime ülesanded vallakomiteede moodustamiseks pidasime reakoosolekuid ja nii, et kolm kuni neli valda päevas ja kui kokku võtta, siis 26-st vallast Paul Soesoolt langeb vallakomiteede moodustamine umbes kolmandikule. Need olid kõik tema käidud paigad. Muuseas, Paul oli ka Võru keskkooli esimene komsomolisekretär, sest ta hakkas õppima, seal tuli petsialist ära ja esimene komsomolikoosolek, kas oli siis 26. septembril või selle ringis, kus sai siis alus pandud Võru keskkooli komsomoliorganisatsioonile ja kuna jällegi ei olnud kuskilt kedagi võtta, siis sai Paul soesoo esimeseks Võru keskkooli komsomoliorganisatsiooni sekretäriks. Ta oli ühtaegu ka kõige esimene kommunistlik noor Võru keskkoolis, sest teisi liikmeid veel ei olnud. Need tulid kõik võtta ja peab ütlema, et üsna suure osa soovitajana komsomoli soovitajana esines ikkagi ka Paul Soesoolt sest kus need soovitajad mujalt oli võtta. Mis puutub tema esinemisoskus see laadi, siis see oli tõesti tore ja omapärane. Ta oskas esineda väga asjalikult, väga humoorikalt ja kohati ka väga teravalt. Oli üks omapära veel, mida Võrumaaoludes tuli tingimata arvesta. Suurtel koosolekutel, aga eriti väiksema mõõtmega koosolekutel esinesime murdes. Võrumaa kaugemates nurkades ei võetud hästi vastu neid, kes esinesid selles samases Tallinna keeles või kirjakeeles, nagu Võrumaa öeldi, murdes, esinemine tõi nagu lähedale, tegi nagu omaks. Ja oskas seda asja suurepäraselt. Ja ma ei mäleta praegu täpselt seda kuupäeva. Millal see oli, kui käis meil Juljana Delman, ta käis mitmel koosolekul kus esinesin kas siis mina või Paul soesoo või Ullo perv seljale, esinejaid oli juba rohkem ja ta kuidagimoodi vaatas niimoodi, et kuule, et siit võiks nagu mujale ka anda kedagi, see oli Juljana Delman esimene jutt. Mind tegi ärevaks, ma taipasin, et see asi ei ole päris hea meile. Ja ühel nõupidamisel Tallinnas ütles tarkpea mulle, et on vaja anda üks hea mees. Ma ütlesin, et ei ole ju anda kuskil. Valetad, natukene valetan, natukene kardan ja ei taha anda ka. Ei, et vaja on. Et mis sa arvad, kui seesama Paul, mis ta nüüd nimi oli, üks pikk nimi oli, et sooga lõppes ja nii oli tark jutt, matsioon Paul Soesoolt. Nii ma küsin veel ta käest, aga kust sina tead, siis Paul soolased Juljana rääkis, seekord jäi jutt nagu pooleli ja ühel ilusal päeval helistatakse, et võta Paul soojusa kaasa ja tule keskkomiteesse. Nõupidamisel nõupidamist ei olnud. Öeldi nii, et nüüd on otsus valmis. Paul soesoo läheb Läänemaale komsomolisekretäriks. Paulil oli ainult üks soov. Mul on vana Võrumaavillasest riidest maavillasest riidest ülikond, kuidas massina peeniks Haapsalu linna, nüüd lähen siis? No mis teha, vaatasime vaikselt otsa ja tuli minna poodi ja Paul riidesse panna. Muuseas oli ka hea võimalus, sest mõni päev tagasi saime esimest korda palka. Meie mitme kuu jooksul mingisugust palka ei saanud ja siis maksti korraga järgise palk. Saime oma mõiste järgi väga soliidse tasu. Ja ühe mehe riidesse panemine erilist vaeva ei tekitanud. Paul sai korralikult riidesse pandud Haapsalu rongi peale ja niimoodi tema läkski. Missugusena see Võrumaalt pärit poiss Läänemaa noortele meelde jäänud. Seda meenutavad kunagised kommunistlikud noored Salme kuningas Johannes sov Karl Õismaa, Arnold Kiil ja Endel Sõgel. Kui soesoo lähedama esimeseks sekretäriks tuli, siis tema sõitis kõik vallad ise läbi ja tutvus selle kaadriga niiviisi ta hakkas siis omale sinna komsomolikomiteesse otsima nüüd helgemaid päid, kellega siis hakata seda noortetööd kohapeal juhtima. Juba esimestest päevadest peale, kui Paul soesoo tuli komsomoli esimese sekretäri kohale siis meie noored, kes Me aastasime komsomoli seal oktoobris-novembris, kui tema tuli sekretäriks, meil ju mingisugust poliitilisi niiti teadmisi ei olnud. Meile ta tundus tõesti, et ta on poliitiliselt teadlik, ta aitas meil organiseerida endise vee tänaval praegu Haapsalus komsomoli tänaval, kus oli komsomoli maakonnakomitee õpperinge. Ja mulle meeldib ainult see, et juba esimestest päevadest aktiivile ta organiseeris pardiaaellote ringi. Partei ajalugu tundus meile tõesti väga raske, noh tõesti väga raske ja paljudest asjadest ei saanud aru, aga tema justkui oskas seda meile kõigile seletada, nii nagu me siis püüdsime sellest aru saada. Ja eriti mulle meeldis see, et ta koondas sinna komsomoli maakonnakomitee ruumidesse kogu linna noorteaktiivi. Tema eestvedamisel toimusid spordiüritused nagu 40 49 talvel suusakross. 41 aasta aprillis-mais oli jooksu krossid samuti agitbrigaadid, moodustati valdadesse saatmiseks. Ja mina ise võtsin osa Martna vallas toimunud üritustest, kus meid oli seitse, kaheksa noormeest ja tütarlast, keda saadeti suuskadega. Martna. Kas muud transpordivahendid siis ei olnud, kui jäänud suusatar? Oli muud muud transpordivahendid küll ja teised agitbrigaadid kaugematesse valdadesse, sealt juba viidi autodega. Aga tema oli selline spordi poiss ja igalühel peavad suusad olema ja peab ennast karastama. Ja, ja seepärast selline spordi propageerimine oli tema poolt organiseeritud. Aeg oli niisugune huvitav, sest meiega tundsime, et see on nüüd tulnud meie aeg, see kiskusin, nooredage iga erguga kaasa ja et meil oleks olnud ühtki Eba huvitavat komsomolikoosolekut. Vaat seda küll ei olnud, et me Igablesine seal, seda me ei tundnud, mis tähendab, niisugune asi. Meil olid, 1000 tegevust. Mäletan, ma sain oma esimese ülesande, Soesu kutsus välja, ütleb Osaka esimene aastapäev, tuleb AT esinenud loenguga. Taevas hoidku, mina ja hakkan loengut pidava. Tehti ülesandeks, tuli täita. Niiviisi ja esinesingi polnud midagi. Tund aedik rääkis nuusata himistes rahvusvahelist mopri aastapäeval ja ja kus, kust, mida tuli teha, mis soesoo püstitas, meie suisa püstitas, nii et ülesande õppige vaidlema. Teate, vaidlus teritab mõistust ja meil on ikkagi praegu nisukene, terav klassimoment. Et meie ei tea ikka, kes on meie sõber ja kes on vaenlane. Ja kui teie lähete mütsiga lööma oma vaenlast, siis ei saavuta mitte midagi. Lugege ja õppige vaidlema. Muidugi, ega selle lugemiseks ja nii palju aega ei jäänud ja ma mäletan kordva, kurtsin Paul Soesoolt, et jätku aega õppimiseks. Ja tema ütles, et oi, aga oled sa proovinud, et õhtul niikuinii ei tule midagi välja, sest hommikul tõused hästi vara üles ja külma veega hõõruda ennast sisse, pärast hakkad lugema üks tund või kaks ja palju viljakam kui õhtul kaks, kolm või kolm-neli tundi õppida. Minu esimene kokkupuude oli soesooga 1940. aasta oktoobri keskel. Tema külastas tookord Kärdla keskkooli. Meil oli mõni päev varem moodustatud seal komsomoli algorganisatsioon. Tema vestles Sis kommunistlike noortega. Teist korda nägin ma Soesud Eltoni Läänemaa komitee bürool 1000 941. aasta bürool, kus mind pärast kandidaadi aega kommunistliku noorsooühingusse võeti. Mulle tundub, et ta oli maapoiss, ta väga lihtsalt rääkis ja ja ei kasutanud võõrsõnu, mis tolle aja oraatoritel väga moes olid ja millest me midagi aru ei saanud, teinekord oli jõesõnadega terve mõiste või terve aja loeb pohh, mida teadmata, lihtsalt jäi see jutt arusaamatuks. Aga soesoo oskas kuidagi läheneda lihtsalt ja selgelt selgitada väga suuri asju. Oli muuseas veel üks seik, millest ei saa ja ei tahagi mööda minna. Kui oli juttu sellest, et Paul soojasoo Suunata Läänemaa komsomolikomitee sekretäriks tegime ühisel nõul komsomoli keskkomitee juhtidega soesoo ühe aasta võrra vanemaks sest oli niisugune kahtlus, et muidu niisuguse ameti peale panna. Mees on liiga noor, ta on sündinud 23. aastal ja me tegime 1922.-ks aastaks. Nähtavasti kasutati sellist praeguses mõistes lubatud hädavalet ka mujal. Igatahes saab nüüd selgeks, miks Paul soesoo poolt Hiiumaa kõrgessaare valla komsordiks soovitatud Valter Uusniit ametisse astudes järsku aasta võrra vanemaks sai. Kuid oluline polnud nende poiste vanus ja see hädavale vaid just see, et õige sünniaasta järgi 16 seitsmeteistkümne aastased poisid otsustaval hetkel käitusid. Kui mehed. Aga otsustavad hetked nende elus saabusid koos sõjaga.