Me oleme mitut aega juba elanud. Estonia teatri juubeliõhinas ja meeleolu all on toredaid etendusi toimunud ja toimumas. Arutatakse läbi Estonia teatri ajalugu ja teatritegemine ka selles majas. Kirjandusala juhataja Vilma Palma. Tee nimetati hoopis teisiti. Meie nimetasime seda Estonia teatri jututoaks, põhjenduseks on võib-olla see, et taolisi arutelusid teatris juba enne kunagi pole olnud. Aga me ei teadnud, kas see nüüd nii väga tõsiteaduslikuks välja kujuneb siis vähemalt nime suhtes. Me püüdsime olla natuke tagasihoidlikumad. Koos on mitte ainult teatriga, oleme vaid külalised mujalt ja näha on pedagooge. Konservatooriumist eesotsas rektor Viktor Gurjevi ka on päris arvukalt. Meie teatriveterane on üliõpilasi. Kui kava vaadata, siis pealkirjade järgi võetuna on see kõik väga huvid. Eks juubelit ole ju ka selleks, et pisut võtta aega maha ja vaadata tagasi käidud teele ja eks Estonia minevikust ja olevikust nüüd igaüks oma vaatenurga alt siis kõneleb kimp Eino Tamberg, meie väga ammune autor ja alati meie teatriasjadele, südamest ja targalt. Kaasamõtleja vaatles neid muutusi, mis on Estonia repertuaaris põhiliselt ooperis. Balletis olnud läbi aegade. Noor helilooja ja muusikateadlane Mark rais püüdis anda pildi sellest, mida kujutab endast Veljo Tormise muusika teater. Niisuguste teoste nagu ooper Luigelend ja Eesti ballaadid põhjal siis Natalja Tšernova teaduste kandidaat Moskvast on üsna põhjalikult tuttav, Estonia valiti arenguga ja temalt siis nüüd saame ülevaate teatri tänastest tegemistest koos temapoolse kriitilise hinnanguga ja lõpetuseks konservatooriumi õppejõule dotsent Leonormetilt. Ettekanne opereti ja eesti muusika lava. Võib-olla raadiokuulajad ei tea, et Leo Normet ei ole mitte üksnes Estonia teatrile kirjutanud mootor, vaid eriti just oma varasemas tegevus ajas üsna hoolega tegelenud ka kriitikuna ja kirjutanud ka ühe raamatukese koos Helga Tõnissoniga opereti arengust üldse, nii et tema ettekanne operetist on muidugi täiesti ootuspärane. Mida te loodate, missugune peaks olema kasutegur täna siin räägitu? Ja ma usun, et kasutegur kindlasti on kas või selles suhteliselt näha selgemini neid võimalusi, kuidas minna edasi nii repertuaarivalikus kui ka üldises niisuguses teatripoolses maailma nägemises. Me tunneme teatrikonverentse, see tähendab ka, kus publik Konsalises teater annaks sõna ka aru, miks ta siis teinud on. Nüüd on see rohkem nagu teatrisisene arupidamine. Kas selletaolisi konverentsi tuleks mitte ka publiku keskele viia? Võib-olla esialgu soovime nii kodusemas ringis ja mõõtmetes ja kui välja kukub, siis võib-olla edaspidi Taistega juba laiema publiku ette tulles. See oli siis tänane teoreetiline osa homme-ülehomme ja üle-ülehomme on siis Estonia pidulikum külg nii teatritegijatele kui ka vaatajatele ja see kõige pidulikum päev jõuab 25. oktoobril kätte.