Tere hea heligaja kuulaja. Tänast neljanda märtsi Saadet toimetab Kersti Inno. Alustame kahe järelkaja ehk kriitikaga. Virve Normet räägib ERSO taaskohtumisest kuulsa Soome dirigendile streecerstamiga. Seekord kassecerstame sümfooniaga. Ülo kõlar jagab muljeid ja tähelepanekuid Tallinna muusikakeskkooli ja Eesti Muusikaakadeemia Peri õpilaste ühiskontserdilt tõrudes. Tammedeni Con prio 2004 võitja Mihkel Poll esineb soolokontserdiga. Pianist intervjueeris Karin kopraTartus toimub täna poistekooride ja noorte meeskooride võistulaulmine, mida tutvustab üks pea korraldaja Margus Arak küsitleb Hedvig Lätt. Mozarti Mazda jätkub mitmel põneval moel. Amadeus rockiga. Andres Mustoneni crossover bändilt Mirje Mändla intervjuu algkeemilise tragöödiaga võluflööt Von Krahli teatri trupilt Peeter Jalakas lavastuses. Tartu sadamateatris esietendus tantsudraamas sõduri lugu, mida tutvustavad lavastaja rarhitika, dirigent Toomas Vavilov ja näitleja Marko Mäesaar. Küsitles Hedvig Lätt. Lillede mask on Viljandi linna kapellijatsalta toores Reval Jentsise laste kontsert. Neeme Bunderit usutles, Tiina kuningas ja Priit Kuusk, vahendab muusikauudiseid laiast maailmast head kuulamist. 25. veebruari sümfooniakontserdile läksin just dirigendi pärast. Olen nagu paljud teisedki leib, see kestami fänn kõrvus veel tema suvine Tubina festivali kontsert, üks selle suve tipphetki ja silmis tema neeru Polfilik hiidkogu millele lisatud jõuluvana täishabe. Aga tal on ka Nero Wolfe'i geniaalsus mitte millestki puudu. Mida siis ma ootasin ja mida leidsin eest sellelt kontserdilt. Nii isikliku muljena? Huvi pakkus just seekord Secersdam heliloojana, sest siin oli kavas tema sümfoonia number 143. Jah, tõepoolest nii suur number, aga neid sümpooniaks nimetatud teoseid on tal 150. Ise on ta väga paljudel muusika erialadel diplomeeritud kunstnik. Nii et eeldasin, et pillide tundmine igas mõttes nii dirigendina kui mängijana on tal lausa käe sees. Ja ega ma ei pidanud pettuma temas heliloojana. Uudis oli võib-olla kuulaja jaoks, et dirigent, autor istus seekord klaveri taga. Kapellmeistri töö pidi ära tegema kontsertmeister, kelleks oli seekord palutud Kirsti Kuusk. Sümfoonia helimassiivid mis umbes neljakümneminutilise teose välk Tal meile osaks said, sisaldasid kõike, mida orkestri aspektist üldse kasutada saab. Seda nii pillide, kooskõlade, tämbrite dünaamika kasutamise aspektist kui ka emotsionaalsest aspektist meeleolude, hajumiste, kuhjumiste, kulmineerumiste tasandil. Alejatooriline vabadus pidi olema see võtmesõna aga organiseeritus ei kannatanud ja orkester, ma arvan, et vist küll lausa ületas ennast teos pisut küll pikk, võib-olla oli, igati muljetavaldav. Tekkis aga küsimus, et kui kõik väljendusvahendid olid justkui selles teoses ära kasutatud, et huvitav, mida siis veel need 149 sümfooniat peaksid sisaldama. Muus osas kui kavale tervikuna vaadata, siis kontsert algas Karjala süüdiga ja hetkeks lõi pähe mõte, et seekord algab kontsert küll lisapaladega, sest tavaliselt neid palun mängitakse isa paladeks. Kontserdi teise osa ja põhiteosena kandis muidugi kogu õhtut vorsaki sümfoonia uuest maailmast. See oli hea nagu Toomas Velmet kirjutab sirbis, see oli üks võib-olla selle teose parimaid esitusi. Ja sümfoonia teine osa oli lausa nii emotsionaalne, nii hästi mängitud, et kutsus esile spontaanse aplausi. Mis pattu salata, tundsin ise samuti soovi, nagu näiteks. Tooperit tänada superesituse eest. Sülgaja. Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis oli esmaspäeval erakordne kontsert tõrudes Tammedeni, kus esinesid noored klaverimängijad päris algajatest, kuni professionaalideni välja. Leelo kõlar, palun jagage oma muljeid sellelt kontserdilt. No esimene mulje on rõõm sest sellelt kontserdilt sai lahkuda ainult positiivse meeleoluga seni nagu musternäidis ühest niisugusest õpilaskontserdist professor Ivari Ilja-le, suur tänu selle ideest korraldada niisugune ühiskontsert muusikakeskkooli ja, ja muusikaakadeemiaga. See peaks kindlasti veel korduma, niisugune üritus, see kontsert oleks väärinud Estonia kontserdisaali. Ma arvan, et publiku huvi oleks jätkunud, sest akadeemia saal oli muidugi täiesti täis ja jätkus neid kuulajaid koridori. Ja kuna kontsert oli tõesti nii kvaliteetne, siis oleks vabalt võinud olla tõesti täiesti avalik üritus, suuremas saalis. Mängijaid oli seal kaheksaaastastest kuni 30. aastani. Tore, et nende hulgas oli ka nii palju poisse. Õnnestunud esitused olid hästi vormistatud, hea faktuuriga mängitud, korralikud horisontaalis, vertikaalis kõlatunnetus, hea klaverivaldamine pianistlikus mõttes täiesti olemas maast madalast kohe kuni üles välja. Lootus on, et see polnud ainus senine kava. Ma mõtlen selle peale, et ainus, mida pakkuda, et, et võiks ka teise selliseid kokku panna hoopis teistest esinejatest. Ma küsiksin nii, et kas oleks võimalik, olid nüüd siis kõik paremad varud välja otsitud? Selle üldise rõõmsa tunde taustal tahaks ikka jälle arutleda isiksuse teemal. Et kas muusikalist isiksust saab kasvatada või see lihtsalt on või ei ole. Me teame ju, et head pianistid, keda me meeleldi küll kuulame ei ole alati huvitavad ja isikupärased tõsised, sügavuti teose olemusse sööjad, mängijad pole kas piisavalt temperamentsed või artistlikud või puudub neil kuidas öelda, individuaalne lähenemine asjale. Kui me nüüd räägime käesoleval juhul õppijatest, siis nende õpetajate ja juhendajate töö eest tahaks veel ainult kiitvalt pead noogutada. Nooremad esinejad, ütleme nii, kuni kuuenda klassini olid väga armsad ja lootustandvad. Nende esitus oli loogiline, hästi kuulatud ja läbi viidud ja vanemate klasside õpilased mängisid kõik šopääni suurteosed, välja arvatud. Liidia Ilves, kelle see energilises ehituses oli Mozarti vähe kuulsid Kabritsa. Väga tore. Aga need sopääni mängijad näitasid oma suurt arengut ja potentsiaali. Tõsiseltvõetava muusikalise elamuse, pakkus Maksim. Surra Polonees fantaasiaga ja küllalt targalt meisterliku klaveri valdamisega. Loogilise muusika tunnetusega esines hea nuts ballaadiga f-moll. No alati tahetakse ka, et midagi leida veel, mis võib-olla ei olnud nii. Vabandage mind, et räägin nüüd kõigist Openi mängijatest korraga, aga norimise mõttes jätab meil soovida üldiselt nii kui neid seal kuulata kantilini ilu ja kantideni. Vabadus mis võiks nagu olla parem. Ja kui veel rohkem norida, siis forte kujundite kõlaline mitmekesisus, et sageli on lihtsalt niisugune kõva forte. Aga mida ta tähendab? Mida sellega väljendada, Hortasid väga erinevaid olla selle koha pealt võib-olla natukene niisugune ühekülgsus, aga no see selleks. Aga nüüd tahaks eraldi rääkida Ruslan stroogist. Kui ma nüüd räägin muusikakeskkoolist praegu meil tema mängis Schopeni astur koloneesi. Tema ei kuulu sugugi muusikakeskkooli vanemasse gruppi, kellest ma praegu rääkisin, neutropeni mängijad, tema, see kolmeteistaastane poiss esineb säravalt iseenesestmõistetava artistliku üleolekuga. Täiskasvanud inimese muusikatunnetuse klaveri valdamisega. Me teame, kui lapselik see narmastunud poiss. Ta on oma igapäevaelus toimetustes ja seepärast paneb eriti imestama, kuidas muutub üks inimlaps, kui ta pääseb muusikamaailma ja klaveri taha. Tahan öelda seda, et tema tähelepanu vääriv vastuoluline olemus on huvipakkuv ja lootustandev. Paljulubav Need Muusikaakadeemia tudengid esinesid kava teises pooles. Seal peab kõigepealt rääkima Irina Sahharendavast. Kui me räägime rahvusvahelises tähenduses pianistidest üldse, siis tema kohta tahaks ütelda klaverikunstnik eestikeelne väljendus klaverikunstnik minu meelest see ütleb kõige paremini ei ole mingi pianist klaverikunstnik tõepoolest see, mis tema pakub, on huvitav ja omalaadne. Me teame, et ta on ka klavessinist väga hea klavessiin-ist. Ja kuna tema kavas oli Scarlatti kaks sonaati, siis ma arvan, et tema klavessiini repertuaari valdamine on siin mõju avaldanud head mõju. Me teame, et kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas Scarlatti sonaate peab mängima klaveril või pead mängima klavessiini. Siin on pooldajaid nii siinpool ja sealpool ja ei ole muidugi mingisugusele tulemusele see vaidlus ei ole viinud. Antud juhul mängiti neid klaveril ja kõvasti oli tunda seda ajastu atmosfääri erilise puudutuse ja rütmilisuse nõrkusega mängitud esitus, mis pani kohe kuulama ja vastandiks sellele latile mängis tema keti etüüdi. Kuradi trepp. See on kuratlikult raske teos, mida esitati väga mõjuvalt. Silmapaistev esitus oli ise Irina Sahharengavalt. Veel võiks rääkida mihkel pullist, kes mängis Šostakovitši esimest sonaati. Seal on Metro rütmiliste kujundite summa ja, ja ta on väga-väga nõudlik teos. Mihkel Polli on väga avatud väljenduslaad ja kõik see, mis ta mängis, see oli nagu üks mõte, kontsentratsiooni sulam. See mõttemaailm oli hästi tabatud ja niisugune tunne jäi, et selle teose jaoks on vaja suurt saali. Age Juurikas mängis Rahmaninovi transkriptsioon. See on ise juba väga raske ja nüüd oli ta veel raskemaks Rahmaninovi poolt tehtud. Väga hästi oli mängitud ja seal oli palju kergust ja värv, aga ma just mõtlen, et seda õiget sisemist särtsu jäi nagu puudu, sellepärast et natuke oli tunda, raske on nende pianistlike raskuste kammitsas, veidi teostas küll kõik, aga lihtsalt nagu vajaks veel selle koha pealt. Lihvimistate oleks vabam, muu Sorski pakk oli selles mõttes parem ja väga uhke. Võiks nii ütelda, et seda pakki ei tule mängidelt kingadega vaid saabastega. Siis mängisid Age Juurikas ja Mihkel Mattiisen kava lõpetuseks kahel klaveril Ravelli boolero. See tema klaveriversioon sellest teosest mängijad tegid, mis nad võisid, nad tegid kõik, mis võimalik teha selle teosega. Mis mõttes teos Me teame, kasvab algusest kuni lõpuni kogu aeg suuremaks ja suuremaks, lõpeb siis niisuguse kohutava kulminatsiooniga ruma age selle, ütlesin, et ärge mängige enam seda teost, sest minu meelest see on väga tänamatu mängida seda klaverit, et võimatu on seal neid värve leida, mis orkestris kogu aeg üksteise järele üllatused tulevad ja tulevad, c instrumente, teine instrument. Ja see kasvab ka sellepärast, et instrumente tuleb kogu aeg juurde. See teos muutub väga huvitavaks, just selle läbi. Paberil saab teha, siin ei saa suurt midagi teha, umbes pool vaad. Sellest poolerost on veel kuidagi kuulatav ja siis hakkab tekkima mingisugune küsimus, sest et pole ju midagi enam juurde panna, natuke kõvemini, veel kõvemini. Lõpuks läheb niisuguseks punnimiseks, et ikka saaks veel kõvemini. Nad mängisid väga uhkelt, muuseas seda päris lõpuni. Viimased taktid olid küll väga head aga ikkagi ega tänamatu mängida seda kahel klaveril. Ma ei taha niisuguse pessimistliku tooniga lõpetada, seda juttu. Tahaksin siiski ütelda, et see oli üks tore üritus, veel kord kordan seda, et et rahvas oli kõik rahul ja väga vaimustatud sellest. Nii et tehke veel. Kui palju oli neid lapsi kokku ja, ja kes olid nende õpetajad, kes seal esinesid? Õpetajad olid muusikakeskkoolis, oli siis õige, mitu õpilast oli Marju, Rootsil ja ka professor Valdur Rootsil oli Liidia Ilves. Siis anuna kuril üliõpilane Ell Saviaugule liimitud õpilast. Maigi Pakri õpilane oli elushanstroogi, kes on äsja Narvast tulnud ja Maksim Seura õpib Ivari Ilja juures. Jaan Ots on olnud Marja Jürisson käe all ja nüüd õpib ka veel Mati Nikolai juures. Jaan Kapi õpetaja on dotsent Ada Kuuseoks. See on nüüd siis muusikakeskkooli õpetajate rida. Ja muusikaga see mees Mihkel Polli õpetaja Ivari Ilja, Sten Lassmann praegu-Inglismaal, Age Juurikas õpib Moskvas tegelikult praegu, kuigi ta neid paralleelselt on ka siin. Samuti siis Irina Sahhaarel kõva. Kes on Lilian Semperi õpilane, aga ka väga palju viibib Soomes on seal mitu õpetajat olnud. Paljutõotav seltskond ja loomulikult paljutõotav seltskond. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Aitäh leelo kõlarile. Kontserdi tõrudes. Tammedeni salvestist saab klassikaraadiost kuulata 21. ja 22. märtsi õhtul. Seitsmendal märtsil kell seitse esineb Estonia kontserdisaalis Eesti muusika ja teatriakadeemia esimese õppeaasta tudeng. Pianist Mihkel Poll, kes vaatamata oma noorele eale on tunnustust võitnud mitmel rahvusvahelisel konkursil muuhulgas esikoha Eesti noorte interpreetide konkursil Con prio 2004. Järgnevas helilõigus tutvustab Mihkel poll oma seekordse kontserdikava. Sa ka mul nagu sattunud päris mitmekesine, et võib öelda nii-öelda seinast seina, et siin on alates klassikast kuni välisnüüdismuusikani välja, et selles mõttes on see päris huvitav endale mängida ja võib-olla ka kuulata, et teisest küljest on see muidugi sattunud jälle niisugune üpriski kaelamurdev iga teos on, on nii muusikaliselt kui ka pianistlikus mõttes üsna raskuse tipul. Kava alguses Beethoveni sonaat op 101, mis on esimene Petsoni viimasest viiest sonaadist. See on üks väga eriline sonaat, siin on ühendatud nii hilisküpse Beethoveni muusikalised seisukohalt kui ka siis on tugeva klassikalise sonaadivorm, kuid võib-olla natukene ebatraditsioonilisel viisil näiteks esimene osa aeglane, kuigi ta on ka sonaadivormis sonaat minu jaoks käsitleb niisugusi, nägi filosoofilisi ideid ja tegelikult mingisugust positiivset energiat kandev. Ka jätkub 200 päini teosega neljandas Kertsa neljanda ballaadiga, mis on ka mõlemad sultani elu lõpu poole kirjutatud teosed. Et sa on Peneestlikut väga paljunõudev ja võib-olla kuulaja ta isegi ei tundu nii, vaid lastega mängida, on küll väga-väga keerukas, aga minul on teda õnnestunud üsna kaua juba repertuaaris hoida ja seetõttu ta kuidagi mullaga üsna lähedaseks saanud, milles ballaad on teist laadi sugune dramaatiliselt võib olla pikemas joones kulgev tükk ja on ka väga eriline teos, ma arvan, nii klaverirepertuaarist bändi loomingusse. Kava teine pool hakkab eesti muusikaga siis Eduard Tubina ballaadiga, milles on siis tunda niisugust eestlase olemust ja põhjamaisusest ja, ja ma arvan, et see on üks väga tore tükked ta ennast üsna kindlalt juba juurudelaga eesti klaverirepertuaarist seda päris palju mängitakse ja ma arvan, et väga õigustatult. Seejärel tulevad esitusele neli liigetituudi, mis on pianist tehniliselt väga keerukaid ja paljunõudvad, aga mis samas vaatamata oma tohutu suurele raskusele tehnilises mõttes on ka muusikaliselt üsna palju pakuvad ligidal düünides on ühendatud niisugune traditsiooniline pianisti esimene raskus veel niisugusse, polürütmiviisi, keerukusega ja faktuur on väga tihe ja Atonaalne ja, ja väga pingsat jälgimist ja, ja väga raske. Mis protsess aga aeganõudev ja vaevarikas, et, et ta on igatpidi väga komplitseeritud. Aga samas on nad ka väga toredad tükid, mõnes mõttes niisugused energilised ja kaasahaaravad. Neli etüüdi on ka iseenesest üsna erinevad, et siin on kõiksuguseid, karaktereid, ses mõttes on päris tore komplekt nendest saanud kokkuost. Kava lõpus konsustakowitzi esimene tabelisõnad, mis on Stokowitzi varane looming ja väga tulinija käre ja nagu tema sõbrad olid pärast ettekannet Nad nägid klahvi terveeritud. Tere tükk ja väljendab väga tuliselt just varases ostokowitzi vaateid elule ja kui valitsevale ühiskonnakorrale ta mängitakse üsna vähe, sellepärast et see on tõesti niisugune väga keerukas ka nii õppimisel kui hiljem. Mängimised on üsna keerukas kogu seda selles sisalduvat noodi hulka selgete meloodia joonistena välja mängida. Sa oled juba paaris paigas Eestimaal seda kava esitanud. Kuidas läinud on? Siiamaani on vähem või rohkem õnnestunud need kontserdid, eks alati jääb midagi, mida tahaks paremini ja ja alati saabki paremini, aga põhimõtteliselt võib lugeda need kontsertid siiamani õnnestunuks. Kindlasti on sul sellest kavast midagi sellist, mis on sul nagu eriti lähedane. Ma ei oskagi võib-olla täpselt öelda, mis teosed siin nagu on rohkem või vähem lähedased, kõik on kuidagi mulle suhteliselt, kuidas öelda, kontimööda võib olla hetki, tuleb mul mõnes mõttes lihtsamalt sugune romantilisem ja kaasaegse muusikaga, aga tegelikult meeldib mulle kõike mängida, et eriti noor siis peabki ju kõiki mängima, et ses mõttes on minu jaoks kava saanud ka tore, et siin on igasugust muusikat. Mihkel Polli kontsert toimub Estonia kontserdisaalis seitsmendal märtsil kell 19. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Täna toimub Tartus Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel poistekooride ja noort meeskooride võistulaulmine ja see võistulaulmine toimub iga kolme aasta tagant ja tänavu toimub see juba kolmandat korda ja seekord Tartus võistulaulmisest kõneleb meile üks võistulaulmise korraldaja Margus Arak. Jah, tõesti, kolmas kord seekord seda sellisel kujul võistulaulmist korraldada varasematel aastatel kordadel me oleme teda teinud koos meeskooride võistulaulmisega, aga kuna meestelaulu seltsis on liikmeid poiste meeskooride ja noortemeeskondadega kokku ligi 3000, siis ühel päeval sellise väga palju koore hõlmavaid ürituse korraldamine tehniliselt finantsiliselt väga keeruline ja seetõttu otsustati, et seekord poiste ja noorte meeskooride võistluse eraldi korraldada ja seekord toimumiskoha paiga valikul leiti, et Tartu on väga väärikas ja sobiv koht sellise asja läbiviimiseks ja seega täna Tartu Ülikooli aulas ja Tartu Õpetajate seminaris poiste ja noorte meeste jõukatsumise alguses poistekoorid Teie hulgas 22 koori ja noorte meeskooride kategoorias esineb B12 koori sellel korral. Ma arvan, et see on üks väga piisav hulk, et toimuks selline korralik mõõduvõtmine, et korraldada Ajad jõuaksid seda nii korraldajatele kui ka esinejatele vastuvõetavaks korraldusliku külje pealt teha. Ma arvan, et see annab hea ülevaate läbilõike meie poiste ja noorte meeskooride hetkeolukorrast tasemest. Koridon pärit, et üle Eesti on Saaremaast Narvani nii poistekoori töös kui ka noorte mees koorides. Need geograafiline valik on väga suur või kogu Eestit hõlmav. Mis see stiimul on, mis nad siia toovad, laulma, võistlema? Kindlasti see, et nad saavad endasugustega kokku, kindlasti tahetakse anda endast parim, nii nagu eestlasel ikka natukene naabrist parem olla ja kindlasti olla parem kui eelmine kord, nii et ma arvan, et kõigepealt oma endale näidata seda, et me saame sellega hakkama ja ja siis tuleb ka hea tulemus ja hea tuju. Ja kui sellega kaasneb ka žürii positiivne otsus, siis ma arvan, et on kõik rõõmsad, kes kuuluvad žüriisse, on kaks eraldi žüriid. Poistekooride žürii esimees on Venno Laul, liikmetena on seal veel Alo Ritsing, Vaike Uibopuu ja Ants Üleoja ja noorte meeskooride žüriis on esimees Ene Üleoja siis Soomest Guido Ausmaa, Leedust Vytautas miskinis, Piret Talts ja Lätist romanss vanaks, nii et noorte meeskooride hulgas rahvusvaheline. Kas on võistulaulmisel ka kohustuslikud laulud? Jah, võistulaulmisel on kohustuslikud laulud igas kategoorias eraldi ja see võib-olla ongi siis üksele kategooriat, eks jagamise alus või ka võimalus, et iga koor on leidnud siis omale sobilikku oma koorivõimele või astud hetketasemele siis sobiva raskusastmega laulu. Noorte meeste kategooriates on kõrgema kategooria kohustuslikuks lauluks Veljo Tormise astuge TheB-kategoorias, Mart Saare mu rannikmaa ja C kategoorias õitsema ja mühameri poistekooride B-kategooria kohustuslik laul Mart Saar rannikmaa C kategoorias Veljo Tormise oh mina väike mehikene ja teekategoorias Kustas kikerpuu Matise laul filmist verekivi. Toimub võistulaulmine, aga ühislaul lõppkontsert, kas ka selline ülesastumine toimub seekord? Kui nüüd poistekoorid alustavad kell 11 Õpetajate seminaris ja noorte meeskoorid täna, siis 14 30 Tartu Ülikooli aulas. Me loodame esinemiste žüriitöödega hakkama saada või kokkuvõtteid teha kuskil kella viie paiku ja lõppkontsert on siis parimatest kõikides gruppides täna kell 18 30 Tartu Ülikooli aulas. Nii et kõik raadiokuulajad ja poiste ja noorte meeskoorilaulusõbrad on oodatud ülikooli aulasse. Täna pool seitse. Mis on sellise võistulaulmise põhieesmärk? Meestelaulu seltsi põhikirja lugedes on selle seltsitegevuseks põhieesmärk õige eesti mehe kasvatamine ja eks me siis seda sellise sõbraliku mõõduvõtmise läbi püüame ka teha. Kindlasti ei ole mitte eesmärk eraldada või öelda, et keegi on nüüd natukene parem või keegi on natukene halvem kõigiga seesid võistluse käigus välja koorub, aga ma arvan, et see selline koosolemise rõõm ja, ja ühise asjaajamise rõõm on see, mis on sellise ettevõtte kaugem üllam eesmärk. Aitäh Margus Arak selle intervjuu eest ja poistekooride ja noorte meeskooride võistulaulmine täna Tartus ja lõppkontsert täna õhtul pool seitse Tartu Ülikooli aulas. Aitäh ja tere tulemast kontserdile. Mozart on valla pääsenud, kammitsat kõrvale heidetud, parukas varna riputatud ja muusika jälle vaba ja värske, surematu helilooja on astunud kahe jalaga kaasaega, võtnud ligi trummid, käte kitarri, etüvendada stiile, maitseid ja arusaamu. Andres Mustonen, Ivo Sillamaa, Tanel Ruben, Jaak Sooäär, Taavo Remmel ja Kremerata Baltica sextet annavad oma ande suure helilooja teenistusse ja selles koosluses muusika traditsioonilised piirid. Amadeus rokikontserdid neljandal viiendal ja kaheksandal märtsil Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Kas vikerraadio stuudios on Andres Mustonen selgitada ideed, miks ta kontserdile kaasanud ka džässmuusikud kui tähtis on Mozarti muusika puhul improvisatsioon ja vabadus ja kuidas üldse Mozarti muusika peaks kõlama 21. sajandi alguses. Ega kui Mozart ise mängis kontserdiga ta endale ei kirjutanud kadentse ega Beethoven endale kirjutanud, ta kirjutas neid teistele, eks ole, kes ei olnud enam võimelised tegema, kes olid võimelised kadentsi ise tegema, siis nad tegid. Aga nad kirjutasid vastavalt, nii nagu see aegluba praegu on, on loomulikult ei ole mõtet hakata imiteerima klassikalist kadentsi selles selles otseses tähenduses võib kasutada neid, mis on olemas, eks ole, võib tuua kõik, mis on pärast seda nagu loodud või mis on sinu sees, kui sa ettekannet, see muidugi peab kajastama ka selles interpretatsioonis eelnevas, aga põhimõtteliselt ka kadentsidesse. Ja et kui me räägime nüüd sellest laupäevast kontserti, mis esmakordselt nüüd tuleb, mängin seda džäss, Rockeritega, kes on kogu protsessis sees, kui me mängime, eks ole, viiulikontserdid siis siis sinna orgistreeritud sisse basskitarr, elektrikitarr ja elektroonilised trummid sisse uuesti komponeeritud, sest tuleb uus. Ja loomulikult kadents replica, mis tulevad, need tulevad selles stiilis, mis nad on, need tulevad täiesti rokk kuni hevirokk kadentsideni ja mis pöörduvad tagasi moodsate materjali poole. Tähendab, see on, see on, see on, mängivad need inimesed, kes on, mitte need, kes mängivad kedagi teist. Ega muusikamaailmas on ju suur otsimine, et ei esitleda mitte iseennast, vaid esitatakse, esiteks seda, mida oodatakse, mis müüb, mis on kombeks olla viisakas olla kuidagi teha niimoodi. Ahah, seda peab niimoodi nüüd barokkmuusika klassikast, nüüd peab niimoodi pinguma kuidagi riiulitel ja mitte häälega mängimas, sosistama, sosistama seda, seda kõik seda muusikat, see on ju kõik tegelikult ju mängimine, see pole ju tõeline, mõni asi, võib-olla mõnele sobib, eks ole. Aga see enda küsimus muusikasse on väga oluline ja džässmuusikuid rokkmuusikud on, on üldiselt selles suhtes niivõrd tagasihoidlikud, et nad nagu ei julge eriti seda nagu eelnevalt puudutada siis mingisugune selline kaitsekiht on sinna ette tehtud, et mina ei näe siin mingit vahet. Tema vastupidi. Ma ütlen, et maailmas on tunduvalt rohkem loomingulisi isiksusi kui akadeemilises maailmas. Kahjuks kava on niimoodi, et mõtteid oli mul vähemalt viiekava jaoks, nüüd ma pidin sealt tegema valikuid ja siin ei ole nii, et siin on kolmes suunas jookseb, kõigepealt jookseb solistide rida kus siis on üks selle viiulikontserti klaverikontserdid ja, ja superooperiaariad, mis esitatakse siis džässrokk, rokk pillidel, eks ole, mitte laulja vaid, vaid piline seal üksinda siis nagu noh, niinimetatud orkestrimuusika koosseis rokkstiil ja klassikaline stiil koos musitseerimas Jaanika improvisatsiooniisuse nendes samades teostes nagu Figaro avamäng või või siis noorpõlve teas Kalmaatikum muusikum oma oma nende liinid tantsude esituses, mis tõesti tulevad kõlama nii nagu tõelised rokkpalad nagu tänapäeval kirjutatud rokkpalad, sest nad on niivõrd geniaalsed viisid tegelikult klassikalised heliloojad kasutasid ju väga meie mõttes levi, meloodiaid, meeldejäävaid levimine, loode, mida rahvas laulis ja kasutas neid omades kõik su Schubert, mis ei ole, me kuuleme See, mida rahvad laulsid, loovutati tasele, kirjutas lahvaldasid kunst loomingus moodsate viisid, mis, mis need kõik on, Bethany kõige kaunimad viisid on need, mida ta tänavatel kuulis, see on üks hämmastav asi ja ma muidugi ootan seda aega, ma loodan, et seda tajun selgemalt, kui praegu on see, et muusikalõhe tähendab, peab kaduma, sellepärast et praegu on niimoodi niukses loomingulises ütleme, kalalis nagu siis on, ütleme džäss, eks ole, rock kõik see, see liin, see huvitab inimesi, sellel on nagu side kuulajatega akadeemiline, haritud liin selle nagu sidet ei ole, seda peab kohutavalt Bushima seda meeletut pressima, peale seda tuldaks kuulama, eks ole, tehakse kuutate ja räägitakse mingist puhtast kasvatusest ja kõigist asjadest, et see on tohutu haige olek, aga see tasapisi muutub. Muutub selles suhtes, et see kuivem pool kuivab lihtsalt kokku ja see, mis on nagu värske ja roheline, see kasvab rohkem. Loomulikult, siin on väga ohtlik tee kommertsiaalsuse, mitte kommertsiaalsetes ja kõik nii edasi. Tähendab, aga siin ei ole mitte midagi teha. Tähendab see heli tegevus ja see ettekanne, selle peab kontakt olema tänapäeva situatsioonis. Kõigepealt kontakt peab olema endaga sinu endaga, tähendab, siin ei maksa peitust nagu mängida. Ja siis sellega, et ta peab olema kontakt. Tähendab, kui seda kontakti ei ole, siis see on koopiamasin reproduktsioon, mingi, mida informatsiooni mõttes võib ju teada. Aga ta ei ole elav kunst, see ei puuduta, ta ei aja higiseks, ütleme niimoodi, ta ei, ta ei eruta ülesse. Aga ega see nii lihtne ei ole, seerutamine, see nõuab väga suurt energiat ja tohutu vaimujõudu ja šamaanikuga rismad kõik, kõik, mis, mis selleks teeb, seda võib teha üks inimene ja ma olen seda kogenud, tuleb pianist lavale ja teeb terve saali ära. Helen krimo teeb terve saali ära. 2000 inimest kuulavad. Nõnda kõneles Andres Mustonen, aga milliseks kujuneb kontsert, mis kannab nime Amadeus Rock? Seda kuulete laupäeva õhtul kell 19 klassikaraadio eetris kõlas otseülekandes. Von Krahli teater tähistab käesolevat Mozarti aastat ooperi lavastusega Võluflööt. Lavastaja Peeter Jalakas, mis teid isiklikult köidab selles ooperis ja mida olete tahtnud oma lavastuses sellest esile tuua? Võluflööt on meie jaoks omamoodi jätk selliste lavastustele, nagu olid Graal ja Luikede järv, ärriti, Luikede järv, mis tegelast natukene teise nurga alt, aga samasuguse küsimusega, et miks üks või teine kunstiteos on sattunud niukse märgilisse tähendus nagu seda võluflööt on ja me oleme lähtunud oma tõlgenduses võluflöödi Al keemilisest ülesehitusest. See ilmselt ei ole kellelegi uudised. Freudist on palju erinevaid teooriaid, kirjutisi arusaamasid, olnud üks nendest on siis see, et ta on omamoodi vaste algeemilisele. Ja millise väljenduse on see leidnud teie lavastuses need taotlused? Kõige lihtsamalt seletades igal tegelasel normaalkeemiline vaste mingi metall, kolm põhitegelastel tapageeno domino ja Pamiina siis vastavalt elavhõbe, väävel ja sool. Ja nendega juhtuv on omamoodi osa keemilisest protsessist. Meil küll nõnda, et see on täiesti uus libreto kirjutatud selle originaal libreto ainetel. Et teid on inspireerinud selle ooperi idee ja need tegelased, aga kui palju seal on teil Mozartit alles muusika. Aga see on seatud. Jajah, seatud, see on meil suhteliselt veider orkester, koosneb kahest instrumendist. Akordion ja kannel. Seda põhimuusikat, kas seda olete ikka kasutada, kas näiteks kuuleb seal ka neid tuntud numbreid? Kuninganna aaria ja papa geeno? Teil on näitlejad ja teil on ka tantsu? Meil on sama pisike trupp, kes siis jõudumööda tantsib, laulab ja näitleb määratlenud žanri selliselt, et Al-keemiline muinasjutt laulude-tantsudega Võluflööt on tõesti inspireerinud üsna paljusid ja see on ilmselt väga võimalusterohke ooper, et sellest huvitavaid lavastusi teha. Ja teie mängite seda Von Krahli teatrist praktiliselt terve märtsikuu tulevast nädalast. Jah, tibake aprilliga peale, aga eks me siis vaata õunte pealt tegelast teha. Ei oskagi rohkem mõeldagi, et tulge kohale. No siis tulebki tulla ja aitäh selle info eest, Peeter Jalakas. Tartus sadamateatris esietendus Igor Stravinski muusikale loodud tantsudraama sõduri lugu. See on sünge Faustliku faabolaga lugu deserteerunud sõdurist, kes teeb lepingu saatanaga ja loovutab oma hinge lõpuks talle tantsuetenduse lavastas külalislavastaja Belgiast rassiitida Tugandikal kauaaegsed sidemed. 1998. aastal tõi ta Vanemuises lavale Gustav Mahleri muusikale loodud balletiõhtumaa laul. Teine suurem lavastus Vanemuise teatris on sõduri lugu rassilt ikka sõnul on see väike eksperiment. Skendumiks esimest korda Vanemuise teatris me püüame teha eksperimenti, kuhu on kaasatud tantsija, näitlejad ja orkester. Stravinski muusika on väga ilus, väga sügav ja väga tugev. Ma arvan, et see on selline artistlik eksperiment. Me püüame teenida Stravinski muusikat ja samuti etenduse sisu, mis räägib mehest, kes müüb oma hinge kuradile. Sõduri lugu annab meile töötamiseks hea muusika. Võimaluse katsetada suurt hulka tantsu tehnikaid. Nii modern kui klassikalist tantsutehnikat. Vanemuise tantsijad saavad sellega hästi hakkama. Nad on väga head. Tantsulavastuses teeb kaasa orkester, mida juhatab Toomas Vavilov. Stravinski on helilooja ja see ei ole tegelikult tantsulavastus. Tegelikult on ta kirjutatud ühele prantsuse näitetrupile, kes rändas mööda maad ringi ja esitas seda lugu siis ja, ja tegelikult on ta ikkagi lugu näitlejatele, tantsijatele ja lugejale. Seda konkreetselt lugeja selles lavastuses ei ole, et see on jaotatud näitlejate vahel ära. Aga päristantsulavastusele. See on siis selline segalavastus, milles osalevad nii näitlejad, tantsijad ja ka väike orkester. Seitsmeliikmeline orkester, kellel igalühel on oma täiesti eriline partii ja kõigil on väga palju tegemist, et seda lugu tegelikult kuigi on seitse mängijat, ütleme selliseid septete alates Beethovenit, Mendersonist, siit kõigi saab mängida ilma dirigendid, see lugu nõuab kindlasti dirigenti. Kõige erilisem lugu on ta muidugi löökpillide jaoks, sest et kui kes Aslikvili pargi suureks muusika ajalaseli ekstarberlius, et kui siis kuute mängijat, seitset mängijat, siis tegelikult sõduri loos kirjutas Stravinski esimest korda nagu kogu löökpillipargi ühele mängijale ühte mänge silmas pidades on nimed, on õige öelda, et see, kuidas löökpillimängija peab jagama, eks ole selline nagu erakordne naine, lavastan tassiitika, harasiitika lavastajana ta kindlasti jätab inimestele rohkem vabadust rohkem nagu sisevaatluse, rohkem eneseotsinguid, et ma olen näinud kuskilt vahe resultaat, et ma olen käinud niimoodi paari nädala tagant kõva kasse vaatamas, et mulle tundub, et, et ta on minu meelest eestlase eesti kunstiinimese jaoks võib-olla isegi isegi harjumatult tolerantne. Tundub mulle, et see on võib-olla nagu nagu natukene teistmoodi ja tegelikult haarab igast asjast kinni, lugu on tegelikult ju päris kole, kõle ja külm ja sünge ja nagu Stravinski on selle loo kirjutanud sellises külmas mees ja külmas professionaalses natukene vaatlevas eemal olevas võtmes kavatseme seda mängida. Mulle väga meeldib trassid, nagu seda seda mõtet on toetanud ja see, et kui ma, kui ma ütlen, et nägime külmal sõitmise külmal, see ei tähenda seda, et meie südamega asja juures ei ole, lihtsalt aeg-ajalt tuleb ka olla, külme hingamata, saame ja natukene sinakas kahvatu, et stoori nagu välja tuleks. Sellised Me vähemalt orkestriga kavatsen olla ja külme mõjuma teistele kani. Aitäh, dirigent Toomas Vavilov. Selles etenduses tantsuetenduses osaleb ka näitleja Marko Mäesaar. Milline roll või osadel siin tantsulavastuses? Minu roll on siin korda Raima sõdul. Kurat, Randma, jutustaja, korde tärkab minus saatanlik, kus siis mõtlesin, et ma olen ka saatan, aga peamiselt ikkagi sõdur. See on sünge lugu sõdurilagu sõduri lugu, aga kas ta nüüd sünge on, pigem on see, et selline nagu elu ongi, et kord oleme sõdurid, kord oleme saatanad, et noh, see on nagu vahelduv, et siin ei ole kogu aeg ühtemoodi, pigem on see elu, kes võiksid tulla tantsulavastust sõduri lugu vaatama. Ma arvan, et kõik võiksid tulla vaatama. Tantsulavastus sõduri lugu mängitakse sadamateatris, järgmised etendused toimuvad kaheksandal ja 15. märtsil. Eesti kontserdil on sel hooajal kavas mitu laste projekti, tuletagem kas või siinkohal meelde aastaaegu kontserte, isad ja pojad ja karukoolivaheaega. Nüüd aga on kätte jõudmas kohe-kohe kevad ja taas saab näha ja kuulda vana muusikal põhinevat etendust pealkirjaga lillede mask mille on kokku seadnud virve kurbel ja Neeme Bunder. Neeme Bunder, olete selle ettevõtmise algataja, kuidas sündis etenduse lillede mass? Lillede mask on tegelikult üks nendest lasteüritustest, mis Viljandi vanamuusikafestival on juba mitmed aastad erinevaid, siis nii-öelda produtseerinud, nende valgus on umbes kolm aastat tagasi näeb see välja Viljandi valamas festivali formaadis niimoodi, et lapsed on enne harjutanud oma noodid selgeks ja siis kolme päevaga, tegelikult pannakse kogu see etendus nagu kokku, oleme käinud ka veel teisi nagu taanile mäng. Sellel aastal oli netis motiverdi Orpheus suur ja vahva üritus, kuna seal on siis nii laulu kui tantsu kui näitlemist ja mängimist see etendus konkreetselt on, pärineb juba kolme aasta tagant, meil seal praegu nii-öelda alustasime lihtsalt ja muidugi osalised lapsed vahetunud, see on ka selge need lapsed, kes on teatud oma õpetajate ümber koondunud Wabariigi erinevatest kantidest vastavalt neid lapsi kellelegi parasjagu muusikakoolides või muusikaringides nagu käib, siis eks need ka siis osalevad, eks mõned vahepeal ju lähevad ka ära ka. Kas tegemist on siis kindla süžeega etendusega? See on tegelikult küll meie poolt nagu kokku pandud just nimelt nagu kindla süžeega etendus ja ütleme, see ideed pärinevad varasematest aegadest, ehk siis kuningas Cheimsi õukonnast ja oli seal siis omal ajal õukonnapidu elegantne meelelahutus, ütleksin kogukond eesotsas kuningaga, siis sai kaasa lüüa. Meie oleme muidugi selle, selle see iseenesest ise täiesti välja mõelnud, kuigi ütleme see, et, et seal on need Safolkide Peikonid sedasorti kuningakojad, need on nüüd küll täiesti autentsed ja sellest ajast. Aga kogu see nii-öelda see muinasjutuline sisumis, milles ta nüüd on praegu tegelikult puhas meie nagu välja mõeldud, aga muusika loomulikult mitte on kasutatud siis just teadaolevat maskide muusikas olnud teoseid, siis enamustes William präidi looming. Ja seda muusikat esitavad siis lapsed. Circa 50 last on orkestris, me kõik istume muidugi laval 30 umbes tantsib, kõik on kostümeeritud ja see tegevus enamuses tantsitakse maha, on küll ka näitleja Eduard Salmistu, kes seletab, jutustab, mis siis juhtub parasjagu kuidas laieneb, aga tegelikult kogu see selline dramaturgiline joonis on esitatud tantsu ja mänguga jaga lauluga, kus need lapsed pärit lapsed on pärit erinevates kohtades Eestisse ja see ongi just selle meie siin nagu põhiidee. Et neid oleks just erinevatest kohtadest ehk siis Kuressaarest, Kärdlast, Pärnust, Tartust, Otepäält, Viljandist, Rõngust, Tabasalust, Jürist, Tallinnast. Kuidas lapsed selle vastu võtavad? No mulle tundub küll, et siiani on kõik olnud väga vaimustatud sest ta on just nagu põnev ja lastel on üsna rasked ülesanded seal tihti. See on ka selline väikene muusika propaganda ilmselt, et innustada ka saalis istuvaid lapsi muusikaga tegelema. Ei päris kindlasti nende lasteprojektide, see kõige sügavam mõte ongi tegelikult laste innustamine just nimelt. Me olemegi üritanud teha nii, et eeskätt nendele tegutsejatele on need üritused väga vahvad ja nad tahavad seda teha. Ega nad muidu ei sõidaks muuseas iga aasta üle vabariigikogu. Ja kui suurtele lastele see mõeldud on. Aru saavad sellest kõik, kui päris ausalt öeldes koolilastele igasugustele päris kindlasti enamustes etendustest juba ka olnud nii jõhvi kui ka Pärnu kontsertmajades, kuid nüüd tuleb tuleval nädalal, siis üheksandal märtsil Tallinnas Estonia kontserdisaalis kell kolm päeval. Suur aitäh. Põnevaid kontserte jagub algavasse tallasse rohkesti kasvõi homme Kadrioru lossis kui seal esineb Tallinna keelpillikvartett, Eesti Interpreetide Liidu kontserdisarjas akadeemiline kammermuusika. Nende kavas kõlab põnevas kõrvutuses tänavuse juubilari Mozarti ning tänapäeva panija, Taani heliloojate looming või naistepäeva, kontsert Vivaldi aastaaegadega, Tallinna Kammerorkestri, Neeme Bunderi torkse ning Üllar Saaremäe sõnalise osaga. Teisipäeval, seitsmendal märtsil kell 17 toimub aga Estonia talveaias rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu aastaaruande koosolek. 1000 esitab ühingu esimees Vardo Rumessen, majandusaruande tegevdirektor Toomas Velmet. Musitseerima kutsutud Pille Lill ja Marje Lohuaru. Kaja. Kas Torinos on muusika pärast taliolümpiat vaikinud? Loomulikult mitte. Torino on nüüd edasi valdi linn, sest Torino rahvusraamatukogus on kuni kolmanda juunini avatud unikaalne helilooja käsikirjade ja materjalide näitus Antonio Vivaldi ja tema aeg. Sellega kaasnenud jäävad kontserdid ja kogu ettevõtmise ühiselt organiseerinud Itaalia Antonio Vivaldi Instituut ja Torino septembri festival. Meenutagem, et väljapanek avati just üks päev enne Arvo Pärdi autorikontserti. Torino toomkirikus. Toimusid ühte kogu 20 kontserti Torino raadioorkestri kõrval, kellest juba rääkisime veel Gustav Mahleri Kammerorkester Daniel Harding juhatusel Torino konservatooriumis Vivaldi kolme kontserdi kõrval veel Mozarti sari Mozart, pianoforte orkestrit, tere kaheksa klaverikontserti koos Mantova kammerorkestriga solistiks ja dirigendiks Aleksander lonkuids. Tore oli, Torino raadioorkestrile oli kavades nagu Põhjamaades sportlaste tervituseks nähtaval kohal ka Sibeliuse tema sümfooniad number kolm ja seitse samas Beethoveni viies üheksas raadio orkester keerab mõne päeva pärast aga hoopis uue lehekülje. Algar nüüdismuusika sari, Rainud muusikakuu lõpuni seitse kontserti. Nii kõlab avaõhtul raadio sõjalisse auditoorium räi Peeter Rundeli dirigeerimisel kas ulatuslikku teost läinud aasta juubilari Helmut lahelmanni Ausclang uues versioonis klaverisolistiks Massimiliano Daneriini teine teos on aga 56. aastal sündinud Lucca Francis Skoonilt maailma esiettekandes tüümian teine sopranile elektroonikale ja suurele orkestrile Charles modelleeri tekstidel suursündmus. Aga just täna osaleb raadio orkester jaanuaris alanud nõndanimetatud muusa triennaali triennaali. Tere mousse'i lõpukontserdil ja see on kavas Salvat, Ors, Riinu muusikast, helilooja ka ise kohal ja kontserdieelses vestluses. Ja kaheksandal märtsil põlgab Torinos 10. Euroopa teatri preemia sessioon viieks päevaks, nagu seal öeldakse, et taliolümpia järelkajana toimudest teatri stiilis ei saa unustada ka teatriprojektid nomaani kuni 12. märtsini mille idee üks autoreid on ka muusikateatris lavastajana tuntud luuka, rong kooni. Aga Torino peamises ooperimajas teater, reisi Os on olümpiaaegsete Putšiini pohhini jaamana, olles skoo järel kohe lavale tulemas. Karmen. See on teatri koostöös San Francisco ooperiga lavastajaks lavakujundajaks ja kostüümikunstnikuks Jean-Pierre Bonnell. Nimiosas laulavad Juulia keeritseva ja Maryann McCormick. Kuu aega pärast Mozarti sünnipäeva käisin eelmisel laupäeval Viinis ka täna sinna kõigepealt torefactice Mozarti elust märtsikuu esimesel nädalal 1786. Moodsad töötas üleeile eile ja täna tiigaru pulmaparti tuli kallal. Moodsa diviini koduleht avaldab iga päev niisugustes sobiva sõnumi aegade tagant. Vini folkse ooperis laval homme-ülehomme detsembris esietendunud võluflööt naisdirigent isendit tyhi juhatamas Enngiaaterandervjueenis, mis sellest aastast üleni ooperimajas formeeritud on täna õhtul Mozarti noorpõlve ooper illutšiia silla taas esietendus. Maestro Nikolaus sarnonkuur juhatamas menukat õhtut Michaels saadiga nimiosas Claus kuuti lavastuses. Õhtu läheb siis Arnold kontsentus muusikus viiniga ning Arnold Schönbergi kooriga lihavõttefestivaliks osterglang, tule Pärnu kuur tagasi Viini Filharmoonikute Mozarti kolme viimast sümfooniat juhatama. Viinis infoonikud eile täna homme räänis Victoria mullava ja Lang Lang solistideks kõiki kontserte juhatav Fabio Luishi. 30. Viini kirikus kõlab Mozarti vaimulikke teoseid, homme hommikul näiteks Mariahhilfer Kirches missabreevis tuur Aga Salzburgis Landestijaterisseilemm, Mozartit, rammatšeukoza armastus, aednik Aivar Bolton. Samas. See on ju ühisprojekt Salzburgi suvise festivaliga igal õhtul lossikontserdid ning Mozarti õhtusöögikontsert, Sankt-Petteri katedraali keldrisaalis. Esinejad ajaloolistes kostüümides, vana ülikooli suures aulas, täna taas üks, 30.-st erikontserdis sarjas vestav Mozart kaamerate Salzburg terver pinnake juhatusel, samal ajal aga, et Viini kontserdimajas ja täna Salzburgi Mirabelli lossi marmorsaalis samuti erikontsert märtsikuul on siin niisuguseid kavasid kokku 16. Edasi Kanadasse Winnipegi uue muusikafestivalile, mille kunstiliseks juhiks oli viimast korda Winnipegi sümfooniaorkestri peadirigent Andrei Pareiko. Kõigepealt oli see suur kummardus Sophia Kubai tuulinale. Tema juubeliaasta alustuseks aga tervikuna erakordselt sisu. Kas laiahaardeline ja mitmekülgne festival nüüd juubelinumbriga 15. kokku seitsmeteistkümnel päeval? Kanada nüüdismuusikaelu on teadagi väga vilgas toetajaid leidub enam kui tosina, uute teoste autorite oli ka ise kohal. Argentiinast, Lõuna-Aafrika ja Hiinani võiks esile tuua veel Hiina helilooja Tšenniid, vähemasti tema uus teost, Hiina mõistujutud festival leppesse alles esmaspäeval. Aga avapäevadel juhatas Sandrey Pareiko seal ka Helena Tulve teost. Mu meelest väga tähtis festival on Elena Tulvele tänavu ees ka World Music festival Stuttgartis kus ta on taas kõrvuti maailma kuulsamatega. Ameerika mandrile sõidab homme jälle maestro Veljo Tormis. Tal on ees kahe nädala jooksul tööl portlandi, ülikooli kammerkooriga tehakse koosplaat, tikkust, Tormise laulud, inglise tõlkeis, samas töised kohtumised Oregoni Ülikooli kammerkooriga ju siinis Klekenes kolledži kammerkooriga ning meie Vigala valla värske aukodanik Tormis on kutsutud ka Ameerika koorijuhtide assotsiatsiooni kirderanniku kongressi aukülaliseks kus talle on eraldatud oma programm ning portlandi. Ülikooli kammerkoor. Priuusmerauni juhatuse esitab tema loomingust kava mis alles seal kokku lepitakse. Huvitav on, aga just homme algab ka Põhja-Texase ülikooli koori kontserdituur Houstoni piirkonnas kus pühapäeval ja esmaspäeval, teisipäeval kõlab põnevas kavas püha paganlik maestro Jerry McCoy käe alga Veljo Tormise isuri pos ning Ameerika koorijuhtide assotsiatsiooni ida piirkonna konverentsil New Yorgis oli tehtud suurepärane ettekanne Tormise teosest, laulja. Nii teatab Tormise uurija Nimide New Yorgist. Tornis kõlab Ameerikas juba uhkemalt, kui Euroop pas. Paavo Järvi taas tagasi Cincinnatis eile täna juhatab ta kava, kus Weberi avamängija variante lõpetamas Schumanni kolmas sümfoonia aga Brahmsi kaksikkontserdi solistideks kenasti vend ja õde Christian ja Tanja detslav. Päeval on selja tagakontserdid, tšello, orkestrid, Eppar Riiga, Pariisi moga tori Teatris üleni Ungari kavaga kooday orkestri kontsert väärtuki muusikale ja keelpillidele, Ninktsialestele ja paar tokki. Teine klaverikontsert koreale sekkun nagu paikiga solistina. Uuel nädalal juhatab päevasintsinatisega Mahleri teise maaniat ja solistide hulgas, kas soomlane lilli paasikivi. Erkki-Sven Tüüri muusikast on märtsis vähemalt neli, viis kaalukat ettekannet tulemas. Juba järgmisel reedel Olari Elts teosega Akva saar Oceani raadio orkestri ees. Paavo Järvi juhatab Cincinnatis insulade sertat ning Olari Elts eksoodusega kuu lõpul juba Belgias Antwerpeni orkestrid filharmoonia ees. Ja siis tuleb tüüri tšellokontserdiga Saksamaal järjekordset publiku. Selle innukas tutvustaja, sellist Taavit geeningas. Sülgaja tänasele helikaja leht tegid kaastööd Virve Normet, Leelo Kõlar, Karin kopra, Hedvig Lätt, Tiina kuningas, Merje Mändla ja Priit Kuusk. Operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast.