Kirjanduse. Me jätkame juttu hea kursusekaaslase sõbra Peeter Oleski ka kirjanduse tähestikust ja me lubasime eelmisel korral. Seekord võtame sellise tähe, mis on nagu pulga peal, seisab horisontaalis. Teine kriips ehk selline T täht, selline tugev, tugev teie täht. Miks just selline täht? Selle päästeti tähega algab Mats Traadi perekonnanimi traat on ka tugev nimi. Transport on veel tugevam, aga Mats traat on niisugune autor, keda on küllalt raske klassifitseerida. Aga kes kuulub kasseti põlvkonda, aga on jätkanud, hakkab pärast kasseti eeskätt eepikuna proosa Eesti romaanikirjanikuna. Aga kui me nüüd otsime temaga märksõna on see, mis peaks olema leksikonis või õpikus sees siis mats, traat on ka luules. Ajaloolane. Kõige tunnuslikum tõend selle kohta on tema Harala elulood. Mina otsiksin neile mingit erilist paralleeli spoon Riveri koolnutega vaid see on traadil küllalt jõukohane väga sellest efektne meetod kirjeldada eesti rahvast luulele omase lühidusega ning samas eeskätt läbi tema enda, sest vist küll kõik alala elulooosad on monoloogid. Igaüks räägib sellest, kes ta on ja mida ta on olnud. See, et need elulood on traagilised. See ei ole mitte nende elulugude aspekt vaid see tähendab seda, et aeg ka saatus võibki olla ülekohtune. Ta annab sulle ju lõppude lõpuks alati selle aja, mida sa ise ei muuda, isegi siis, kui sa teed endale oma käega lõpu peale. Kui tohib, ma veidikene võrdleksin nüüd traati meie eelmises saates käsitletud Jaan Krossiga mitte luuletajana, vaid Epikuna. Mulle tundub, et traat on tõesti prosaistina nagu poeetilisem kui Jaan Kross, Jaan Kross ja sihukene eetik. Ta loob suuri maalinguid üksikutest isikutest, aga aga traat, nagu üritab tungida sinna hinge sisemusse. Tema niisugune poeetilise kujundlik kuma lähenemise kaudu on, olen ma eksiteel. Mõnikord tahaks, jääme, me tahaksime, proosa oleks tõusuga. Ja järsu lõpuga. Mats traadile on iseloomulik see et aeg voolab justkui omasoodu ehk tempoga, mida inimene ei dikteeri. Jaan Krossi tegelased tahavad ajale väga dikteerida. Ei pruugi olla üldsegi mitte Timoteos von Bock. See võib olla ka Bernhard Schmidt, et need võivad olla ka Wikmani poisid. Aga, aga nad ei lepi kunagi sellega, et aeg on määravam. Piltlikult öeldes Jaan Kross kirjutab väikesi embrinuna. Jah, ma just tahtsingi seda ka rõhutada, et minu jaoks poeetilises selles, et ta nagu ei vali ajaloolist tegelast, kes nagu oleks juba eelnevalt paika pandud meie ajaloos, kellel oleks nagu pjedestaal olemas traadi kangelased on siiski jah, nii-öelda väiksed inimesed, kuigi täiesti konkreetses ajaloolises kontekstis ja me võiksime hakata otsima mingeid prototüüpe, kui me väga tahaksime. Aga muidugi noh, mitte niisuguse positivistlikuks mõttes See ei anna midagi, sest ka kross ei kirjuta kellegi elulukku maha. Ja teatavasti on olemas meil ka mõned niisugused teosed kus justkui oleks tegemist mahakirjutamisega, ehkki tegelikult on meie ees või käes fiktsioon, niisugune on näiteks kaalu kirme kirjutatud skulptor Jaan Koorti päevik, kus on äärmiselt usutav, ilmus hiljuti teises trükis oma soovitan kõigil kunstihuvilistel jaga kirjandustehnikahuvilistel seda lugeda. Meie ees on mees, kes muidu on kinni kes oli küllalt saladuslik, ta oli üsna raske iseloomuga. Aga ega siis Jaan Koorti kirjelda ennast vastikuna. Ta kirjeldab ennast huvitavana. Kolmandat moodi vahenditega ka Mats traat, Pommeri aed. Millest me konkreetselt räägime, on ligikaudu üks aasta ühe külakooli kooli meistri elust. Mats Traadi on olemas, luuletus haarava elulugudes algkoolijuhatajast hoopis teine bow emm Varik sirgus ilma algkooli juhataja. Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja selle päästa õpetasin lastele aastal 1915. Et saar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kummaline eluga pääsenud Klooga laagrist õpetasin lastele 1945 et fašism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain 75 aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud leivakoorest pasunat marseljeesi. Vabandage, kuid see on küll loba. Kas see on ühe õpetaja enesepilt, selle vahega, et siin on kõik. Pommeri aias on üks aasta enam-vähem sedasama vahemik. Oskar Lutsu kevades. Jah, siin on muide mingi paralleelis tõesti õpetaja Lauriga tuntav. Väga selge, sest Pommeri aed algab viiulimänguga. Ja romaani ei ole mitte Pommeri viiulist vaid Pommeri aiast kus talle teeb muret ehk et üks Suistleb ang kängunud. Romaan lõpeb sellega, et aed õitseb. Kevad. Kuigi pommide jaoks hoopis teistmoodi käivad, sest ta on omaenda koolis nüüd juba rentnikke ajutiselt lepingu peal pooleteramees piltlikult öeldes. Ja kassi Suislep õitseb. Kui ma sõitsin siia stuudiosse, siis Parila ja Raasiku raudteejaamade vahel on tee ääres Tartust tulles paremat kätt täiesti lagedal kohal, üks ilmselt metsistunud puu. Talu ei ole ümberringi kuskil näha võib-olla algusest peale metsik ta võib-olla mingist hävinud talust. Jääne aga ta on pööraselt õunu täis. See, mida pommer tahab, on et ka tema aia õunapuud oleksid viljakad seal õpetaja soov, aga mats, rõhuta seda kuskil. Tema pomme ei ole suur unistaja, vaid väga maapealne unistaja, kes peab kokku puutuma kõigega, mida ta joot sellega, et koolimaja põleb sellega, et vald on tema vastuses, ta laseb kõrtsid kinni panna, sest määratakse sinna keegi, keda vald, Itaalia vald teeb kogu Pommeri vastase kirjaringet, palun jätke meile pommer alles ja siis leitakse lahendus, eks ole, sel teel inspektoriga käib kohal, et et las pommelases jääb, aga mitte enam koolmeistrina vahed ühekordse lepinguga, kuni tuleb järgmine. Aga see, mis seob Chan aed, sellel võib olla paralleel nii piiblisse. Kuko vanade roomlaste juurde, kuja kõikjale mujale, sest aed on asi millest saab inimese jõud üldiselt üle käia. Nüüd uuesti üle lugedes Pommeri aeda, mis muide selles mõttes ka tähelepanu väärne Mats Traadi teosed on ilmunud kaks korda kordustrükina pärast esmatrükki 72. aastal ilmus esmatrükk siis on kolmandal aastal kordustrükid 85 ja nüüd veel 2008, järelikult midagi selles väga olulist on ka tänase lugeja jaoks, mis minu jaoks oli oluline, oli tegelikult seesama motiiv, millest sa praegu nagu ei rääkinud see vastuolu vallaga. Aga seda, kuidas eestlased omavahel venestamisajal nagu öeldakse, intervjuu keerisid, see, kuidas kraam meister, ehk siis vallavanem, kelle kirjaoskamatu, kirjaoskamatu joodik, eks ju. Kes oli väga vihane Jaan Pommeri peale, sellepärast et ta tahab kõrtsi kinni panna, eks ju, organiseeris valla volikogu kirja sellele inspektorile isegi Riiga, sellele mingisugusele kõrgemale haridusametnikule. Et näed, jaan, pomme ei oska korralikult riigikeelt, eks ju. Rääkimata sellest, et et ta ei ole tõsine kristlane ja nii edasi, et vot see motiiv mulle hakkas nagu mängima rohkem kui kunagi varem, eks ju. Tollal 73. aastal see ei olnud nagu kuidagi aktuaalne, aga nüüd tänasel päeval me näeme, kuidas meil, mis toimub kohalikes omavalitsustes ja kuidas eestlased intrigeerivad, noh, ütleme võõrvõimu suunas. See mõjus mulle kuidagi, noh, niisuguse uue nägemusena sellest rumalast Kas sa tahaksid, et need, kes praegu kandideerivad, töötavad kohalikes omavalitsuses oleksid Pommeri aia väga hoolega läbi lugenud? No võiksid, vähemasti selle pärast, nagu me nägime, seda tehtud viga ei ole võimalik alati parandada. See, miks ikkagi pommer rentnikuks muutus, oli need kaks esimest kirja, mitte see kolmas nii-öelda vabandav kiri, mille siis läks samade allkirja ja samade Harjeramile, nüüd see uus ajutine vallavanem, eks ju, saatis sinna ja see inspektori võõramaise ins võõrkeelse venekeelse inspektori kohalkäik ja, ja tema noh, ütleme ikkagi kena vastuvõtt, mille pommer korraldas, ei mõjutanud enam midagi. Ma näen selles nagu väga palju paralleele tänase päeva võimuvõitlusega. Võimuhälbed üldiselt on alati korduvad võim on krooniline haige või mitte, et Alex läbinisti ei ole võimalik elada õhtumaises maailmas ilma võimuta aga kroonikse see võim on. Ja ma rahvatarkus on sel puhul väga praktiline siis tuleb küsida niisuguste topeltallkirja tähendade käest, miks te seda teete? Uskuge lugupeetud kuulajad, et suur hulk inimesi vastab sel puhul rumalast peast. Sütedki lollisti peassist, palun, uks on seal koolimajas, tarkust, mitte lollust. Ütle mulle, kas Pommeri aed on traagiline? Traagiline on tegelikult suurel määral Mats traat üldse. Tal on ka korraks mitte kommunismiehitaja vaid kosmoseavastaja tunne. Ka tema all kassiopeedia vaimustuses konnaks. Esiteks juhtis sellele tähelepanu kriitika, et see on liiga irratsionaalne maailm võrreldes, et sellega, kuidas traat kui kandiline maamees alustas. Teiseks, et see ülikauge maailm on meiesuguste jaoks ikkagi suurel määral spekulatiivne. Aga on ka teine pool. Madstaat tulles Casio Piia juurest allapoole. Ei tohi unustada, et ta sai ka moskvahariduse otsapidi ja Moskva on suur linn. Ja ei maksa unustada, et ta sai just kinohariduse. Ta oleks võinud saada ka muu hariduse, aga ta nägi teisi mastaape. Mitte et Moskva rikub vaid Modoga kui metropol. Kolmas Rooma teatavast. Aga, aga see teine pool on, on see, et mats laat tuleb Lucadciopeedia juurest alla, samal ajal kui niinimetatud kuldsed kuuekümnendad on läbi. Me Me millegipärast stagnatsiooni mõiste Brežnevi rauga eaga. Preestriks tuli võimule 64 65 ja stagnatsioon algas siis ja selle esimene märk oli invasioon Tšehhoslovakkias. No meie tollal ülikoolis oldud, teab väga hästi, et see oli stagnatsiooniaeg. Jah, aga. Pane tähele, et seda hakati otsekohaga hellitama, mitte stagnatsioon või reaktsioon vaid stagna. Ja anda talle niukene pehmem kuju sellel sõnale, nii nagu majandussurutise asemel moeshow. Et ta on ka, aga ta ei ole nüüd väga tõsine. No me ei hakka seda lahti rääkima, aga, aga selles mõttes see on väga õige tähelepanek, et traatio tuli kirjandusse 70.-te noh, ütleme niisuguse kõige sellisemad pimedamal ajal, tähendab, oli lõppenud sula. Kõik need 68. aasta sündmused olid, olid juba juhtunud ka Euroopas oli tegemist ju reaktsiooniga, et tegelikult see, et ta valis nüüd selle, mina, ütleksin niisugune mõistuütlemise tee oma romaanides, sest tegelikult siin on palju sellist mõistu ütlemist ka seesama venestamisaega kajasta Pommeri aed ju sisaldab mingil määral ju sõnumit selle kohta. Eestlaste kui sa meenutad, mida pommer ütleb oma pojale Karlile kaasa seda Isamaa asja aja, eks ju, et see on ohtlik. Et siin me näeme mingit niisugust paralleeli selle 70.-te aastate algusega, et tegeleme nüüd kultuuriga tegelema ja niisuguse positiivsed asjad, aga ärme nüüd, jumala pärast nagu hakkasin väga seda Isamaa asja ajama. See on nooremale mehele mõeldud elutarkust tema selle noorema jaoks. Aga see ei ole Pommeri enda ideoloogia iitus. Ta ütles. Nii ei, no ma saingi aru, et ta ei öelnud valesti, aga nina oma hinge stan Isamaa oma hinges. Ta on noh, just nii nagu me eelmine kord rääkisime sedasama Rossiga seoses seda meeloshi väidenditena. Näitleme näitleme, aga kõik saavad aru, et me näitleme. Vaat samamoodi jääbki mulje Pommeri puhul, et ta tegelikult kutsub ka poega üles näitlema, et jumala pärast. Ühesõnaga sinuga ei juhtuks midagi halba. Kuigi halb on juba Joonia poel on. Diisikuses, aga kas see meenutas kangesti meie seitsmekümnendaid aastaid, et ka meie oleme just sama suhtumisega, et noh, me teadsime kõik hinges, mida me tahame, aga me kahju, näitlesime, tegeleb üsna palju, me püüdsime nagu kohanduda selle ajaga, ma ei taha öelda, et see mulle õudset traumat on tagantjärele tekitanud, aga ma ise mõeldes ega ma ei läinud auditooriumisse ja ei põrutanud laua peale ja öelnud, et miks me ei räägi pagulaskirjandusest. Et ilmus mees, kes loengu algul ütles väga vaikse häälega, siiski kuuldavalt. Nüüd ma hakkan teile lugema kirjandust, mida ma lugeda ei taha, oli professor Harald Peep. Kuigi Ta ei öelnud, et jätame selle vahele, lähme Werneris või, või kuskile mujale, tunneme elust nii palju, kui seda on või nii vähe, kui seda mõnu ta luges kõik. Aga sissejuhatus oli see, mitte täitsa vale kirjandus. Tuli väga uhkelt, Paul-Eerik on ka tema õpilane vaid et see on see, mille tingimused on ebamõistlikud patoloogiliselt väärat ja nähes ette, et see jätkub pomme, ütlebki oma pojale seda, mida sa tsiteerisid. Sea Pommeri tarkus ja selles mõttes on pommelise rahvuslane, kui me paneme kõrvuti terve rea teoseid kus on sees õpetaja kuju. Lutsust oli juba korraks juttu, aga õpetaja on ka olemas, eks ole. Särge avalguste aasta 1904 venestusaeg selle tõttu ka venestamise ideoloogia on olemas. Mats staat kirjeldab pommerit kui kõige ehtsamad õpetajat inimest, kes teistmoodi ei oska. Ja siin on suur erinevus tal Oskar Lutsuga. Oskar Lutsul on tegelikult hästi palju õpetajaid. Mõtle ise. Laur. Aga tegelikult õpeta läbi, mitme käite. Ta õpetab ka suvel. Ta ei ole siis enam sugugi mitte see, keda Toots narrib. Vastupidi, tootš kuulab väga tähele panema. Ja tema prototüüp ei olnud üldse niisugune, nagu on luts kujutanud, oli mingi isiklik vimm ikkagi Lutsul neljandale vastu. Võimalik, sest luts oli ka pisut kirikuvastane, aga paneme suure õpetaja lible. Suur õpetaja, isegi apteeker. Lõppude lõpuks on suure õpetajaga raja Teele ainukest nägisi õpetajal, Tootsis. Kõik on õpetaja funktsioonis. Niisamuti nagu Juhan Liivil punasoo mari, mats traadil Pommeri aias õpetab reaalselt ainult pommer. Kusjuures just seda piitsa ja prääniku tööd me tegelikult näeme väga vähe. Me näeme seda, kuidas kool meestel ei olegi mitte kogu aeg klassi päralt, vaid ta küla päralt. Tan tuleviku, äratan oma puude päralt. No olgem ausad, tema tütar Anna ju ka natuke õpetas, enne kui talle taas Peterburi minna. Seal. Episood, mis ei ole nii markantne kui näiteks Hiibli õpetused või või lutsu? Ega me ei tea, mida anna tegelikult super suure ei tea. Ja ega me ei teagi, mida pomme Meil on üsna vähe selliseid remark seal ainult vahel, kui tuleb inspektor ja siis me saame teada, mida ta laseb. Võtame Tammsaare tõe ja õiguse kõige suurem õpetaja on seal. Pearu. Tema õpetad vasakule ja paremale. Ainukene, kelle õpilane ta tahaks olla, Krõõt kõiki teisi paneb, tab heegel. No nüüd me sukeldume tundeelu sügavustesse krõõda ja Pearu suhted võiks sellest kirjutada muidugi doktoride. Aga seal all see, et aru kõigest hoolimata ei kujuta ette maailma, kus õpetaja funktsioon oleks puudu. Ent Mats Traadi puudub täiesti üks asi, mis Tammsaarel ja Lutsul tema suvesamm mats laadil puudub pahvatus, tema Pommeri ei ole midagi üle valla- või üle kihelkonna. Ta ei ole selles mõttes niisugune, keda kutsutakse. Nõukogude rajal. Presiidiumis antakse talle mingisugune teenelise õpetaja rinnamärk, tema teeb oma tööd, sest muuta ei oska. Ta õpetab lastele laulmist, aga õpetab ka seda, et putru kartuliputru ei raisata. Jah, aga pane tähele, kui ta läheb volikogu ette, siis tõepoolest on väga alandlik ja ja üksikasjalikult kirjeldab kõiki neid väljaminekuid, mis ta on teinud kooli heaks, et ta, et ta on tõesti väike inimene, nii nagu sa ütlesid, alguses ta muidugi peamiselt suur ekse, ta täidab seda oma õpetaja rolli maksimaalselt, mis võimalused talle antud, aga, aga samal ajal temast ei tehta mingisugust niisugust suurt üldistust. Eesti hariduse mingit heeroldit. Aeda ma tahaksin muide küsida nüüd hiljuti ilmunud ühe publikatsiooniga seoses pommer kui kirjanduslik kuju ja Treffner kui ka kirjandusliku ju nüüd Tammsaare loomingus kuidas teda on nüüd käsitletud viimasel ajal, kas sa näed siin ka nüüd nagu soovi, noh, ütleme sellise noh, kuidas nüüd öelda tõe rääkimise kaudu tegelikult maha kiskuda selliseid väärprohveteid? Treffner ei olnud tema kirjanduslik paralleel, Maurus ei olnud kellegi väärprohvet. Preester tegi poeglast peaaegu gümnaasiumi, millel puudus lõputunnistuse andmise õigus. Treffneri lõpetanu sooritasid oma küpsuseksameid hoopis mujal. Mina olen lugenud, mis kirjutatakse tema kohta, mis on nüüd välja toonud Kalev Keskküla Eesti Ekspressis, sellest, kuidas Treffner käis poisse piilumas mida annab see meile tänasel päeval, ütle mulle. Kreutzwald nimetas niisuguseid artikleid pühkimise paberiks Jah, aga nüüd tõesti, kui me meenutame pommerit, eks ju kirjanduslik kui ka pomme rooma oherdi augusti piilunud poissi plikasid piilus seda. Kas kord on siis klassiruumis kui tantsijal ära jah, aga miks mitte keegi ei või nüüd seda tõlgendada samamoodi kui me näeme Treffneri näit, et võib-olla oligi kergelt nisugune kalduvustega? Sellest on küllalt palju viiteid, aga siin on üks asi, millest nad kõik vaikivad, kes praegu on täie suuga asja kallal. Nad keegi ei kirjuta, kui paljud jäid Kreefnerile võlgu? Need on võlgnike jutud oma õpetajast selles suhtes pommer tunduvalt täpsem, metal loeb absoluutselt kõik, mis ta on teinud kulutuste haaval üles ja millega Walta lavastab. Vald ütleb, et tohid rentnikuna külvata oma rokist ainult kuus Wakama saad hakkama, on 0,37 hektarit, seal paar hektarit. See on ühe pere leib sisuliselt teiste sõnadega. Pommer pannakse romaani lõpul elama peost suhu. Aga ei vaeva teda, sest tema rõõmuallikas on see, et õunapuud õitsevad. Aga see, et, et klass peab olema ka kord, kui, kui sa ei ole seal ise. Pedagoogika ja igavene probleem ja eks ole ka liivi punasoo maril on niisugune mõttekäik ei ole jutumärkides lause, kuhu vaatad, sinna võmmu vaja. Nojah, võib-olla ma nüüd veidikene üle dramatiseerida selle piilumise motiivi, aga lihtsalt mul tekkis niisugune mõttekäik hiljutise selle publikatsiooni ajal. Ma tahaksin tänase saate lõpuks sult küsida, et millest on siiski tingitud see, et mats traat, kes on olnud väga viljakas nii roosas kui luules ei ole ju tegelikult pälvinud ühtegi Tuglase novelliauhindu, kindlasti, aga mitte ühtegi suurt auhinda ega ei ole temaga näiteks teenetemärgi kavaler nagu Jaan Kross siis oli eksju, riigivappi riigivappi esimene järk. Milles on see asi, miks, miks nii populaarne, nii armastatud, nii loetud kirjanik jääb mingil hetkel nende žüriid tähelepanu alt välja, milles on küsimus? Tuglase novelliauhind on ta saanud kolm korda. Ma jätame selle praegu välja. See oli, ma arvan, et Vaino Vahing või Evald Hermaküla või keegi teine, kes sellest seltskonnast panni pealkirjaks ühele lavatükile. Mees, kes ei mahu kivile ka Mats traat ei mahu kivile. Ta on nagu veidi ebasobiv meie situatsiooni, meie kirjandusprotsessi või. Ebasobivusel vaeta, mitte konjunktuuri. Ta ei ole autor aia viitiliseks lugemiseks. Ta ei ole monumentalist, kes valdab väga suuri pindu. Kui mõelda sellele, et tema väike inimene ei ole mitte nõukogude aegne väike inimene. Vahed on juured mullas, väike inimene, siis olla mingi moevärk, mats, traati olev, kirjutatud mitte ühtegi edulugu. Mitte ühtegi. Jaga Pommeri aja lõpp ei ole ju selline, mida ehk ootaks see publik, kes tahab saada kas väga traagilist selle, siis vanimaga õnnelikule. Mats Traadi pommeriaadi lõppes sellega, et kõik jõud läbi ta lõpeb sellega, et elu läheb edasi ja see ei saa kunagi olla traagiline noot. Ja me ei näe ega üheski kirjeldatud situatsioonis pommerit ahastuses või pöördumas jumala. Oli niisugune kaljult alla näiteks no nii nagu tõelises tragöödias peaks toimuma või linaleo rannikule, kus nad kaljud linaleo auku tähendab, mis ma tahan öelda sellega, et see lõpp on selline noh, nagu sihukene vaikselt hajub. Ja see vist ei ole see, mida žüriid ootavad. Niipea, kui saadki, võtab žürii jaoks oleks ta müüdud hing. Otsekohe, nii et ta on jäänud endale aus, on küll. No ma arvan, et sellel noodil me võimegi täna selle jutu lõpetada. Kordame nüüd ka seda küsimust, millele ootame vastust kuni 31. detsembrini ja see kõlab nii. Kes ja millal on kirjutanud luuletuse vilepuhuja, mõeldes Paul-Eerikule? Aga enne päris lõppu on vara siiski meie kuulajatele ära öelda kuhu me reisime 20.-lt. Tänaseks aga kõik soovime siis kolmandal advendil kõigile kena jõuluootust, aga me kohtume sel aastal veel ühe korra. Eetris olid Peeter Oleski, Mart Ummelas Kirjanduse.