Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 15.-st detsembrist minale Mall Mälberg. Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesannet täites Est koi üheksa kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas. Ta hukkus lõhkekeha plahvatuse tagajärjel. Taliban on oluliselt aktiviseerunud, käimas on tõsine miinis, mida miinisõda, mida toetatakse käsitulirelvadega, tõdes kaitseväe juhataja Ants Laaneots. Eesti majandus on raske aja põhjast üle saanud ja eurotsooniga liitumiseks vajalik vajalikud kriteeriumid täidetakse, kinnitas Eesti pank oma aastaülevaates. Keskpanga president Andres Lipstok ütles, et eeloleva aasta raske aasta siis aga võib oodata pööret paremusele. Euroopa Liidu poliitika arutamisel Riigikogus kinnitas peaminister Andrus Ansip, et Eesti peab tähtsustama kliimasõbralikku poliitikat ning et üleminekul eurole krooni kurss ei muutu. Teadmistepõhise Eesti arengustrateegia on praegusel kujul ebarealistlik, selgub riigikantselei uuringust. Uuringu koostajad soovitavad muuta matemaatika riigieksamiks ja pöörata tööstusharude arendamisel tähelepanu suure arenguvõimega keemiatööstusele. Kopenhaageni kliimakõnelustel hangete jõudmas otsustamata. Vanad Taani pealinna saabub järjest maailma riigijuhte. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles, et aeg poosetamiseks on läbi, nüüd tuleb teha otsuseid. Okeaania kääbusriik. Nauru tunnustas Gruusiast lahku löönud asja iseseisvust. Väidetavalt sai saareriik selle eest Venemaalt 50 miljonit dollarit abi. Ilmunud on esinduslik album, mis teeb ülevaate, oleks saanud kultuuriloolistest kaartidest. Raamatusse on koondatud 39 kaarti. Meil on pilves ilm, kohati võib kerget lund sadada, võib tuisata. Külma tuleb 13 kuni 18, mõnel pool 20 kraadi. Afganistanis sai täna hommikul surma nooremseersant Kristjan Jalakas, lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. 19 aastane Saaremaalt pärit nooremseersant Kristjan Jalak hakkas oli oma esimesel välismissioonil ajateenistusse, astus ta mullu pärast ajateenistust valis kutselise kaitseväelase tee. Möödunud kuul suundus ta Eesti jalaväekompanii Eskoi üheksa koosseisus Afganistani. Tänane ülesanne jäi talle viimaseks, tõdes kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Täna hommikul sai seal üksus, mille koosseisus oli nooremseersant Kristjan Jaak, kas üles anda väljuda patrullbaasist selleks, et paari kilomeetri kaugusel sellest hõivata üks hoonete kompleks panna päevaseks ajaks välja seal postNad viisid läbi luurel leidsid kaks omavalmistatud lõhkekeha, mis lõhati koha peal. Siis tuli signaal selle kohta indeksi rünnata. Nad võtsid sisse ringkaitset positsioone ja selle käigus nooremseersant Jalakas sattus avastamata lõhkekehale. Jõukus. Nii kaitseväe juhataja kui ka kaitseminister Jaak Aaviksoo avaldasid langenud sõduri lähedastele kaastunnet. Ükski teine Eesti kaitseväelane tänases rünnakus vigastada ei saanud. Laupäeval haavata saanud kaitseväelane on aga praeguseks Afganistanist ära toodud, kinnitas kindral Laaneots. Meie raskelt haavatu on Suurbritannias ja pean ütlema, et tema kõik kehaosad on alles. Kaheksa aasta jooksul on Afganistanis surma saanud üle 1500 rahvusvaheliste vägede võitleja. Tänavune aasta on olnud ohvriterohkeim. Taliban on aktiviseerunud. Eestile on see tähendanud nelja kaitseväelase hukkumist ja 23 haavata saamist. Oli väike paus peale esimest detsembrit peale seda, kui USA president teatas oma otsusest vägisi juurde tuua peale seda järsult aktiveerunud Talibani tegevuse, eriti Lõuna-Afganistanis. Nad on üle läinud ründetaktika, kus laialt kasutatakse, mis on siis seotud valitsustega käsitulirelvade ja isegi kuni miinipildujate kasutamiseni välja. Kahjuks seal on maastik ka meie vastu väga kitsad teed. Conkanalitega lõigatud seal manöövervõimalust ei ole ja basidega ei ole seal eriti midagi peale hakata. Sonkid on ikke manööver jõud lahtisel maastikul, mitte sellisel kinnisel maastikul, nagu seal on. Ja ütleme, ka inglaste otsust selle kohta mehhaniseeritud üksust kasutaks sellisel maastikul päris õigeks, kui otse öelda. Samas rõhutas kaitseväe juhataja, et ka britid on samasuguses olukorras ja mingil juhul ei ole õige öelda, et eesti sõdureid suuremasse ohtu oleks pandud. Luuresüsteem oleks vaja tõhustada ja sellega tegeletakse, ütles kindral. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul otsitakse aga üha aktiivsemalt ka poliitilist lahendust. Tõsi, võti afganistani konflikti lahendamisele, sõjalises dimensioonis on lõuna Helmandis Pakistani hõimualadel ja tõsi, ütleme, et piirkond, kus Aizafi või siis ka Afganistani julgeolekuväed on füüsiliselt olnud kohal mõni aeg tagasi, aga nad ei ole suutnud seda pidevalt kontrollida. On siis vahepealse aja jooksul mineeritud. Ja niisugune suutmatus kontrollida piisavas mahus on tegelikult nende riskide kõige suuremaid ja sellele ei ole teistsugust lahendust kui kasvatatud kohalolek kus selle tahte murdmise kaudu kavandatavad läbirääkimised, aga see on poliitiline teema ja mul on hea meel, et niisuguste poliitiliste lahenduste otsimisele on Afganistani uues strateegias pandud oluliselt suurem osa varasem. Lisame siia president Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna Kadriorus alla otsusele anda teenistusülesannete täitmisel hukkunud nooremseersant Kristjan jalakale mõõkadega kotkaristi kuldristi teenetemärk. Samuti tegi riigipeasissekande kaitseministeeriumis avatud Kristjani Jalaka kaastundeavalduste raamatusse. Ja vahetame nüüd teemat. Eesti pank tegi tavapärase kokkuvõtte lõppevast aastast. Tõnu Karjatse annab ülevaate. Keskpank tõdes, et Eesti majandus on üleilmsele majanduskriisile hästi vastu pidanud. Majanduslangus on pidurdunud ja pangad on hakanud taas laenama. Keskpank märgib, vaatas, et novembris täitis Eestiga eurole üleminemiseks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi ja kindel kurss. Euroga liitumisel on edaspidi riigi usaldusväärsuse tagatiseks. Maksulaekumised on olnud head ja riigieelarve puudujääk jääb alla kolme protsendi. Eesti Panga president Andres Lipstok. Nende sammude tulemine on, mida valitsus on rakendunud, tundub meile, et täidame 1009. aastal sele Maastrichti kriteeriumi kuskil 2,8 2,9 protsenti ja kahetuhande 10. aastal peaks Maastrichti kriteeriumi täitmine. Ma eelarve defitsiidi mõttes suhteliselt kindel, et see on 2,6 2,7 protsenti. 2011. aastal võiks eelarve hakata nagu tasakaaluvool uuesti liikuma ja 2012 võiksime rääkida eelarve ülejääk. Finantsriskid on vähenenud, nii näiteks jääb viivislaenude hulk allapoole kardetud keskpanga asepresident trenniga. Me eeldame, et praeguste andmete juures viimises olevate laenude hulk kasvab olemasolevalt kuuelt poolelt protsendilt 209 protsendi peale järgmise aasta esimeses pooles. Esimeses kvartalis võiks isegi öelda, aga me jääme kaugele sellest varust, kuhu nii pangad saaksid viivislaene katta, ilma kapitali juurde tooks ja see oleks 13 protsenti, nii et selles osas me peame riskiga mõõdukaks. Oodata on need pangad hakkavad senisest rohkem laenama. Kuna Rootsis olevatele emapankade läheb hästi, et aga eraisikud ja ettevõtted on endiselt investeeringutes väga ettevaatlikud, pole kiiret elavnemist laenuturul oodata. Mis on need olulised tegurid, millest lähitulevik meie majanduses sõltub? Keskpanga president Andres Lipstok. Majandust ennast saab vedada ikkagi see, et milline on meie ekspordivõime, kui atraktiivsemaks välisinvestoritele ja ekspordivõime, sõltub ikka hästi palju sellest, kuidas siin Soome, Rootsi aga Läti, Leedu Saksa teenuseid ja kaupu ostma hakkavad, sellised esimesed positiivsed märgid on täiesti olemas ja ta on väga väikesed ja Eesti on ka väikesele esimese positiivse märgi pealt vale järelduse teha, eks sellepärast Eesti on pisikene, see maht veel ei, ei ole võib-olla lõplikeks. Ja need ei ole mitte sellised ühekuised märgina positiivse märgiga hakkas ennast näitama juba septembrikuust alates. Nii et arvata võib, et järsku see kolm kuud ühes suunas ütleme mingisugust suundumust, millal majandus pöördub tõusule meie prognooside järgi ja on kindlasti 2010 niisugune stabiliseerimise aeg ja 2010 võiks siis noh, nagu selliseid näitajaid, mille põhjal saaks, ei oska öelda, 2011 võiks olla niisugune uuesti positiivse kasvavast, et järgmine aasta, kuidas ta järgmine aasta on hästi raske aasta ja, ja teine pool kindlasti. Riigikogus kuulati täna ülevaadet valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Uku toom jätkab sel teemal. Peaminister Andrus Ansipi ettekanne hõlmas nii Euroopa Liidu ühiskui, Eesti erihuve, Lissaboni lepet, majandusseisakut, energia koostööd, euro suunda, aga ka Eesti kandideerimist IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. Kas põgenes just praegu toimuva kliimakonverentsi teema aktuaalsuse tõttu oli päris palju juttu kliimamuutustest ja meie reageeringutest nendele. Olgu kliimamuutused, inimtekkelised või mitte, muutub ilm külmemaks või soojemaks. Selge on, et taastuvatele energiaallikatel põhinev energia tootmine ei ole jätkusuutlik. Peame otsima ja leidma alternatiive, mis võimaldaksid katta maailma järjest kasvavat energiavajadust. Kuigi lühidalt ajaliselt võib kliimapoliitika tähendada meile suuremaid kulusid, näeme, et keskendudes keskkonna sõbralikele, tehnoloogiatele ja arendades välja uusi võidame pikemas perspektiivis nii majanduslikult kui ka keskkonnapoliitiliselt. Euroopa Liidu komisjoni esimees Marko Mihkelson tähtsustas oma ettekandes Lissaboni leppe jõustumist ja Läänemere strateegia vastuvõtmist ning märkis ka, et Eesti on Euroopa liidu otsustamisprotsessi hästi sisse sulanud. Aga ka tema pidas oluliseks kliimaküsimusi. EFTA piirkonda, kus viimase 30 aasta jooksul toimunud temperatuuri tõus on maakera üks suuremaid küsimusi ja ei ole mitte enam ainult selles, kas me suudame kasvuhoonegaase vähendades kliimamuutus pidurdada vaid selles, kuidas ja kas me suudame nende muutunud tingimustega kahaneda. Tahaksin julgustada siinkohal ta mõtlema juba selle üle, mida kliimamuutus reaalselt tulevikus Eestile tähendab. Üheks huvitavaks näiteks on põllumajandusministeeriumi diskussiooni paber, kus muuhulgas viidatakse ka kliimamuutuste teoreetilisele positiivsele mõjule. Näiteks on selles mõttepaberis öeldud, et aasta keskmiste temperatuuride tõustes pikeneks Eestis valdavalt suhteliselt lühike vegetatsiooniperiood ja kui seda saadab endiselt soodne veerežiim, siis peaks tootmismahtude potentsiaalne suurenemine samalt pinnalt olema reaalne. Iseasi, kas see on ikka meie tegelik eesmärk. Aga lõpuks veel korraks euroteema juurde tagasi peaministrilt küsiti, kuidas üleminek toimub ja milline on Eesti krooni kurss ning kas see ka muutub. Kurss selgub kõige Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusministrite konsensusliku otsustamise järel juulikuus. Ja ma olen absoluutselt kindel selles, et meie tahte vastaselt keegi seda kurssi muutma ei hakka. Ei ole absoluutselt mitte mingit põhjust selle kursi muutmiseks, seega kõik need jutud on täiesti alusetud. Edasi välisuudiseid ja Indrek Kiisler alustab ka kliimast. Mitmete suurriikide juhid suunduvad Kopenhaagenisse, suurendades survet kliimamuutuste leppe üle kõnelusi pidavatel ametnikele. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon saabus juba Kopenhaagenisse ja suundus otse Bella keskusesse, kus kliimakõnelused toimuvad. Aeg hakkab otsa saama. Poosetamiseks ega süüdistamiseks aega enam ei ole, ütles panna ajakirjanikele. Tippkohtumist peetakse üheks tähtsamaks pärast teist maailmasõda. Selle eesmärk on leppida kokku süsihappegaasi emissiooni piiramises. Vahendid vaeste riikide abistamiseks kliimamuutustega võitlemisel. Riikide vahel on aga endiselt suured lahkarvamused. Arengumaad tahavad rikastelt riikidelt 2020.-ks aastaks emissiooniga reppimist 40 protsendi võrra 1990. aasta tasemega võrreldes. Saadikute väitel on kõnelusi varjutanud USA ja Hiina esindajate ägedad kõnelused ning Peking süüdistab Washingtoni väidetavalt petmises. Arengumaad on aga kurtnud, et nad on olulistelt kõnelustelt kõrvale jäetud. USA delegatsiooni juht Jonatan Pöffhing ütles, et säärased kõnelused ei saagi takistusteta sujuda. Poola jaoks on realistlik minna eurole üle 2015.-le aastal, teatas rahandusminister jad Secrozdovski. Donald Tuski valitsuse esindajad on viimastel kuudel rääkinud Poola kavatsusest ühineda eurotsooniga 2012. aastal ajal, mil Poola ja Ukraina võõrustavad üheskoos Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis. Anija kääbusriik Nauru sõlmis Gruusiast lahku löönud Abhaasia ka diplomaatilised suhted. Vastava leppe allkirjastasid ruumis välisministreidki Ern keeke ja Sergei shamba. Abhaasia sõltumatust on seni tunnustanud kolm riiki. Venemaa, Nicaragua ja Venezuela. Ajalehe kommersant allikate väitel palus Nauru Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise eest Moskvalt 50 miljonit dollarit. Riigikantselei esitles uuringut, milles vaadeldi lähemalt tööstusharusid ja hariduskeskkonda teadmistepõhise majanduse arengukava silmas pidades. Tõnu Karjatse käis esitlusel. Koos Tartu ülikooliga läbi viidud uuringust selgub, et teadmistepõhise Eesti arengustrateegia on praegusel kujul ebarealistlik. Uuring osutab sellele, et reaalteaduseid kõrgtasemel õppivaid noori on liiga vähe. Samas suudaksid kõrgkoolid vajalikku õpet tagada, räägib professor Raul Eamets Tartu ülikoolist. Põhjused on ka teada, peaaegu on õpitoetussüsteemi ei ole selles mõttes piisavad, et üle poolte tudengid töötavad, samas kui nad õpivad, õpingud jäävad katki. Nii et noh, ütleme ilma reaalteadlasteta, paraku selliste teadmistepõhist majandust on väga raske luua. Me jõudsime selliste konkreetsete poliitika soovitusteni. Üks, mis tuli välja, näeb majandusharude innovaatilisust vaadates, et keemiatööstus on meil täna natukene vaeslapse ossa jäänud. Et kui meil on mingid prioriteetsed majandusharud mida, mis arendab, siis keemiatööstus nende hulgas ei ole, samas arvestades keemiatööstuse potentsiaali, võiks ta nende eelisarenguharude seas olla. Samuti tegime siin päris konkreetseid ettepanekuid ka hariduspoliitika valdkonnas, kaasa arvatud näiteks matemaatika eksamikohtinguks riigieksamiks kuulutamise kohta. Haridus ja teadusministeeriumi nõunik Heli Aru märkis ette uuring tugineb kahe aasta tagustele andmetele ja mitmed meetmed olukorra muutmiseks on juba kasutusel. Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna eelistamist me päris kindlasti kavatseme, nagu jätkata selle uuringu väärtus. Uue informatsiooni mõttes on meie jaoks eelkõige see, et siin analüüsiti Eesti majandussektorit innovatsioonivõimekus ja tulid välja erinevad mustrid. On sektoreid, kus on panustatud rohkem uutesse tehnoloogiatesse toodetesse ka organisatsiooni innovatsiooni Jon sektorid, kus on seda tehtud oluliselt vähem. Ja selline tõsine küsimus tuleviku jaoks on see, et kas me oma meetmetes, kus me toetame ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd kas me seal peaksime seda informatsiooni nagu arvestama? Professor Eamets tõdes, et hariduses kiireid tulemusi pole, küll aga peaks tagama hariduse puutumatuse, poliitilistest vaidlustest. Ja me peame investeerima haridusse, sest siis me investeerime tulevikku ja noh, see tähendab, et see peab olema selgelt üks selliseid poliitilisi prioriteete, mida ei vaidlustata järjekordsete valimiste käigus, et see peaks nagu käima üle üle valimisperioodide, eks see ole ka üks põhjus võib olla, miks me teadmistepõhises Eestis seatud eesmärgid Kirjastused Ilo ja tea esitlesid täna albumit Olev Soans, kultuuriloolised kaardid koostaja Jaan Tammega rääkis Riina. Talu see kaunis ja väärikas raamat sobib lõpetama aastat raamatus on oleks saanud siis see pärand, millega ta meile enim meelde on jäänud. Tema kultuuriloolised kaardid. Valvamisse pole saanud kaugeltki kõik kaardid, sest tegelikult me ei teagi, kui palju neid kaarte kokku sai. Alates 1973.-st aastast kuni kunstniku surmani 95. aastal. Jaan Tamm. Minul õnnestus kokku puutuda üle 70 kaardiga, need olid siis erinevates variatsioonides erinevates kohtades ja tegelikult nagu selgus, et ei ole täie täiusliku kogu Soans kaartidest üheski institutsioonis Oleks saanud see kaardid on unikaalsed nähtused, uurimistöö ja kunstiteos üheskoos. Kus oli siis väga kontsentreeritult võetud kokku nii kultuurilugu, nii loodus, nii nii inimesed, ja lõpuks kui lõpuosas ka ju nende väikeste saarteni ta jõudis ja maakondlike kaartideni, siis siis ka omamoodi fantastilised nähtused, kus siis läbi aastasadade mingis maakonnas või mingil saarel tegutsenud inimesed ja mis inimpärandiga kaasnenud, need olid siis kõik kajastatud. Naistel ei sai see teoks meeskonnatööna kunstniku toetas Eesti tolle aja tippvaimupotentsiaal Villem raam, Juhan Maiste, Fretid amps välja ranniku ja nii iga valdkonna kohta. See oli ikkagi väga-väga pikk ajajärk, mis nõudis väga intensiivset tööd ja mõnda kaardi tehti viis-kuus aastat. Olev Soans oli põhiliselt koos oma abilistega, keda, keda on ju ka päris mitmeid, oli ikkagi see, kes lõpuks valas selle siis niukse kunstipärasesse vormigraafilisse vormi. Aga raamatusse on saanud valik, mille koostaja on jaganud kuude valdkonda. Ma valisin siiski need, mis, mis otseselt nagu puudutavat kas üle-eestilist või siis mõnda nihukest kultuurilooliselt laiemat kandepinda vajavat valdkonda ja jagasingi ta sisse selliselt, et arhitektuur, loodus, siis kultuurilugu, sealhulgas siis igavesed laulud teatritel niga kirjandus, regioonid valisin välja sealt mõned linnad, ta eelkõige siis vanimat linna Tallinna ja Tartu institutsioonides sai põhiliselt küll käsitletud ainult Tartu Ülikooli ja siis sündmused raamatus on tegelikult kujutatud 39 kaarti ja lahti kirjutatud on nendest siis 37, sellepärast et iga kaardi juurde on veel kaks lehekülge teksti ja pluss siis veel taga on olemas register, kus kõik need kaardid on jess Ilus kujutatud, mille juures on siis veel ka inglisekeelne selline laiendatud Annotatsioon selle kaardi juurde. Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja europarlamendi saadik vilja Savisaar paar teatasid, et on otsustanud oma abielu lahutada. Nad nimetavad abielu lõppemise põhjuseks avaliku ja poliitilise elu ühildamatust perekondliku argieluga. Mõlemad kinnitavad, et otsus abielu lahutada oli ühine, nende vahel puuduvad erimeelsused kooselu lõppemise põhjuste osas ning nende vahel ei ole muid vaidlusi. Savisaared teatasid ka, et jätkavad koostööd keskerakonnas. Piirivalve keelab alates homsest üleminekupiiriveekogudel Narva veehoidla, Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel. Piirivalve esindaja sõnul on külmaga tekkinud piiriveekogudele õhuke jääkiht, kuid sellele minek on eluohtlik. Keeld kehtib kuni jääolude paranemiseni. Nüüd on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Edela-Eestis sajab vähest lund, kohati võib veidi tuisata. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 12 meetrit sekundis ja külma on homme 13 kuni 18, kohati 20 kraadi. Teguside päevaga, mille järjekorranumber on 17761 toimetaja, oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.