Niguliste kroonlühtrid pandi särama ehitajaid ja restaureerijaid tulid tänama ja aukirja üle andma. Meeta Vannas, Indrek Toome, Albert noorecareikwell, Johannes Lott kuus Niguliste särav saal anda praegu oma inimeste pärast. Orel paisutab häält ja nüüd võime öelda, et Niguliste on valmis. Seda päeva on vist kauaoodatud, kus me saame öelda restaureerija Ale ehitajale, Kivirähu rai turile ja torni ehitajale suur-suur, aitäh. Et Niguliste on valmis saanud ehituskomitee esimehe esimene asetäitja, aga ühtlasi ka Niguliste restaureerimise taastamise staabiülem. Andres Saar. See on nii ruttu valmis saanud. See on väga paljude tublide töömeeste ja inseneride teene, kes kuuluvad väga paljudesse organisatsioonidesse ja väga mitmesuguse erialaga. Raskus on olnud siin vabariiklikul restaureerimise valitsusele, kelle tublid töömehed on siin peaaegu kaks aastat ennastsalgavalt töötanud. Aga nagu igal ehitusel, on ka Niguliste muuseum-kontsertsaal küllalt keeruline ehitus, kus peale restoran reerimis tööde on püstitatud tõsiseid konstruktsioone torniosas on väga keeruline, teised insenersüsteemid ja selle tõttu peatööettevõtjale lisanduvad terve rida ehitusorganisatsioone vabariigist ja väljastpoolt seda. Kiita tahaks Leningradi ehitusorganisatsioone projekteerijaid, kes meile kõige raskemal ajal appi tulid. Samuti vabariigis aitas palju meid edasi tugev abivabariigi ehitusministeeriumi organisatsiooni Teie poolt, eeskätt ehitustööde mehhaniseerimise trusti poolt. Siin osalesid mitmesugused projekteerimisorganisatsioonid. Kultuurime mälestiste projekteerimise instituut, kes oli peaprojekteerija, kasutas metallkonstruktsioonide projekteerimisel Leningradi projekt instituudi abi ja me oleme uute konstruktsioonidega rahul. Seda objekti on abistanud paljud tallinlased, laupäevadel ja pühapäevadel ja väga paljud organisatsioonid, mitmesuguste materjal tehnilise varustuste ja organisatsiooniliste probleemide lahendusel. See koguarv on väga suur. Ma arvan, et siit ehituselt on läbi käinud kolm-nelisada inimest, kes oma kätega siin ehitust on aidanud lõpetada. Teie Mai Lumiste kunstiteadlasena olete siin ju väga sagedane külaline olnud mitte külaline, vaid oma inimene. Täna midagi erilist. Täna on tõepoolest eriline päev, hea meel on sellest, et ükskord oleme jõudnud nii kaugele, et võime siin näha kunsti ja inimesi korraga seda kunsti nautimas ja et see kõik näeb enam-vähem korralik välja. Mina olen siin olnud 71.-st aastast peale, uurinud seda kirikut ja püüdnud selgitada, mis on püüdnud metoodikaid teha ja nii edasi ja nii edasi. Nii et, et muidugi see kauaoodatud päev toob rõõmu. Ja veel tahaksin ma seda siiski, et siin rohkem kunsti eksponeeritakse, mitte ainult seda, mis on Tallinna kunstimuuseumi fondides, vaid ka neid teoseid, mis on praegu üsna kehvas seisus kuskil Lääne-Eestis, saartel ja nii edasi. Aga mida meie üldsus ka nagu peaks ilmtingimata nägema, sest see on kõik üks rahva üldine vara, eks ole, nii olemas, ruum on olemas, see on üks ilusamaid hilisgooti ruum üldse Eestimaa keskaegses arhitektuuris, nii et see on ebatavaliselt valgusrikas rikas, avar, vaatamata raskepärastele diileritele ja need lühtrid toovad nii pidulikku sära siia kõhtu selleni, et mina leian, et see siiski õhtul on hea, siis ei paista viimistluse vead silma. Ja siia juurde veel muusik muusika ja kui orel oma registrid lahti lööd, siis võib külmavärin üle selja käia. Pidulik.