Tere taas kõigile filmihuvilistele. Suvi on erinevalt muudest aladest väga töökas ja toimekas filmi inimestele sellepärast et tavapärased lähevad võttesse filmigrupid, et juba teie meelt ja vaimu lõbustada sügistalvisel perioodil. Ja see aasta ei erine teistest aastatest. Tänavu suvel lähevad desse kolm uut Eesti mängufilmi. Üks nendest laste mängufilm, kas poiss peaks minema mõttesse augustikuus? Tänase saate külaliseks ongi filmilavastaja René Vilbre. Aga me teeme selles saates juttu ka veel ühest väga olulisest sündmusest. Eesti kinolinale nimelt on jõudnud meie ette Quentin Tarantino neljanda filmi kill Bill, teine osa. Ja tegemist on vaieldamatult väga huvitava linateosega. Nii, Renega on vana Tarantino fännid, arvamusavaldus tema poolt oleks kindlasti ka teile kõigile väga huvitav, aga alustame võib-olla uuest mängufilmist. Kas poisse? Ja, ja teadupärast tahaksin teile veel öelda ka seda, et kaks mängufilmi stiilipidu, mille lavastajaks on Peeter võib-olla ja ka kontsertreis, mille lavastajaks on Peeter Simm, saavad kindlasti kajastatud ka meie järgmises saates, sest ka need filmid on planeeritud võttesse minema nii augustis kui ka septembris. Aga alustame siis uue laste mängufilmiga. Tere tulemast, René. Tervist. See on esimene täispikk mängufilm sulle ja lastefilme just Eestis palju tehtud ei ole. Kui ma mingit statistikat üritasin kokku lugeda, siis tegelikult Talifilme hallidest aegadest peale. Lastefilme on üldse kokku kuskil üheksa koos noorfilmidega, nii et see on üks tänuväärne asi, mida sa teed. Ei seal pattu salata, eks ta on ka päris raske asi ette võtta ja ära teha. Et selles mõttes ma nüüd suure hooga valmistame ette, loodame tõesti augustis siis võttesse minna ja kui kõik hästi läheb, siis ehk märtsi koolivaheajaks on see film valmis ja, ja siis lasteta jõudmas. Kas tegemist on originaalstsenaariumi või on teil aluseks olnud ka mingi kirjandusteos? Ikka täiesti originaalstsenaarium Mihkel, Ulman poolt kirjutatud ja nüüd siis ma usun, et selle saarma vist juba 25. 26. variant sellest läbi erinevate variantide arendatud ja, ja nüüd on ta jõudnud siis sellisesse konditsiooni, et temaga võiks ju, mõtlesin minna või, või enamus filmi trupi rahule tutvunud ja ja on isegi ehk et meil kinnitatud. Millist lugu ise on kõige lugu? Ei tahaks ära muidugi seletada, aga lühidalt räägib see siis ühest poisist nimega Martin, uus poiss jõuab uude kooli kolju tema uude kohta elama ja nagu ikka tekivad siis ühel 10 aastasel poisil uues kohas tillukesed kohanemisraskused ja no läbi raskustada satub kummalisse seiklustesse ja, ja huvitavatesse olukordadesse. Üks selline nii-öelda maagiline element on juures, et tõenäoliselt ei ole vist last, kes seal viie kuni 10 aasta vanuse seal kujutanud ette omale mingisugust kaaslast, superkangelast, kes ta aitab teatud situatsioonides edasi mõelda ja kellele siis kidasaladusi, mida kellelgi teisel ei räägita. Ja ka meie otil on siis üks selline kummaline kass, kes ainult tema nähes võtab inimese kuju ja teda siis siin-seal ühest küljest lõbusalt aitab, teisest küljest ka päris sellistesse suurtesse seiklustesse viib. Ma arvan, see on selline huvitav lastefilm just tõenäoliselt vanuses seal kaheksa kuni 13 peaks olema meil see põhisihtgrupp tõenäoliselt, aga eks ta on huvitav tõenäoliselt vaadata kõigile hetkel me otsime praegu need lapsnäitlejaid tegevus toimub siis Eestimaa kindlasti tööosakond seal Eestimaal käesoleval ajal selles mõttes ta on suhteliselt kaasaegne film ja kõik situatsioonid on meil siin käe-jala juures näha ja filmime siin Põhja-Eestis ilusamates kohtadesse. Tegemist on, ütleme selliseid tüüpilise skandinaavia kirjandusklassikatraditsioonis tehtud filmiga või kipub ta minema Solywoodliku nüüd uuema laine divistikast ja, või noh, selles mõttes režissööri nägemus ütlema, missugune see pildiliselt peaks nagu vaatajate tulema. No eks ta peab ikka tulema, selline soe mõnus lastefilm, kusjuures muidugi me ei tohi ära unustada kaasaegse lapsega pildi kultuuritaju, kust või tema vaatamise kogemust nii tele kui ka kaasaegse filmikultuuri koha pealt. Aga teisest küljest jälle vastates küsimusele otseselt, kas tal on pigem nagu Hollywoodi pigem Skandinaavia, siis ma kindlasti ei saa öelda, et Anolivuses punkt üks ei ole selliste lastefilmid. Te olete isegi eestilisi ja sinnapoole hakata natukene kaldumagi, aga pigem on ta jah, selline skandinaavia mõõt Põhjamaade mõõtu lastefilm. Eks seal eespool kõnnivad ikka hulkur, Rasmused ja piksugude sellised sellised tüübid, et põhimõtteliselt ta kuskil skeem võib-olla natukene võib sarnaneda mingil määral, aga ütleme sisu poole pealt me vaatame rohkem, vähemalt katsun vaadata lasteaia rohkem hinge ja see iga on selline õrn iga, kus on ka esimesed armastused ja esimeses selliseid meeldima hakkamisel. Et katsume neidki natukene analüüsida enda filmis. No eks need sümpaatiad tekivad juba aastastel lastel või kui mitte varem juba. Aga see on vaieldamatult huvitav, sellepärast et kogu maailmas on tegelikult lastefilm väga selline tõusev trend, esiteks tehakse rohkem lastefilme ja tehakse väga erinevaid lastefilme, et lastefilme tegelikult võib suures plaanis jagada minu meelest kaheks, et ühed on lastefilmid, mis räägivad lastele arusaadavas keeles ja neile nagu väga kergelt samastumis võimalusi pakuvad. Ja teisest küljest on selliseid lastefilme, mis nagu täiskasvanu seisukohal tehtud edenangi, täiskasvanud inimesed teevad lastest filmi täiskasvanud vaata mida ka tihtipeale liigitatakse ekslikult siis lastefilmide hulka. Ja samas need nii-öelda otseses mõttes lastefilmide puhul on tegelikult märgata ka väga huvitavaid tendentse ka nii-öelda Skandinaaviamaades ja ka Hollandis, kus on päris tugevad just nimelt selle filmi žanri tegemise traditsioonid. Seal on ka näha väga tugevaid žanri segunemise, just nimelt lastefilmid ei ole päris noh, need, mida me võib-olla vaatame lehes kassettide pealt, Pikksukk meile näitab või hulkur Rasmus, mida sa enne mainisid, vaid siin on ka sisse põimitud igasuguseid action, filmi, stilistika ja samas niisugust dramaturgiliselt võib-olla keerulisemaid lahendusi. Nii et just nimelt teades seda, et lapsed vaatavad tänapäeval siiski niivõrd palju filmi ja see audiovisuaalkultuur on neid niivõrd palju mõjutanud, et ütleme, selliseid 70.-test 80.-test tulevaid filme, võib-olla need jäävadki lastele igavaks. Võib-olla pisut kaugeks mingile hetkele, et lihtsalt pildikultuur areneb edasi ja eks ka laste arusaamine elus tõenäoliselt muutub aasta-aastaseks, kuidas lapsed muutuvad nooremalt vanemaks, nad hakkavad asjadest palju varem aru saama ja neil tekib hoopis kummalisemaid probleeme, kui võib-olla meil omal ajal lasta nali. Jah, ja samas ütleme selliseid klassikalisi 70-st 80.-test pärinevaid filme tegelikult vaatavad just suurema sihtgrupi esindajad nii-öelda noh, kolme-nelja-viieaastased, lapsed on väga-väga suured tegelikult ütleme, Vibühiksuga ja muud seda tüüpi filmide fännid. Nii et usun, et Eestimaa lapsed on küll väga õnnelikud, kui lõpuks filminevad, millal see film valmis peaks saama, milles esilinastus on planeeritud. Praegu on ta planeeritud märg koolivaheaega ja noh, üks komangisi lõpu hetkel, kuna meil käivadki nii-öelda lasteotsimistel see saade jõuab siis eetris reede õhtul, siis homme laupäeva hommikul veel, kes nüüd kuuleb ja tahaks tulla Tallinna ümbert või kes jõuaks siis laupäeva hommikul me alates kella 10-st veel nii-öelda huvilisi lapsi vaatame üle, oleks hea, kui lapsed, kes tahaks tulla vanuses siis kaheksa kuni 11, ütleme üheksa kuni 11, pigem poisi tüdrukut, kellel lava kogemus juba olemas või ei ole, aga siiski oleks vaja luuletus pähe õppida ja aadressil Kunderi kaheksa, Tallinn, siis laupäeva hommikul kella 10-st alates elav järjekord Ühe lapsele lähedal, umbes 10 minutit. Ma arvan, et me vaatame nii-öelda lapsele näkku ja nad on lihtsa ülesande, vaatame, kas temast saaks. Kuna lapsi on meil seal kolm peategelast, pluss siis tõenäoliselt kolm kuni 50 sellist osalejad, et kindlasti me otsime erinevaid tüüpe. Nii et head lapsevanemad, vaadake ringi terava pilguga, et kas teie laps sooviks ja tahaks osaleda Filijootetes ja samas kui teade oma sugulaste või sõprade laste hulgas olevat sobivaid siis Kunderi kaheksa Tallinnas ja laupäeval kella 10-st alates. Aga läheme edasi Quentin Tarantino ka ja filmiga, kus lapselgi on päris märkimisväärne roll tegelikult selles filmis trantiina puhul on tegemist siis neljanda filmiga Tarantino, kes oli juba oma esimese filmiga reservuaar, tooks saavutanud sellise staatuse filmimaailmas, mida väga paljud lavastajad kindlasti haneks ehtari kultusrežissöör nii-öelda esimesest teosest alata, kes on suutnud oma lipu siiski kõrgel hoida, sest kõik järgnevad filmid on olnud ka alati väga tugeva ootusäreva pinge all, sellepärast et nii vaata et kui kriitika seavad kõrgeid latte. Kui sa eelmine film on pärjatud kõikvõimalikel niisiis festivali auhindadega kui ka vaatajanumbritega, siis trantii on küll selline mees, et ega ta suurt ei ole lasknud enesest pettuda. No mina väidan natukene vastupidi, et kui ma üldse Tarantino totaalselt pettunud sisulise kilbil lühega ma vaatasin selle filmi ära ja ma sain suhteliselt suure negatiivse kogemuse, ma arvan, et sellega nüüd Tarantino põhja ja sealt enam midagi ei tule ja kelle pilli kahte läksime vaatama samamoodi väga suure eelarvamusega, sest et tema eelmine nii-öelda selle filmi esimene osa või, või siis jupikene kilbil ühte ei veennud mind kuidagi, et ma tahaksin Tarantiinol veel ühe korra samas vormis üle vaadata. Nii, sest minu meelest oli see esimene osa oli. Ta oli venitatud, oli pikk, ta vaimukas, ainukene asi, mida seal kuulata võis, oli soundtrack minu jaoks, sest et need lõputud mõõgavõitlused, mida tehti järgi siis jaapani ja hiina nii-öelda kultusfilmidest, neid ma olen näinud palju paremal kujul juba PÖFFil ja aga ma varasematel nii-öelda filmivaatamisaegadel, et vaadates, kui nad jälle mõõga tõmbasid ja vehklema hakkasid, siis ma olin kinos suhteliselt väsinud, tüdinud ja ma tulin sealt väga pika mokaga kinost välja. Ei, ma võin sinuga nõustuda, sest vaieldamatult nii reservaat tooks kui, kui Palfiksin kui ka tšeki praan, olid kõik oma žanris vaieldamatult tippteosed ja ja nüüd on küsimus selles, et kui ta hakkas tegema oma neljandat filmi kill, Bill, mis niikuinii sai kogu aeg ka edasi lükatud ja tundus, et ajaliselt on see väga vaevarikas, sellepärast et Uma Thurman ootas last heisanud võtteid teha, siis ta sünnitas lisanud võtteid ja, ja kuna see roll nõudis väga suurt füüsilist ettevalmistust, siis lihtsalt ütleme, see ootusärevus oli filmi valmimisega juba läinud enam kui suureks lõbuks paisati ekraanile kilbil Volume üks siis oli ka nagu arusaamatu, et mis filmiga siis lõpuks on tegemist arusaadavam kättemaksukomöödia, aga, ja ta ei moodustanud kaugeltki ühtset tervikut ja nägemata siis teist osa just nagu kinost välja tulles, paar päeva tagasi mõtlesin ma selle peale, et miks küll on kadunud need ajad, kui kinos, kosmose vaadeta kaheseerialise filme, et kui oleks ikkagi ei suutnud selle kaks osa nagu kokku panna ja vahepeal oleks võimalik olnud minna ka endale Tartu limonaadi ostma nagu puhvetist et siis võib-olla oleks see mulje tunduvalt terviklikum olnud, sest esimene osa siiski nagu loksus paika, kui olid teise osa ära näinud sest lugu iseenesest ta on terviklik, esimene ja teine osa on omavahel mõtteliselt väga tihedalt seotud, kuigi neid võib vaadata ka, ütleme, eraldiseisvatena eraldiseisvatena muidugi esimene osa, ääretult märk. No siin ongi see, et tegelikult selles mõttes sama moodi, et, et minu meelest on õige otsus see, et see film lõigati kaheksanda natukese aja pärast uuesti, teine et oleksime vaadanud nüüd tõesti neli ja pool või umbes viis tundi filmi järjest kinos, siis tõenäoliselt ei oleks ma suutnud pärast kahte tundi esimest osa vaadata teise osa niivõrd heatahtlikult ja külma kõhuga ja tõenäoliselt oleksin selleks ajaks nii väsinud olnud sellest esimese osa materdamisest, et ma ei oleks jõudnud selle teise osa nii-öelda peenest ristikat ajuni, mis sealt teises osas tegelikult välja tuli, et teenus on jah, parem ja sinisaaga vist rääkida sellest, et, et see on nagu, et kill Bill kaks, et ta ei ole selles mõttes nagu tavaline järjefilm, et ikkagi tegemist on nii-öelda esimese teise osaga, kusjuures mõlemad on täiesti ühest küljest erinevad tükid teisest küljest sisuliselt või stilistiliselt seotud a'la nagu kui toome kõrval mingi näitaja, siis noh, Shrek üks ja kaks on kaks erinevat filmi, me saame öelda, kumb on parem, kumb halvem. Aga teisest küljest me ei saa nagu lord of printsi puhul öelda, et milline osa neist paremini järgnevad ja seotud filmid või noh, tegemist ühe tervikuga. Et siin puhul on tegemist ühe suure tõrvikuga, mille puhul esimene osa ei ole väga hästi õnnestunud, esimene pool siis nüüd dramaturgiliselt skeemist tegelikult ei tööta. Aga teine osa on jah, kui nagu teise juurde kohe lähme siis teine osa üllatab päris mitmes mõttes ja toob nii-öelda vana hea Tarantino tagasi. No selleks, et kuulaja saaks meiega kaasa mõelda, võib-olla räägiks mõne sõnaga filmist. Et filmis on peategelane, kelleks on siis plaanid, ehk siis Tarantiialikult alati nimetab oma tegelased nii-öelda kood nimetustega praed ehk pruut, ta kehastab Uma Thurman oma pulmapäeval saab kuuli pähe ja samuti tapetakse ära pulmaseltskond. Ja kogu see film ongi lugu sellest, kuidas ta maksab kätte nii iseenda siis surma kui ka siis nende teiste inimeste surma eest. Ja need, kes selle hirmsa kuriteo toime panid, olid tema endised sõbrad, kolleegid, elukaaslased, palgamõrtsukad, kes taas on nagu väga vaimukalt saanud Tarantiinol nimetuse Teed lib assination, Squad ja kõik need palgamõrtsukad, siis kandsid mõrtsuk madude nimesid. Nii et iseenesest on lugu väga lihtne, aga see, kuidas ta muidugi tehtud on, on, on kaugel sellest. Noh, räägime siis ainult nüüd teisest osast esimene osa nagu nähtud ja kinodes jooksnud teine osa jätkab siis nii-öelda poole pealt oma kättemaksutrippi kusjuures kõigile, kes nii-öelda esimese mõõtlemistesti Madistamist väsinud on, võib öelda teine osa, märksa rahulikum ja dialoogi rohkem. Ja siin ma just nimetasin, et kas Tarantino ise oligi aru saanud sellest dramaturgiliselt võitluse ülesehitusest, kui esimeses osas võideldi noh, alates 10-st minutist kuni 20 minutini siis teise osa võitlused lõpevad niimoodi rõõmsalt ära erinevate poentidega. Et võistlustel on väga vähe, tundub, et nüüd läheb lahti jälle 20 minutit vehklemist. Paga tehakse ja väga nutikaid liigutusi ja jõhkraid liigutusi, et need võitlused väga kähku läbi saaksid. Et see on selline Rõõmus poenteeritud Sis paroodia kõikidest võistlusfilmidest. Teine osa tegelikult kannab minu jaoks nagu palju rohkem igasuguseid erinevaid selliseid märgilisi tähendusi ja statistilisi ülevõtmisi ja teisiti ütlemisi. Kui ma ütlen praegu, et helbilga üks on pühkima ajavalt stiilselt tehtud, siis ta ongi selles mõttes nii, et tegelikult kilbil 200 või mitte ühtegi originaalset kaadrit, iga kaadrit sa oled kusagil juba näinud, kohanud ja mängitakse pidevalt sellise nagu Tarantino ise on selline videohull. A ja B-filmide, ütleme, erinevate kultusfilmide võtme kaadritel, erinevad osad filmist räägivad erinevas keeles ja erinevad kaadrid räägivad, et meile mingisugust teist juttu te olete seda vist kusagil näinud, mäletate, teate küll, aha mäletame seda koos tekitab vaatajas sellise rõõmsa tunde sellest, kes on siis mingi filmikultuuriga juba kokku kasvanud. Ja samas, kui sa seda ei tea, siis on see film sinu jaoks selline visuaalselt rõõmus, eklektiline ja hoogne pidu vaadata. Absoluutselt sellepärast, et, et minu meelest on, on till pill tegelikult selline Tarantiinol nagu fluidum, et siin on ta kõige selgemalt jälgitav ja nähtavalt, kes töötab metatekstidega ehk siis jus istudes kinos. Ma tajusin seda, et, et kui me räägime Euroopa filmikultuuris, kõik teavad misse, kui me räägime Ameerika filmikultuurist, siis nagu keegi ei tea, mis seal, et on olemas suured stuudiod, eks ole, kes toodavad selliseid kuubikuid kindlates žanrites kindlalt kokku lepitud reeglitega kilde, dramaturgia, aga neid telliskive, mis lükatakse meie vaatajate ette kinodes. Ja samas on üksikud iseseisvad tegijad, mis on nagu väga erinevate nägudega, et on mulje olemas ja võib-olla Robert hoolt, vanni ja veel mõningaid üksikuid selliseid BFMist välja kasvanud tegijaid. Ja ütleme selline uuem põlvkond ka, aga samas Tarantino on huvitav sellepärast et ta tõesti võtab kõik sellised Ameerika ikoon, filmid või ikoon tegijad kokku ja teeb sellest oma väge oma pildi. Porsche täiesti uuel tasemel. Äärmiselt huvitavalt, et just mõelda seda, et, et kuidas vaatavad, erinevad nagu inimesed seda filmi, kuidas, vaatavad Ameerikas või kuidas vaatavad nende Euroopas, Jaapanis, kus iganes selles mõttes nad vaatavad seda niimoodi, palju on näinud neid teisi filme teistest ütleme kas telest videost, mis iganes Tarantino, need filmid, mis Ameerikas kunagi üldse välja lastud, absoluutselt kõik algusest lõpuni peas, sest töötades tõesti videolaenutuses laenude lihtsalt rajal, need filmid ka 88 korda kõik läbi ketras ja ta ei varja seda, teeb täiesti teadlikult ja ta teeb seda tõelise mõnu ja naljaga ja samas, kui sa ei ole näinud ei seal seal hoonetega ega ei ole näinud ka, võib-olla klin, diislifilme ei ole näinud ütleme, 50.-te aastate Ameerika filmi aad, et kas siis on see kõik, Riina huvilmide jahtis seal, et kas sellel inimesel on väga huvitav seda filmi vaadata, sellepärast et see on minu meelest niivõrd paigas film kui üldse saab olla nii kompositsiooniliselt, dramaturgiliselt kui ka igas mõttes on ta väga huvitav ka kaadri üleseisust. Ta ei ole ühtlane, just nimelt selles mõttes, et kuidas ta täiesti teadlikult kasutab näiteks Sergei hoone spagetivesterni esteetikat kaameraga. Et kuidas nagu pinget kasvatatakse, kuidas suurte plaanidega nägu, saabas, nägu, saabas, siis surutakse kokku kaks kangelast ja samasse tunnen, et see iga samm, mida üks samas jällegi teeb teisele Andrus ministrile lähemale. Et see on nagu üks ühele nagu valjemaks kuskil mälusopis, seal see olemas, aga see ei häiri siin see pigem nagu tekitab sellise Siin ongi see, et minu meelest on napilt 100 aastat natuke rohkem vana ka ei ole väga palju originaalseid kaadreid ja ega ei saa väga palju teistmoodi filme, selliseid visuaalseid, eetilise uuendusi, viimase ütleme 10 aasta jooksul tehtud ainult paar tükki. Tegelikult sõlmi kunst, tsiteerin iseennast kogu aeg, aga tal on hea, teeb seda meelega näitlikult ja ta ei häbene seda, varastab kusagilt ning kaadrist, pigem rõhutab, et ta on selle võtnud sealt, et põhimõtteliselt on ikkagi, ma ei ütleks, et kellelgil kunstiliselt mingi lemmikfilm või et ma seal tohutu elamus oleksin saanud, aga vaatasin seda huviga, sellepärast ka mul on mingisugune nii-öelda visuaalne mälu tahapoole ja seal nagu ristsõna, et kus ma tunnen ära selle kaadri, mida ta järgi teinud, et see mõjus mulle selline nagu hästi tehtud kaver ohverdanud ära mingi 70 80. aasta põhisisikonna graafilised filmid ja teinud sellest kaveri kõik kokku miksinud sellise pika, miks kaveri teinud ja seda klaverit täitsa täitsa hea kuulata, et ta ei ole nagu ses mõttes halb. Muidugi ei ole seal minu meelest vähemalt ma ei leidnud esimese vaatamise pealt totaalselt karakterite, psühholoogilisi sügavusi, kõik on ikkagi sellised lineaarsed, nii-öelda komissi kangelased ja, ja ta ei häbene seda räägibki nägu ka lõpus lahti nii-öelda enda filosoofia läbi siis pilli nii-öelda koomiksikangelaste tegelastena tegevuste läbi ja, ja vaatame kas või siis nüüd selle Human sõrmani peategelast tal ei olegi mitte midagi muud mõttes kui kättemaks. Me saame lõpuks aru, et sa kätte maksma armastuse ja emaarmastuse nimel, aga põhimõtteliselt karakter kuhugi ei arene. Mõrvar kogu aeg. Tal on nagu kaks levelit, kas ta on ühest küljest emad, ühest küljest mõrvar, aga ega, ega tal ei ole mingit karakteri arengut, sammud ei ole ka sellele pildile ega ülejäänud karakteritel. Nad on sellised korralikud koomiksijoonised ja nendel on oma tee lõppu, et saaks kätte maksta. No nüüd ma sinuga küll need üldse nõus ei ole, sellepärast et seda võis jälgida küll esimeses osas, aga teises osas on karakter, hääl täiesti hoomatav, sellepärast bakteritele antakse taust ja see tausta najal see karakteri areng toimub selles mõttes, et ühest küljest juba filmi algus, kui Uma Thurman on kirikus ja siis me näeme nii-öelda üht inimest, et ta on nõus abielluma, see ta on palgamõrtsukas, olen seda me nagu põhimõtteliselt ei tea seda. Me teame esimesest osast saadik juba seal juba kui me ei ole seda näinud, eks ole, kui eeldus, eeldus ja, ja teine asi on see, et kuidas ta siis hakkab, nagu selles mõttes ta maksab ühest küljest kätte, aga see, mis toimub tema enda karakteriga, see, kuidas antakse Payne'i siis kuulsa Hiina kung fu meistri käte alla ta õpilaseks, et missugune toimub tema sisemine võitlus, kelleks ta siis tahab saada, sellepärast et ka dialoog tema vaimse õpetajaga pilliga, keda kehastab keratiin, et sealt loeb välja selle. Ta ei ole valmis tapja, et temas on olemas kõhklused, et millest need kõhklused on tingitud ja kelleks ta siis tahab saada, et need jooksevad läbi pidevalt nende omavahelistes dialoogides, nii kui nad lõkke ääres arutlevad sellest, et mis temast peaks saama, kui ka siis hiljem tema teise vaimse mentori siis kungfu meistri juures olles, et ka seal. Me tegelikult, kuidas ta muutub ja, ja lõpus ta on täpselt samasugune karakteri areng, et kui tema vaimne isa üritab tõestada, et ta tegelikult on tapja, jääbki selleks, siis tuli lõpuks. No nii, ajan teisele seisukohale ja sama, tegelikult areng toimub ka pilli puhul, sellepärast et ta teadlikult siiski lõpus annab alla. Mida ei tahaks praegusel hetkel rääkida, sest loodan, et väga paljudel kuulajatel on võimalus see film veel ära vaadata. Erinevalt esimesest osast on siiski siin näha karakteri areng. Nii-öelda karakteri arengut ikkagi vastavalt teatud Stampidele, põhimõtteliselt kui sa vaatad, siis sa ei mõtle, mida muud, et nii nagu filmipildiline esteetika vastab sampidele, mida sa juba ette oskad oodata, vastake selle karakteri areng Stampidele, sa mõtled temaga koos, mõtled sama asja, seal ei tule midagi ootamatut välja sinu jaoks ta ei käituda teistmoodi, kui sa tegelikult lõpuks arvasid, et selles mõttes käituvad lineaarselt, seebi ooperlikult, kõik need situatsioonid on tegelikult ikkagi suhteliselt lineaarsed, isegi operlikud. Kui sa hakkad mõtlema, kui ma loeksin seda filmi käsikirja paberi peal, siis ma tõenäoliselt võiksin sellest ka teha sellise Mehhiko seebiooper hästi kiiresti, et siin on nagu see annab juurde, on selline pildikultuuri ja erinevate selliste nüansside miksimine ja ka see karakter on. Ja ema, eks tal on nagu selline drastiline nii-öelda vahe sees ja eks ta natukene nii öelda pisarakiskumine võiks mõjuda mingisuguses kontekstis, sellest saaks ka teha väga geniaalse sellise melodraama. Ja aga see ei ole see, selles mõttes on minu meelest alamdialoog täiesti uue naiskangelase, ta ongi selles mõttes tapja mõrtsukas ja samas ta nagu ema, et seal see konflikt, mida. Miks see erakondlik on juurde tulnud iseenesest, aga kui me mõtleme tema eelnevaid karakteri nendest filmidest siin igal pool selline mõrtsukas olnud, kellel on ka teine plaan olemas. Ja, ja et noh, seda seal lihtsalt Tarantiinol ta õiguslik element. Ei, seda sa sellega ei ole nõus, aga lihtsalt tal ei ole iialgi olemas tegelikult ühe dimensionaalseid karaktereid selles mõttes, et ta väga tõsiselt inimlikkus, tarneid läbi oma dialoogi, mis on ainult talle ainuomane, kusjuures ta kasutab sellist dialoogi, mis nagu näiliselt on väga argipäevane dialoogi inimesed väga, lihtsalt nagu samastavad, et nad räägivad justkui samamoodi, aga tegelikult tema kangelased on kiiksuga ilmselge kiiksuga. Nad ei räägi nagu daames, vaid nad räägivad niimoodi, nagu meie tahaksime rääkida argipäeva tasandil, kasutades sellist kõnekeel ja see kõnekeel on väga vaimukas, me kõik tahaksime olla sama vaimukad nagu nemad, kasutades nagu popkultuuri, ütleme tsitaat teisi lugusid samamoodi nagu tegelikult pilduda just nimelt ja Tarantiinol, need pärlid panevad kõik oma kangelastele suhu ja seetõttu me ka väga vaimustunult kuulama, mida nad räägivad. Ja samas on nagu väga kerge just nimelt tänu sellele ka nendega samastuda nädal luust ja lihast ja väga realistlikud karakterit. Aga Ma peaksin tagasi ikkagi uma turmani kangelanna poole, kelle ta tegelikult on loonud koos trantiinoga, sest lõpu tiitrine ilmub kaks iitsiaali sinna u ja Quentin, mis tähendabki, et siis pruudi kuju ja kogu see filmiidee pärineb neilt mõlemalt koos. Ja see on selline päris uus ja huvitav figuur minu meelest filmikunstis sellepärast et minu küllaltki, ma ei tea, kas nüüd lühikene filmi mälu ei too ühtegi sellist, et see ei ole nagu tsiteeritud kangelane, see ole tsiteeritud lugu sellest kogum, konflikt ongi selle peale üles ehitanud, et ta saadetakse järjekordse ülesandega tappa üks teine naisterahvas kuskil idamaades. Ja samas, kui ta teeb rasedustesti, ta saab teada, et ootab last ja siis toimub. Dialoog kahe palgamõrvari vahel, see oli suhteliselt nagu originaalne nutikas seen seal, mis tundub olevat jah, nii-öelda ainukene originaalne episood selles filmis. Mis on, ütleme? Kui me tegelikult hakkame analüüsima teistpidi, siis selliseid jutuajamisi, kahemehest, palgamõrvar, vahel on nii Tarantino, filmid kui ka kõik muud filmid täis lihtsalt nüüd, et huvitavaks selle, et, et see argument, mis pärast kokkuleppele saadakse hoopis rasedustest, seda annab selle asjale sellise värskuse ja ootamatus elemendi kaks naist räägivad omavahel asjadest, millest nagu mehed tarvis, aktsia, see motiiv, mis praktiliselt maha lasta, on see nii-öelda siis rase olemine, mis tegelikult suhteliselt huvitav argument ja ta töötab jah. Mis on ka väga ootamatu lahendusele kogul sellesseinile, nii et peab ütlema, et selles suhtes on, on Tarantino suutnud oma loole, mida võib past issiks pidada, eks ole, mida võib pidada täiesti nagu ütleme selliseks erinevate subkultuuride supiks supid. Siis ta paneb sind ja sisse niivõrd kena dekoori või niivõrd tugeva vürtsi, et vaieldamatult au talle selle eest Jah, kõik need, kes on pettunud esimeses filmis 11 rahuga vaatama minna, seal on kõvasti parem. No näete siis, missuguseid tundeid kutsuvad esile meil siis Tarantino uuemad linateosed, eriti siis kill. Bill vol on kaks väga loodan, et leiate aega ja võimaluse seda filmi vaatama minna, sest kindlasti tekitab erinevaid emotsioone, kas siis positiivseid või negatiivseid, aga ükskõikseks see film kindlasti ei jäta, aga meie kohtume teiega juba ja kuu aja pärast, et rääkida uutest vanimatest Eesti mängufilmidest, tänan teid kuulama. Stuudios oli Riina sillas ja Renee Vilbre.