Tere hommikust ja heliga ja kuulaja. Me alustame neljanda juuni helikaja ja seda toimetab Mirje Mändla. Siinkohal tänase saate teemat ilmunud on õige mitu plaati Helena Tulve autoriplaat ning kaks plaati, millel kõlab Jüri gruusia restaureeritud muusik. Ka ühel kõlab miilitsakorjuse hääl ja teisel eesti noorte viiuldajat ansambli ajalugu. Sel nädalavahetusel esitavad otseselt Vox Clamantis Jaan tromboonikvartett Risto Joosti dirigeerimisel taas kord gregooriuse laule Brucklerimat ette eesmärgiga, et see kava on plaanis ka suvel salvestada. Võru muusikakooli Eesti akordioniliit korraldavad kolmandast juunist alates seitsmendaid üleriigilisi akordionimuusikapäevi. Kolmandast juunist algab ka Tallinnas Eesti esimene mudilaskooride festival jätkufestival Tubin ja tema aeg. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder valiti euroraadio muusikagrupi liikmeks ja järgmisel nädalal algab Rostrum Pärne salga suvi läbi kestev orelifestival head kuulamist. Möödunud nädalal viibis klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder Genfis euroraadio muusikaekspertide aastakoosolekul ja seal valiti tega uue muusikaprogrammi grupi liikmeks. See koosolek on vajalik selleks, et teha, kui valmis uue hooaja plaanid ja mitte ainult selleks hooajaks, mis tuleb sügisest peale vaid ka veel aastateks 2006 2007 ja nii edasi ja tegemist on tõelise töökoosoleku. Kas meie kuulajad kuulevad euroraadio signatuuri, ma arvan, iga päev vähemalt ühe korra ja üldiselt on teada, mis, mis see on. Muusikavahetus, süsteem ja euroraadio vahendusel liigub aastas umbes 2200 kontserti ja muud muusikaprojekti üle maailma laiali. Kõik saavad neid tellida, ühiselt pannakse need kokku. Ja nüüdse programmi grupp ekspertide Grupp tegelikult sele planeerimisega tegelebki. Peale selle euroraadio muusikagrupi eksperdid ka mõtlevad välja sellise üldise strateegia, millega euroraadio tegeleb lähematel aastatel ja võib-olla isegi kuskil 10 aasta jooksul. Nii et see on selline nagu maailmaraadiote muusikaelu juhtgrupp. Kuhu mind seekord valiti, see on väga suur au olla sina valitus, sest tegelikult on ju kõikide raadiote muusika peatoimetaja vot väga tähelepanu väärset eksperdid. Ja kindlasti kõik valmis selles töös osalema. Aga demokraatlikul maal seda gruppi valitakse, seda valitakse üle kahe aasta. Grupi volitused on kaks aastat, et selle hooaja jooksul toimuvatel sarjad, mida on Keskmised, trupi liikmed, koordineerinud pildid on teada, need on euroraadio, kontserdihooaeg, euroraadio, ooperihooaeg, konkursid, euroraadio, jõulumuusikapäev, eriprojektid, muusikalinnad, euroloodi koosolekul on tegelikult iga aasta teatud tundide arv ka nagu enese täiendamiseks mõeldud, et on ettekanded. Ja tänavu ei olnud ka mina ainuke ettekandja, vaid peale minu veel ameerika dirigent ja muusikapropagandist. Top kapiilov jagas oma kogemusi, kuidas publikut majutada ja Bente Erik Rasmussen Taanist rääkis sellest, kuidas saalid oleks täis ja saalide tühjeneks. Klassikaraadio 10 aastapäeval palus kreem Dixon mul jagada oma kogemusi teiste kolleegidega. Kuidas on see võimalik, et 10 aastat ühes väga väikeses Ida-Euroopa riigis on tehtud klassikalise muusika raadiot ja mul oli see tore võimalus tutvustada meie programmi, näidata, kuidas me töötame, kui vähe meil töötajaid ja kui suured on meie, tule mõnusad ja milline on meie programm, palju ja millist tüüpi muusikat seal on. Ja lõpetuseks näitasime ka meie videoklippe, mida ETV ekraanile võib-olla mõnikord näinud. Ja nendel oli ka hästi suur menu. Aga nüüd, järgmisel nädalal hakkab meil rahvusvaheline heliloojate Rostrum, mis on ka poolenisti EBU TÖÖ, kuna paljundab ja levitab Gazpromi salvestusi. Tegelikult Rostrumilt korraldab rahvusvaheline muusikanõukogu koostöös siis euroraadioga. Seekord toimub Rostrum Viinis Austria raadio taas väga suures stuudios, mis meenutab väga eesti raadio, raadioteatrit ja ka maja on ehitatud umbes samal ajal nagu Eesti Raadio vana maja. Ja meil on kaasas Rostromilgaks eesti helilooja teost. Kõigepealt Tõnis Kaumani Auske veelte Konstükke, mida esitab uus Tallinna Trio. Ja teine teos, on hiljuti esiette kanda saanud Christian kõrveri pilli ja kammerorkestri kontsert Ko, mida mängib Tallinna kammerorkester, dirigeerib Lauri silp ja soliste Vambola Krigul. Nii et meil on üks nii-öelda vana helilooja, teine nii-öelda noor helilooja, kuigi mõlemad on peaaegu et vanused. Tõnis Bauman natukene üle 30 ja Kristjan Kõrver natukene vähem kui 30. Kõneles klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Rahvusvahelise heliloojate Rostrumi tulemused selguvad järgmisel reedel, 10. juunil kell 14. Nii et neid tulemusi kuulata, siis järgmise nädala helikajas. Klassikaraadio on välja andnud Eesti helilooja Helena Tulve autoriplaadi. Nagu mäletame, siis tule võitis möödunud aastal orkestriteosega sula. Rahvusvahelise heliloojate Rostromi aga sellel plaadil kõlab valdavalt kammermuusikaplaadist, kõneleb nüüd lähemalt helilooja Helena Tulve. See oli selline Praatlikus, ma sain ise valida, mida sinna pannakse ja selles mõttes ma läksin natuke sellist oma rada, et just need vähem tuntud teosed neid kuidagi hästi lindistada ja nendest mingi tervik kokku panna oli minu jaoks nagu ahvatlevam sel hetkel kammermuusikakonstruktsioon võib-olla hapra orkestriteoses haprus, sageli liiga ohtlik pind, sellepärast et tegemist on nii paljude inimestega, kelle ühispingutusvõime, valmisolek ei pruugi alati vastata sellele hapruse seatud nõudlikkusele. Aga kammermuusika puhul, kui on tegemist väheste muusikutega, siis see haprus, kui ta nüüd sellele peab ka muusikud seda tunnetavad, siis see minu jaoks on väga selline oluline pluss et see on jama, vaheline koostöö on hoopis teisel tasandil ja selles mõttes on, on seal palju rohkem mänguruumi, eks meie olukord on selline, et kõik sellised nii-öelda tehtud asjad tavaliselt heidetakse kõrvale, et see on tehtud, see on meil õnnestunud, see nagu sahtlisse kuidagi suruda ja seega on, on kõik väga hästi. Meie tuba on korras. Aga tegelikult on ju päris tore näitust jälle lahti pakkida ja vaadata, mis seal tegelikult on. Kui sa oled ühe teosega tegelenud küllalt pikka aega ja siis jälle pausi pidanud, siis on päris huvitav see pilt, mis, mis siis nagu natukene eemaldades avaneb, et võib-olla võimenduvad mingid teised nüansid, nii et need lindistused noh, omamoodi võib-olla peegeldavad seda arengut ka interpretatsioonis sellist muudatust seal on päris mitmeid ühiseid interpreet läbi nende teoste on Harry Traksmann, kes mängib kolmes teoses, mis sai uuesti lindistatud ja Marit Gerretz-Traksmann, kes ka mängib kahes loos. Et nendel võis isegi tekkida laiem terviku tunne või noh, läbi läbi samade interpreetide. Mul on hea meel, et õnnestus nagu sellist mingisugustki ühtsust nagu selles mõttes ka hoida, ja Toomas Vavilov, kes siis esimeses loos mängib klarnetit ja siis viimases orkestriloos Anda dirigendi rollis, nii et see nii-öelda minu arengukaar ja siis seal on ühel teiseks tema selline selline arengukaared. Tema temast on vahepeal saanud dirigent. Lisaks tavapärastele instrumentidele kuulete sellel plaadil ka kahte vähem tuntud nagu Thatcheri tõu mis kõlab orkestriteosest sula ja kolm klaasitehases lumineopak. See lugu ise vajas seda enamasti ka sa oled ise ridu kasutamine on see, et tal on väga oluline roll ja ta on võimendatud. Teda on efektne vaadata, aga minu jaoks, kui ma seda kirjutasin, oli ta siiski selline rohkem integreeritud element selles orkestris. Samamoodi need Kraasid, ütleme minu jaoks klaasid nagu seasse testis teatud keelpilli Frosoleti värviga ja ja klaver sellist tämbrit ei saa tekitada, seetõttu mingil hetkel võimaldasin klaverimängijal ka sellist sellise tämbriga ühineda. Mängides seda klaasi lõpus, siis nad mängivad kõik kolmekesi trio lõppklaasi, heli minu jaoks seostus surmaga. Selles mõttes, et et see kõlab nii sirgelt ja ilma igasugusest sisemisel vibratsioonita, nagu nagu haiglates tuleb monitorist heli, kui kui süda enam ei tööta. See kleit on selline võib-olla mida ei pea kohe otsast otsani läbi lugema, vaid et ta on selline tasapisi avastamiseks, seal on nagu erinevaid elemente, valusin age Hirvel kirjutada väikese poeetilise kommentaari, mida ta tegi muinasjuttu vormis, siis on seal ka ära toodud minu endas vale kommentaarid igale teosele ja siis pidasime väikest sellist kirjavahetust küsimuste-vastuste vooru, Hasso Krulli ka rohkem, küll tema küsib ja mina vastan, aga on ka vastupidi, et selline kontsentraat on teil ka ära toodud, siis räägib võib-olla muusikast üldisemalt kuulamisest, vaatamisest, helist, biograafiliste selliste mehikeste tutvustuste Est vastutas Kristina Kõrver, nii et tema pani kõik sellise materjali kukkuma, nii et tegelikult on päris mitmeid inimesi sellega seotud. Oluline element selle buketi juures on ka Tarvo Hanno Varrese väikeste seeria. Ka see Publetik, nii-öelda enda olek on natukene sellise mängu moodi, ta on selline omamoodi volditav avatav selline mascale paber. Nii et seda saab avada siit ja sealt, et on tore, kui, kui mõni asi, mis alguses kahe silma vahele jääb, et ta hiljem midagi midagi võib lavastada, seal. Oma esimesest autoriplaadist kõneles helilooja Helena Tulve. Eelmisel nädalal esitleti kahte ajaloolise väärtusega CD komplekti, milles kohtunud kunstirõõm fanatismiga ning mis valminud tänu Jüri Kruusi restaureerimistööle. Neljale plaadile on koondatud 20. sajandi 30.-te 40.-te aastate ühe väljapaistvama batuur soprani Melizza korjuse laulukunst. Kummiku tutvustas lauljatari tütar Melissa Wells, endine Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis, kes ütles, et tema jaoks on see väga eriline võimalus aidata kaasa oma laulukunstimaailmaviimisele. Tänu Jüri Kruusi fantastiliselt tööle. Te kuulete neil plaatidel puhtust, selgust, läbipaistvust, vanade salvestiste kõla on lausa uskumatu. Näiteks laul minu filmis suur valss kõlab tänu Jürile palju paremini kui filmis. Plaadikomplekti teine eesmärk on asutada selle müügitulu põhjal miilitsaks orjuse nimeline fond Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde, mis toetaks stipendiumiga noorte eesti lauljate õpinguid. Lihtsa korjus oli hinnatud laulja Berliini riigiooperis liinist Stuttgardis Ameerika ühendriikides Jüri Kruus, millal te alustasite tööd miilitsakorjuse laulude restaureerimisega? Tegelikult see oli väga-väga ammu 80. aastate lõpul, kui firma meloodia otsustas välja anda miilitsa korjusest plaadi, aga nüüd, kui oli selge, et on vaja valmistada küllaltki uhke komplekt miilitsa korjuses just proua Melissa Wellsi nõusolekul, siis ma püüdsin rakendada kõik nii oma tänapäeva teadmised, oskused, kuulata lauljat, kuulata orkestrit, millele juhtida just restaureerimisel tähelepanu, mida pidada kõige olulisemaks ja ma võin öelda kahtlemata see on täielikult uus lehekülg minu töös kui ka võrreldes selle plaadiga, mis ma kunagi välja andsin, niit, latte. On selles komplektis neli 100-st miilitsakorjust. Kui lauljatar on teid võlunud. No tegelikult see hakkas peale kuskil niukestest aastatest, kus ma olin põlvpükstes ja minu ema oli ju pianist, oli tegelenud omal ajal küllaltki paljude lauljatega ja seetõttu ta valgustas mind väga just nimelt sellisest lauljast nagu miilitsa. Ja kui ma sain oma esimese heliplaadi, ma tundsin, et see laulja on minu laulja, ma polnud näinud ei suurt valtsi, aga esimest võttest peale. Ma kiindusin sellesse häälesse, sest see oli niivõrd võluv. Vaat sellest hetkest me hakkasime lihtsalt koguma. Ja kui ma ütlen, et neid mõtteid on ju pärit väga-väga ammusest ajast, nendes mõtetes võib öelda, oli korralik teid kuni väga-väga tehnilised nigelate võteteni ja kõik see tuli korda teha ja tuli katsuda kuidagi just nimelt hääl säilitaks oma kumeruse ja võib-olla on just need tehnilised niuksed häirivad hetked, vaat neid tuli kõrvaldada sealt. Ja see oli muidugi kolossaalne töö, sest et selle uue variandiga ma hakkasin peale viis aastat tagasi. Ja ma võin öelda, et, Et ma olen lõiganud kuskil ligi 6000 krõpsu nendest võtetest välja, tegelikult ma olen teinud valmis avaldamiseks kogu miilitsakorjuse poolt sisse lauldud repertuaari, see on kaheksa heliplaadil olevat lood. Millal need tulevad kõik välja, see oleneb juba proomilissauelsist. Aga muidugi, kui näiteks kõik need lood, mis nüüd ilmusid, on pärit põhiliselt just nimelt tema stuudiovõtetest siis ülejäänud neli plaati on erakordselt huvitavat, sest seal me kuuleme tema esinemist kontserditel kus korrigeerivad väga tuntud dirigendid. On tundavad just seda hõngu, mis kajastus ja mis tuli vastu pärast miilitsa esinemist. Jüri Kruus aga möödunud nädalal esitlesite veel üht laserplaati. See teine laserplaat on mul ka väga väga hingelähedane. Vabariigi noorte viiuliansambel. Ansambel, mis omas näiteks minu elus ja minu kujunemisel väga omaette koha. Tegelikult ma osalesin ju ligi 40 aastat selles kollektiivis algul kui kontrabassimängija pärast, siis kui ka administraator ja asja viiuldaja Sammel Erich Loidi juhatusel oli kahtlemata meie muusikaelus siiski väga omaette nähtus. Koondas nagu kokku ühtse loome pere, mida sidus tohutu armastus muusika vastu ja mille eest me oleme tohutult võlgu Eriks Loidile sest siiski panna lapsi harjutama lapsi sel perioodil, kus võib-olla viiul eriti hästi ei kõla. Kus on raske saavutada seda, mis on omane tõelise kunstnikuna. Et lapsed harjutasid päevas ligi viis-kuus tundi, see oli koos musitseerimise rõõm ja tänu just nimelt viiuldajad. Ansamblile on meie hulgas niivõrd palju toredaid muusikuid, keda seob just nimelt see vabariigi noorte viiuliansambel. Ma püüdsin sinna plaadi peale panna eelkõige just kogu seda repertuaari algusest peale, kus osalevad nii esimesed õpilased kui ka viimased, nii et igaüks, kes ostab selle plaadita, leiab seal midagi iseenda jaoks. Tegelikult kui hakata mõtlema, et selles kollektiivis osales ju ajapikku ligi 5000 inimest see on ikka väga-väga suur arv. Ja selle plaadi nimetus ongi vabariiklik noorteansambel dirigent Erich Loit. Selle plaadi peal on 24 lugu. Algab Jürme rukki räguga, mis oli ka minu üks lemmiklugudest. Muidugi lisaksin Ungari tants number viis, Glinka lõoke, saksa rahva viis meistrit, Meet, Rahmaninovi, Itaalia polka ja paljud-paljud-paljud teised. Ma kujutan ette, kui need inimesed, kes kunagi osalesid selles ansamblis, kuulavad seda plaati. Nad tunnevad siirast tänu Nende õpetajate eelkõige eris Loidi vastu, kes olid kogu aeg selle ansambli üheks toetusobjektiks. Aitasid lastel kujuneda selliseks, kes nad praegu on. Aitäh, Eri Klas. Telefonil on Võru muusikakooli direktor Silja Roose korraldate koostöös Eesti akordioniliiduga sel nädalalõpul Võrus ja maakonnas akordionimuusikapäevi. Ja loen, et need on juba seitsmendad. Mis on nende päevade idee? Nende päevade idee on just kutsuda üle Eesti kokku akordionimuusika õpilasi, õpetajaid ja hoida neid ühelt poolt kursis nagu tänapäeval akordionimuusikas toimuv, aga üldse ka rahvusvahelisel pinnal, sest et see aasta meil ongi kutsutud ka üks Rootsi väga tundunud õpetaja ja interpreet, ka Lars kolm. Ja teisest küljest lihtsalt hoida elav akordionimängutraditsioon, sest et minu arust vähemalt Võrumaal on küll nii, et iga sugulaste pidu saab akordionimuusikaga täidetud. Nii et akordionimuusika on praegu populaarne Tundub olevat vähemalt siinkandis ja no teine idee ongi just see, et põhimõtteliselt on siin ikkagi kõik need koolid, kus õpetatakse erinevatel tasemetel, siis need põhimuusikakoolid, siis keskeri muusikakoolid ja siis ka Muusikaakadeemia igal pool on siis akordioniõpetuse siis hoida nagu seda kontakti ja sidet. Ja muidugi see koosmusitseerimine hästi oluline. Milliseid erinevaid muusikavaldkondi akordionimuusika praegu Eestis hõlmab kas õpitakse rohkem kontsertrepertuaari või on rohkem selliseid pärimusmuusikuid, kes mitte emendi noodi järgi? Sartit ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, kuid ma arvan, et tasapisi hakkab tulema, kas pärimusmuusikasse kuulmise järgi õppimine, sest et need on valminud need pärimusmuusika õppekavad, kus on siis kui akordioni õppimise võimalus just pärimusmuusikastiilis sees olemas ja ma usun, et see hakkab ka levima, nii et selles mõttes sellel aastal ka üks õpituba joon juba pühendatud sellele, et õppida kuulmise järgi ja puudutada neid põhimõtteid, mis pärimusmuusikas on olulised positseerimisel. Loenet kavas on teil võistumängimine just laupäeval, mida see endast kujutab? No võistumängimine selline tan muusikakooliõpilastele mõeldud ja seal siis vastavad erinevas vanusegrupis süles õpilased oma oskustega. Nii artistlikud kui ka muusikalised oskused on siis nii-öelda luubi all ja just see on mõeldud just muusikakooli õpilastele, mitte keskeri ja, ja mitte muusikaakadeemia. Nii et see on nagu konkurss, aga võib-olla natukene sellises mahedamat vormis. Saan nagu konkursi mahedamas toonis küll ja tegelikult on see selline vahva nagu algus olnud päris paljudele juba juba tegijatele, akordionist, Gridele, ühesõnaga need, kes võistlev päevadel julgenud osaleda, nendest on ikka ikka ka juba tegijad saanud, ütleme üleriigilises mastaabis. Nii et selles mõttes ta nagu heaks hüppelauaks sellele julgusele, mida läheb vaja siis tulevikus. Milliseid õpitubasid pakuti akordionist idele? Sellel aastal, nagu ma juba mainisin, on Lars Holm Rootsist, kes teeb siis koos mängu õpituba ja erinevate ansamblitega teeb siis töötalon repertuaar kaasa võetud juba tähendab ka osaliselt ette saadetud siis kõik festivalil osalevad akordionistid moodustavad ühendorkestrit, juhatavad Heino Pehk ja ka juba repertuaari on ette valmistatud varasemalt, nii et siin lähvad keset kooprovid lahti ja siis teil seal õpituba üks akordionist Sirje Mõttus kes seal on õppinud Taanis ja töötab seal praegu ja siis on ka see pärimusmuusika õpituba, mida siis mina isiklikult püüan läbi viia. Ma olen küll kunagisi akordionit õppinud, nii et ma usun, et saan hakkama, aga et just see pärimusmuusika tutvustamine Kui nüüd keegi juhtub kuulma seda meie vestlust ja teab, et ta on just laupäeval pühapäeval Võru kandis ja võib-olla tahaks testi akordionimuusikat kuulata natukene kuhu ta siis võiks tulla või mida vaatama-kuulama sattuda? Laupäeval algab meie päev, siis kohe võistumängimisega kell 11, kes on huvitatud, ma usun, et tuleb väga põnev. Sellised traditsioonilised esinemispaigad on siis iga päev muuseumi õues, laupäeval siis kell kaks esinevad Nõmme muusikakooli Arukülamuusikaga õpilased ja õhtul kell kuus samas muuseumis sees on siis Muusikaakadeemia tudengite kontsert. Ja õhtu lõpeb meil hoopiski Sõmerpalu mõisa kell üheksa, kus siis astuvad üles Sirjematus ja Margus Laugesaar ja siis ma ise saan siis sellised traditsioonilised kontserdid nii-öelda supiga. Ja viiendal juunil ehk siis pühapäeval on taas muuseumi õues oodata, siis võib-olla mõnes mõttes selliseid üllatusi, et kui Lars Holm jõuab oma õpilastega nii kaugele, et saab ka kontserdil üles astuda, siis seal me seda ootame ja kell kolm ongi lõpetus, galakontsert, kuhu siis on oodatud kõik need osalejad esinema üle Eesti. Ja galakontsert on siis Võru muusikakool? Suur tänu teile roose ja jõudu jälle ürituse läbiviimiseks. Tulge kuulama. Kolmandast viienda juunini toimub Tallinnas esimene Eesti mudilaskooride festival muhve mudilaskoorid üle Eesti annavad kaks kontserti laupäeval kell 15 raekoja platsil ning pühapäeval kell 17 Estonia kontserdisaalis. Lisaks kahele kontserdile toimuvad õpitoad Rocca al Mare koolis, laupäeval nimega mõnus folgipäev ja pühapäeval suure kontserdipäev ning tegevust jätkub ka mujale näiteks Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse, kus leiavad aset toredad laulu-tantsu- ja mänguhuvid. Üritus tutvustab lähemalt korraldaja ja idee algataja Aarne Saluveer. Esimene üle-eestiline mudilaskooride festival muhve toimub kolmel päeval Tallinnas ja sisaldab väga erinevaid üritusi just esimese kuni neljanda klassi lauljatele ja kooridele. Kasutatud on suur hulk väikesi lapsi, lauljaid, kes vahele ei pääse alati just mitte esiareenile ja kellede hulgast tõenäoliselt on näiteks õid solistajaga või panna loomavitsad last kogu aeg ühe laulu kaupa. Küll nad saavad oma esinemiste hulgas silma paista. 15 koori üle Eesti 22 dirigenti, kaasatud on üle-eestiline noorte sümfooniaorkester, kaitseväe puhkpilliorkester, terve rida üritusi alates trepikontsertidest ja vabaõhuüritustest, rongkäik Toompealt, et vanalinna istutatakse puu Tallinna linnale sisse, kontsert raekoja platsis laupäeval kell kolm ja loomulikult suur kontsert ja suur kontsert toimub loomulikult Estonia kontsertsaalis pühapäeval kell viis ja seal on siis veel partneriteks meile nagu juba öeldud, üle-eestiline noortesse Estonia orkester ja ka kooridest, ütleme, ETV tütarlastekoor. Mõte iseenesest on ühe pikkade Jädade jätk, sest et juba 90.-te alguses me alustasime eesti koolikooride konkurssidega, aga nende toimumise tsükkel on neli aastat ja hulk koore, kes sinna ühel või teisel põhjusel kas ei julge tulla ei mahu mis iganes vajaksite tegelikult rõõmsat ja toredat, et laulmist, sest et kogu muusika ei pea ilmtingimata toimuma ainult selles vormis koor on parem kui teie kooria, kes tuli esimeseks teiseks, kolmandaks et muusika roll Helge kooslaulmiseks ja inimeste elu sisustamiseks on veel olulisem ja kellele siis veel kui mitte lastele, ehk siis nii kaua seda mõtet sai küpsetatud, kui, et, et meil on võimalus oma peas järjestada need esinejad mis tahes moel. Aga et me ei pane žüriid ja, ja meil on mõistlikus koguses selliseid Eestile ja eesti muusikale olulisi ühislaul alates kasvõi eespere ärkamisajast. Kuni selleni laulda kevadel, et elagu kõik armsamad aasad või lähme lapimaale ja tuleme tagasi ennelikematena. Ühesõnaga, vot sellist Trallimist ja suur kontsert lõpeb tegelikult küll ühe tormise lauluga, kus tunnen kodu, mis on siis hea kokku võtmaks 100 kolmepäevast laulu üritust. Minu soovitus on küll teile, kes te kõik naudite kevadet ja kohe varsti algavat suve, et, et see kulgeks lihtsalt vabas õhus liikumisena, et kui kell viis tulla pühapäeval näiteks Estonia kontsertsaalis läbi oma laste või lastelastega või kellega iganes, kes võiks olla selline aruka eestlase tulevane prototüüp, siis võtke nad kaasa, pange oma ilusat päeva see kontsert ka. Esimest Eesti mudilaskooride festivali muhve tutvustas korraldaja Aarne Saluveer. Viienda juuni festivali kontserdi salvestab ka klassikaraadio. Täna ja homme esinevad kammerkarbatšesmasikaales Gregoriaani ansambel Vox Clamantis ja tromboonikvartett Risto Joosti juhatusel ning nad esitavad gregooriuse laule ja Proclarimat ette. Kolm aastat tagasi esitatud kava kõlab taas, sest muusikutel on plaanis seda kavaga salvestada, kõneleb dirigent Risto Joost. Bruckneriga on huvitav lugu, sellepärast et oma erialatunnis professor Kuno arengu juhendamisel. Ma võitsin Puccini esimese moteti läbi, mille nimi oli Kristus faktusest ja, ja see on kahtlemata minu arvates üks kõige mõjuvamaid teoseid motettide hulgast Bruckneri loomingust siis loomulikult sealse hargnes edasi ja kuna seda teost just kristus, fakte, žesti ja neid teisi motet tõmblaadistatud juba päris mitmel korral, siis loomulikult Nad olid kõik ühel helikandjal saadaval, et sealt see mõte kergelt edasi arenes. Ja kuna ma olin juba selleks ajaks laulnud Vox Clamantis ja paar aastat, siis see idee ei tulnud kuigi keeruliselt, et need asjad olid vaja natuke lihtsalt omavahel kokku panna ja ja prognali puhul eriti, kuna tema taust on väga selgelt ja, ega hariduse poole pealt seotud liturgilise muusikaga siis katoliku kiriku traditsiooniga. Ja siis need olid omavahel tegelikult üllatavalt sobiv kooslus ja nüüd me oleme jõudnud sellisesse järku, kus prantsuse firma Harjoon, mis on salvestanud Vox Clamantisega plaate, oli huvitatud tegema ka sellest kavast CD-plaat. Ja kuna mäe Pole nüüd on jäänud juba kolm aastat vahele, siis nende kontsertidega, mis nüüd plaanis, katsume valmistada ette see plaadistus, mis peaks tulema suve teisel poolel Viinis ja aastane periood, mis ma seal veetsin, oli väga kasulik nii mitmeski mõttes, kuna sealne professor Erwin Ortner, kes oli siis kooridirigeerimise professor, Leopold haager, kelle juures ma õppisin orkestridirigeerimist, nemad olid siuksed väga süvit ja väga hindasid oma maa muusikat ja nad tegid seda väga hästi, pidades silmas just kivini koolkonna ja Viinist pärit heliloojaid nende teoseid, siis sama professoriga ERMi Nortneriga mäega mitmel korral vestlesime Bruckleri teemal ja kogu selle energia, mis kogusin ja aasta jooksul laulsin Kondžentus muusikus liiniga Arno kuuri dirigeerimisel, Salmon rätliga Berliini Filharmoonikute dirigeerisid need kogemused kõik kokku sellise mõnusa tagasi, et siis siin proovida teostuda neid ideid ja siis ma tulin sealt tagasi ja siis mul oli soov, ei tee hakata Woodžesega tegema veidikene intensiivsemat tööd ja pühenduda just enda harimisele, püüda anda inimestele impulsse ja avastada neid tehnilisi aspekte ja läbitehnika, avastada neid võimalusi, mida inim hääl pakub. Nüüd võib öelda, et see on nagu uus Woodžese koosseis. Mäng on nüüd olnud palju konstantsem ja tihedam ja just kookaalses sellesse ja ka muusikalises mõttes ma olen püüdnud võtta hästi laia repertuaari, et igas stiilis kohaneda ja, ja meil on olnud võimalus esineda päris mitmes kohas ja siis toimus ka meie esimene välisreis Prantsusmaale eelmisel suvel. Ja ma arvan, et tulemus, kus me praegu oleme jõudnud, on minu jaoks ülimalt positiivne just positiivne selles mõttes, et ma näen iga päev, et see läheb edasi ja need konkursid, kus me oleme käinud, need on andnud inimestele uusi impulsse ja tagasisidet kahtlemata ka, et sa võid üksi üritada ja teha, mõelda teooriaid välja ja kuidas kõik võib toimida, aga kui reaalsuses kuidagi ei leia vastukaja, siis on inimestele raske sisendada eneseusku. Ja tõesti, et nüüd need veedetud tunnid on ka midagi väärt. Et see ei ole lihtsalt selline sekti koosviibimine ja mida sa võib-olla nendest lucknermad twitteris teisiti teed. Kuna ma ise tegelen aktiivselt, et laulmisega, siis Isdvokaalse läbiviimise koha pealt on kindlasti uusi ideid ja kindlasti just lähtudes tekstist on püüdnud rohkem süveneda kogu sellesse, kes praegu tuleb lihtsalt väga hästi meelde, eelmisel aastal kindlasti üks kõige eredamaid kogemusi minu elus, kui me käisime filharmoonia kammerkooriga laulmas Hendile Messijast. See oli siis Larssurlik Mortenseniga ja kontserte Kopenhaageni ka, see oli siis alles juunikuus endale festivalil ja see kogemus, mis ma sealt sain, see on kindlasti andnud oma oma mõju kaasa Bructari kavale, kuna loomulikult motetid ju kõnelevad ühest teemast, nad käivad erinevate mõtete läbi ikkagi selle Kristuse kannatusloo või tema tegude rajal, nii et see oli üks väga oluline kogemusest loomulikult enne elukogemust ja kes see on kõige tähtsam, et ma võin lugeda raamatuid, käia kontserditel, aga nii kuidas ise elad ja omaenda hingeeluga läheb väga palju paika antud hetkel, nii et see on sõna otseses mõttes väga huvitav. Kuidas harjunud nüüd välja valis selle projekti, et kas nüüd selle kaudu tulnud, et Vox Clamantis juba onu plaadi Just kuna Jaaneegil on mitmed sidemed ju pikaajalised sidemed rajoonifirmaga siia hea koostöö eelnevate plaatidega on nüüd andnud põhjust järgnevateks uuteks projektideks ja, ja see on siis osa nendest projektidest. Kõneles dirigent Risto Joost, gregooriuse laulja Brucknerimatetid kõlavad täna õhtul kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus ja homme pühapäeval kell 18 Tallinna Toomkirikus. Kas helgaja? Pärnus algas eile kolmas rahvusvaheline orelimuusikafestival. Pärnu Eliisabeti kiriku võlvid kajasid eile õhtul rahvusvahelise orelifestivali ava kordidest. Eliisabeti kiriku peaorganist ja festivali kunstiline juht Jaanus tarnime orelil ning rahvusmeeskoor ja sopran Pille Lill kandsid ette tormimissa prode funktise orelifestival jääb kestma läbi suve ning toob suvepealinna üsna eriilmelisi. Orelikontserte festivali kunstiline juht Jaanus Darrin peatus mõnel neist. Seal on meil eriti niisugune põnev kava just ka seetõttu, et me teeme koostööd nii Tallinna orelifestivali kui kui ka Taavi Toys Draghi festivali, järgmisel reedel saab kuulata Tallinna toomorganisti Kadri ploompuud, kes minu arvates on väga niisugune taktitundeline, võiks öelda orelimängija väga hea tehnika ja temaga kaasa, siis teevad sellel kontserdil Maire Martinson ja Meelis Vahar, edasi on üks minu enda kontsert, kus siis meie kohalik Pärnu bariton Toomas Cutter laulab kaasa sellel kontserdil ja sellel aastal on eriline asi veel, et Pärnu orelifestival läheb ka üheks kontserdiks Pärnust välja, 24. juuni kontsert toimub hoopiski siis Saarde kirikus Kilingi-Nõmmel, kus on ka mingisugused kultuuripäevad ja, ja selle raames, sest noh, 24. on natukene riskantne Pärnus kontserte korraldada, kuna me teame, kõik, mis sellele eelneb, võiks sellele järgne. Et, et pigem kuskile väljaspoole viia see kontsert ja esimesel juulil hakkabki koostus Taavi Toys trahvifestivaliga pihta, järgmine niisugune kontserdite plokk, kui on oodata siia jällegi Moskva patriarhaadi koori, väga huvitav kontsert minu arust toimub kolmandal juulil, kus ma olen ise seda kontserdi näinud ja kuulnud, kus siis astuvad üles Ines Maidre mängib orelit ja priimabaleriin, Kaie Kõrb. Siis tantsib, orelimuusika saab, inimesed on, võib-olla küsivad, et kuidas küll kirikusse sobib, et no mida, mida ta seal tantsib, et me oleme kõik näinud yldiselt laval balleti ja mida iganes, aga ei maksaks nagu ära unustada seda, et ka tegelikult juba keskajal eksisteeris niisugune mõiste nagu liturgiline tants ja jumalateenistuse sees liigutati siis jutumärkides keha vastavalt tol ajal niisugustele printsiipidele ja siin ongi aluseks võetud just vanad keskaegsed tantsuvormid, mida siis sel ajal võidi tantsida, noh, kas ta nüüd nii väga autentne on, see on iseküsimus, aga igal juhul on seda kena vaadata ja kena kuulata. Kaheksandal juulil astub ülesse norra organist Josten Arvik ja siis kavas on tal ka norra muusika. Norra muusika on üldse väga põnev muusika ja edasi 15 juuli tuleb siis külla saksofonikvartett. Ja selle raames siis ka esineb Ulla Krigul orelil ja nende koostöö, siin on siis mitmed autorid kavas ja minu arust jällegi väga põnev kontsert tuleb 22. juulil, kus siis astub üles orkester Saksamaalt, solistiks on Ines Maidre ja ettekandele tuleb jälle üle pika aja. Viimati esitati aastal 2000 esitatakse siis Polange orelikontsert, mis on maailmakuulus ja tol ajal viis aastat tagasi esitati seda Pärnu oreli nii-öelda toetuskontserdil ja see oli väga-väga kena augusti või õigemini juuli lõpu viimane reede algab siis 19. rahvusvaheline tall orelifestival siis siin on külalised Šveitsist ja Prantsusmaalt ja mängib ka Tallinna orelifestivali kunstiline juht Andres Uibo ja see orelifestival Pärnu orelifestival lõpeb siis meie Eesti Tänud Almen oreli Grand Aldmäeniga, Rolf Uusväljaga. Kuigi mul on väikene kahtlus selle kontserdi suhtes selles mõttes, et vähemalt paar päeva tagasi oli, oli väga halvas olukorras, selles mõttes tervis oli tal väga kehv. Ta isegi ütles, et ta saab ehk selleks ajaks talveks. Rolf Uusvälja all on sellel aastal suur juubel, Rolf Uusväli saab siis 15. septembril 75 aastaseks ja me siis püüame ka seda väärikalt edaspidi tähistada. Loodame, et Rolf Uusväli saab terveks ja, ja lõppkontsert saab ka toimuma. Orelifestivali kontserdid toimuvad Pärnu Eliisabeti kirikus kuni 26. augustini igal reedel ning algavad kell kaheksa õhtul. Kuubalt kestab sümfoonilise muusika festival Eduard Tubin ja tema aeg Eestisse on saabumas järjekordne maailmakuulus soomlasest dirigent Jukka-Pekka Saraste koos samasse klassi kuuluva Stockholmi kuningliku filharmoonia sümfooniaorkestriga. Dirigenti ja orkestrit tutvustab Toomas Velmet. Stockholmi Kuningliku filharmoonia orkester on Põhjamaade üks vanemaid, 1902 kasutatud ja hästi kuulsate dirigentide käe all olnud. Piisab sellest, kui alustada niukestest nimedest nagu Artur, Toscanini, Villem force, insener, kes kõik sealt on läbi käinud. Aga tema, ütleme niimoodi. Lähiajalugu. Algab kuulsa orkestri treid. Elatist siis peadirigendi kohal olnud meile hästi tuttavaid inimesi, Gennadi Rašid, estonski juri ära, nood, kes kõik on ka ERSO ees olnud ja soomlane Paberi lund, kes veel üsna kõrges eas võttis selle kohustuse. Ja me ei pääse kuidagi mööda ka sellest, et et eesti dirigendid on selle orkestriga seotud kõrvuti söör Andrew Davis ega on nende kõlades dirigent olnud Paavo Järvi. Ja noh, rääkimata sellest, et Neeme Järvi ja Eri Klas on korduvalt juhatanud. Ma ei julge täpselt öelda, aga mulle tundub, et see orkester on esimest korda Eestis. Ja, ja seda põnevam on kuulata orkestrit, kes on pidevas võitluses jätte pori orkestriga Rootsi esiorkestri nime pärast ja no esialgu on ta alla jäänud jätte põrganud eme Järviga saanud rahvusorkestri tiitli omale. On nii palju orkestrist. Juka sõnaste, kes juhatab seekord sellel külalise esinemisel Stockholmi Kuningliku filharmoonia orkestrit. On ma ütleks niimoodi, üks kolmest hästi kuulsast soome dirigendist. Pean veel selle juures see, et Jukka-Pekka sääraste oli pikka aega soomlaste esiorkestri Soome raadio sümfooniaorkestri peadirigent. Jaan hooajast on ta Oslo Sis Norra esiorkestri peadirigent, aga tuleb ta meile Rootsi orkestriga. Nii et Jukka-Pekka särastajan muidugi vallutanud vähemalt pool maailma. Ta on meil hiljuti olnud külas ja mänginud keha Sibeliuse teist sümfooniat Soome Raadio Sümfooniaorkestriga. See oli hästi suur elamus. Näis, kuidas rootslased talle alluvad. Tubina 10. sümfoonia, mis on veel kavas, on üks nendest Eduard Tubina õnnelikudest päevadest. Veel enne surma sai ta seda sümfooniat kuulata bostoni sümfooniaorkestri esituses. Seda esitati bostonis viise õhtuti järjest vastane sümfooniaorkestri 100. juubelil, dirigeeris Neeme Järvi. Kolm aastat pidas autor vastu. Ta oli juba üsna raskelt haige. Ja ülejäänud kaks kuulas raadioülekannet, aga ma usun küll seda, et see oli tema elu. Ta õnnelikumad päevad. Sealt algas tegelikult natukene muusikamaailma võidukäik. Loomulikult mängib Stockholmi orkester ka sissejuhatuseks Rootsi helilooja Ivar Lindholmi teose ja see on hästi põnev üldse kogu festival on hästi põnev võistlus, nii orkestrite kui dirigentide võistlus ja senise mulje järgi ma pean ütlema, et kõik dirigendid õnne hästi erutatud aga tulemus on seda parem. Stockholmi Kuningliku filharmoonia sümfooniaorkester ja dirigent Jukka-Pekka Saraste astuvad üles reedel, 10. juunil kell 19 Estonia kontserdisaalis. Homme kell seitse on Estonia kontserdisaali laval metsosopran Annely Peebo ja Viini Onginsler sümfooniaorkester dirigent Kristjan Järvi juhatusel. Kavas on Richard Straussi neli interluudiumi ooperis tinter, metso maaleri viis laulu, Ricerti luulele ja Tubina neljas sümfoonia. Sümfoonialüürika Telefonil on Annely Peebo. Meil on ju kavas täielik turnee. Me oleme kõigepealt Kaunases, siis oleme Riias ja viimane kontsert saab olema Tallinna filharmoonias ja, ja mina osalen Mahleri lauludes, mida on kokku viis. Need laulud on imeilusad. Nii hinge liigutavad ja see sametine, lang või kõla, mida on maalasin alla kirjutanud ja väga romantiline meloodia lauluhäälele, seda, seda peab kuulama, tulemas on seal tõeliselt ilus. Kas sa iseloomustaksid seda orkestrit ja Kristjan Järviga koostööd? Mina tunnen seda orkestrit, need päris mitmest projektist, aga ma ei ole Kristjaniga veel kordagi koostööd teinud, see tähendab, et see on meie esimene projekt. Aga see orkester on üsna tuntud orkestri, kes mängib Viini kontsert-house'is, muslikveräänis on suuremates kontsert, hääldus pidevalt saabonomaa kontserte ja on väga nooruslik koosseis. Nii et ma olen täiesti veendunud, et saab olema väga sihuke värske, temperamentne kõla. Kas sa natukene räägiksid ka oma lõppenud hooajast? Mina olen nüüd Baltikumi turneel, toongi pärast on meil Prahas üks suur kaala prantsuse muusikaga ja seejärel ma tulen juba Savonlinna Toome maale sinna Hoffmanni lugusi tegema ühe väga ilusa rolliga. Seesama etendus oli ka eelmine aasta Savonlinna kavas. Esietendus täna, nii et see suvi saab olema sama lavastuse kordus. Ja augustist tulevad peale siis Beethoveni üheksanda kolm kontserti üks Tallinnas, Soomes ja üks üks Rootsis Stockholmis. Nii et see oleks nagu niisugune suveplaan ja ma tahaks sinna vahele teha puhkust nii Eestimaal kui ka vahepeal, muudes paikades aga septembrist kogu aeg teatrihooaeg jälle pihta, siis viib see mind väga põnevatesse maadesse, nii nagu nagu Kreeka ja Itaalia ja Ameerika Jaapan ja et selles mõttes mul on nagu väga-väga palju teha ja ma plaanin praegu juba 2007. aasta algus. Helgaja. Täna taas mõnelegi suurele rahvusvahelisele festivalile. Meetana mälestuspäeval 12. mail alanud festival Praha kevad jõuab lõpule just täna üleeilse Tšehhi raadiokontsertide ideele klassikale raadioga otse koju kätte. Viimase festivalinädala sündmuste hulgas Antan tuuni, kitarrikontserdi esitus Praha linnaorkestri kavas. Budapesti festivaliorkestri kaks kava teisipäeval, kolmapäeval peadirigent diivan Fischeri käel, mõlemal Beethoveni solistiks pianist Richard kuude ja nende kõrval kokku neli veela, partake orkestriteost nüüd veel Praha linnaorkester libartesseki juhatusel ja täna viimase ehk kuulsaima külalisena Baieri raadio sümfooniaorkester juhatamas peadirigent maris Jaanson. Beethoveni kolmas ning poolsaki kaheksas sümfoonia sümboolselt lõpetamas. Nii avakontserdid andnud London Symphony Orchestra kui tänase Baieri orkestri kontserdi pileti hinnaks on kuni 2400 krooni. Firenze mai festivalile on oodata Valdo Chicoliini klaveri õhtuti piss siia mussaski kavaga teatro Bergoles ees veel Claudio Abado, Mozarti orkestri kontsertorkestri Mozart. Abado valitud kava väärib äratoomist. Sümfoonia number 33, D-duur märss tuur ning hapneri serenaad, veetuur. Aga tuleva teisipäevast jõuab vaatajate ette ikati atrodell Bergoles Prokofjevi balleti Romeo ja Julia oma uue etenduse, kas see läheb trupiga tantsa ning tule George Jomantsiini lavastuses, tahan nimetada ka peaosalised Antonio Quad Änju ning Leticia Nonii liini pidunädalatele seitsmendast maist kuni 19. juunini, seekord kokku 63 kontserti. Siin anti teisipäeval kätte rahvus Viini kompositsiooni preemia, mille algatajaks 191. aastal oli Claudio Abado vaid 27 aastane jaapanlane tai fusi. Kuura osutus preemia vääriliseks noor helilooja. Ta elab Euroopas juba alates 92.-st aastast. Preemia kontserdil, mängisclang, foorum, viin, kuulsa Peeter dressi käe all, Tai fusi guru teos, Shif Station õhtutiini kontserdimaja Mozartist saalis avamas ja samas külas käiv dressi enda teos hiina ooper. Sest ööd festivali žürii eesotsas. Möödas on kaks etendust, belglase Filippus mansi uus ooperis žürii. Taas strinbergi järgi, mis esietendus kõigepealt Brüsselile, on teatris. Suvel jõuab sega šampromaandusi festivalile kõikjal juhatanaslamonie jaapanlasest peadirigent, kasussi onu. Rõõmustavalt näeb peaosas süliis Rootsi sopranit Maleena Errnmani, kes Tõnu Kaljuste kutsel neilgi esinemas käinud. Nüüd tahaks vaadata mitme nimeka helilooja töölauale ettekannetele ja esinemisplaanidele. Aasta juubilar Pier mul ees on sagedasti ametisse ansambel anter Contemporary kontsertitel oma teoste tutvustamisega. Neid kontserte tuleb tänavu kokku vähemalt 60 kus ansambel maestro käe all mängib kas Pariisis, Münchenis, Kölnis, Orleansis, Amsterdamis või Berliinis ja mujal veel umbes 80 kontserti, kus Puleesi teoseid esitatakse kokku 130-l korral kaasas pikk rida tuntud kollektiive ja soliste. Ka saksa helilooja Wolfgang Riini kevadel taas sisukas maestro, loominguliselt väsimatu sel perioodil kokku neli maailma esiettekannet. Esmalt nimetaksin New Yorgi filharmoonia orkestri Alorin ma selli tellimustööd truu Athers Muumens. Selle nelja esitust Everichisserrhoolis. Minnesota orkester ja dirigent Rosma vänskas said riimilt Topelgi sangnumber kolmanda klarnet diavioola solistidega. Lisage ka 50 minutilise suurteose jahtel un farmen Ameerika esiettekandeansambel anterkondemperäänilt läinud nädalal New Yorgis. Ja veel see oli Wolfgang Riini uus teos, memooria rai Reekviem, Brush soolo Aldile, koori ja orkestriga, mille maailma esiettekandes sündis Lothar Sagrossekige holokausti memoriaali avamisel Berliinis. Solistiks Cornelia kallis koosi Junge Deutsche plärmani ja Berliini raadiokooriga. Dirigent Andrei Pareiko nüüd Saksamaal põhiametis Arvo Pärdi loomingu järjekindel ettekandjal. Kolmel päeval kuni esmaspäevani tegi ta Pärdi sessiljagantaadi Silja riiene romana kanade esiettekande Winnipegi sümfooniaorkestriga. Kirjastuse Universal Edition uudistevälja nimetab ka Pärdi ettekandeid Eri Klasi juhatusel Pärdi kontserdil Tallinnas aprilli algul ja samuti seda Tõnu Kaljuste dirigeeris Lucia Globeeri koorad siinsel koorifestivalil. Muidugi tuleb mujalt lisada Pärdin topolawitooria ettekanne teisipäeval Berliinis, Riias, kammerkoorile ning Berliini missa, eilne ja üleeilne esitus Baieri raadio orkestriga Münchenis. Ja tuleb juba täna nimetada Pärdi juubeliaasta kaalukat ettevõtmist selle algust teisipäeval Amsterdamis mitme kollektiivi poolt, kelle hulgas ka meie filharmoonia kammerkoor. Hilja ansambli haagi resident Di orkester tuleb siin nelja päeva jooksul Pärdi teostest kokku 20 ettekanne. Ja need näevad Hollandi festivali raames. Mahleri 10. sümfooniaversioonidest Rudolf pärssay on olnud tegev taas sümfoonia esimese nelja osa rekonstrueerimisele Orikestreerimisel. See versioon kõlas esmakordselt aastal 2000 Ljubljanas, manas leinan Parzai juhatanud sümfoonia kõigi viie osa ettekandeid. Teos on siis kokku umbes 50 teos, siis kokku umbes 75 minutit ja 21-l korral Jaapani ja Ühendriikideni ning sellega ladistanud firmale briljantklassiks. Mahleri festival algas eelmisel laupäeval aga Saksamaal kasselis ning dirigent, helilooja Peter rusitska juhatas avakontserdil, kas riigiteatri orkestrit Mahleri üheksanda kõrval oli kavas rusits ka enda 81.-st aastast pärit vioolakontsert. Jõuame veel rääkida eesti dirigentidest. Paavo Järvi eile, täna ja ülehomme oma teise kavaga Tokios Kuulsa Elleitškey Symphony Orchestra ees. Nüüd raadio enda keskse Realis, Schumanni tšellokontserdi, solistiks Rootsis, märk seejärel Rahmaninovi teine sümfoonia. Kolmanda kava Tokios avab Erkki-Sven Tüüri Aaditus ja see kõlab esimest korda samas saalis Üheteistkümnendal mullid. Arvo Volmeri on neljapäeval, eile ja täna kontserdid Austraalias äärde leidis ja seal esitatakse ka kaks Arvo Pärdi teost kantus ja teede jõu. Siis on tal kolm esinemist noorte solistide ja viimased kontserdid kuni 18. juunini, mil kõlavad ka Heino Elleri Koit ja Eduard Tubina Neljas sümfoonia. Sedakorda Volmer leidis peadirigendina publiku ees kokku 10 sel korral. Üleeile algas Detroitis Neeme Järvi lahkumist festival esimeses kavas, mis kolmandat korda täna allisti viiese Ungari rapsoodia Maarika Järvi, solistiks Mozarti andantes Boriss pärssadeniani flöödikontsert tiinos. Ning siis sviit Prokofjevi Jerome ostjal juuli eest. Järgmise festivali kava esimene. Sülgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetis. Teile sobival ajal sobival ajal. Tänasele helikajale tegid kaastööd Liina Fjuk, Karin kopra, Marge Raun, Kersti Inno, Ülle Hallik ja Priit Kuusk. Helikaja mängisid kokku Helle baasia, Katrin mõõdik ja heligaja toimetas Piri randla.