Tere hea heligaja kuulaja. Tänast kolmanda septembri saadet toimetab Kersti Inno. Hooaeg on saabumas sügistalvisesse, see peegeldub ka tänase saate teemades, kus taas jutu pikematest hooaja plaanidest alustama ka Arvo Pärdist. Võime vaid uhkust tunda selle üle, et eesti helilooja muusika on nõutud kogu maailmas hooajast hooaega, iseäranis aga nüüd tema juubeli läheduses. Helilooja sünnipäev päeval 11. septembril algavast Rakvere Arvo Pärdi festivalist 2005 räägime järgmises saates. Täna aga on põhjust juttu teha Tõnu Kaljuste eestvõttel toimuvatest Arvo Pärdi juubelikontsertidest. Teenistus ja Stockholmis, Rootsi ja Eesti muusikutega. Rahvusooperis Tonya pere valmistub juubelihooaja avalöögiks kaheksandal septembril. Alglaps spordikeskuses Verdi ooperiga hotellab, kuuleme intervjuud teatri kunstilise juhi Arvo Volmeriga. Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan tutvustab ERSO uut hooaega ja selle avakontserti, mis toimub tuleval reedel. Küsitles Karin kopra. Juba homme alustab uue hooajaga aga Pärnu linnaorkester avakontsert. Ungari inspiratsioon leiab aset Ungari festivali raames, räägib orkestrit tor Marko Lõhmus. Tütarlastekoor Ellerhein käis järjekordsel Jaapani turneel, räägib dirigent Tiia-Ester Loitme. Tuleval nädalal esineb Eestis kitarriorkester Saksamaalt telefoniintervjuu Forest Music agentuuri esindaja Kristel Kuslap. Iga tegi Maret Nurklik muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Eesti filharmoonia kammerkoor jõuab täna tagasi Poolast lotsis toimunud festivalilt nelja kultuuridialoogid raames toimus käis semifestival, kus lisaks meie koorile esinesid Toomastanca kvartett Gidon Kremer ja Kremerata Baltica. Eesti filharmoonia kammerkoor esitas festivalil Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi teose Canon Boca Jaanian. Tuleval nädalal veel enne, kui Rakverest tehakse algust Arvo Pärdi 70.-le sünnipäevale pühendatud festivaliga, on Tõnu Kaljuste eestvõttel Pärdi juubelikontsert. Viinistu kunstimuuseumis. Leiab aset reedel, üheksandal septembril kell 19 30 esinevad Rootsi raadio koor ja Tallinna kammerorkester. Tõnu Kaljuste. Sain telefonile Poolast ja palusin tal sest lähemalt rääkida. Viinistus üheksandal septembril siis Viinistu kunstimuuseumis pool kaheksa õhtul, Rootsi raadio koor ja Tallinna kammerorkester ja esitame Berliini missat ja Teumi niisugune teosed, mis märgivad minu esimest kokkupuudet Arvo Pärdi loominguga esimest plaadistused, see on siis sama materjal, mis esimesel plaadil. Ja üks teos on ka viimaselt plaadilt, seal orientoksid keelpilliorkestrile, mida esitame Kammerorkestriga. Viinistusse jõudsime lihtsal viisil, sest Tallinnas ei saadud kuidagi kontserdiorganisatsioone ja selle tõttu me siin ühistöös Jaan Manitskiga ja Nargen Operaga tegime taolise põige Tallinna kõrvale viimistlus, seda enam, et Tormise juubelid seal me tähistasime, et miks metega Märdi juubelit seal publiku ette tuua ja seda enam, et selle piirkonna inimesed vaevalt on kuulnud Pärdi muusikat elavas ettekandes on üks põhjus ja teine, et mul kangesti kibelen rootslastele näidata, mida on Jaan Manitski Rootsis teenitud abarahaga teinud. Niisugused ressursid, mis on käima pandud Eestis osaliselt südamise Jaan Manitski ka teatud intervjuudes öelnud, et see on kindlasti niisugune eksootiline reis Rootsi raadio koorile, kes maailmas on läbi käinud kõik suured saalid. Kas see on sealsamas katlamajas, kus kus tormise kontsert, kas see on ka Rootsi raadio koori esmane koostöö Tallinna kammerorkestriga? Ei ole Rootsi raadio, koor on Tallinna kammerorkestriga esinenud Stockholmis, ma olen kammeldasid, Stockholmi kutsunud, on meil alanud teised programmid, aga Pärdi programm on küll esimest korda. Kas selle kava Piitedega Stockholmi? Ja 11. on Pärdi juubelipäeval kontsert Gustav Vaasa kirikus pühapäeval ja, ja selle kontserdi kannab üle eurooparaadio. See saab olema siis igal pool maailmas, kes on selle värvi kontserdi vastu huvi tundnud, siis euroraadio kaudu saab seda kuulata. 11 september Arvo Pärdi sünnipäev, aga see on ka maailmas olnud selline päev, kus Pärdi muusika tegelikult tuletab neid sündmusi meelde ja on väga omal kohal. Eriti Rootsis, kus Rootsis sattus veel lisaks ülemaailmsele tuntud New Yorgi kalt profile sattuski olema välisministri mõrvapäev aastad tagasi, nii et see on Rootsis suur leinapäev. Milliseid juhatamise on veel olnud või tulemas seoses Arvo Pärdi juubeliga? See, et Arvo Pärti tuleb aeg-ajalt kogu aeg reageerida, ei ole seotud tema sünnipäevadega, vaid lihtsalt sellepärast, et tema muusikat maailmas palju nõutakse. Ja juubeli ajal on filharmoonia kammerkoorid olnud mitmeid ülesastumisi, põhiliselt küll kaanon pakkajanemiga, aga nüüd läheme Eesti filharmoonia kammerkooriga Budapesti, aga see toimub alles oktoobris. Eks muusikute juubelit tähistatakse hooajaringselt, äge. Eks sünnipäev on 11. septembril ja seda Rootsi raadio kooriga tähistame Stockholmis. Pärdi juubelikontsert viimistlus on tuleval reedel kell 19 30. Reedel, üheksandal septembril kell 19 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti kontserdi ja ERSO hooaja avakontsert kus esinevad solistid ja Smingastankul. Võndy vol. Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigent Nikolai Aleksejev. Palusime mikrofoni ette ERSO peadirektori Andres iitani. Kõigepealt tahaks teie käest küsida, mida ise peate möödunud hooaja orkestri tipphetkedeks. Ega neid tipphetk ei olegi nii lihtne välja tuua, sest eksorkester on niisugune omapärane nähtus, et iga kord, kui lavale kogunetakse, siis püütakse, on anda endast maksimum ja nagu mulle meeldib alati öelda, ei ole olemas tähtsusetuid, kontserte, vaid iga kontsert on see tipphetk ja seda peab võtma selle tipphetk, enne, kui ta parasjagu käes on. Ometi loomulikult esinejaid on mitmesuguseid ja, ja mingisuguse pingerea võiksid moodustada ja vaadata, millised kontserdid nagu eriti hästi läksid publikuarvu mõttes. Siis ma ei tea, kas rõõmustab või kurvastab uudis, aga järjest enam hakkab meil olema neid kontserte, kuhu need inimesed, kes jätavad pileti ostmise viimase hetke peale, enam lihtsalt kontserdile sisse ei mahu, sellepärast kõik istekohad on välja müüdud. Ja neid kontserte möödunud hooajal oli päris mitu tükki. Üks oli aprillis toimunud Arvo Pärdi autorikontsert, üks oli näiteks veebruaris toimunud eriklassi juhatatud kontsert, kus me kandsime Richard Straussi alpisümfooniat ja soleeris noor andekas pianist Jaan Kapp. Üks ooperikala ja üks oli meie möödunud hooaja avakontsert. Nii et siin tahaks öelda inimestele ka, kes soovivad tulla selle hooaja avakontserdil, et ärge jätke, palun pileti ostmist viimase hetke peale. Mida toob nüüd algav hooaeg ersale? Algav hooaeg toob ERSO-le loomulikult palju põnevaid kontserte, palju põnevaid esinejaid 2005 2006 hooaeg on väga paljudel orkestritele väga paljudes kohtades maailmast pühendatud Mozartile Mozarti 200 viiekümnendat sünnipäeva, mis saabub tegelikult jaanuaris. Eks seda hakkab tunduma, oleme ka meie hooaja alguses kohe ja kuigi meil on niisugune mõte, et pühendada mitte hooaeg 2005 2006 Mozartile, vaid pühendada aasta 2006 Mozart pile. Siiski küllaltki palju Mozarti teoseid ka juba sellel praegu algaval sügishooajal ja nii kava kontserdi kavas, kus tuleb soleerima suurepärane Austria pianisti Esminkastankul mängima Mozarti c-moll, klaverikontserti ja veel teine solist, mis haruldane, et ühel kontserdil esineb kaks solisti, teine solist, vendi Voller, kes laulab meile Mozarti, Matati Eksultaate ju Pilaate. Need avakontserdi kavas on nii klassikat kui avangardi. Kas selline kontserdikava on traditsiooniline ERSO kava valikutel? Eks ikka mingil määral traditsiooniline ja eks meie ülesanne ja meie kohustus on pakkuda inimestele seda, mida nad kuulata tahavad, nii selle muusika osas, mida nad juba tunnevad, mis on neile juba kuskilt meelde jäänud, mida nad on juba armastama õppinud, kui roll on ka loomulikult see pakkuda uut ja huvitavat ja tutvustada neid teoseid, mida veel mitte keegi ei tea. Ja mul on väga hea meel, et selle hooaja esimese loona kõlab Eino Tambergi teos festi Music, mis on esmaettekanne Eestis seal küll paar aastat tagasi kõlanud Detroidis ja see teos on valminud Detroidi sümfooniaorkestri tellimusena ja kirjutatud Eino Tambergi poolt siis Detroidi uue kontserdimaja avamiseks. Ja minu meelest on, on ääretult tore, et me alustame hooaega just niisugusi jooga põneva looga, mida Eesti publik veel kuulnud ei ole ja eriti loomulikult sel aastal. Eino Tambergi juubeliaastal on minu meelest just haruldaselt sobiv alustada hooaega just tema teosega. Nii et te pühitseb tema hooaja algust mitme juubeliga. Eino Tamberg kui Mozart ja Mozarti muusika vast meeldib küll, kõikidele inimestele. Ja küllap see nii on ja, ja väga hea meel on, et tuleb seda Mozarti Domina kontserti mängima just säärane pianist, nagu seda on, ja Sminkastankul, kes on Austrias väga tuntud just Mozarti ja Beethoveni interpredina ja ta on võitnud kunagi Viinis Beethoveni konkursil esimese preemia ja mängib paljude Austria tipporkestrite ees pidevalt solistina ja kõige rohkem armastatakse tema esituses kuulata just Beethoveni ja Mozartit ja selle tõttu haruldaselt hästi sobistada seda Mozarti aastat või Mozarti hooaega alustama kutsuda. Avakontserdil tuleb ettekandele Mozarti modeteksultaate jubilaate, mis tegelikult kuulus teos. Kuidas leidsite teise solisti soprani? USA Saksamaa päritolu vendi Volleri. Kuna meil on see hooaja avakontsert, on nüüd ühistöö Eesti kontserdiga, siis umbes niimoodi kukkuski välja, et üks solist oli meie poolt otsitud ja teine solist oli, oli Eesti kontserdi poolt. Dollar on meie publikule juba natukenegi tuttav, ta on teinud aastal 2000, juunikuus on laulnud erzoga Richard Straussi nelja viimast laulu. Ja nüüd sügisel esitab Wendy Voller kuninganna partiid Vanemuise poolt välja toodavas võluflöödi. Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Dmitri Šostakovitši esimene sümfoonia. Kuidas seda teost iseloomustada? See, et me oleme viimastel aastatel hästi palju Šostakovitši mänginud, on, on loomulikult seotud sellega, milline persoon on meie praegune peadirigent ja minu meelest nii minu kui, kui ma julgen siin rääkidega publiku nimel, et Vene muusikatõlgenduste, eriti Šostakovitši tõlgendust hinnatakse ääretult kõrgelt. Ja me lihtsalt peame praegu seda aega nii hästi kui võimalik ära kasutama ja esitamas astakovitši teoseid Nikolai Aleksejevi ettekandes nii palju kui, kui vähegi võimalik. Ja seekord toome publikuni Šostakovitši esimese sümfoonia pisut skandaalsem. Aga kindlasti saab see olema üks põnev ja hea ettekanne. Me alustame nüüd viiendat hooaega koostöös maestro Nikolai Aleksejeviga. Neli aastat on selja taga. Praegusel hetkel on kindel, et vähemalt kaks aastat jätkab ta veel ERSO peadirigendina. See koostööd on olnud väga viljakas, minu meelest tema oma nõudlikkusega on orkestrit väga palju edasi viinud, väga palju arendanud ja mul on hea meel, et see veel vähemalt paar aastat kestab. Kas leping pikeneb veel või piirdub see nüüd järgmise kahe aastaga, seda on tänasel päeval veel natukene vara öelda. See selgub tegelikult selle hooaja lõpus. Millist sündmust sellel hooajal ise kõige rohkem ootate? Eks ma ootan kõiki kontserte tegelikult ja meil tuleb siin päris palju toredaid esinejaid. Avakontserdist sai juba räägitud siis septembri lõpus jälle koostöös Eesti kontserdiga tähistame Kiyaganšeeli seitsmekümnendat juubelit, kus tulevad ka ERSO-ga koos esinema haruldased solistid nagu Gidon Kremer, Jüri Pašmet, Julia Gorbatšova, siis tulemas on rahvusvaheline muusikapäev, mida me küll sellel aastal ei tähista mitte esimesel oktoobril, vaid pühendame rahvusvahelisele muusikapäevale oma 30. septembri kontserdi ja kuidagi sümboolne, hästi tore on, et rahvusvahelisel muusikapäeval saab olema väga rahvusvaheline seltskond. Nimelt orkestrit juhatab ka ühe korra varem ERSO ees seisnud ameerika dirigent Lesley Tammer. Nahaline dirigent, siis solistideks tulevad Saksamaalt Jürgen Frans Nord Deutschlandfunki soolo flotist ning meie publikule juba võrdlemisi hästi tuttav Boris Björn pager. Ja nagu rahvusvahelisele muusikapäevale kohane, on ka ette kanta muusika väga rahvusvaheline. Jällegi on publikul võimalus kuulata Mozartit loomingut tema flöödikontserti kidur siis Boris pageri esituses, Vivaldi, kitarrikontserti ning Eestis seni veel kõlamata räätsa topeltkontserti flöödikitarrile, mida on ette kantud korduvalt Saksamaal ja on pälvinud seal kordselt hea publiku vastuvõtu ja rahvusvahelise muusikapäeva kontserdi teises pooles. Me kuuleme partabki kuulsat orkestri kontserti. Ääretult vähemalt kontserdid on meil tulemas kindlasti detsembrikuus, kui irsad tuleb juhatama jälle nüüd juba kolmandat hooaega ERSO kunstilise nõustajana töötav Paavo Järvi ja tuleb etega Ma maaleri seda võimsat teist sümfooniat. Ning väga-väga hea meel on, et kontserdile tulevad solistideks tõelised maailmanimed, nagu lilli, paasikivi ja Orlaboylanna. Väga ootan ma Tüüri viienda sümfoonia esiettekannet Eestis. Jälle õnnestub meil publikuni tuua lugu, mis on korduvalt kõlanud mitmel pool maailmas, kuid Eesti publik seda veel ei ole kuulnud. Ehk siis tüürisem moonia number viis elektrikitarrile bigbändile ja suurele orkestrile. See kontsert saab olema koostöös Estonian Dream Big bändiga ja solistiks Riho Sibul. Samal kontserdil Meil õnnestub publiku ette tuua praegu väga suurt ja head karjääri tegev prantsuse pianist Francois Frederick kes mängib meile Rahmaninovi rapsov Teppaniini teemale. Aga põnevaid kontserte on veel väga palju tulemas ja nagu ma juba ütlesin, 2006. aasta saab olema see aasta, kus me tahame eriti palju mängida Mozarti loomingut ja niisuguse punase niidina läbib 2000 kuuendat aastat, et siis niisugune Mozarti tsükkel mille kunstiliseks juhiks oleme palunud pianist Kalle Randalu, kelle Mozarti tõlgendust kõik väga armastavad ja, ja väga hindavad ning huvitavad. Huvitava kokkusattumusena on Mozarti 250. sünniaastaga see aasta, millal Kalle Randalu peab oma viiekümnendat juubelit, nii et minu meelest suurepärane kombinatsioon pühendada 2006. aasta siis Mozarti-le ja selle tsükliga, mida juhib Kalle Randalu. Aitäh Andres Siitan, soovin Herzole väga ilusat uut hooaega ja tundub, et sellest hooajast saab omale suure muusikaelamuse iga kuulaja. Loodame nii ja ootame kõiki kontserdisaali. Pärnu linnaorkester alustab oma kaheteistkümnendat hooaega homme. Avakontsert toimub Ungari kultuuripäevade raames ja kannab pealkirja Ungari inspiratsioon. Orkestri direktor Marko Lõhmus, kas esitate puht Ungari kava või on see pigem Ungarist inspireeritud kava? Tõsi, ta on, et, et aasta tagasi õnnestus Pärnu linnaorkestrile käia Ungaris ringreisil ja kannu sõprusin. Fokk võõrustas meid tookord ja kontsert oli ka Budapestis. Ja nüüd siis on ungarlased omakorda külaskäigul Pärnus ja Pärnu linnaorkestri avakontsert langeb Ungari kultuuripäevade raames. Selle tõttu on meil kavas seekord ja listi sümfooniline poeem relüüdid ja Brahmsi. Ungari tantsudest ei pääse muidugi ükski Ungarile keskendunud. Lisaks tuleb meie hea sõber monomänni mängima koos meiega Pablo Sara saate mustlasviise. Aga avame tegelikult kontserdi Eesti mehega ja vastse juubilari Veljo Tormise teine avamäng on siis kontserdi alustuseks. Avakontserti juhatab teie peadirigent Jüri Albert, on just milline aga oli orkestri suvehooaeg. Suveaeg, nagu ikka minu artistil on, on äärmiselt tihe. Kutselise kollektiivina, kes resideerub suvepealinnas, on meil kohustus ju ka suvine hooaeg sisustada mitte ainult Pärnus, vaid vaid käisime õige palju ka vabariigis ringi. Osalesime kokku kolmel festivalil, lisaks pärlimängu raames toimunud kahele üsna menukale kontserdile käisime ka Tallinna kammermuusikafestivali avakontserdil mängimas. Kuressaare ooperipäevadel oli meil suisa suisa kahel õhtul au olla Kuressaare lossihoovis. Mängisime etendust deemon ja viimasel õhtul ka täitsime koos Leedu ja Läti solistidega Kuressaare siis ooperipäevade suurega galakontserdi. Lisaks oli meil Pärnus Kontsert Arbo Valdma meistrikursuste raames kahel õhtul esinesid meiega tema Suve universiteedist osavõtjad ja 21. augustil siis suvehooaeg lõppes. Rae promenaadikontsertide sarjas mängisime Pärnu raekoja hoovil nendersoni suveunenägu. Nii et suvi oli tihe. Kuidas on aga hooaeg edasi kavandatud? Uued läheb nüüd edasi niimoodi, et, et sellesama klaaspärlimängu raames toimunud Mozarti osalieri kontserti kordusetendus kui nii võib öelda, toimub siis oktoobris vastvalminud jõhvi kontserdimajas ja novembris, see on alati meil planeeritud Eesti kontserdiga koostöös kontset õhtu isad ja pojad. Kui eelmistel aastatel oleme mänginud küll papa Bachi ja tema poegade muusikat või Leopold ja, ja Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat, siis seekord on meil külas isa ja poeg Ehalat. Olav ja Tanel. Olav Ehala on, on lubanud kirjutada suisa uudisteose selleks kontserdiks ja kontserdi esimeses pooles mängib siis Tanel Ehala riigi klaverikontserti koos meiega, teine pool aga on mõnevõrra kergem selles kontserdis ja on siis koos meiega laval Kiigelaulukuuik kõlamas Olav Ehala hitid. Seda kontserti ka lisaks Pärnule teeme nii Jõhvis, Tallinnas kui Tartus. Detsembris on aga Pärnu linnaorkester žanrilises mõttes õige huvitavas programmis nimelt pühademuusikat džässirütmis. Noh, see on selline mitmekesisus, on ju tegelikult Pärnu linnaorkestri üks üks kaubamärke ja tugevusi. Aga džässi pole me seni tõesti veel esitanud. Seekord siis on dirigendipuldis Lauri Sirp ja lisaks on solistidena näiteks kaastegev üks Pärnu seni säravamaid ja, ja noori lootustandvaid lauluhääli Annelis kits. Need kontserdid toimuvad siis just jõulu ja uue aasta vahelisel nädalal. Jaanuar on ju tegelikult Mozarti kuu ja just Mozarti sünnipäeval, 27. jaanuaril on meil kavas esimene kontsert sarjast frutydioopera, mis täidab kogu linnaorkestri kevadist hooaega 27. jaanuaril, siis skaala kontsert Mozarti ooperiparemikuga. Kõik siis tuntuma teavirtuaalsemad aariad ja duetid saavad siis ette kantud sel õhtul. Lisaks vutile Opera sarjast on meil kevadel kavas siis tutvustada kodulinna kuulajatele paremikku Itaalia operitest operi haariatest ja eraldiga prantsuse ooperimuusika. Õhtu veebruaris on taas Pärnus käimas, Arbo Valdma korraldab siin meistrikursusi klaveriõpetajatele ja, ja selle raames oleme planeerinud ühe kontserdi mille keskmes on siis Clara Schumanni klaverikontsert Märtson raid olin seal Pärnus laste ja noorte muusikafestivali muusikamoos ja seal raames on linnaorkestrilt taas mitu korda võimalik Noorte kuulajate ette astuda. Avakontsert on seekord planeeritud Pärnu ja Vaasa sõpruslinnade 50. aastapäeva ürituste raames, nii et külla sõidavad noored solistid aasast ja ühtlasi on Pärnu linnaorkestri ees siis ka Pärnu muusikakooli noored andekad solistid. Päeva oma siis eelkäija sünnist, ehk siis 1891. aastal andis rännu tollane linnapea prakman korralduse koguneda linna kapellil, kes siis hakkas suviti muusikat mängima ja nii on see siis 115 hooaega järjest olnud. Seal on, nüüd püüame läbi ajada nii-öelda oma orkestri solistide ka. Kui ühe näitena võib tuua, et Beethoveni kolmikkontserdi, siis peaks üles astuma pianistina ka meie peadirigent Jüri Albertena ja hooaja lõpetame traditsiooniliselt Pärnu rahvusvahelise koorifestivali raames avakontserdiga kus esitame koos Estonia seltsi, segakoori ja Pärnu kammerkooriga Mozarti suure c-moll missa. Nii et hooaeg tuleb, tuleb suhteliselt tihe ja väga mitmekesine. Teie peadirigent on Jüri Alpertenaga, millised dirigendid on veel andnud nõusoleku Pärnu linnaorkestrit juhatada algaval hooajal? No nagu ütlesin, on jõulujazziprogrammide Lauri Sirp siis isade ja poegade kontserdi Ehala kava juhatab Erki Pehk. Ja loodetavalt siis maikuus on meie ees Olari Elts. Soovin Pärnu linnaorkestrile toredat hooaega. Avakontserdile kutsub orkester aga homme kell viis Pärnu kontserdimajja ja esimene kontsert, Ungari inspiratsioon toimub Ungari kultuuripäevad. Totaalses remondis majaga Rahvusooper Estonia andis oma publikule suurest juubelihooajast teada turupäeva ja rongisõiduga. Samal ajal käisid pingsat proovid suurprojekti Verdi hotello ettevalmistamiseks. Tänasest alustatakse proovidega klaps spordikeskuses. See on tegelikult sama koht, kus aasta tagasi aidata etendati. Küsisin Estonia kunstiliselt juhilt Arvo Volmerilt, mis on otello puhul suure lava eelised. Hotell on oma massist Tseenidelt vähemalt sama võimas kui aida ja loomulikult pääsevad need suures hea kõrvalises ruumis võimsamalt mõjule kui väiksel teatrilaval hotello kohta. Ja öelda, et kindlasti see on üks 19. sajandi täiuslikumaid oopereid või vähemalt mina arvan nii. Ja kindlasti ta kuuluka Verdi loomingu vaieldamatu tipu kas just nüüd kõige tipus ja seda on võimatu ühele inimesele öelda, see on maitse asi, eks ilu on vaataja silmades ja kõrvades, aga kindlasti tänu oma ääretult kaunile siis niisugune muusikale ja kindlasti Verdi ooperites kõige tihedamale Libretule on ta kahtlemata üks märkimisväärseid Verdi. Võrreldes eelmisel aastal Iida puhul kostus nurinat, et viimastes ridades ei olnud hästi kuulda, mida on sel aastal tehtud vaadatavuse akustika parandamiseks. See aasta me kindlasti oleme veel mõningaid asju püüdnud paremini teha. Ütleme tribüüni Kalle peaks olema parem, vaadatavus peaks olema parem, tribüün on pisut lähemalt, hakkab ka peale, nii et kaugused lavast on kindlasti palju paktsemad ja lõpuks maksab seal iga meeter, nii et kui me näiteks, et me oleme kolm meetrit lähemal tagumistele ridadega, see on juba päris suur vahe. Nii et ma usun, et see aasta kindlasti saab mõnevõrra parem, aga aga üldiselt see ruum ennast akustiliselt kahtlemata õigustas, võib-olla mõnevõrra liiga palju kaja. Eks me oleme ka selle võrra targemad ja toome hale. Võib-olla veel rohkem akustilist sammutavat materjali, millega me siis saali seinu ja lage katma kavatsen hakata. Ooper sünnib koostöös Tampere ooperiga. Millised on need põhilised koostöö? Punktiksin? No põhiliselt koostööpunktid on muidugi mõista majanduslikku laadi noh, rääkimata sellest, et see on sama teos, eks ole, seal on sama lavastaja, sama kunstnik, meil paar solisti, kes on Tampere lavastuses kaasa teinud. Mõned neist on eesti emad, üks neist ei ole eesti oma. Aga jah, koostöö Dambergiga on meil võimaldanud optimeerida kulusid, võimaldanud kaneel, optimeerida kulusid ja teatud niuksed muutneksid, juriidilised nüansid on ka, mis peaks olema meile soodsad. Tamperest Oriotello lavale kevadel ja sealses etenduses nagu nüüd Tallinnaski, teeb kassi osas kaasa Nargenooperas jõuliselt esile kerkinud tenor Mati Turi. Kolmes peaosas on aga nii kuulsaid külalisi kui Estonia enda soliste. Nimiosa Othello rollis astuvad raskeks kaks lauljat Madri mässuraatse, kes on rahvuselt kui siiani on suure teatri juhtiv itaalia repertuaari tenor. Tema laulab ka igal pool mujal maailmas on väga oodatud pedagoog Milano La Scala ooperikoolis. Jaama hindaks seda eriti tugevaks, sest võrdi laolina, kuigi noh, näiteks tegid aga kaasa rahvusooperi külalisetendustel tal Hallas, kus me siis kaks korda esitasime. Vaktsiinid oskad need põhimõtteliselt on niukene itaaliapärase häälekooliga ja väga hea distsipliiniga. Märkimisväärse häälega laulja nihukest tenorit kuuleb elusast peast harva. Teine Othello Sergei näida on põhimõtteliselt Siberi mees, kes on ennast üles töötanud, elab praegu Saksamaal. Töötab põhimõtteliselt suurem osa tööst vabakutselisena teel Saksamaale on ta läbinud terve ja igasugused institutsiooniga Venemaal, kus ta andis välja kasvanud, kaasa arvatud Mariinski teater. Tema hotello on tema niukseid tõmbenumbreid olnud umbes 90 korda siiamaani, nii et siin kahtlemata nii kogemus kui ka tõlgitsus on väga huvi pakkunud. Vaata, tal on põnev niukene, paritonaalse tumeda kõlaga. Hääl, mis peaks totello Mehises rollis nagu öeldakse, ei peaks olema, on kindlasti väga hea ja mida peetakse lähedaksest niuksed tämbrid tavaliselt väga paljud dirigendid otsivad sellise, näiteks Oscaniinil Ramon vini aia. Ma usun, et see saab olema väga tore. Lisaks testeemunardena kõigepealt mainiks elaga kaks omadest eemanat Pille Lill ja heli Veskus. Ehkki laulavad ka külalised Oksana tika, kes laulis kevadel oska nimirolli potsiini ooperis ja vaimustas meie publikut, astub siis sedapuhku Verdi süles ja teine süsteem, muna on suure teatri esisopran. Jelena sellenskaja. Sisuliselt on ooperi põhitegelane Jaago, kelles salakavalate sepitsuste ste hargneb intriig ja kes on ka kõige rohkem laval ja koosa täitjaid on kolm. Üks maailma juhtivamaid Barutamisel Keila kes tegi mille kingitusi ja võttis osa meie Tosca produktsioonist, laulab ka kaks etendust Jaagot Sergei Leif Gussi, tõlgitsused, tema tekstikäsitlus temaga all ja tema näitlejameisterlikkus on legendaarsed, nii et seda tasub igal juhul tulla uudistama. Meil on kaks eesti Jaagot, kes siis ülejäänud etendasid omavahel ära jagavad Rauno Elpia, Jassi Zahharov, Nemad on meie teatri põhitegijad juba olnud mitme viimase aasta jooksul. Selle etenduse lavastaja on Soome kuulsamaid lavastaja, ütleme Soome Skandinaavia kuulsamaid lavastajaid, rootsi-soomlane Ralph Long paka. Oma tööstiililt on üks põhjalikumaid inimesi, keda ma olen kohanud lavastajate hulgas. Tal on kogu taustamaterjal või jäämäe veepealne osa enda jaoks nii selgeks tehtud lisaks tavaline teatrikogemus, elukogemus ja ka päris pikaajaline ooperi lavastamise kogemus. Kui ma nüüd ei eksi, siis tama esimese ooperilavastus 60.-te aastate lõpus. Salf on selline inimene, kes on heas mõttes traditsioonide järgija, ta ei pelga midagi uudset, aga ta hindab eelkõige teatris läbi põhjendatust ja loogilisust. Ja kuna selle libreto aluseks on Shakespeare'i Othello, siis ütleme, näitekirjandusest tugevamaid näitekirjanike sajandite jooksul väga palju leida ei ole. Nii et see juba on ette ilmselt tinginud selle, et selle lavastuse niuksed, näitleja, tööde, joonide, lavastuslikud jooned lähtuvad klassikalisest teatri traditsioonist ja peaks olema seetõttu väga hästi jälgitavad kõikidele teatrit armastavatele inimestele. Nii et ma usun, et see on üks selline heas mõttes traditsiooniline lavastus, kus kindlasti ei puudu kakaaegseks momendid. Tavaline koostöö on sujunud väga meeldivalt, loomulikult on niisuguses eelses situatsioonis, kus teater on remondis ja kus meil on ka päris palju külalisi ja külalised on päris suured kaliibrilise külaliste kohalviibimise ja proovide planeerimisega on teatud probleeme esinenud, mida me siis käigu pealt oleme püüdnud lahendada. Ja minu arvates meil sujub koostöö praegu väga kenasti. Ralfi oli see lavastus loomulikult valmis, aga minu muusikalised nüansid võib-olla mõnevõrra on erinevad sellest, mis tal selle eelmisesse trumpi reputatsiooni toimus, nii et ta muudab käigu pealt päris palju ja me oleme veetnud õige mitmeid tunde väljaspool proove omavahel mõningaid asju arutades ja minu jaoks on väga julgustavad sellise vanameistri seisukohad, nagu minu ettekujutust siiamaani päris hästi toetanud on. Ja üldiselt on mul väga suur rõõm, et niisugune võimalus niivõrd kuulsa lavastajaga koostööd teha on avanenud. Lavastaja Ralph Long paka peab hotellot mõneti vastuoluliseks ja intrigeerivat ooperiks, mida sageli on lavastatud liialt mustvalgelt. Tema üritab selle loo publikuni tuua nii, et mõistetaks, miks ta parkija vapperotello on ühtäkki nii rumal, et ei usu oma naised ruudusesse. Miksotello hea sõber Jaago muutub tema vihavaenlaseks ja miks desteemana see kaasaegselt mõtlev naine lepib oma katusega Guyotello tema vastu käe tõstab. Kuidas õnnestuvad lavastaja ja dirigendi taotlused Verdi meistriteose kaotello on võimalik näha alates kaheksandast septembrist 10-l etendusel Coral Clubi spordikeskuses. Siin aga näide ühe nimiosalise Sergei naida häälest proovisaalis. Tütarlastekoorile ellerhein oli töörohke ja laulu rõõmus suvi esinemistega jaapani hiigelkontsertsaalides dirigent Tiia-Ester Loitme juhatasite suve sisse aga hoopis konkursi võiduga Türgis. Türgi on juba natukene ära unustatud aga kui meenutada, siis oli see rahvusvaheline konkurss ja me võitsime seal esimese koha naise mees koordi kategoorias. Ja kuulub see Türgis kolme Vahemeremaa hulka. Esimene oli Kreeka, kus meil oli au olla, teine on Türgi ja nüüd siis Jaapan. Türklaste kohta ütlesin ma nii palju, et kui palju ja kõik suitsetavad, see on väga tähtis. Jaapanlaste kohta saab öelda, et Jaapanis on veel rohkem ja nad elavad maa munaga, ühte rütmi, see lainetab, kogu aja, põksub, toibub, mõnikord teeb palju pahandust. Sest ümber Tokyo, kus meie põhikontserdipaik oli, on nüüd kuus korda olnud väga tõsised maavärisemised. Ja vaevalt saime Jaapanist ära tuldud, kui uuesti oli see tõsine, seitsme põline maavärisemine. Ma ütlesin seda kohta, et jaapanlased peavad sellega kõik ühes rütmis elama ja nad on vägevad. Ellerheina kutsus. Tegelikult kogu aja on tegelenud raskemetalliga Rockiga Tšassiga ja kuna üks nende solistidest siis oli tänavasta lauluga ja siis nad ootamatult otsustasid muuta oma imidžit, andsid meile võimaluse teha kuus kontserti millest põhikontsert oli Tokyo pressiti kontsert hoolis, mis on tegelikult suurim nendes, kus esinenud oleme ja mille poolest ta ületas Need eelmised saalid veel oli fantastiline akustika, nii et sõrmenips jäi õhku lendama Velle pikaks ajaks. Sealt tulevad alla nõndanimetatud suu box, mis annab kooridele erilise kõla, nii et see on eriline akustika. Ja rahvast oli teid palju kuulamas. Rahvast oli Meide kuulamas näiteks Kolstel niigatas aga ta oli väga kannatada saanud just äsja maavärisemise tõttu. Seal oli umbes 1500 inimest saali mahutada, see oli rohkem. Praegu toimus Kyotos suure koorijuhtide seminar 3000 osavõtjaga, nagu ütles Chifoorumat. Hiljem hakkas juhtuma selline lugu, et mõned inimesed tulid kolm korda meie kontserdile, sõitsid kiirrongidega, et jälle olla meie kontserdil. Mis sundis meid kohatise eduga kava vahetama? Teate laulsite Jaapanis, Jaapanis? Me laulsime Meie tõsiseid ja raskemaid asju. See ei tähenda seda, et nad, et nad ei olnud oma žanrilt erinevad. Esimene pool oli Eesti muusika tavaliselt ja teine pool jaapani muusika sellistest heliloojalt nagu kuumaksust sisa ja teine oli Timmuušihkele teosid, meie esitasime, Need on kõik väga raskelt kirjutatud ja väga laiahaardelised. Praegusel juhul oleme jaapanism muideks kolmandat korda viieaastase vaheaegadega. Ja meil on väga tihe side eesti jaapani sõprusühinguga Jaapanis side koera ja seal põhitegelane siblija kes praegusel juhul viis palju tuginema muusikate Jaapanisse. Ja praegusel juhul läks kõik kolm Tubina klaverimuusikavihikut sinna pianisti kätte. Kui me nüüd külastasime sõprusühingut, siis kõlas Tubin tema sõrmedega, aga nii nagu ma iialgi ei ole seda kuulnud, mängitavat ma olin kindel, tuleb ka sõprusühingu kaudu tuginevad ka mängima Eestisse, siis tasub kuulamist, kui palju eesti heliloojate Jähkavas oli, lisaks Veljo Tormis ja Urmas Sisaski muusikale laulsime veel Arvo Pärdi loomingut, ka kaks palvetajat sai suure tähelepanu osaliseks ja siia lisandus nüüd veel kreegi muusika. Tema naiskond koorilauludest on tehtud ka meile juba mõningaid arranžeeringuid, need on hästi võimsad teosed tegelikult koori käes. Jaapani turneel tulite nüüd alles augustis, aga mis on ellerhein all? Esimene töö uuel hooajal. Othello hotell. Hakkame puistama lilli ja laulma. Me ilmselt võtame seal kolm koosseisu seda tellimust teha. Ja teiseks ulatas Veljo Tormis meile tema naiskoorilaulud, mida ta palus, et me neid ükskord ometi linti laulaks ja see on meie sünnipäeva, kinke temale. Et ma ei tea, 10 või viie või 100 aasta pärast, igal juhul need teosed lindistatud. Aitäh ja edu Eller heinale uuel hooajal. Ole tänatud, kuuleme, kuidas laulab jaapanlanna Tsiisel Ellerheina tütarlastega. Teisest 10. septembrini annab Eestimaa erinevais paigus viis kontserti kitarriorkester Saksamaalt. Nüüd on meil telefonil Forest Music Eidženzi produtsent Kristel Kuslap. Tere. Tere. Kui suure orkestriga on tegemist? Orkestriga on esinenud kaks kitarri ansamblit Saksamaalt, nii et ootame Eestisse 40 noort kitarristi. Üks ansambel on tulemas Haidelbergist, ansambli nimi on kitarr ja teine ansambel on piilefeldist. Millal ja kuidas kollektiiv tekkis? Ansambel Tartu on loodud aastal 1991. Selle kokkukutsujaks on olnud Helmut Oyster. Nii nende ringreisid Neid viinud küll kõikjal Euroopas alates Ukrainast, Bulgaariast, Türgist, Ungarist, Gruusiast, Bosniast ning võib-olla Helmut rest trassi osa seal orkestriloo või seal ongi nagu kõige olulisem. Sest kahe orkestrijuhid Elmo Toys, Travis Heidelbergi ning Hans hirmer diilasselgist olid mõlemad esinemas Kaarsruues aastal 2000, kus küll Helmut Lois Price, kes on väga huvitav, põnev isiksus ning väsimatu pedagoog esines sellel konkursil Baden-Württembergi noorte kitarristide orkestriga ja sellest ajast on siis võetud ette ühiseid esinemisi. Nagu ma ütlesin Bulgaarias aastal 2001 ning möödunud aastal Bosnias Kelle eestvedamisel nad Eestimaale tulevad? Orkestrikutsujaks on Heino Elleri nimeline muusikakool ning orkestriturneed toetab Goethe Instituut. Nendega esinevad ka vennad, daamid ja nik kvaratskeelija, kes moodustavad kitarriduo. Rääkige neist ka palun pisut lähemalt. Tehnik keeli alustasid oma esinemisteed küll õige varakult. Mees siis üheksa ja teine 11 aastane, kui nad alustasid esinemist kontserdilavadel, televisioonis ja raadios. Nathan täiendanud oma kitarrimänguoskust Frankfurdi kõrgemas muusikakoolis ning sääres lifti nimelises vaimari kõrgemas muusikakoolis ning aastal 90 tunnistati vendade etteaste Puubel roiti rahvusvahelisel kitarri toode konkursil peapreemia vääriliseks. Samuti ilmselt tuleb märkida, et neid on pärjatud Yehudi Menuhin imelise fondi stipendiumiga. Et tegemist on igati ära märgitud kogemustega muusikutega. Milliste heliloojate teosed siis ettekandele tulevad? Eestimaal esitavad nad Giovanni valgi kriigi Yorki, Haydni teoseid aga kuna nad on ka nii-öelda sõnumitoojad Saksamaalt, siis nende kavas on kaasaegset muusikat Anette Krull Springi heliloomingut ning taimaalt pärit, kuid karsruues oma komponeerimist õppinud Teiusiini teost. Tseeemm tuleb esmakandele Eestimaal. Ja kus neid täpsemalt ajavahemikul teisest 10. septembrini esinemas näha saab? Päeval on publiku oodatud Viljandi kultuurikeskuses, kuuendal septembril on kontsert Tartu Jaani kirikus. Seitsmendal septembril on kontsert Narvas, Neevakeskuses. Kaheksandal septembril toimub orkestri kohtumine ning ühiskontsert Heino Elleri nimelises muusikakoolis ning üheksandal septembril Nõmme muusikakoolis. Ja siinkohal ma tahangi just öelda, et silma paista. Ris andis mõista, et nad ei ole vaid saksa kaasaegse muusika eksponeerijad ja esiltoojad vaid alati oma ringreisidel olnud huvitatud ka sihtma heliloomingust, nii et kutsun üles noori heliloojaid võtma, kaasama noodivihikud. Et Helma poiste Ralf on igati avatud sellistele kontaktidele. Kolmapäeval jõudis lõpule tänavune suur festival Mozarti linnas Salzburgis. Lõpu dekaadil toodi välja festivali resideeruv helilooja Tšaia Tšernovin, tema autorikontserdiga pärast veel ka osi suurt tsüklist Tim Luther Saglazzeki dirigeerimise Stuttgardi Raadio orkestri ees. Portree kontsert sisaldas endas kuut teos esitamas austria kaasaegse muusika ansambel helilooja Johannes Kalitski juhatusel. Saia tsernovin on Iisraelis Haifasse sündinud naishelilooja, kes 25 aastased tuli Saksamaale ja elanud nüüd ka Jaapanis ja USA-s. On ka San Diego Ülikooli professor Californias. Meenutagem, et paar suve tagasi oli Salzburgis kenasti esiplaanil oma esikooperiga soomlastelt tippnaishelilooja Kaiassaar jahu. Ärgem unustagem Salzburgist ka suveakadeemiat. Seekord tegid noored kummarduse erikontserdiga Ameerika helilooja George Grammyle kelle Pier Puleesi oli valinud akadeemia, heliloojaks ta 75. sünnipäeva puhul. Seal noorteorkestrite festival seal sburgis, kus professor Justus Franz juhatas orkestrit filharmoonia internatsioonen Jänemadki mängimas, Tšaia Tšernoviniti kis suurele orkestrile merevaikämber ja lõpetamas Berliini Filharmoonikute Aimar räti käe all üleni prantsuse kavaga pulees Travel. Suure festivali majas 100 meetrit laial laval. Sel suvel sai ka 45 aastat sellest, kui Herbert von Karajan suure festivali maja avamise oma dirigeerimisega sisse õnnistas. Saime Reti teises kavas Richard Straussi söit kodanlasestaadi mees, selle kõrval Berliini Filharmoonikute kauaaegse aldimängija, austraallase Bret liini testament 12-le alti viiulile ning Beethoveni kolmas lause keskkohal on praeguseks hetkeks lutserni festival Šveitsis ei tahaks toonitamata, et kuidas Berliini Filharmoonikute eest lahkunud Claudio raadiotuli nii-öelda väiksesse kohta hääbuma hakanud lutserni festivaliorkestrit, et ja on teinud orkestri kolme aastaga tõeliselt Mureks. Koos sellega, et Abado kolmat aastat festivali oma orkestriga uhkelt avab on siin nüüd resideerivatekse orkessideks kutsutud reas praeguse aja maailma parimad Cliljandi orkester, Frans Veller müstiga amsterdami kontserdiorkester, tantsud, siga, New Yorgi filharmoonia orkester loorin ma selliga Viini Filharmoonikute ees. Subin Lehta, Christoph SM Bach kui Danielle. Lõpetamas Chicago sümfooniaorkestrit Alien parenboime juhatusel. Kas 70. sünnipäeva puhul on lutserni festivali resideerivaks heliloojaks Helmut lahelmann. Ta on siin ka kursuste professor keelpillikvartetile, kammermuusikaprofessor, lutserni kõrgemas muusikakoolis ning kõrvuti Wolfgang riimiga osalemas festi pea teemal Loyland uued horisondid peetaval vestlusel suure publiku ees. Lahelmani teoseid kõlab kuuel kontserdil ja siin ka kaks maailma esiettekanded, üks ansambel modernile. Ning teine 48-le keelpillile loodud pala duubel. Lõpetanud seal sburgis Berliini Filharmoonikute üleeilsest kas siin muuseas sama Puleesi Ravelli kavaga? Šveitsi kammerkoor Kaasas Ravelli tapmises ökoloojas tahaksin avada lähemalt ka New Yorgi Filharmoonikute kolm kontserti täna-homme esmaspäeval, mis Jaan poorsak ning Sibeliuse viiulikontserdiga. Tänane on muuseas festivali reas juba 21. sümfooniakontsert üldse 33-st homme Bergia maaler ning ülehomme vaid Richard Strauss. Siis tulevad nende järel Londoni filharmoonia orkester ja kurtma suur, kes avavad Sophia Kubai tuuline kaks aastat tagasi loodud orkestriteosega seal laid jänd. Teises kavas nägipsustakovitši, esimese viiulikontserdi festivali tänavune kunstlik kristjan, teetslaff. Ja väga põneva kava toob seejärel Pier Puleesi juhatusel välja lutserni festivali akadeemia orkester. Meenutagem, et akadeemia sündis festivali juurde Puleesi juhatusel alles aasta tagasi. Tore sõnum ka tängul voodifestivalilt Ühendriikidest. Kriitik Lorenz möödman, kirjutab veebiajakirjas. President Wilson teelib dirigent märin Alsopitri unktist, festivali debitandinad, siinse alatise residents orkestri bostonis, infoonikute ees võtma, ütleb, et tema pole bostoni orkestrit veel kunagi nii hästi kõlamas kuulnud. Kui nüüd marinaad sepikäel. Uue muusika esitajanavasse hoolsad kava meiegi Mart siineri õpetajaks olnud Christopher Rouci looga Räkier vaimustes sissekovski viies mis olnud siin, kas Sergei kusse vitskija, Leonard Bernsteini leivanumber ning sambelbarberi tšellokontsert jojo maaga solistina. Kriitik rõhutab, et marinaad Sepp oli omal ajal ka Leonard Bernsteini soosik ning nüüd saab temast esimene naismuusika titektar Ameerikas suure orkestri pooltimooris olles seni jube suuri tegusid teinud ka Inglismaal. Voor mauhti sümfooniaorkestri peadirigendina. Nüüd maandume üsna lähedale sibiilse festivalile Soomes Lahtis, mis mõne päeva pärast alles algamas. See tore väike monofestival toimub alles kuuendat korda, aga pühendatud üleni Sibeliuse lahti. Orkestri baasil. Peadirigendi Osmovenska on orkestri ja enda Sibeliuse kaudu kuulsaks teinud eelkõige plaadistustega sest plaadipreemiaid, kuld, Platinum plaadi tiitleid on teile jagunud nii firmalt piss, ajakirjad, grammofon, muusika laedalt kannis kui ka sal kroo Akadeemialt Pariisis. Lahti orkester on endale püsivalt kontsertmeistriks kinnistanud ka Soome ühe parema viiuldaja Jaakko kuusisto kes festivalil samas kammermuusikuna üles astub. Igal aastal on festivalil sageli nimekate sotsialistidega oma teema ja tänavu on selleks Sibeliuse sümfooniline suurus. Kõik seitse sümfooniat, mõned orkestri laulud, kaks kammerkava Sibeliuse seminar 100 aastaseks saanud Sibeliuse kodu ainulat puudutav näit kuidas ja palju muud huvitavat. Kõik see vaid nelja päeva jooksul alates kaheksandast septembrist. Lõpetuseks täna kaalukas uudis pianist Indrek Lauluga seoses kelle pärast ka seekord New Yorgis lõpetame. Nimelt tähister Tšuliards kuul tänavu oma asutamise sajandat aastapäeva ning rohkete pidumärkide hulgas koostati juubelialbum kuhu on valitud 100 aastas 100 tähele pandavamat lõpetajad New Yorgist. Ja arvestus tehti muuseas veel kolme jala tantsudraama ja muusika tegelikult kokku. Ning 100 valitu hulgas on ka Suljardi ainsa eestlasena lõpetanud pianist Indrekule. Nii on ta elulugu koos fotoga uhkelt kõigile nähtaval ka juubelialbumis. Tšuljardi juubelipidustustest juulis tuleva aasta maini pikemalt ka edaspidi. Albumis on Indrek Laulu kõrval aga ka dirigendid. Jamsconn On, Jens Lewain, Leonard latkin, märinalsop. Berman, tšellist Yo-Yo Ma või lauljad René Fleming, Barbara Hendrix, Leonteni brass, helilooja Philip klaas, palju palju teisi tuntud muusikuid. Järgmine kord ka Indrek Laulu uuest list'i plaadist. Tänasele helikajale tegid kaastööd Karin kopra, Marek nurklik ja Priit Kuusk. Saate seadsid kokku operaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja päikeselist nädalavahetust teile kõigile.