Helgaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja. Tänases helikajas räägitakse järgmistest teemadest. Täna õhtul saab Estonia kontserdisaalis kuulda Gustav Mahleri teist sümfooniat. Värviti intervjueeri sagera Eesti rahvusmeeskoori advendikavast, rääkis Kersti hinnale peadirigent Kaspars Putninš. Seitsmendal ja kaheksandal detsembril toimuvat Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdid sarjast legendid. Dirigent Anu Taliga vestles Karin kopra. Vanemuises esietendus jõululavastus lastele Eugen Kapi talvemuinasjutt. Hedvig Lätt vestles lavastaja Taisto noorega. Kolmapäeval, seitsmendal detsembril teeb klassikaraadioülekande Milano laskma Poola ooperimajast ja skaala avab 227. hooaja Wolfgang Amadeus Mozarti ooperiga Idameneeaa Kreeta kuningas tutvustab Tiina kuningas klassikale Rate. Toimetus külastas sel nädalal Kopenhaageni ooperimaja. Muljeid jagavad Tiia Teder, Kersti Inno ja Karin kopra. Puhkpilliorkester. Dirigent Toomas Peterson rääkis Hedvig Lätile koosseisu jõulukontsertidest. Hiljuti avaldas Eesti muusikanõukogu brošüüri Music in Estonia, mille ülesanne on tutvustada eestimaist muusikat mujal maailmas tutvustas toimetaja Tiina Mattiisen. Kadriorus Mikkeli muuseumis on nädalavahetustel kuulda kitarrimuusikat kontserdisarjast, rääkis Kristo Kaala, Heiki Mätlik Eesti koolinoorte segakoori ja Tartu noortekoori ühiskontserte pealkirjaga 11 peab hoidma, tutvustas Hedvig Lätile. Rigolettot poja ja Priit Kuusk juhendab muusikauudiseid laiast maailmast. Head kuulamist soovivad operaator Katrin maadike ja toimetaja Maria Mölder. Täna õhtul kõlab Estonia kontserdisaalis Gustav Mahleri teine sümfoonia, Eesti riikliku sümfooniaorkestri, rahvusmeeskoori ja Ellerheina esituses soleerivad koola boilon ja lilli paasikivi. Ageraa vestles dirigent Paavo Järviga. Kolmandal olete te ERSO ja koolidega Estonia kontserdisaali laval ja dirigeerib temalerit teist mõjutama Eestis esimest korda. Mahler on kirjutanud selle teise sümfoonia väga suurele koosseisule. Ja selleks, et saada kokku sellist suurt oratooriumikoori, olete te kaasanud siis rahvusmeeskoori ellerheina kokku, annab see nüüd siis selle kuulsa Grammy auhinna koosseisu. Seda küll, ega ühelgi orkestri tavaliselt ei ole nii suurt koosseisu, et Saksamaal oli teist sümfooniat oma jõududega mängida, seal on selline lavatagune orkester ja on palju lisajõude ja 10 Kornot ja väga palju lõõtspilli mängijaid, nii et tavaliselt, kui seda seost ette võetakse, siis alati lisajõududega. Ja meil on täpselt sama mõte kooridega ja see on meie tuttav ja minu lemming kombinatsioone ellerheinramm, mõlemad tuntud oma kvaliteedi poolest. Ma olen palju koos teinud igasuguseid huvitavaid projekte ja plaate ja rammiga mulle mitu korda teinud kuller Kablaadistanud Kuleval Stockholmis. Tegime seda Cincinnatis alles hiljuti kuller vad Ellerheina Me oleme hüsteeriaga kolm plaatidele heinaga, Pärdi plaat on ja siis on üks Sibeliuse Neitsitornis ja siis on Sibeliuse plaat, millega meil grammi saime ja muidugi Berginud, mis nüüd viimane plaat, nii et meil on neli projekti teinud, nende meil on kuidagi selline klapib, lihtsalt klapib see töösuhe ja nagu ma alati olen öelnud, sest mulle meeldib, kui inimestel silmad säravad ja muusikat tehakse entusiasmiga ja on selline inimlik sisemine armastus selle töö vastu, mida me teeme. Ja muidugi, see tähendab erakordselt hästi ette valmistatud ja tublid dirigendid mõlemal kooril, kes põhjalikult enne proove ette valmistatud, on muidugi tähtis, sellepärast et kõige esimene asi on ikka kvaliteet. Lisaks need siis teie lemmikkoori koosseisule ramm, ellerhein plussis orkestriga, ERSO olete te siia toonud ka väga sümpaatse iirlannast soprani ja soomlannast metsosoprani, on teil nende solistidega varem ka olnud juhus koostatud? Ma olen ainult koostasid teinud lilli, paasikivi, kellega me oleme isegi implaadistanud. Se neitsid Sibeliuse oper. Tema on selle plaadi peal, ma olen temaga mujal tööd teinud. Aga sopranit ma ei ole varem kohanud. Apa, mulle räägitakse, et on väga hea ja mul on alati huvi leida ja teha koostööd uute inimestega, kellel on hea kõrge tase. Kuivõrd mängitav helilooja maaler üldse Euroopas ja maailmas praegusel hetkel on? Tema muusikat võib-olla kõige rohkem maailmas praegu kui ühegi teise 19. sajandi lõpu 20 sajandi helilooja muusikat, ma ei kujuta ette, keda veel rohkem mängitakse, Mahleri muusika millegipärast niivõrd populaarne maailmas praegu. Tegelikult ma tean ruumiks, start muusikas on väga konkreetne ja lähistan side inimeste emotsioonidega. Midagi sellist, mida kõik tunnevad, oskab kuidagi panna selle muusika keeta ja kasutades väga tihti väga tuntud, igaüks ju peaaegu klišeesid, mida me oleme kuulnud igast teisest rääkides näiteks teisest sümfooniast järsku Bachi Brandenburgi kontserte, tsitaat on olemas, Bructeris, Tsitaat, isegi Palmerit tsitaadid on proterdadsime. Juudikletsmeri muusika on niivõrd palju kõike seda, mida me kuskilt juba oleme kuulnud, aga tanud sellisesse konteksti pannud selle, et ta kuidagimoodi seda tervet pilti väga hästi illustreerib ja tal on oma keel ja ta muidugi niivõrd meisterlikult võib-olla ka ükski heliloojad laevu ei ole nii meisterlikult orkestreerinud orkestrit nii põhjalikult tundnud, kaasa arvatud Riho Straussi kaasa arvatud isegi Perli osa, mis on muidugi parem, aga sellist peensusteni orkestri tämbrid orkestreerinud isegi mentaliteedi tundmine, ta kirjutab alati partituuri, dirigentide märkused, ettevaatlik, et seal Fadies see oleks trioolava siin vaatajatest hästi kuuleks ja esimene ja mängis liiga kõvasti ja ta on seda oma praktikaga niivõrd läbi teinud ja seda muutnud ja korrigeerinud. Et paremini kirjutada midagi puht praktiliselt. Ma ei tea, kas ma üldse võimalik. Paavo Järvi rääki sageraale Gustav Mahleri teisest sümfooniast, mida ta dirigeerib täna õhtul Estonia kontserdisaalis. Liiga ja tuleval nädalal annab Eesti rahvusmeeskoor advendikavaga orientso koidusära kaks kontserti neljapäeval Võru kultuurimajas Kannel ja reedel Tallinnas metodisti kirikus. Koori juhatab uus peadirigent Kaspars Putnints. Rahmaninovi Vesprika uuel ametikohal hooaega alustanud Putnints ütleb, et soovis väga sel hooajal ka Igor Stravinski missat esitada kuna tal oli tunne, et see kõlaks väga hästi meeskooriversioonis. Ta on väga rahul Tõnis Kaumannilt tellitud seadega meeskoorile ja topeltpuhkpillikvintetti-le ettekandele kaasatud Estonia poistekoori solistid Kaspar Sputnintsi taotlus on sel hooajal tellida rammile palju uut muusikat. Alles hiljuti oli võimalus kuulata Ants suutsi juhatatud kava misjonärid. Nelja esiettekandega. Advendikava jaoks tellis Kaspars Budnints uue teosed Toivo Tulevilt pealkirja orientso koidusära on teos saanud ühelt neist seitsmest ootusest tulvil tekstist. Takse anti foonide nime all. Toivo Tulevi teos on topeltmeeskoorile, solistile ja puhkpilliansamblile, solistina on kaastegev Iris Oja. Tulevi ja Stravinski kooslust samas kavas peab puutnints fantastiliseks nii muusikaliselt kui filosoofiliselt. Lisaks esitatakse ka teoseid vanast muusikast, näiteks kalluselt, jah, Gabrielist. Kaastegev on Piret toidule, orelil Eesti rahvusmeeskoor Kaspars Putnintsi. Üritusel esineb advendikavaga orientso koidusära, neljapäeval Võru kultuurimajas Kannel ja reedel Tallinnas metodisti kirikus. Kontserdid algavad õhtul kell seitse Tallinna kontserdist teeb klassikaraadioülekande. Iga ja Põhjamaade sümfooniaorkester ja dirigent Anu Tali kutsuvad teid Pimedaid talviseid õhtud valgemaks muutma. Seitsmendal detsembril Estonia kontserdisaalis ja kaheksandal detsembril Vanemuise kontserdimajas toimub teine kontsert sarjas. Legendid dirigent Anu Tali milliseid legende ja seekord? Kuulajatele jutustate, kui esimene kontsert, siis hooaja avakontsert andis sõna siis vana Euroopa vägevatele nagu Mozart, Brahms, Mahler ja Strauss, siis nüüd saab lähemalt sõna Johannes Brahms, üks huvitavamaid Euroopa kesksemaid heliloojaid ja siis seda väga värvika solisti tõlgitsuses. Nimelt Marc-Andre häbenen, Kanada prantslane tuleb mängiva Pramseteist klaverikontserti ja see on mina leian, et äärmiselt suur sündmus, et Eesti vabariik ja selline suurkuju üldse tuleb, keda nimetatakse ka pressis vormel üks piloodiks pianismi maailmas. Et on äärmiselt tehniline ja äärmiselt huvitav karakter. Meie kohtusime temaga Lockenhausi festivalil ja sealt tekkis mõte midagi koos teha ja, ja me just telefoni teel arutasimegi, et on äärmiselt hämmastav, et nii kiiresti teoks sai. Press on tema kohta öelnud igasuguseid huvitavaid vaatenurki, et tehnika ime ja mina ütlen seda, mida mina Lockenhausis ühel maratonkontserdi neljandal tunnil läbi elasin. Kui ma olin juba täiesti mendel soni nägu läinud ja saime endale soni kontserti ainult Mandelson esitati, siis märkasin taas neljandaks tunniks ellu just tänu Marc-Andre hammelinile, kelle reaalne tehnika, kerge sarkasm muusikas äärmine täpsus ja absoluutselt ebapianistlik lähenemine klaverile, tegelikult selline mitte ülepaisutatud hingelisus ja emotsionaalne täpsus ja ma ütleksin huumorimeel oma pillikäsitluses on absoluutselt mõeldamatu kõigega, mis ma seni kuulnud olin ja sinna kõrvale, kuna on tegelikult ju põhjala ühe riigi Soome iseseisvuse aeg, siis ei saa loomulikult kummardas tegemata jätta Soome suurkujule Sibeliusele ja võib-olla kõige põhjalikum ja kõige põhjamaisem muusikateos üldse lemming jäi see sõit siis neli osa lemmigenena saare neiud, Lemingeenen toonelas toonela luik, mis on ka meie esimesel plaadile, mida kindlasti kõik inimesed peavad kõik ühte ilusamat inglissarve soolot soleerib Riivo Kallasmaa ja siis Lemingeelse kojutulek, efektne ja kihvt muusika, mis räägib sellest jälle, missugused me siinkandis oleme. Rääkis dirigent Anu Tali, Põhjamaade sümfooniaorkester ja pianist Marc-André Hamelin esinevad seitsmendal detsembril kell 19 Estonia kontserdisaalis ja kaheksandal detsembril samal ajal Vanemuise kontserdimajas Tallinna kontserdi. Klassikaraadio salvestab ja annab eetrisse hiljem. Vanemuises esietendus lastele mõeldud jõululavastus. Taisto noore lavastatud talvemuinasjutt põhineb Eugen Kapi muusikal, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp. Talvemuinasjutuetendust tutvustab lavastaja Taisto noor. Miks just Cap, kaks sellepärast, et väikse maja põlemisega juhtus selline rumal lugu, et see teosu hävis ei säilinud poolt sealtpoolt midagi põgusa järel mõtlemisaja, siis teatri juhtkond otsustas selle tüki tuua lavale. Siin oli ka teisi põhjuseid, kuna üks lugu, mis pidi nagu tänavastaks valmima, valmib järgmiseks aastaks ja siis kutsuti talvemuinasjutu kasuks. Me tihendasime teda natukene ja me saime tast korraliku ühe paatorises ooperi. Me tegime seda koos Hendrik Vestmanniga ja nüüd on siis asi juba orkestri valguse, kostüümi, grimmi ja tegelaste käes juba lavalaudadel. Mida lapsed näha kuulda saavad? Lapsed saavad kuulda, näha kõige paremat missis ooperis oli vähe sellest, kuna ooper Arranžeeriti uuesti Arranžeeriaks on Tõnis Kõrvits, Tõnis siis vastavalt minu palvetele lisas sinna veel äratuntavaid laste hitte ette, siin ütleme, hakkamised on, lapsed tulevad saali, ma loodan, et nad tunnevad ära ja ideaalne oleks see, kui nad isegi kaasa laulaks. Nii et see on selline väike muusikaline kelmus, nali, mis iganes. Ühe tuntud lasteloo võiksime ära mainida, küll on kena kelguga. Kas tänapäeva lapsed teavad seda laulu? No vaadates meie talve, võib-olla mõne nädalavahetustel teavad, kui vanematel tuleb, neile meeldis seal kelgumäel laulda, küll nad ära õpivad, see laul on niivõrd karakteerne ja ere, et see jääb meelde nagu teisedki laulud. Aga ma arvan siiski, et, et lasteaialapsed peaksid teadma kindlasti. Et võib tulla lasteaia lastega vaatama seda etendust Ja igal juhul igal juhul lugu kestab 55 minutit, ta on ühes vaatuses ennem seda on teater avatud, pärast seda jääb teater avatuks, nii et tegelikkuses on see just mõeldud sellisele raske öelda, millisele eales, et ma olen juba nii vana, et paljudel kolleegidel palunud kaasa võtta tööle oma lapsed, et vaadata nende reaktsiooni, mis töötab, mis Ta ja sealt balt keedus saada. Aaa filmitegija ja rahvas tuleb kokku ja lõpuks ütleb, et kuulge, see lõpp ei kõlba ja, ja kui tädi on ikka pahasti, peab olema paha ja kes on hea, peab olema hea, nii et kontroll on juba olnud kaunis vähesest tüki algusest ikkagi juba laste käes. See on selline muinasjutt, see on tõesti muinasjutt, teatriluus paralleelselt eksisteerib reaalne tegelane ja eksisteerib ka muinasjututegelane aastaajad ja see kuri tädi tema ümber, see intriig keerlebki ja nii edasi, nagu sellised paratamatuse etenduses kunstnikuks on Mare Tommingas, kes on teinud väga vahva, väga särava lavakujunduse ja väga vahvalt riietanud kas või sama pika täku, kes on siis meil pikkadekam, päkapiku nimi, seal osalevad loomad, liblikad, muinasjututegelane, kes on külmataat, kes on siis helbeke ja nii edasi ja nii edasi kägu ja ka muidugi siis reaalsed tegelased, eite-taati ja kuritäi ja Uta muidugi vaene kannataja. Memmele-taadile mure neil ei ole last ja nad soovivad endale väikest tütrekest. Ja nad teevad lumest, see ongi see muinasjuttu nagu selline selgroog, mis siis kahjuks kevadel aa kevad tuleb ka kevadel tükis sees, siis tükis teevad kaasa Miina härma gümnaasiumi õpilased, kes on siis artistid, teeb kaasa Vanemuise koor ja kaasa Vanemuise balletistuudio, nii et hulk on suur, kes Est-etendusest läbi käib, pluss Vanemuise ooperis alustama, mis sest rääkida muidugi, pluss Vanemuise voor ja pluss Vanemuise teater ise. Aitäh Taisto noor lastele mõeldud jõululavastust. Talvemuinasjutt mängitakse Vanemuise teatri suures majas. Kolmapäeval, seitsmendal detsembril alustab 220 seitsmendat hooaega Milano ooperi ja balletiteater. Las skaala hooaja avamist väärivaks teoseks on seekord Wolfgang Amadeus Mozarti ooper Idome neoKreeta kuningas et tähistada sellega ka veerand sajandi möödumist muusikageeniuse sünnist. Kolmevaatuseline muusikaline draama Idome neoKreeta kuninga libreto kirjutas Mozartit perekonna sõber Giovanni Batista varesco kasutades antuandanšeeli Bretot 70 aastat varem kirjutatud André Kampra samanimelisele ooperile. Esietendus toimus 1781. aastal, 29. jaanuaril Müncheni residents teatris paar päeva pärast Mozarti 20 viiendat sünnipäeva. Ma ei näe, on oli Mozarti libakümnes ooper, kuid just sellega kinnitas Mozart enda geniaalsust ka ooperižanris. Idomeneole järgnesid tänini ülipopulaarsed haaremirööv, Figaro pulm, Don Giovanni, Cosi fan, tutte ja võluflööt. Ajal, mil kogu muusikamaailm tähistab Mozarti 200 viiekümnendat sünniaastapäeva kõlab Mozarti muusikat ka veelgi sagedamini kui seni. Näiteks Salzburgis kantakse ette kõik Mozarti ooperit, mille salvestusi järgmise aastanumbri sees ka klassikaraadiost kuulata saab. Maailma üks tuntumaid vanimaid ooperiteatrit treid Milano La Scala selle hooaja avaetendus on niisiis Mozarti Idome neo teos, mille muusikalistes väärtustes keegi ei kahtle. Kuid mis oma žanrimääratluse operasseerija ehk tõsine ooper publikule ehk nii köitev pole kui Mozarti hilisemad ooperid. Kolm tundi kestvat Idomeneod tasub kuulata eelkõige suurepärase muusika pärast kuid ka ooperi tegevus, mis viib meid Trooja sõjajärgsesse aega Kreeta saarel pakub kindlasti huvi. Antiikkangelaste Idome neo tra ida maante iilia Jarbaatia vahel hargneb draama mille traagilised sündmused jõuavad meieni Mozartile omase inimlikkuse ja psühholoogilise usutavusega. Tegelased ja osatäitjad on Idomineosti eelislim idama. Aitäh Monika Patšilli iilija Camilla telling, Elektra Emmabell, Arbach, Franž Komneeli. Las skaala koori orkestrit juhatab noor briti dirigent Daniel haading. Mozarti ooper Peri Idomeneeaa otseülekanne Milano La skaalast on klassikaraadios kolmapäeval, seitsmendal detsembril ja algab kell seitse õhtul. Klassikaraadio toimetus külastas sel nädalal Kopenhaageni ooperimaja. Muljeid jagavad Tiia Teder, Kersti Inno ja Karin kopra. Klassikaraadiokümnendaks sünnipäevaks kinkis Eesti Raadio juhtkond meile võimaluse minna toimetusega koos mõnele tähtsale muusikaüritusele. Ja nüüd me selle kingituse siis lõpuks realiseerisime, et meil õnnestus saada piletid, Tid, külastada Euroopa kõige modernsemat ja uuemad ja uhkemad ooperimaja, Kopenhaageni ooperit. Ja käisime siis seal teisipäeva, 29. novembri õhtul ja vaatasime Toomas Tessi ooperit, torm. Minu meelest oli tore see, et me saime seal vaadata midagi sellist, mida siin Eestis ei näe. Et Eestis näeb sellist tavapärast ooperis repertuaari, aga Kopenhaageni uues majas saime siis vaadata kaasaegset ooperilavastust. Ja omaette elamus oli ju loomulikult see uus ooperiteater, mille on Taani riigile kinkinud 91 aastane meremagnaat. See ooperiteater asub otse üle vee Taani kuningalossi vastas. Ja see ooperiteater näeb väga kena välja, meil oli päeval oli ekskursioon, kus meile tutvustati seda maja millisest materjalist on ehitatud ja kõiki selle võimalusi akustikat ja lava ja lavatagust esinemistingimusi. Nii et see on tõesti väga läbimõeldud planeeritud. Taani arhitekt Need on ju väga kuulsad, teatavasti ka Sydney ooperimaja on Tanja arhitekti planeeritud. Nii et see on selline maja, kus on eesti muusikutel heliloojatel lavastajatel ideaalsed tingimused tänapäeval oma ideede teostamiseks ja väga hea akustika, seda võime kõigini. Mida see maja teile meenutas, välistatud, sest minu meelest oli ta nagu üks hiiglaslik tammetõru, mille peale oli vajutatud. Eks suur ruudukujuline plaat hulgalt ja kõik oli väga värviline, hiilgade õhuline. Mulle meenutas ta laeva. Samamoodi sellist hästi valgusel. Küllast ja avarat ja õhurikast minu meelest seal Taanis ongi selline arhitektuuristiil, et kõik on kuidagi läbipaistev. Jah, ja see puidu kasutamine seal oli kasutatud vahtrapuud, mis on sama tooni nagu tšellod kontrabassid ja noh, rääkimata sellest, et see mõjub akustiliselt väga hästi. Nii et see vahtrapuu punakas toon, puidutoon ja valge marmor, mis seal domineerisid, need sobisid väga hästi ja kenasti kokku ja kogu see disain oli väga sümpaatne, isegi sellele oli mõeldud, et noh, et kui publik tuleb sealt taga valgest ja avarast fuajeest pimedasse saali, et nad kohe ei saaks seda šoki, see valguse vahetusest, vaid, vaid üks niisugune väikene jalutamise ruum punase valgusega oli seal peale, et inimese silmad harjuksid ja täpselt samuti saalist välja tulles sinna valgesse fuajeesse, kus olid suured kolm kristallmuna, mis sädelesid. Ja seal oli tõesti igasugustele pisiasjadele mõeldud ja nii publiku esinejad tunnevad ennast seal teatris kindlasti väga hästi. Huvitav oli veel see, et tegelikult oli kaks kolmandikku kogu sellest hiigelmajast oli pühendatud ikkagi sellele lavatagusele tööle. See osa, kus publik käib, oli ainult üks kolmandik sellest hiigelmajast, et seal on ligikaudu 1000 ruumi on suur proovisaal orkestrile on mõeldud väga palju sellele, kuidas saavad solistid harjutada ja oma partiid õppida, et neil on mugav seal olla. Ja rääkimata sellest tohutust lavast, mille võimalustest asjaga mitte kursis olles arugi ei saa, kui palju osi ja sektsioone seal oli. Milliseid etendusi sai seal ilma neid totaalselt maha võtmata, neid deklaratsioone ja kogu aeg, nagu ka käigus hoida. Ja lavaga oli ju sama lugu, et ainult üks kolmandik on see, mis paistab publikule, aga kaks kolmandikku on, mis jääb varju ja kus pannakse valmis järgmisi dekoratsioone, nii et kõik need vahetused toimuvad seal väga kiiresti. Taani ooper on ju väga vana, ooperit on esitatud seal kuningate aegadest peale juba kuskil 18. sajandi keskpaigast eksisteerib Taani Kuninglik teater ja samal ajal kasutada Taani ooper edasi ka oma eelmist vana maja, kus on võimalik selliseid väikesi sinna majja sobivaid õukondlike oopereid esitada, Mozartit ja barokkoopereid aga siis romantilist, suurt ooperit ja siis kaasaegset ooperit ja balletti saab siis teha uues majas. Ja see majaga nii tulevikku vaadates ehitatud, et seal saab esitada ka džässkontserte akustikat, saab muuta ja isegi roki saab seal kuulata, kui on tarvis. Ja seal oli ka kammersaal ja seal täpselt samuti, et saab publikut ümber paigutada ja seda lava kohta ümber paigutada, nii et võimalused on väga mitmekesised. Aga nüüd lähemalt sellest ooperist torm, mida te seal suursuguses majas vaatamas käisite ja tegemist on ühe briti kõige edukama noor heliloojad Toomas ade essi ooperiga, mis tal juba päris mitmes. Aga kes ise dirigeeris, seda ooperit oli ise kohal. Toomas, AT Esson, selline briti uue laine võib-olla üks lemmiklapsi või kõige edukamaid nimesid ja tema muusika on teataval määral nihkekindel kompromiss nagu nüüdismuusika ja traditsioonide vahel. Ja seda pakkus ka selle ooperihelikeel minu meelest väga hästi, et orkestri osa oli hästi värviline, hästi orkestreeritud ja väga muljetavaldav, muljetavaldav esitatud muidugi, aga vokaalpartiid olid üpris traditsioonilises helikeeles, ütleksin, Need olid sellised, pigem Reitsitatiivsed. Minule jättis sügava mulje just lavastuslik pool visuaalne külg, selle tõeliselt palju efekte kasutatud, mis oli ilmselt tekitatud arvutiga mingeid üllatuslikud momendid, mida tõesti ei ole ennem näinud, et võiks järsku meri hakata voolama. Sul ja mees tuleb merest. Seal esinesid Taani enda solistid, peaosas olid Jon Lundgren ja võib-olla kõige suurem publiku lemmik ja ilmselt ka meie lemmik oli Sindi ja syyden, kes laulis Arieli osa ja kes oli ka fantastiline näitleja. Tee oli siis nüüd erinevalt teistest partiidest võib-olla selline äärmiselt avangardistlik, ta tegi niisugust piiksuvad hästi kõrgelt nagu ülemeli häält sklerisevat häält ja ja tegi seda unustamatult. Solistides tegi kaasa ka Michael Bellliini, keda Eesti publik teab ühes kõrvalosas. Ma ütleksin, et need retsitatiivselt partiid tundusid, et need olid lauljatele üsna rasked, aga Taani ooperisolistide koosseis on väga hea ja nad said vokaalselt väga hästi. Hakkama kõigi lähematel on kõik nii-öelda esmaklassiline, et midagi nagu ei oskakski ette heita. Lavastus oli uhke ja muusikaline teostus oli, oli väga professionaalne. Kuigi samas mulle tundus, et suur osa publikust, keda oli saalis ja 1500 inimest oli välja müüdud, etendus nagu praegu kõik taani ooperietendused on välja müüdud. Et ikka päris suur osa ei tulnud ikkagi maja vaatama, et see maja oli nagu esimene põhjus sinna minna ja siis vaheajal võis ka ära minna ja kaasaegne ooper võib-olla nii huvitav ja kütkestav, ei öelnudki kohalikule publikule. Kuid igal juhul tasub minna Kopenhaagenisse sattudes seda maja vaatama külastama, seal on mõeldud ka sellele, kui ooperit ei ole, saab niisama seal aega veeta, natukene kohvikus käia ja vaadata, kuidas see maja välja näeb. Sest see on ikkagi üks selle linna, selle väga uhke linna väga moodsa linna. Eks uhkeid märke. Ega selliseid muusikalisi märksõnu kindlasti kauaks ajaks kogu skandinaavia maal. Kahel pühapäeval, neljandal detsembril Põltsamaa kirikus ja 11. detsembril Tartu Jaani kirikus esineb puhkpilliorkester Tartu. See on puhkpillimuusika kontsert, jõulumürtsu eripärad. Millised need jõulumürtsu eripärad on? Toomas Peterson, palun. Jõulu mürtsu eripärad, siuksed, erilised asjad, et kui me suvel tegime siin festivali, kus siis mürtsutati ikka ühte teste seitsmendat pidi, siis teema hakkas meile endale meeldima, lihtsalt jõuluaeg on niisugune ilus ja vaikne ja tore aeg, et siis me nagu ise olemegi öelnud, et me siis paitame kuulaja kõrva, et see on siis jõulumuusika eripära ja teine eripära, et me ei tee seda päris üksi. Me kutsume omi häid sõpru endale külla kaasa mängima, et see kontsert tõesti Ehiline saaks. Kes siis koos puhkpilliorkester Tartuga esinevad? Põltsamaal osaleja vaade, meie head sõbrad, saksofonimängijad, kellega me oleme siin juba hea mitu aastat koos kokku trehvanud Lembit Saarsalu saksofon orkestrisse. Ja seekord, kui me läheme nüüd ise Põltsamaale, siis tulevad nemad meiega koos mängima, seal on õpetaja Urmas Mägi, kelle õpilased mängivad ikka tõesti hästi, kohe kohe Rõõm nendega koos pilli mängida. Tartus on meiega koos vaskpillikvintett, vase tsunft, kes tegelikult on moodustatud meie enda orkestrimängijatest, aga kellel suvel hansapäevadel, kui olin nii-öelda nende debüüt kukkus nii hästi välja, et nüüd nad ongi otsustanud sellesama nime all ja samas koosseisus ka iseseisvalt muusikat teha ja nüüd on see koht, kus nad saavad siis teistsugustes tingimustes seda koos meiega siis esitada. Kõlab kontserditel jõulumuusika. Enamasti tõesti jõulumuusika, sest siin 411. kuupäev on need, kus jõulumuusika ei olegi veel inimesi päriselt ära tüüdanud. Ehk me anname siis oma vanuse ja mängime neid lugusid veel, aga mitte ainult. Eks seal tuleb ilusaid lugusid teisigi ja tasub kuulama tulla. Miks kirikutes kirik on mingis mõttes eriline koht, see tunne, kui sa sealt uksest ikkagi sisse lähete, sinna mõneks ajaks maha istud, on ikka teistmoodi küll kui kuskil mujal ruumis. Ja eks akustika teeb ka oma tööd muusikule tegelikult väga vahva kuulata, et mismoodi see kõlas seinast tagasi tuleb, sest me siin ühe pundiga just Jaani kirikus nädalavahetusel mängisime. Ja üle hulga aja oli see koht, kus peale loo lõppu ma tükk aega ootasin, kuni see kaja siis tagasi jõudis ja alles siis luu läbi. See oli tõesti ilus. Puhkpilliorkester Tartu esinemised jõulude eel, kas need on ainsad kaks kontserti? Ei, need ei ole sugugi ainsad, tegelikult tuleb välja, et detsembrikuu on meil ikka kangesti töine ja kahtede esinemisi. Ühted esinemistega hakati juba pühapäeval pihta, sest Tartus on väga vahva sihuke raam kõikidel jõuluüritustel siin Jõululinn Tartu 2005 ja iga pühapäev adventide puhul siis raekojast räägitakse ilusaid sõnu, mängitakse signaale, tehakse rahvale pahluga jääl puhkpilliosa Meie orkestri vasemängijate poolt tehtud, et nüüd Põltsamaa kontserdiga on ainus kord, kui Elleffess meid välja vahetab, aga ülejäänud pühapäevad on meie enda mängida ja kaubanduskeskused tahavad kangesti inimestele jõulurõõmu valmistada, et eks meil on siis sealgi mängimist. Aitäh Toomas Peterson, puhkpilliorkester Tartu kaks kontserti toimuvad pühapäevadel neljandal detsembril algusega kell 16 Põltsamaa kirikus ja 11. detsembril kell 14 Tartu Jaani kirikus puhkpillimuusika kontsert. Jala pealkiri on Jõulu mürtsu eripärad. Hiljuti ilmus brošüür Music in Estonia, mida tutvustas selle toimetaja Tiina Mattiisen. Trükkisin Music in Estonia väljaandja on Eesti muusikanõukogu, kelle põhikirjaline ülesanne on Eesti muusika ja muusikute tutvustamine. Mujal seda teha ei olegi nii kerge ja sellepärast on proovitud kümnekonna aasta jooksul teha sellist väikest infovihikut mida siis saadetakse laiali teistele sõsarorganisatsioonidele, aga ka muusikaraamatukogudele. Nagu ma juba ütlesin, 94.-st aastast. Siiani pole õnnestunud ikkagi teha number aastas, sest see on alles seitsmes number. Järgmine, kaheksas tuleb küll loodetavasti juba kevadel ja eesmärk on, et igast eelmisest kalendriaastast võiks kevadhooajal ilmuda üks väike vihikuke. Seda on kokku pannud erinevad toimetajad, kõige rohkem vist Priit Kuusk, Igor Karsnek ka minu meelest. Mina ise tegin kunagi veel enne muusikanõukogu, siis kui arst tuuakse, olid Euroopa kultuuripäevad, siis kultuuriministeerium tellis ka mingi analoogilise vihikukesed eesti muusikute tutvustamiseks ja too kõige esimene oli hoopis saksakeelne. Esimestes numbrites on olnud nagu suurem just sellise infoosa, et aastaarvudega ja kuskilt sealt eesti muusika algusest peale nagu näidata, et mis Eesti muusika- ja elu üldse on. Seekord proovisime teha rohkem aja kirjalikumat, jätsime selle korduva info välja sellepärast et muusikanõukogu saadab ka neid eelmisi numbreid nagu komplektis laiali ja siis tundus nagu ruumi raiskamine ühe ja sellesama infonumbrist numbrisse kantimine. Seekord oli eesmärk teha selliseid loetavaid artikleid erinevatest valdkondadest, moodustuks mingi üldpilt, Eesti muusikaelust ja ka muusik kast. Noh, siin on muusikahariduse käsitlus suunaga maailma. Marje Lohuaru kirjutab Muusikaakadeemia arengutest rahvusvahelistest kontaktidest. Siin on noori tegijaid, selliseid säravaid tegijaid, seekord siis kaks kaunist ja väga andekat daami, Helena Tulve ja Irina Sahharenkova sattus niimoodi veel, et nad on ka selle 2004. aasta muusikanõukogu preemia laureaadid. Siis on mõned festivalid Eesti muusika päevad, sellepärast et Timo Steiner saab rääkida siis eesti muusikast ja sellest, mis heliloojate liit eesti muusika tutvustamiseks siis on Tubina festivalist. Toomas Velmet kirjutab. Juubilar oli sel aastal ka palju peale Tubina veel väga põgusalt on mainitud Pärti ja ka Eino Tambergi, seekord aga rohkem. Veljo Tormis, Est-Mari Vihmand kirjutab tema eesti ballaadide taaslavastusest. Kuna Eino Tambergi annab hästi seostada eesti muusikateatriga ja kuna järgmine aasta on teatriaasta, siis loodetavasti on järgmises numbris võimalik Eino Tamberg, kes natuke lähemalt rääkida. Alati on mingi info osa 2004. aasta plaadivalikut, tutvustab Igor Karsnek. Kaadristenba tutvustab uusi noote, raamatuid, noodid on vist esimest korda, raamatuid on ikka püütud tutvustada. INFO ihu lõpus on veel kõikvõimalikke kontakte Eesti muusikakollektiive, asutusi, organisatsioone, koole. Eelmistes numbrites on alati olnud rõhk sellel, et mis meie muusikud on välismaal teinud, dirigent on ka tutvustatud just selles plaanis, et Kaljuste ja Volmer ja nii edasi, kes kõik, kus mida on teinud siis seekord panime rõhu niimoodi, et missise välismaa dirigendid Eestis teevad, kuna mitmel kollektiivile on välisdirigent ja siis Toomas Velmet kirjutaski kolme dirigendi näitel, Nikolai Aleksejevi pool Hilleri ja siis Juha kangas näitel kuidasmoodi ka siis need kontaktid tagasi Eestisse tulevad ja eesti muusikat omamoodi arendavad. Järgmises numbris võib-olla saab jälle vastupidi, teha konna tuleb ehk põhiliselt ooperinumber siis võib-olla tuleb üks artikkel sellest, mis eesti ooperilauljad maailmas teevad. Tiina Mattiisen tutvustas brošüüri Music in Estonia, mille seitsmenda numbri Eesti muusikanõukogu hiljuti välja andis. Igal pühapäeval võib Kadriorus Mikkeli muuseumis kuulda kitarrimuusikat ja seda juba mitu aastat. Nii on see ka sellel pühapäeval. Projekti eestvedaja Heiki Mätlik, kui pikk see traditsioon juba on ja kuidas see kõik alguse sai? Mikkeli muuseum on üks kena koht, kus kitarr kõlab äärmiselt ilusti ja mitte ainult, et kitarre seal ilusti kõlab, vaid seal on ka see interjöör on fantastiline, portselan On nii ja Hiina taldrikud ja see kõik annab omapärase võlu kitarrimuusikale. Ja ma isegi jään vastuse võlgu, kas seriaal toimub juba neljas või isegi viies aasta. Aga, aga vaieldamatult on igal aastal kaks sessiooni ja üks siis kevadeni ja teine sügisene ja esinevad noored, andekad ja juba väljakujunenud kitarri solistid. Nii et igal pühapäeval kell kolm võib saada kitarrimuusikaelamuse. Vahetevahel võib peale kitarride seal ka muid pille kuulda, et viimased paar aastat on lisandunud ka kandleõpilased. See on meil koostöös kandleõpetaja Kristi Müllinguga ja nüüd ka siis akordionistid on kaasa haaratud, et seda seriaali muuta, mitmekesisemaks ja miks mitte ei võiks olla Eesti rahvapillid rahvapillid. Vanasti olid need kannel ja akordion, aga nüüd vaieldamatult ka kitarr. Kuidas nendel kontsertidel publikuga lood on, Kadriorg ja pühapäev on ju päris hea kombinatsioon. See sõltub muidugi ka väga palju ilmastes, kui ka heaperemees ei lase koeraga välja, ega siis ka publik ei taha tulla. Aga on olnud isegi kontserte, kus on olnud 30 ja isegi rohkem inimest. Ja sellest sügisest Anserteriaal isegi laienenud. Nii et lastemuusikakoolidel, nagu nimetatud väiksed Piccolo kontserdid Tallinna ja Harjulaste muusikakoolide kontserdid toimuvad siis igal laupäeval, mõnel laupäeval isegi kaks kontserti. Tuleb nagu jälgida raami ja selle seriaali eestvedajateks on meie akadeemia selle aasta üks diplomaat ja Saku Muusikakooli kitarriõpetaja Julia Kahro. Aga sellest põhisarjas, kes on viimasel ajal mänginud ja mis on tulemas Viimasel ajal mängivad küll Muusikaakadeemia, nüüd vanemate kursuste kitarri solistid ja, ja näiteks sellelgi pühapäeval on nüüd muusikaakadeemia magistrant Kristo Käo. Tema kõrval, siis on meil välisüliõpilane Alejandro Sánchez kapparro, kes on pärit Madridist, õpib sellel aastal aasta muusikaakadeemias ja teiseks ka Juljana kuklin. Ja järgmisel pühapäeval on samamoodi rahvusvaheline koosseis, et siis astub üles magistrant Daniel jullen ning kaks meie Hiina üliõpilast vei Liu ja PIN hoo, et ma usun, et väga põnev võib olla kuulata ja kõrvutada interpretatsiooni. Nii et kes on huvitatud kitarrikontsertidest, siis pühapäeval kell kolm Kadriorus Mikkeli muuseumis on see võimalus olemas. Ja täna esinevad Eesti koolinoorte segakoor ja Tartu noortekoor Jaani kirikus. See on heategevuskontsert 11, peab hoidma Tartu noortekoori dirigent Riho Leppoja. Selle kontserdi ideest. Kontserdi algatajaks pooleks on sedapuhku Eesti koolinoorte segakoor ja selle peadirigent Taavi Esko. Tema kutsuski sellele kontserdile osalejaks Tartu noortekoori ja me suurima heameelega muidugi nõustusime, sest advendi ja jõuluaeg on ju heategevusaeg. See on kahekoori kontsert, kus mõlemad koorid esitavad oma kava, lauldakse ka ühislaule. Kui rääkida kontserdikavast, siis seal on klassikalist koorimuusikat, et ma pean ütlema, et väga nõudlikku repertuaari esitatakse Arvo Pärt, klot nüüstet ja paljud teised. Kavas on ka Sibeliuse Ehala, Urmas Sisaski ja mitmed laulud Piret Pormeister Ripsilt, kes on viimastel aastatel väga populaarseks heliloojaks kujunenud, kuid kontserdi nimilaul 11 peab hoidma, on tulnud siis Kadri hundi sulest. Kontserdil juhatavad Taavi Esko, Kadri Leppoja mina ja Tõnno Piigli orelil saadab Elke Unt. Kontserdi tulu läheb Tartu väikelastekodu Käopesa heaks. Oleme küll selle kontserdi kuulutanud välja tasuta kontserdiks, kuid me ootame seal kohapeal annetusi selle lastekodu heaks ja ma loodan mõistvat suhtumist kontserdikülastajate poolt. Eesti koolinoorte segakoor ja Tartu noortekoori heategevuskontsert 11 peab hoidma toimub täna Jaani kirikus algusega kell 16, aga teel ühest kontserdist teeme juttu. Nimelt järgmisel nädalal, 10. detsembril on advendikontsert Tartus ja samuti Jaani kirikus. See on nüüd traditsiooniline kontsert, et mis on aastaid aastaid juba olnud, tavaliselt on ta olnud Peetri kirikus, kuid kuna Jaani kirik kõik jõulukontekstis on kontserdipublikule ja ka kooridele uudseks kohaks, otsustasime me seekord selle kontserdi läbi viia just siin oleme küll natukene ärevuses, et kuidas me ära mahume, aga me loodame hakkama saada, sest tegemist on siiski 18 koori osalemisega ja tundub, et huvi nende kontsertide vastukooride poolt järjest kasvab. 10. detsembril näiteks esineb sellel kontserdil Äksi segakoor, Narva Aleksandri koguduse koor, Tartu koorid, tõrva, rahvakoor, viljandisega kor, Koit Voonurme, segakoor kalmete kooli vilistlaste koor, härma gümnaasiumi koor, Vanemuise seltsi segakoor ja mitmed-mitmed, teised koorid. Juhatavad ikkagi nende kooride dirigendid ühislaulude osas on viimased kokkulepped veel tegemisel ja ühislaule on viis juhatamine, selgub täna-homme. Aitäh Riho Leppoja täna Eesti koolinoorte segakoor ja Tartu noortekoor esinevad Tartu Jaani kirikus algusega kell 16 ja Lõuna-Eesti segakoorid esinevad 10. detsembril advendikontserdiga Tartu Jaani kirikus algusega kell 17. Sel nädalal lahkus elavate seast kitarrist ja pedagoog Kuldar Kudu. Ta lõpetas 95. aastal Eesti Muusikaakadeemia klassikalise kitarri erialal, olles akadeemia kitarri eriala esimene lõpetaja. 95.-st aastast alates töötas ta klassikalise kitarriõppejõuna Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Kuldar Kudu oli rahvusvahelise kitarrifestivali Sestadele kitarra idee autor ja kunstiline juht ning aastatel 97 kuni 2003 ka Eesti kitarriseltsi esimees. Uus ooperi esiettekanne, sündigu see mis tahes teatris on alati sündmus. Seda enam on see suursündmus kõigile, kui see toimus New Yorgi Metropolitan nagu peres. Nii juhtus seal eile õhtul ajavahet, arvestades vaid mõni tund tagasi, kui publiku ette jõudis esimene etendus Tobias pikeri ooperis Ameerika tragöödia tükk Theodor Traisleri romaani aineil helilooja tobias, spikker on Ameerika mandril päris tuntud, nüüdne Ameerika tragöödia on jube. Tema neljas ooper. Kui esimene oli emmelainz antav vee ooperiteatri jaoks, siis fantastiline mister Fox Los Angelese ning tere käen Dallases San Diego ja Montreali ooperile. Siis on tal kolm sümfooniat, neli klaverikontserte orkestri asjadest, ka Euroopas tuntum sümfooniline poeem, vanad ja kadunud jõed. Holden laust, Rivers. Ameerika tragöödia. Lavastuse on teinud trancescasvam Vello, tuntud ameeriklanna, kes autasusid saanud Prantsusmaalt ja Venemaalt Jaapanist, Londonis, sealhulgas kolm Olivier auhinde. Ta on teinud varem juba tobias pikeri kahe eelmise ooperi esilavastused. Kui rääkisime ajakirja opere News preemiate esmakordsetest laureaatidest, siis olid nende hulgas juga, lauljatari Jozengreeemm ja Dolores saadik. Nemad on nüüdki siin, peaosades 12 solisti hulgas. Siusengreya meile on see juba 12. roll. Disja muidugi oli opera Newsi laureaat ainsana dirigentidest James Conlon, Toby aspikeri uus ooperidirigent, nüüd metis, kus Conlon oma 26 aastasena tehtud püüdis, 1976 on juhatanud juba enam kui kaks ja veerandsada etendust. Ja Ameerika tragöödia, nüüdne libretistil siin seegi on ise ju laulude autor ning teinud, varem koos töötanud, siis saab ellu tobias pikeriga ooperile kereestrack käen. Muuseas 1954. aastal sündinud New Yorgi poiss tobias spikker tahtis oma esimest ooperit kirjutama hakata juba kaheksa aastasena ja kirjutas sellest sean Carlo otile. Metropolitan Opera raadioülekanded jätkuvad ning tähistavad kahe nädala pärast taas alates oma juubelinumbriga 70 viiendat hooaega ja siis riigoletoga annetele Rolando villasooni ja Karl logueltiga peaosades. Ja nädal hiljem saab raadio vahendusel tahaks ka tobias pikeri Ameerika tragöödiaga. Kas Ameerikast midagi veel? Neeme Järvi on oma uue Ameerika orkestri ees New Years siis siinsamas New Yorgi külje all ja tal on kokku neli kontserti eri saalides New Years Symphony'ga neljapäevast homseni. Kava avab Arvo Pärdi kant tus Britteni mälestuseks, seejärel Britteni viiulikontsert noorukesed tipphollandlanna Janiin Jansoniga solistina ja siis Beethoveni seitsmes ja siit edasigi eesti dirigentide juurde. On huvitav, et kaks meie dirigent ihatasid pea ühel ajal Portugalis, Paavo Järvi kuulsa kolmenkjaani orkestri ees Lissabonis ning Olari Elts Portugali teise esindusorkestri Porto rahvusorkestrisport. Kuigi Kulbenkijani Fondi orkestri peadirigent Lorenz Foster ja audirigent Claudio Simone on lausa Beatööritavat pungil nende hooaeg maailma dirigentidest ja tippsolistidest ka Paavo Järvi, nende hulgas äsja mänginud seal pianistid Leon flaisher Arkadi Voludes, oleme laks täna juba Jevgeni Kistsin. Paavo Järvi kontserdid möödusid Lissabonis grandi audit toorios 24. ja 25. novembril sama kavaga ning selle avanumbriks oli Erkki-Sven tüüris. Söötšinforows pühendus Sibeliuse Šostakovitši esimese viiulikontserdi, solistiks Sergei Hatšhaturjan. Ja siis Bruckneri kolmas sümfoonia. Neljapäeval ja eile dirigeerisid siin uue solistiks viiuldaja Christian teetsla. Järgmisel päeval pärast päevad Lissabonis, 26. novembril tegi oma debüüdi Portugali linnas sportas Olari Elts Porto rahvusorkestri ees eurooparkis Santa Maria Tafeira katedraal Realis. Kava oli üleni mine muusikast Glinka avamäng Ruslan ja Ludmilla Tšaikovski viiulikontsert, solistiks sakslanna Viviani Haagner Tšaikovski Polonees Jevgeni oneeginist ja Šostakovitši üheksas sümfoonia. Enne seda juhatas Oleri Soomes Oulu linnaorkestri ja keski Puhjelma kammerorkestri ühendkoosseisu. Nii olu Madedojas saalis kui Colas nelmanni saalis. Ja seal kõlasid Mahleri neljas sümfoonia, siis pitsee sviit. Tere instants, solistiks sopran, piirafrond. Stockholmi Eesti Majas pead, Estonia selts täna oma jõulukontserti ja jõulukoosviibimist. Peaesinejaks on praegu Stockholmi kuningliku ooperikooris töötav bass ka klassikaraadioga selline olnud Alar pintsar kava kenast eesti muusikast, Mart sääron, Mihkel Lüdig, Gustav Ernesaks ka jõululaulud. Ja klaveril saadab teda klaari Kuusk. Kristjan Järvi Käisi juhatamas Glasgow's Šoti Kuningliku rahvusorkestrit Carl Nielseni süüta Alladiin Brahmsi viiulikontsert, Nikolai näideriga, Stravinski tulilinnusõit 1945. Paar päeva hiljem mängisid mass kuninglikus kontserdihallis Peterburi Filharmoonikute Juri Temyricanovi käijal Denis Matsujev mängimas Rahmaninovi rapsoodiad paganiini teemal. Siit edasi Inglismaale. Meilgi klaverifestivalil käinud võluv ja huvitav Joanna McGregor tegutseb täiel hool pianistina nii klassikalises žanris džässis kui uues muusikas, samas ka dirigendina arranžeerija ala plaadistuudio ning kontserdisarjas sounds kas omaniku ja produtsendina. Suvel esines ta menukat Oxfordi klaverifestivalil nüüd novembris mitmel puhul koos kammerorkestriga Brittens sümfoonia peale. Aga rahvusvahelise festivali kunstiline juht, kui Brittend sümfooniat tuli nüüd juhatama helilooja Chams, märk, millel oli Joanna MacGregor siin Mac miljoni teise klaverikontserdi solistiks ja see oli teose Euroopa esiettekanne Cambridge'i kuulsas vestraudi kontserdisaalis. Systegi orkester kuus kontserti, helilooja Maicel typeti 100. sünniaastapäeva puhul. Ilmselt Mcil miljoni käe all mängiti ka Arvo Pärdi kantust Britteni mälestuseks. Ja nüüd Joanna MacGregor välja andekam mustanahalise saksofonist ja helilooja Yarde Cheisoni dirigeerides Brittens sümfooniad, olles klaveril Šostakovitši klaverikvintett Is orkestri kavas aga tema seadet. Jon taolandi. Astor Beats olla paladest. Prantsuse eelmise sajandi klassik Vandresoli veesajandat sünniaastapäeva tähistati mitme kontserdiga Pariisis Seattle'i teatris. Sel puhul käis siin külalisesinemisele Luxembourgi filharmoonia orkester. See oli veeklaverikontserti, mängis Marii Joseph juud ja dirigeeris Arturo Ta Mayo. Leedu riiklik sümfooniaorkester on aga tänavuse 39. Sant Victori muusika festivalikülaline-Prantsusmaal Marsseys. Samas esinevad veel Torino sümfooniaorkester, pianist Michael portaal, nooruke tšello täht, EAS-i ja nii Neeme kui Paavo Järvi solist, kotier, kaputsoon. Versai lossi sügisfestivalil on peatähelepanu all tänavu Shan Mariel. Kleeri looming. Šveitsis Lausanne'is on möödas Bachi festival. Bach ja tema kaasaegsed. Peaesinejateks Essbeeri on 21 shordisse välja juhatusel ning Concerto italian Rinaldo, olles Sandriini eestvedamisel prantslaste klassiku sõlmas Neebeeennaal. Festival oli aga just Saint Etienne is. Mängiti ka vähetuntud pärid, noteredaami sonkurör kontsertkorras aga pisut populaarsemad Marii Magritte'il leni. Äsja valiti saksa teatriilma suurimaks taas avastuseks Sakoffenbachi unustatud ooperi Reini haldjat esmalavastus Trieeris. Suure sündmusena oli see tükk laval ka Sloveenias Ljubljanas aasta algupoole. Aga nüüd teeb ohvenbachi ooperis sama avastuse 140 aasta järel kalliooni. Rahvusooper ja Reini haldjaid tuli siia juhatama kuulus Mark Ninkovski. Selline oli heligaja kolmandal detsembril. Saate panid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Maria Mölder. Täname kuulamast ja ilusat päeva jätku. Kaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi. Teile sobival ajal.