Tere hommikust ja heligaja kuulaja. Tänane heligaja pakub kuulamist nii nendele eestlastele, kelle jaoks on tundlik teema barokkmuusika uus muusika või etnomusikolooge või ballett. Nimelt on tänase helikaja teemad järgmised. Kestab rokkmuusikafestival ja seda tutvustab lähemalt festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Klassikaraadio toimetaja Liina Fjuk käis Eesti kirjandusmuuseumis, kõneles etnomusikolooge osakonna juhataja Triinu ojamaaga, kes tutvustab sealset uut tehnikat ning võimalusi rahvamuusika salvestamisel. Laupäeva õhtul on Tiit Härmi uue balletika meeleda teine etendus ja lavastus. Praega kõnele sage raam ning vaatame tagasi ka jaanuarikuusse, mil Pärnus toimusid Pärnu nüüdismuusika päevad. Saate lõpus annab Priit Kuusk ülevaate muusika uudistest väljaspool Eestit. Saadet toimetab täna Mirje Mändla, head kuulamist. Möödunud neljapäevast alates kuni 11. veebruarini kestab Eestis barokkfestival, mille kunstiline juht Andres Mustonen. Festivali on kandnud härjaaegadel erinevaid nimetusi, viimati välja open baroki nime, aga nüüd on tagasi pöördutud siis barokkfestivali nimetuse juurde. Tavafestivali Georg Friedrich Händeli messias Mozarti redaktsioonis ja teost esitavad Ida kallinna Andra piga tša Viesturs Jansons Krisjanis Norweelis ning segakoor Latvija Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigendipuldis Andres Mustonen, kuid festivalile jõuavad veel Dominique Laar tenor Prantsusmaalt, kes koos Šveitsi baritoni ratis krigalisega esitavad gregooriuse laule. Veel annavad kontserdisaltot Ors Revalientsis ja Ansambel aktsentus Tallinn. Ja see on siis lastekontsert, barokitantsudest ning lauludest Alexeil ju. Piimov tuleb seekord kavaga, mis ühendab nii John käitši kui William Vöödi muusikat. Eestisse jõuab ka orkester infondamento pooldambrähti juhatusel. Nad annavad ühe kontserdi kolmapäeva õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis ning vokaalansambel šantyclerdab kava, mis kannab pealkirjamaalaulud Joseph Jennings juhatusel. Kavas on muusikat nii-öelda vanamuusikast kuni kaasajani. Meil on stuudios barokkfestivali kunstiline juht Andres Mustonen. Milline see festival sel aastal on? Kuidas sa sõdavad? Kujundanud? Tegelikult käime sedasama rada, mis on nii, nagu me mõttemaailm on, nii minime kuidagi nagu üritame seda asja lahti arutada. Sa ütlesid ka praegusele jälle barokkmuusikafestivalil sisele. Okei, siis käib üks sisemine jahumine käidustel nimedega, mõeldakse rinde, mõeldakse nii-öelda, kuidas see kõik on. Mind huvitab lihtsalt nagu oma maale ja kui palju ma saan nagu sellest ja nii palju ma teen. Loomulikult ma saan väga vähe teha, sellepärast et mind huvitab just see open liin, see avatuse liin, kus hakkab niisugune vaimne mõtlemine või niisugune mõtlemisviis hakkab tulema barokkmuusika kajastus. Seitsmeteistkümnes 18. sajand on noh, mingis mõttes see on Euroopa kultuuri lõpp või kuidagi niisugune, tähendab et kõik harmooniali saavutatud kulminatsioonis põhimõtteliselt harmooniline mõtlemine oli saavutanud. Aga väga kõrgetasemelist, noh, see, et ta nüüd seal hilisemates aegadesse modifitseeritud nagu teine asi, aga põhimõtteliselt meloodiline ilu, ilusamaid meloodiaid, vähe leidub pärast baroki, kuigi ütleme, romantiline muusika, meloodiline muusika. Tegelikult kõik need muusika üldnähtused on kõik ära toimunud, sellepärast nagu barokk või selle ümber peaks olema, see on nagu niisugune väga oluline mõiste ja muidugi see sõna ise ka kirjuriisusest tähendab see otsimine ja ja ega siis Brockile mitte midagi laskume me praegu oma kõrvadega, millega meeskonna muusikat kuulata, või siis. Me oleme kurdid ja pimedad, kui me võrdleme saksa baroki, võrdne prantsuse, itaalia broki, need on omal ajal seal olid ju need nii nagu nagu kitsa kägu, nendel ei olnud mitte midagi ühist, täiesti teised maailmad. Aga noh, nüüd on nagu barokk, eks ole, kõik on Barack, tahakski niimoodi näha, et, et on olemas indiviidid, isiksused, vaimule, raadid, mõtlemine ja vastavalt sellele tekivad ka kontserdid. Ning siin on ka ju popmuusika natuke dominike tuleb laulma. Palume ja Gregor Jaani laulu täiesti fantastilise akustilise viisil, mida tema mitte kuskil pole mujal kuulnud, Niguliste kirikus on, ma olen kuulnud teistes katedraalis Euroopas kahekesi lauldakse ja avatakse keskaja muusikat, ka mõtlemine tähendab keskaja muusika on niisugune niisugune aru, miks see muusika olime, mida see muusika üldse nagu annab, et kuhu ta pööratud on siis kõik praegu meil on ju väljapoole pööratud, aga seal kuidagi minnakse hoopis teistmoodi. Barokkmuusika on siin ka sees. Samamoodi tuleb piima, mängib Keitši, tähendab geiša najalt, helilooja ja üldse peaks olema, nimetas, peaks olema muusikast praegusel ajal mitte mingisugune klassika, brokvi romantika või saanud seal nagu globaliseerumine, nii nii on olemas. Piiritus tähendab muusikat piirideta, tähendab seesugune mõtlemine ja otsida väljas see väärtuslik just nimelt vaimses mõttes, mida, nagu vaja nats nagu praegu. Ja nüüd esitada või endale meister Moostet organisatsioonis. Kogu aeg käib jutt kohutast autentsuse eest, eks ole. Kõik peab olema autentne. Nonsens, tähendab, ma olen autentsusega, tegelen ainult 35 aastat ja pool sellest ajast, me jõudsime veendumusele, et, et see on sõnakõlks, täiesti siukest, mingit autentsust ei saa olla. Ja seepärast, et inimene mõtleb teistmoodi, ta kuuleb, tema ümber on kõik teistmoodi, tal teistsugune nahka, tal on kõrvad teistsugused, mis autentsuse eest me siin räägime seal ainult üks mingisugune stiililine avastus, mida hakati nimetama autentsuseks ja selle kaudu läheb, aga me kuuleme siin praegu moodsat organisatsiooni, mis on mõnikümmend aastat pärast hendalit, kus siin siin nüüd see autentsus on, põhimõtteliselt ta teadis, mis, mis ta tundis hiilgavalt Bachi hiilgavalt Henry muusikat, aga ta kirjutas niukse orkestri, mis tõlgib meile praegu Henderi muusikat tohutut suurust, mitte Niukest kribistamiste kribistamist pisikeste koosseisudega ja niisuguste niinimetatud peenmusitseerimisteks. Aga kui endale ise rahuldus 350 muusiku ettekandega, rahuldus lõpuks, eks ole, Henry tehakse nii nagu saab teha. Ja iga päev võib olla erinev ja iga ettekanne võib olla erinev, peasid tema sees on energia, tema sees on vaimne sõnum. Ja nii ma valin siia kavu ja muusikuid, kes siia tulevad. Aga ega see ei tähenda seda, et, et siini jäävad need tahud nagu kuulmata. Alati tuleb kuulata niinimetatud nendest autentsetes maades, Belgia, Holland, Inglismaa, kes avasid selle maailma meile kõigile. Me teame, siin ju Leonhard ja kõiki neid kirjad, ansamblid ja, ja ta tavaline kontsert käima, eks ole, meilgi järjest käivad, tähendab, nemad nagu avas uue lehekülje ja et see eksisteerib edasi, aga kõik muu ka areneb edasi nende niukseid näiteid nagu Pauld numbreid yle fundamentaalorkester. Alati tahaks kuulata Tallinnas ka niisuguseid väiksemaid või suuremaid barokkorkestrite barokkansamblid, kes üritab võimalikult kõrgel tasemel oma liini edasi kanda. Siis tulevad mingid vokaalansamblid, eks ole, kes laulavad hiilgavalt lavale lihtsalt ja no inglise ansamblid on ju praegu juba peaaegu enamusi, need niinimetatud vanamuusikaansamblid enam midagi, ainult vanamuusika laulavad umbes samasuguses stiilis laulavad kõik romantilist muusikat ja laulavad siin džäss, popmuusikat ja kaasaegsed, tähendab aga kus siis nüüd siinse autentsuse all tähendab, ta laulab samasuguse häälega, ta laulab juga romantilist muusikat, eks ole, siis üks nendest peaks siis vale olema, aga tegelikult on kõik õige. Õige on see, kui inimene seda teeb, inimese hing ja vaim seda teeb. Aga ta siin siin otsima, et kas see nüüd vale tee või mingisugune muude seal loomingulised otsingud ja nii nagu sandi Kleiaga ka ansambel see on, see sobib hiilgavalt meie aega ja ta avab nii vanemat muusikat, millest nagu suur lai kuulajaskond, mitte midagi ei tea, lihtsalt mingi üldine nimetus. Ja Ta laulab niukseid laule, mis on nagu, ütleme massidele nagu lähemal, või nad nagu teavad seda, sest tegelikult ütleme renessanssmuusika, mida meie etega midagi Hortusete kannab, mida lauldakse, see on ju omaaegne massides hitt, muusika tegelikult, aga lihtsalt seda ei teata, see on muutunud ja me ei saagi seda nõuda, aga me peame seda niimoodi ette kandma, et ta mõjub praegu arusaadavalt. See on loov protsess, loo tegevus. Nii nüüd sa oled külalistest rääkinud sellise üldise jutukorras, aga võib olla ka paar sõna nendest projektidest, millest sa ise aktiivselt kaasa teed, nagu teisipäevane kontsert, Abraham. No see, see on mulle väga lähedane, tähendab mulle väga Lähis-Ida meeldib üldse ja ma olen aru saanud, et tegelikult kõik nii religioon, mõtlemine, muusik on kõik tegelikult Lähis-Idast Muhamedi, Jeesuse või vegan ida peale buda peale rääkimata vana testamendi prohvetid olid nii, nagu mõned ütlevad, et juudid rikkunud siis mina ütlen niimoodi, et juudid on maailmale andnud ja nii ongi see ju kõik tegelikult sealt kogu kultuur, mida me hindame, mida, mida me õpime ja mille peale rajatud, see on ju kõik juudi kultuur ja see on pikk Aabraham vist lihtsalt natukene läinud laiali. Aabrahami järglased on kani araablased kui kristlased, kui ortodoksi, juutide, mingi muu juudi ja seda kuulates ja, ja selle sellega muusikaga tegeledes on hea tunda, et meil on ühine isa ja seda seda muusikas ette kanda, kui vabase on ja kui lähedalt see puudutab. Vot see on hämmastav, mida võib-olla ei osanudki mõnikümmend aastat tagasi saadeta, kui lähedalt puudutada kauge maa muusika, aga mis ei ole üldsegi kauge, sest me oleme kõik sealt pärit kogu meie kultuur ja me ise oleme sealt pärit. Mina tunnen seda väga selgelt oma Jaan-Eik Tulve ka väga lähedalt saame aru nendest asjadest, siis meil on väga meeldiv neid asju koos teha. Seal tuleb ka Helena Tulve lugu uuesti, mis meil ükskord oli selline juudi laulu peale kirjutatud. Teosega Clamantisega uuesti, mis me kandsime eelmise aastani. Jutt on siis Helena Tulve teosest Treier Aado Sala barokkfestivali lõppkontserdil osalevad sopran Aile Chalistramon, jahve viiuldaja Harry Traksmann, tšellist Leho Karin. Osaleb ka Tallinna kammerorkester ja kavas on Bachi orkestri süüt näitajaid endali ooperitest, samuti Bachi kontsert tšellole ja orkestrile, Mozarti loomingut ning Vivaldi kontserte. Lõppkontserdi peab olema, noh, kas siis kas kuidagi nagu lõpetama ja baroksed vigurduse diabaroksed, virtuaalsed teosed, need peaksid ju väga hästi sobima ja kus siis on, eks ole, nii pahi perekonnast, muusikat kui valdist muusikat, kui Bachi enda süüdist ja sinna sisse siis natukene kant vigurit Angodega, mida Ramoni ahvedele mängib siin täitsa olla tšellistid pragada tangot, mis me seadsime ise orkestrile ja ma arvan, et ma seal veel niukseid väikseid ulakusi teen. Et see kava, mis praegu minuni on jõudnud, kindlasti ei ole lõplik, ehk loomulikult kavad peavad selguma alati mõni minut enne kontserti siis on kontserdist tera sees. Aga noh, muidugi, kui on suured lood, siis neid isaga väikseid tuhksuhkrut ja pipart saab ikka juurde panna. Klassikaraadio toob barokkfestivali teieni kaks kontserti. Teisipäeval kell 19 Tallinnas Niguliste kirikus toimuva kontserdi Aabrahami järglased, kus esinevad Vox Clamantis, Hortus Musicus ning festivali lõppkontserdil, mis toimub laupäeval, 11. veebruaril kell 19 Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadios toimuvad ka festivalil praegu kaks kuulajamängu, teisipäeval ja kolmapäeval, milles on võimalik võita siis pileteid festivali erinevatele kontserditel. Viibime Tartus, Eesti kirjandusmuuseumis ja koos minuga on siin ruumis Kirjandusmuuseumi etnomusikolooge osakonna juhataja Triinu ojamaa. Enne demonstreerisid mulle ühte videolõiku, kus oli näha, et salvestate setu meestelauluansamblit linad, surad ja siis analüüsite seda. Ning selleks on hiljuti hangitud siia ka vastav tehnika. Palun äkki räägiksite lahti, mis on teie eesmärk just selle tehnika kasutamisel ja kuidas analis käib? Ma tahan teile rääkida portatiivsed arvuti baseeruvad kaheksa kanoonilise helisalvestuse süsteemist. Me oleme siia kirjandusmuuseumisse muretsenud Eesti Teadusfondi rahalisel toel. See võimaldab meil teha kaheksa kanalisi helisalvestusi mitmehäälset muusikast ja nendel helisalvestustel on kahtlemata puhtteaduslik otstarve. 13. jaanuaril me korraldasime oma päris selle salvestustehnikateemadel laeva, kus me siis tõepoolest esimest korda katsetasime selle tehnika võimalusi. Seni me oleme salvestanud mitmehäälset muusikat ainsasse kanalisse ja kui me tahame saada pilti mitmeajasest laulust kui tervikust, siis on ühe kanalile salvestus täiesti piisav. Kui me tahame seda mitmehäälset laulu analüüsida, siis ühe kanaliline salvestus, see on paha. Nagu ma saan aru, selle kaheksa kanalilise salvestustehnika abil on võimalik kuulata kõiki hääli eraldi sellest hoolimata, et sel hetkel, kui neid lauldakse, laulavad nad kõik koos. Aga teil on paremini, et ma demonstreerin teile praegu seda, kuidas kõlab setu laul siis, kui ta on salvestatud ühte kanalisse ja pärast seda kuulama, kuidas seal all kõlab siis, kui ta on salvestatud mitmesse kanalisse. Niimoodi siis kõlab setu meestelaul Liinatsurade esituses. Kui kõik kostab korraga, kuid nüüd on siis meil võimalus kuulata, kuidas seesama lõik sellest laulust kõlab niimoodi, et kuulame iga meest eraldi, nii nagu teevad seda need kirjandusmuuseumi teadlased. Niisiis esimene mees. Neljas mees Umbes viis aastat tagasi pöördus minu poole meie osakonna tollane teadur Vaike Sarv, kes on tuntud setu muusika uurija, tas soovist korrigeerida oma setu muusika ka noodistuse, eelkõige helikõrguslikud aspektist. Ja tema probleemiks oli see, et kuna muusikali salvestatud ühte kanalisse ja siis oli praktiliselt võimatu kõrva abil selgeks teha, kuidas üks partii tegelikult kulgeb sisestasime selle helisalvestuse, mis oli tehtud ühte kanalisse. Analüüsi programmi. Selle programmi nimi on Maltis, piits ja see on mõeldud kõne ja muusikalise heli analüüsimiseks. Ja see pilt, mille me saime, oli visuaalne hästi segane kujutis hääle spektritest, see oli täpselt seesama, mida me olime saanud auditiivsel. Ehk siis Segane kõlaline kujutlus sellest, mismoodi hääled kõlavad. Me saime aru, et see analüüsi programmi pakub neile lahendust, kui hääled on salvestatud ühte kanalisse ja siis meil tekkis selline soov muretseda endale mitme kanaliline salvestussüsteem. See idee ei olnud üldse õhust võetud kunagi kauges minevikus, 1976. aastal salvestas Jaan Sarv Obinitsas setu naiste laule Eesti raadio helisalvestustehnika abil. See oli tollal uudne. Igas talus tehti kaheksarealisele magnetofonilindile. Jaan Sarv ise kirjutas nendelt linkidelt maha viis setu laulu eraldi partidena. Iga hääl kenasti seriaal. Aga hiljem need helisalvestused kustutati, sest see lint oli tollal kallis ja haruldane. See kirjutati teise muusikaga üle, niiet kogu salvestatud materjal pole säilinud. Sellest pole enam jälgegi järel. Aga need kunagised helisalvestused andsid meile idee muretseda selline tehnikateadlaste jaoks. See võttis aega neli aastat. See tehnika on küllaltki kallis. Aga nüüd lõpuks on see meil olemas. Projekti nimi, mille raames raha saime, on akustilise analüüsi rakendamine etnomusikolooge. Ja see oligi siis mõeldud selleks, et muretseda endale vastav helisalvestustehnika ja vastav kompuuteranalüüsitehnikamees on nüüd kaheksa mikrofoni ja seitse Liinat sona lauljat. Ma hea meelega tutvustaksin neid. Need on kõik tartlastele hästi tuntud humanitaarid. Esimene mikrofon, ajaloo kandidaat, Paul hagu, kes õpetab folkloristika õppetoolis. Teine mikrofon, Andreas Kalkun, folkloristika doktorant, kes õpib samuti Elleri koolis klassikalist laulmist. Kolmas mikrofon Urmas Kalla, kes on hariduselt bioloog ja filoso neljas mikrofon. Pärtel Lippus. Tema on eesti keele õppetooli. Tarand. Tegeleb foneetikaga. Viies mikrofon. Lauri Sommer. Lauri Sommer on eesti kirjanduse magister. Kuues mikrofon Kaspar Kolk, tema klassikaline filoloog. Seitsmes mikrofon. Valdo Valper, kes õpib ülikoolis eesti kirjandust, on reede, 13. jaanuar ja kaheksas mikrofon ei tööta. Me valisime selle päeva Ekstra tehnika katsetamiseks. Me alustasime salvestamist, meie ees on salvestusarvuti kõik kaheksa mikrofoni. Ka see, mis ei tööta on ühendatud selle läptopiga. Kui muusika on sellesse arvutisse sisestatud, siis me saame kuulata, kuidas kõlab stereovariandina ehk kõik hääled koos ja me saame kuulata, kuidas see kõlab eri kanalite kaupa. Ja mida see annab muusikateadlasele. Ja see annab väga palju. Kui me tahame nüüd neid partiisid noodistada, seda muutunud tunduvalt selgemaks, kui nad olid siis, kui ma kuulasime neid üheski kanalis. Nii et põhimõtteliselt noodistamist lihtsustab juba ainuüksi see eri kanalite eraldi kuulamine. Iseküsimus on see, et kui hästi on üldse rahvamuusika noodistada Rahvamuusika, olgu ta ühe või mitmehäälne on väga raskesti noodistatav kogukok. Igal muusika on üsna raskesti noodistada, sest häälega on võimalik libiseda ühelt helil teisele ja seda ei ole võimalik noodikirjas täpselt üles märkida. Ja mis puutub nüüd setu muusikasse, siis muusikateadlastel on mitmeid hüpoteese selle kohta missugune on setu muusika helirida. Tegelikult me kõik oleme veendunud, et see ei lange täpselt kokku tempereeritud süsteemi häälestusega vaid need intervallid, mida setod kasutavad on kas kitsamad või laiemad kui tempereeritud süsteemi häälestuses. Muusikateadlased, kes setu muusikaga tegelevad, räägivad mikroalteratsioonist aga paraku, kuna meie kõrv on treenitud. Siis seda micro operatsiooni tuvastada kõrva abil on raske, me võime teha oletusi, aga me ei saa ütelda täpselt, kui suured on need intervallid. Et seda küsimust lahendada. Selleks meil tuleb siirduda muusikast füüsikasse ja mõõta helisid ertsides. Kas me tahame seda muusikat analüüsida, siis meil tuleb ta tõsta sellest salvestusprogrammist järgs programmi, selle programmi nimi on multispeech. Sn analüüsi. Kui me tahame olla hästi piltlikult ja muud üle ei jää siis me võime ütelda, et me oleme teinud sellest helist just nagu röntgenipildi. Siis me saame mõõta sellel kujutisel põhitooni sagedust. See programm näitab meile mitu hertsi. Heli selles punktis on selle helisagedus. Milliseid uurimistööd on ootama siis selle programmiga. Kui me oleme ühe laulu helid ära mõõtnud siis me saame lõpptulemusena välja selgitada, millistest konkreetsetest intervallide Se meloodiad tegelikult koosneb. Me saame võrrelda neid intervalle, võrdtempereeritud süsteemi intervallidega, me saame teada, kas nad on kitsamad või laiemad. Me saame teada. Kui me oleme ära mõõtnud suure koguse materjali, saame teha järeldusi. Kas need intervallid, mis erinevat tempereeritud süsteemi moodustavad mingi teise ütleme siis setu muusikale eriomase süsteemi. On olemas selline hüpotees, et nad tõepoolest moodustavad sellise süsteemi. Aga see selle tõestamiseni on veel pikk tee aga igal juhul oleme me nüüd jõudnud sinnamaale, et vähemalt tehniliste võimaluste poolest selle hüpoteesi tõestamine. Või siis negatiivse vastuse saamine vähemalt on võimalikuks osutuma. Täna õhtul rahvusooperis Estonia üleeile esietendunud Tiit Härmi uue balletiga Amelia ta teine etendus ja uuslavastus pakub vaatajale mitte üksnes lummavat vaatepilti, teen ma ikka head võimalust kahe tunni jooksul nautida Feressisti muusikat Estonia sümfooniaorkestri esituses. Tiit Härm on oma uue balleti koreograafia loonud listi muusikale ja seda väga lihtsa põhjendusega, otsis balletis söeajastu lähedast ja leidis selle listi loomingus. Seda enam, et listi eludel istus ju ka ka meeledaami prototüübi. Kurtisaan Marie dublessi eluga. Lavastuse muusikast räägibki lavastaja Tiit Härm. No niisuguses koguses terve õhtu nautida liftimuusikat meil praegu teatrites ei olegi võimalik ei ole kaua aega olnud võimalik, te olete valinud siia muusika hulka sümfoonilise poeemi Tasso esimese ja teise Mehhisto valsi armuunelm on selline, mis on küll olnud ehk kõige enam mängitud meie kontsertidel ja raadioprogramm, milles aga näiteks sümfoonilise poeemi ideaal Orpheus ja pidulikud kõlad. Neid kuuleb suhteliselt harva, samuti ka klaveripalade tsüklist rännuaastad kihlus. Te olete ennale palunud apiga sea, Diana Gennadi Taanieli. Kas see loetelu, mis siin kajastus, on puhtalt teie isiklik valik või on singa Taanieli käsi mängus? No vaadake, kui mul olid need põhi punktid dramaturgiat muusikalises koos, siis on selge, et, et ma vajasin ka puhtprofessionaalselt muusiku abi ja selle abi. Geo andis mulle siis Gennadi Taniel, kes oli see helilooja, kes on väga erudeeritud inimene ja koos siis nende üleminekus stseenides. Me kasutasime sümfoonilise poeemi ideaalid. Ja just nende kokkuviimisel kogu üldise helikeelega ja üldise heliregulatsiooni Sis teostas tema ja samuti alanžeeris libest ummikus. Etenduses on kasutatud kahes variandis, kus on harfi ja viiuli peal ja balansseeritud orkestrile. Ja selle ta teostas ja teostas minu arust väga huvitavalt. Ja üldiselt ütleme, et tugi oli väga tõhus. Aga muidu listi hobused on kõik helilooja enda organisatsioonis või siis tema kaasaegsete hulgast. See jah, kui ta juba enam nii aktiivselt ei tegelenud pianistina siis ta hiljem oma paljutki klaveripalad on orkestreerinud ja, ja seiklisti käekiri on nii omapärane, et noh, seda on ka kuulda ilmselt nüüd vaatajal kuulajal ja ma arvan, et kõik on tema orkestreerinud niisamuti ka tema aastad on väga tervikut, need teosed nii lihtsalt ühendatud läbi selle sümfoonilise poeemi ideaali. Nüüd, kus ballett on valmis, kui te peaksite otsast alustama päris algusest jälle, kas tuleks kõne alla mõne teise helilooja looming? Balletimuusika valikuks? No ma arvan, et selle teose juures kindlasti mitte sellest, olles tutvunud kogu listi elukäiguga ja tema tema seesmist värvidega ja siis nad väga ühtuvad sellega, mida tuleb selles teoses nagu kameeleon, asutavuse, tundlikus, nüansirikkus ja niisugune hingerikkus, ja ma usun, et kindlasti pöörduks tagasi listi juurde mitukümmend tundi delistini muusika saatel veetsite, otsides seda muusikat kuskil aasta peaaegu üheksa aastat tagasi ja listi muusikat oli väga raske saada selleks et teatud teostel saime noodimaterjali, aga ei olnud salvestusi, neid tuli üle maailma otsida, nii et nad on küllaltki unikaalsed, nagu me teame, listis niisugust meid sümboolne võim ja nad on väga rasked oma esitavad kõrged nõudmised esitusele ja neid lihtsalt on väga vähe. Nii et see oli küllaltki raske töö. Raske, aga huvitav, mis loodetavasti toob teile publiku poolt suure tänu aitäh teile ja edu lavastusele. Suudan. Jaanuarikuu kolmandal nädalavahetusel toimusid Pärnus nüüdismuusika päevad, mida korraldab traditsiooniliselt Eesti Arnold Schönbergi ühing. See on selline üritus, kus kohtuvad uue muusika ka sõbrad, heliloojad ja interpreedid. Just need, keda uus muusika kõige tihedamalt puudutab. Pärnu nüüdismuusika päevad jätkasid oma keskse suundumuse modernismi käsitlemist. Päevade aegu ilmus ka scripta muusikaalia kogumik tekste modernismist. Raamat, mille kaante vahele on 2003. ja 2004. aastal Pärnu nüüdismuusikapäevade raames peetud konverentside modernism ettekanded. Esindatud on autorid Evi Arujärv, Jaak Rähesoo, Märt Väljataga, Jaan Ross, Eda Jonson, Mariers, Mart Jaanson, Mart Humal, Gerhard Lock ja Hans-Gunter Lock ning maris Valk-Falk. Käesolevale festivalile oli kutsutud kaks väliskülalist. Helilooja ja Austria heliloojate liidu esimees Klaus saager ning Janis kenakese muusikaloomekeskuse juht, helilooja ning psühholoog Sherar papp Prantsusmaalt. Festivali rõhuasetuseks oli Olivier Messiaen roll teise maailmasõjajärgse moderniseerida põlvkonna kujunemisel. Nagu teada, on õpingud messeani juures olnud paljude heliloojate jaoks oma tegevuse pöördelisteks sündmusteks. Nende seas on kahe Stackhouse, Järbulees, Rambarak, Georgi kurdak, Tristan Murray, Sännisk stsenokkis mehhanist õpetajana, kõnelesidki Claus saager, kes on Nissani juures õppinud ning Sherarbap, kõneles sellest kuivõrd oluliseks kujunesid Janiskusenaakis jaoks õpingud Olivier Messiaen käe all. Lisaks sellele toimusid ümarlauad, kus käsitleti jaanis Xe nokkis loomingut ja kuna enniscasenaakese muusikas on matemaatika mänginud keskset rolli oli kohale kutsutud ka matemaatikas kodus olev Mati Haabel Tartu ülikoolist, kes kõneles mõningatest matemaatilistest mõistetest millest on kirjutanud aktsenaakis oma doktoritöös teaduse kunstide sulam. Siin väike katkend sümpoosioni-ist, kus Mati Haabel seletab lahti mõistet Aabeli rühm Mattiabliga kõnelevalt vaheldumisi Mart Siimer, Andrus Kallastu Mida me saame liita, klaveriga tooja Reenud omavahel liita ja läheme saamerita intervalle, kuidas toob vee ja, ja tolli ütleme, Laanväärsena. Sel nädalal abi küsida mida me enam ei saa. Mida te ütlete meile? Meil on selle arvel. Me saame, näeme, kahedal treenivad, me tahame seda kas või teha. Tehke see see ära teie mulje, mis me saame, mingi arvu tuleb, eks ole mis nagu selle arvamusega Seda ma räägingi, mina midagi ei ole, mitte pidevalt. Aga nii nagu koomilisest ühtlasi võeti, võeti protsesse kirjeldada mingisuguse matemaatilise mudeliga ja mulle tundub, et, Väga elavaks kujunes ka sümpoosion, kus Andrus Kallastu viidates Jeans Xena hakese väitekirjale kunstide teaduse sulam 1976.-st aastast küsis, kui paikapidav näiv Xenaakise hüpotees kunstide teaduse üldisest morfoloogiast nüüd mitukümmend aastat, et hiljem ja palus vahendada ka isiklikke kogemusi. Sellele vastas kõige täpsemalt helilooja Austriast klaussaager, kes on siis õppinud, mis jaanikäe all nagu juba mainitud ja ta tõdes, et numbrid on meid ümbritsevas reaalsuses igal pool kuni sinnamaani välja, et ka majadest räägime veel numbrite keeles ja maadest, mida mõõdame, räägime numbrite keeles. Samuti võib arvuti abil Leonardo da Vinci maali-numbrite keeles muusikaks muuta. Võib-olla see tulemus ei ole väga huvitav, aga see on reaalselt võimalik kohale tulnud interpreedid ja heliloojad leidsid, et matemaatika kogu uusi võimalusi muusika loomiseks ning aitab ka vabastada vanast nii-öelda taagast võimaldab leida uut Teed. Matemaatilised tehted siinjuures ei ole üldsegi olulised, nagu ta siraad, papp, kes tutvustas ka seminaril arvutiprogrammi upik, sest arvuti teeb meie eest kõik need matemaatilised tehted ära. Helilooja osaks on vaid valida olemasolevatest variantidest esteetiliselt parim. Teine tõsiselt huvitav teema, olime siis Jaan kui õpetaja ja siingi olid klausaageril isiklikud kogemused. Nimelt Ta on õppinud Oliver Nissani käe all. Ta meenutab, et Oliver Messiaen oli õpetajad, on väga nõudlik. Tema tungi võis minna ainult valmis Spartituuriga ning sedapidi siis ka valmiskujul kaitsma. Vabandan juba ette selle helilõigu kehva tehnilise kvaliteedi pärast. Tegemist oli ajaga, mil Eestit oli just tabanud külmalaine ja ka Pärnu Endla teatri ärklisaal ei saanud kiita soojakraadidega, niiet puhur segab siin ka meister klaussaveri juttu. Peab ütlema, et see ruum oli siiski missiooni teemaga väga vastavuses sest väga hästi oli ärkki saalis avatud näitus linnudopistest. Crossover aga jätkab, mis eani kui õpetaja tutvustamist ja sõnab, et seal oli tol ajal siiski Prantsusmaal väga tuntud helilooja ja tema ees muutusid nii-öelda väikesteks alandlikeks algajateks muusikuteks ka sellised nimed nagu järgul ees ja isegi kahel Stackhouse, kes muidu oli üsna kaitsval positsioonil. Seal oli ka selles mõttes väga huvitav õpetaja, et tema peale võis kindel olla. Ta viibis alati klassis esmaspäeva hommikust alates kell üheksa, õpilased muidugi saabusid sinna tunduvalt hiljem. See on see aasta on meil alati linnulauluga, mida ta kasutanud muusikalise materjalina. Oma tundides ta linnulaulust väga palju ei rääkinud, kui klaas. Agar meenutab, et siiski kutsustama õpilasi ühel varasel kevadhommikul kell neli fantab lõõtsse nautima linnulaulu. Lapsager muidugi rääkis Pärnus veel pikemalt oma kogemustest Oliveri meditsiinist kui õpetajast. Klosooger andis ka loengu Oliver Nissani teoses kronokraami seriaal. Papp kõneles sellest, kuivõrd oluline oli Olivier Messiaen Jeans Xe nakisele kes oli ju teadagi iseõppija, alustas üldse komponeerimist üsna hilises eas. Nii kolmekümnendates Olivier Messiaen oli just nimelt see helilooja, kes leidis Janiskusenakesele võimaluse, kuidas ta saaks ennast heliloojana teostada. Seriaal papp esitles oma loomingut ning reede õhtul kell seitse oli võimalik uue kunsti muuseumi saalis kuulata Niianiseks eakese teost talle söönud ära kui ka žürii pappideost tantristlikutensolatsioonid teost, mis on valminud aastal 2000 ja millega oli kaasas ka video Kui teile tundub, et see elektrooniline kompositsioon kuidagi ühtlase kõlapildiga olevat võib-olla isegi pisut monotoonne, siis selle põhjuseks on kindlasti see, et papi teose aluseks on äärmiselt väike kokkusurutud viiesekundiline motiiv. Pärnu nüüdismuusikapäevade puhul on seal oluline ka loengute väline nii-öelda vabamas õhkkonnas toimuvad vestlused, mille käigus selgus, et pappi näol on tegemist ka väga omapärase inimesega, nimelt Itaalia päritolu kodanikku, kes on sündinud Ameerikas ja tulnud tagasi tegutsema vanasse Euroopasse. Šeriaan, papp ning Klaus saager viibisid ka kontserdil, mis toimus nüüdismuusikapäevade raames laupäeva õhtul kell üheksa Pärnu kontserdimaja kammersaalis, kus esines ansambel luukavas Janis Xenaakis. Betsy Scholar, Cornelius kaardioashiraakessey teosed. Erilist tähelepanu pälvis Chirac kriseidios Taaleja flöödi klarneti viiulile, tšellole ning klaverile mida Sheraal papp sellelt kontserdilt esile tõin ning mainis koguni seda, et krise Itaale kõlas see väga nõudlik kogu kõrvaga helilooja jaoks uue ansambli poolt mängituna erakordselt täpses interpretatsioonis. Kas poleks huvitav veel kord tagasi vaadata hiljuti lõppenud muusika-aastale, seda enam, et veel üks uus aasta koos San Francisco sümfooniaorkestri esmakordse reisiga Hiinasse elanud ja alles toimunud kevadhooaja alguse esimesed kontserdid ja 2005 tipptegijad on ju praegused telgi tähelepanu orbiidis. Põnevaks kujunes ajakirja fonofoorum küsitlus 11-lt muusikakriitikute aasta sündmuste kohta, et just seepärast, et peaaegu ükski tegija nendel omavahel ei kordunud. Aasta plaadid Kiidonkreemeri tehtud salvestised, Bachi sõnu Lahtiste partiitadest firmale ECM samale firmale tehtud Alexeil jo piimovis sooloplaat vene klaverimuusikast nimetuse all Mess nomaar. Kaks häält sai ainsana kell oli juba varem salvestatud muusikaga, nüüd DVD Stravinski ooperis ööbik. Aste, kunstnikud, käitusid järved pikema vaheaja järel ilmunud sooloplaadi radiaans seest Isseeemm Claudio Abado ja Berliini Filharmoonikute Mahleri kuuenda sümfoonia, Esstee tootja grammofon, Androšif, Beethoveni sonaaditsükli uue algusega ja kolm väga eripalgelist tähtpäeva heliloojat Hanriedytiöö Arvo Pärt ja Essabekasse Halonen. Järelpõlve kunstnikud. Huvipakkuv on Michael Kasmani arvamus idancreeneri ülalnimetatud Vachi plaadi puhul. Kremer on ikka veel noorim kõigist veel viiuldaja Julia Fischer, tõelise läbilöögialgusega tenor Rolando Villedzoon muidugi teisel koos veel sopran Annane trepoga, kes kahekesi juga eff klassikuid. Tseremoonial müün mõningaste Aegis publikum, marru olid ajanud ja veel kolm noort naisheliloojad Isabel mõndrii, Olga Novird ja eraauerbach ning sealist Adrian Brendel pianistid. Meeldofono foorum kogu Saksamaa silmapaistvamaid kontserte raamidesse vaid kuue fotoga esile tõstetud hulgas pildi ka meie päeva Järvist seoses kontsertidega Kölnis, Frankfurdis ja erakordne tuleb lähitulevik Saksamaal veel uut Te või põhjalikult uuendatud kontserdimaja teoses nimetame siin vaid Münsteri kultuurifoorumi uusehitust uut kontserdisaali, Pohhimis, infaanikutele või Esseni filharmoonia residentsi juba 1927 rajatud Ants saaks Houssi väga põhjalikku ümberehitust. Pole pikemalt vaadanud ka rahvusvahelisele muusika lähedale MI TM-ile-Prantsusmaal kannis, mis toimus jaanuari viimasel nädalal nüüd juba neljakümnendat korda. Osalisi oli 92-lt maalt taas ka Eestist. Alles teist korda anti välja heliplaadi auhindu Midemp Classical Award žüriis mitme plaadi ajakirja esindajad, muusikud, produtsendid, klassika žüriile esitati sel kombel 122 CDd. Tehti 14. eri kategoorias kui viies ja 68 teose hulgast. Aga osaliste arv küündis esmakordselt ligi 10-le 1000-le. Klassikapoolele esinenuist. Tuntumad nimed, dirigendid, norin, ma, sell ja tennisetrassil Davis, peatne juubilar Ungari helilooja talk. 24. jaanuar oli klassikapreemiate väljakuulutamise päev, kus kanni festivalide paleesse. Elutöö preemia bariton Dietrich Fischer viiskaule. Ning aasta kunstnikupreemia sai läti dirigent maris Jansons. Plaadifirmad Alija üks ja harmoonia mundi said kumbki kaks preemiat. DVD-dekategoorias firma hobuse arte ooperi, balleti kategoorias parim ansambli saarlorisse. Dirigent William Kristi ooperi kategooriasse Valdjooperybajassetplaadistus Fabio Bondi dirigeerimisel endelis Saul Renees Jacobs vaata seal ja partoki klaverikontserdid soleerimas Kristian Zimmermann, Leif Ove Haanzness ja Elengeri muu dirigendiks Pearbulees sopran Pansse sal kõkleni vokaalteostega ja eripreemia noorele Belgia viiuldaja-le Jossif Ivanovile. Aga ka lastele üks tore preemia firma piss plaadile Norriks Bell juba ennegi menu saavutanud flöödikontsertide, kas around seal esituses heliloojaid Kalevi Aho kukkur toomas Christian Linkperi. See valiti parimaks plaadiks kaasaegse muusika kategoorias ja Kalevi Aho flöödikontserdisalvestist, see on teinud lahti linnaorkester ostma Danske juhatusel. Kanni festivali palees olidki kohal musitseerimas sel õhtul säärambelsali Giuliani banze Jossif Ivanov. Selliste halb on Gerhard koos Salzburgi kammersolistidega. 32 aastane flöödiprintsess Sharon, pjedestaali on aga meie põhjanaabritele tõeline õnnistus ja muidugi veel kaugemalegi. Enne Rootsi asumist oli ta Salzburgi kaamerate akadeemia solist. Praegu on spetsiaalselt talle teoseid kirjutamas rootsi heliloojad Anders Hill, pari ja Daniel vürts aga veel ka peret viinud Leira Auvere, Bach. Viimasega on nad koos duo ana üles astunud juba valmis asjadest Sophie Jaagubai tuulina flöödikontserdi esiettekanne temaga Göteborgis šotlannast Sally viimissi, kontsert oktoobris Glasgow's. Jaapanlanna marita Kano Soopust tulemas ja need kõik kolm on sääroni tellimused ja siis mängib ta need kolm laisi ilujat kõik ühele plaadile. Soomest veel eile õhtul algasid Soome rahvusooperis Cayessaaria hoog kauge armastuse täiendused kuni märtsini dirigendiks Susanna Mälki tublis. Susanna on Kaija Saari ohu valinud ka oma uue ooperi lappassioonides simoone maailm essi lavastuse dirigendiks teater Andereviinis. Aga Eino Johani rauda väära ooperres Putin esietendus eile õhtul Saksamaal Lübecki päris kokku seitse õhtut soome putsiiniks kutsutud Tauno bülkeneni, Aino Kallase oper hundimõrsja etenduse eelmisel nädalavahetusel aga Helsingi kaablitehases ühe üritusena festivalil. Näe nii hundihääl 2006 mis keskendunud inimese ja looduse suhetele. Esmakordselt Sibeliuse Akadeemia talvefestivalil, mis lepetel Ta laulis avakontserdil ka sopran Marion Melnik. Üheksa päeva jooksul toimus üle 60 ürituse Helsingis ja selle ümbruses. Tuleval neljal Päeval teeb dirigent Haats Almile, Finlandia Talos, Helsingi linnaorkestriga, Erkki-Sven Tüüri kaksikkontserdi, no ees siis Soome esiettekande solistideks, viiuldaja Issa Belfan, länni aeglarnetist, Michael Collins. Ka maailma esiettekande teinud solistid eelmisel kevadel Detroitis. Vaid neli päeva enne saab samad teos tüüri kaksikkontsert Euroopa esiettekande Londoni Queen Elizabeth Hallis. See on homne suursündmus Londonis meie kõigi jaoks sest dirigendiks Paavo Järvi ja Erkki-Sven Tüür, kutsutud ka huviliste intervjuule kontserdi eelorkestriga, Londoni filharmoonia solistid, samad fan ka ja Collins. Pärast homset saab Paavo Järvi vaid paar päeva proove oma Frankfurti orkestri ees Esseni raadios ja kontsertidel kolmapäeval, neljapäeval, reedel on tal kavas Arvo Pärdi kolmas ja Anton progneri kolmas sümfoonia. Soomes Lahtis ja Minneapolises peadirigent ostma. Vänska juhatab aga tuleval reedel Erkki-Sven Tüüri tšellokontserdi ettekanded Taavinud keeringas, solistiks Baieri raadio sümfooniaorkestriga Müncheni residentsis Hercules saalis. Lahtis endas laulis koos linnaorkestriga üleeile Sibeliuse Alos friends listi suurteose Faus sümfoonia ainsat solistipartiid meie tenor matid turi. Dirigeeris Annu lindu. Soomes Tampere filharmooniaorkestri ees paneb peadirigendi ameti maha Eri Klas. Tema järglaseks saab uuel hooajal joon stuur, koors. Klass jääb audirigendiks ja siinsamas laulis jaanuari keskel taas tenor Mati Turi. Kas solistipartiid Sibeliuse ooperineiu vangitornis esitusel Gennadi roostest Svenski juhatusel jäi nimetamata. Paavo Järvi kavas homme Londonis on Tüüri kontserdi kõrval veel Sibeliuse, et abi ole ja Rahmaninovi teine sümfoonia. Aga New Yorgi Meti ooperiajakiri oopere News avaldas oma veebruarinumbris. Paul risk oli meie jaoks südantsoojendavat tunnustava arvustuse Miliitsa korjuse arhiiviplaadi kohta mille on sarjas koleratuuri kunst välja andnud firma Äntsler klassik. Tänasele heligajale tegid kaastööd Age Raa, Liina Fjuk, Priit Kuusk. Saadet mängisid kokku Katrin, Marika, Helle Paas. Ning Saadet toimetas Mirje Mändla. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetistiil ei sobi teile sobival ajal. Heligaja.