Jätkame usutlust, korvpalliprofessor Ilmar Kullam iga, niisiis kadunud poeg on tagasi Eestis usutleja Tiit Karuks. Nii nad said, igatahes spordiuudistest sai teada ja minu isa ja ema mõlemad olid suured spordiuudiste jälgijad ja hiljem, kui nad põgenesid Saksamaa kaudu Rootsi siis Rootsis nad kuulasid juba Eesti spordiuudiseid täpsemalt ja, ja, ja minu sellest elukäigust ja kuda ma seal Nõukogude Liidu koondises mängisin ja nii edasi ja nii edasi, nii et siis neil oli juba selge pilt. Ja, aga muidugi isa oli väga ettevaatlik ja, ja tema minuga kontakti ei otsinud. Seda tegi õieti, sest muidu ei oleks mind ju keegi sinna välismaale lastud. Nüüd ma kirjutasin ankeedid. Et te olete võib-olla näinud, missuguseid ankeedid vanasti oli, võib-olla olen küll Alan ja seal oli ju kõik, et mis isa, ema ja vanaisa ja vennad ja õed nii-öelda elavate ja surnute kohta pidid kõik täpsed andmed andma. Aga minu ankeet koosnes põhiliselt selles, et teadmata kadunud, et mobiliseeriti kolmandal juulil kutsealusena punaarmeesse ja läksin oma oma kodustest lahku ja rohkem mingisuguseid andmeid mul nende käekäigu kohta ei ole, kuigi ma juba teadsin ka nende ka jälle läbi nende ajakirjanike Postimehe juures käis mingisugune grupp viiekümnendatel aastatel käis Stockholmis ja ja ütles, et August Kullam kohale minu isa tähendab, et elab ka seal ja oli veel nende Lütendati pojale tervislik. Aga niisugust isiklikku kontakti ei andnud. Ma ikka kirjutasin kaua aega, nüüd veel üks, 54. 55. aastani ankeete täitsid välismaasõidul, et ei tea. Korduvalt kutsuti sinna Seržinski väljakule ja seal, kus julgeolekuasutused olid ja ikka uuriti, et kus on isa ja kus on ema ja kus on vendia ja aga vennast ma tõesti sain alles teada siis kui ma esimest korda sain Rootsi vanemate juurde sõita, see oli 65. aastal. Ja siis need vanemad rääkisid venna minu venna käekäigust. Ja venna käekäik oli mul siis niisugune, et ta oli Eesti sõjaväe sportub, aspirant lõpetas keskkooli, ära, läks. Vaadake ja läks sõjakooli õhesõnaga ohvitseriks, õppis sõjakoolis ja sai just selle ohvitseride kooli nii-öelda lõpetada kusagil 40. aastal siis tuli see pööre, Nõukogude võim tuli sisse ja enne tulibaasid ja pärast siis Eesti astus nii-öelda just vabatahtlikult sunniviisil astus Eesti sinna nagu nõukogude koosseisu koosseisu, aga seda asja ma mäletan ka täpselt muidugi oli kaasajooksikuid, aga suurem osa oli, see oli tõesti nii tehtud, et teist võimalust ei olnud. Aga sellest, et olite tegelikult sõja ajal Venemaal ja sellest, et ankeedis varjasite seda, et isa oli läinud Rootsi või vanemad olid läinud Rootsi esialgu läksid Saksamaale ja Saksamaalt ja et tänu sellele te olite juba 1947 Nõukogude Liidu koondises ja koondisega võitsite Euroopa meistreid. Jah, kui me neid dokumente täitsime, siis Lõssov mind palju aitas väga palju ja kuidas ma kirjutan ja mida ma kirjutanud, tema teadis minu asja täpselt ja tema aitas ka selles suhtes ja ma isegi ei lootnud, et ma saan sinna, lastakse läbi, aga no ükskord lasti läbi juba siis siis järgmised korrad läks live odavamalt, aga seal Seržinski väljaku peal seal ma käisin üks, kaks või kolm korda. Ja ikka põhjalikult uuriti ja puuriti ja et kas teate midagi andsid umbes teada, nagu nemad teavad, aga nad ei teadnud ise ka tuhkagi pärast mul jäi seal ka, et mis te siis teete, kui isa teid kutsub. Tulge sinna, jäägi käände ja mis te siis teete ja ma mõtlesin, ma kutsun lisa tagasi, et et kui ta midagi teinud ei ole ja tema ei ole midagi teinud, et tulgu tagasi ja. Aga samas näiteks sellisel suurepärasel korvpalluril nagu nüüd juba manalasse varisenud Arvo Butmaker kuna teati tema tausta, seda, et ta saksa poolel teenis. Võimete poolest võinuks ta olla ju liidu koondises, aga ankeete lubanud. Jah, kindlasti, ja but maaker käis mitu korda, ma mäletan, esimene kord oli 48. aastal, kui me Poola sõitsime, ekspordidelegatsioon ja selle sees oli ka liidu korvpalli koondmeeskond. Ja, ja ootasime ikka, see oli omamoodi magasime ühes suures niisuguses saalis nii-öelda koikud olid sinna ülesse pandud ja, ja ikka need, kes pidid jälle lennukiga, oli sõitmine viimine, sõitsime Poolasse siis ja Burt Maker jäigi sinna ootama ja see oli 48. aastal, seal oli Lippvelje pust Maater korvpallurist oli pott, maakler aga no võtame hiljem teda kutsuti veel paar korda put, maaklerid aga ikatega väljasõidu luba ei saanud. Ja siis kuni 51. aastal, kui ta arreteeriti. Aga maakera ei ole, ainukene meid, neid eestlasi, nii terve rõdu, võtame Kree valt ei saanud, oli seal liidu koondise kandidaatide hulgas, Russak ei saanud siis Raudsik ei saanud Ehaawyeri saanud terve terve plejaad terve plejaad ja ja mul on meeles veel, et, et see oli 51. aastal enne Hiinat. Raudsik oli seal eha Verolis, selles liidu koondise treeningperiood oli läbi nädala pärast või nii pidime juba ära sõita viimast lihvi, siis öeldi neile, te võite koju sõitvatele, nagu siis öeldi, nii võies noi ja täpselt ei lastud, nii et neid oli õige mitu. Mis sellest liidu koondise perioodistel kõige eredamalt meeles on, kas on see olümpia Helsingis 1952 ja see mäng Ameerika Ühendriikide vastu, noh, praegu tõesti käsipallis kooriga Ameerika Ühendriigid võitsid 36 25 või on kõige rohkem meeles otsustav vabavise, mis tõi Nõukogude Liidu meeskonnale Euroopa meistrivõistluste kulla, mis, nagu kõige eredamalt meeles on sellest Ta on nüüd raskem, on need mõlemad on meeles päris üksikasjalikult need, nii Helsingi olümpiamängud kui ka enne seda 51. aastal Euroopa meistrivõistlused, kus mängu saatus faktiliselt oli nii-öelda minu käes. Ma arvan, siiski rohkem jäi meelde nagu see Pariisi moment, et Euroopa meistrivõistluste finaalmängus seisus 44 44 siis tehti mulle tagaväljakul, ma mõtlesin, et sain selle tagalauas palli tempaar põrget iga moment oli oodata lõpuvilet Kristen pealeviske. Aga üks tsehh võttis mul kuidagi nii käest kinni ja, ja määrati viga vastavalt korvpallimäärustele tulebki igav viskamisele ja, ja seal oli nii, et üks vise oli üks ise. Nii, mulle anti siis üks ja kuna oli just mängu lõpuvile ja mängul tegelik lõpp oli, sel ajal tuli siis sooritamisel ja nüüd need momendid kõik, kuidas, kuidas ma seda tundsin, kui vererõhk mul tõusis ja kõrvad hakkasid õitsema. Mõtlesin ise, et oli mul seda pahandust nüüd vaja. Minust kõik oleneb, no proovisin muidugi maha suruda ja selle momendi ja selle üleliigse ärrituse koputasin seda palli, sättisin seal jalge ja no sel ajal enamik korvpallureid viskas, võib ütelda, võib-olla peaaegu isegi 100 protsenti, kahe käega alt saianaist saianaist, jah, ja nende siis ka mina viskasin nii ja, ja siis see pallitunnetus muidugi oli kuidagi nii kadunud ja see ärritus andis nii suure jõu, kui ma tavaliselt viskan puhtalt siis vabavisked või puhtalt kavatsen visata, siis seekord kavatsesin ka visata puhtalt, pall läks vastu tagalauda ja kukkus siis ja, ja siis oli muidugi õnnitlejaid oli palju ja rõhk langeb ka, vererõhk langes ka ja tundsin ennast nii-öelda suurepäraselt, aga aga no siis oli ka veel paar momenti sisse, üks kohtunik oli prantslane, teine oli türklane. Türklane alguses kõik prantslane oli seal vabaviskejoonest, türklane oli korvi all ja türklane ütlesin, ma olen üle joone astunud joone peal, ei loe viske ajal ja läks sinna sekretäriaadi ja ja et ise ei loe. Ja ei teab mis oleks veel saanud sellest värgist, aga meil oli see üks arst oli kaasas ja muidugi meie võistkonna arst oli kaasas. Nimi on ka mul meelest ta veel Cuculevski oli ja oskas prantsuse keelt ja läks, et kuidas üle joone, et ja joone juures oli prantslane, türklane oli seal all, mõlemad fikseerisid, näitasid ära, loeb, aga ova juurde tuli korraga, ütles, et üle joone astus. Niisiis Sons, see oli see fiiba sekretär, üks vanem mees oli, see oli ka nii-öelda haarne mees, kaua aega siis selle kohal ja. No ja see tuli ka sinna juurde ja arutasid seal natuke ja küsiti prantslase käest, prantslanna õitses, kõik oli normaalne, türklane ütles, et ei olnud, oli joone peal astus ja, ja ja siis son, see otsus oli, et loeb ja tagajärg jääb jõusse. Stahli seda Oliver eel nii-öelda niisugusi momente. Rahvas nõudis muidugi verd ja mängu jätkamist ja enamik olid tsehhide poolt. Ja meil olid paar meest välja kukkunud juba needki oleks, oleksite ma oleks ma mööda visanud, siis oleks lisaaeg tulnud ja lisaaeg tund, et kas me oleks siis võitnud seal? Kahtlane muidugi see meel oli nii-öelda hea ja kõigil ja kõik olid, meie olime muidugi Raul ja ja Johns aitas ka selle otsuse tegemise pääl ja prantslane oli vist, kui ma ei eksi, vanemkohtunik ka, nii et otsustati siis, et kõik on, kõik on korras, kõik lood, kõik jääb nii, nagu on. Kui me nüüd tagasi vaatame olümpiaturniirile, kus kolm musketäri kuulus liidu koondisesse Joann Lõssov, Ilmar Kullam ja Heino Kruus, Baltikumist oli mehi teisigi, kas siis võib öelda, et see liidu koondise nii-öelda raudvara aju oli tollel ajal Baltikumist? Jah, nii võib öelda küll, sest treener oli ju kulakauskas veel teine treener ja tema viis põhiliselt selle treeningtöö läbi. Nii et täie õigusega võib nii-ütelda ja leedulastel oli seal ju rida mängijaid, kas oli ka kolm või neli, Tautas lagunawitzias, Tautas lagunavitsus siis Stonkus ja Peciukevicius. Ja need olid ju leedulased lisaks, nagu ma ütlesin, treener. Ja need muidugi. Kui rääkida nendest olümpiamängudest, siis meie kohtusime Ameerikaga ju kaks korda eelringis ja, ja siis pärast finaalis veel eelringis. Me kaotasime soliidse vahega 28 silma viskama, ei ekspeaaegu 30 silmaga võime nii-ütelda, siis me mängisime nendega nii-öelda avalikku korvpalli või avatud mängu avatud mängu ja nii nagu korvpalli. Nii. Ja siis me otsustasime ja arutasime, mängijad omavahel, nii, seal selle võistkonna koosolek ülemusi enam ei olnud enne teist mängu arvati, et see on nagunii lootusetu, et ega seal me võita ei suuda. Esimene mäng olid kõik ülemused kohale ja pidime nendega nii-öelda kiiretega ja ameeriklastest üle olema ja, ja et me võime Ameerikaga mängida küll, aga praktika näitas, et niisugust avalikku korvpalli muidugi ei saanud mängida ja see oli õige teisel koosolekul kedagi ei olnud ülemustest tähendab spordikomitee esimees ja, ja delegatsiooni juhid, olümpiadelegatsiooni juhid ja nii edasi need sinna ilmunud ja siis me saime poolt seda asja arutada ja siis me meeskonda arutas seda läbi ja jõudis nii-öelda ühisele niisugusele otsusele, et me saame ainult niisuguse palli hoidmise, mängu ja niisugust taktika venitamise taktika ta selle mängu tasavägiseks viia vastavalt tehtud, ega siis koosseis ja see koosseis oli ju, kõige üllatavam oli see, et taha panti ju kruus ja mina ma ei olnud taga sinnamaani olnud, mänginud pärast ma mängisin küll tagumise silinis, tähendab nii-öelda kaitses nurgas kui numbrite järel siis neli, nelja koha peal või viie koha peal niisugune mängija olin ja kruus Kruusiga küll Eesti koondises mängisime küll koos, aga aga liidu koondises niisugust varianti ei näinud ette keegi. Ja siis rünnakul olid siis spurt, autas Moissejev jaa, jaa, korkia. Ja niisuguses koosseisus läksime välja ja hakkasime seda söötma ja varitsema ja rinnaku pääle mõtlesime õige vähe, ikka otsisime neid olukordi üks ühe vastu ja niisugused keegi eksib. Noh, mis Ameerika koondise kohta peab ütlema, et nad olid ju üle meist eriti pikkuses. Nendel oli kaks 13 14 oli pappkullad ja seal oli juba 48. olümpiaadil mängis Ameerika eest ja nüüd 52. aastal mängis ka. Ja siis mitu teist mängijad olid seal kaks-kolm, olid veel circa 20-lt kaks, null üheksa, kaks, 10 ja selle juures parasjagu liikuvad mängijad ja meeskonna keskmine kasv oli kell 190 495 suurem kui meie kõige pikem mängija koonia oli 194, korki oli 192, oli siuke tugev kurvisiinlane. See oli põhiliseks tsentriks ja niisuguse niisuguses koosseisus me mängisime ja just hoidsime seda palli ja ja nemad ei teadnud ka, mis nüüd teha. Kuidas mängida meie vastu. Nets ülipikad, neid vahetati välja, tulid selle peale nii-öelda ameeriklased ja, ja tulid niisugused, noh ka küllalt pikad, aga noh mitte niisuguseid üle kahe meetri mehed hakkasid meie vastu pressingut mängima üleval ja kaitset mängida. Sel ajal pressingut nagu seda aktiivset kaitset ei nimetatud, pressinguks, vaid lihtsalt üle väljakaitsjad hakkasid meile otsa suruma. Ja mäng oli väga tasavägine, nii et esimene pool aega aines lõpusekunditel sai Ameerika ette 17 15 ja teine poolaeg oli ka tasavägine ja võib ütelda, et meil oleks võinud tõesti selle mängu tol korral ära võita. Aga vabavisked vedasid alt. Vabaviskeprotsent oli väga väikene, seal vähegi üle 40, muidu meil oli üle 70 ja 75 ja nii protsent. Ja, ja siis korkija sai aga niisuguse vigastuse ja lõpuks veel viienda vea sai. Nii et ameeriklased said mõne punktiga ette, kolme nelja punktiga hakkasid ameeriklased palli hoidma, noh, meie seisime seal tsoonis ja mõni isegi istus sinna põrandale, nii-öelda oli valmis muidugi alati tõusma, kohe toetas ühe käega vahani demonstratiivselt ja ameeriklased olid ka selle kolmepunktilise võiduga neljapunktilise eduga rahul. Ja muidugi treener tegi õige otsuse, et proovime, et võib-olla õnnestub palli nende käest ära võtta ja aktiivselt otsa käia. Omakorda meie Ameerikale, sest Ameerika hoidis seal keskväljakul seda palli kusagil. No ja kui meil nendele otsa surusime, siis nad tõmbasid vahe 11 punkti peale 36 25. Ja ja peab ütlema, see mäng oli niisugune otsustavaks just. Jaa. Jaa, kindlasti kiirendas niisugused situatsioonid, finaalmängu, situatsioonid, nagu seal tekkisid, kiirendasid seda seaduste korvpalliseaduste muutmist. Määruste muutmist tuli 30 sekundit. Siis tuli kolme sekundi ala, mis laiendati. Sest muidu pik seisis seal sees ja, ja korvi all. No mis see 190 pikkune raske nendega seal võrdselt jälgida ja kui teine seisab seal ja ega ta oli selle juures, nad olid osavad ja ja noh, võib ütelda, nii et tehniliselt, no meie olime enam-vähem ameeriklastega võrdne. Taktikaliselt olid nad kahtlemata meist selle tõttu üle. Et nad tundsidki juba kasutasid rohkem kui meie kahe ja kolme mängija koostööd, meie üksikuid momente ainult kahe mängija kolme mängijaga koostööd peaaegu ei tundnud, seal sel ajal alla jäid, olid võib-olla kehaline ettevalmistus kõvemini treeninud ja kiiremat ja aga kasvuvahe oli nii suur, et korvpallis ei ole midagi teha. Ei saanud selle vasta ameeriklaste vastu. Öelge, kas Stalin ka olen tsiviilma, unustasin ütlemata ühe käega hüppeviset me ei tundnud, ju nemad juba tundsin, emad tundsid juba ja ühe käehüpped ise, see oli ju korvpallist tegi ju nii-öelda revolutsiooni väga raske takistada, raske takistada, tõsi küll, me viskasime kahe käega hüppeliselt 40. date aastate lõpust, aga ühe käega tõsiselt me veel ei tulnud, siis selle õppisime muidugi pääle selle Helsingi olümpiaadi õppisime kohe selgeks, see levis kohe Nõukogude liidus ka õige kiirelt ja enamik mängijaid omandasid selle viske perfektselt niiütelda. Öelge, kas Stalin ka võttis olümplased vastu või mõni tollane suurem partei pianosse? No see, kui me sõitsime Euroopa meistrivõistlustele ja siis spordikomitee esimees, ma mäletan, oli sel ajal romaanugi üleliiduline komitee esimees, no ja siis alati Vorošilov oli üks, kes soovis ikka edu ja kui meid seal siis autasustati, siis Vorošilov telefoni kaudu tänas ja edaspidi nii-öelda soovi setu. Aga Stalini kohta ja üldse teiste valitsusliikmete kohta peab ütlema seda, et meiega jõutud ju põhiliselt ju rahud, kulda oli, kulda oli vaja. See koht ei olnud mitte midagi selle ameeriklastele kõige kujukam näide on jalgpalli, mis nad jalgpalluritega tõsid. Jalgpallurid ju kaotasid kordusmängus Jugoslaavia-le. Jajah, edasi ei pääsenud, aga Jugoslaavia oli tol ajal kiitu, oli hullem Nõukogude Liidu nii-öelda vaenlane, kui kui mõni lääneriik veel ja siis jalgpalluritel ju õieti need tehniliste sportlaste nimetus ära. Suurem osa nendest olid sõjad, väelased, kõrged aukraadid. Ma ei tea, kui palju kõige kõrgem oli, aga ma aruniks majorit ja polkovnik, kuid oli seal küll. Mängijana vist jõudsid majorini ja treenerina polkovnik kuni. Nojah, ja, ja, ja need võeti ära kõik. Ühesõnaga, need mängija löödi nagu nulliks ja esialgu puhastati ise liidu koondus ka nendest ära ja need olid nagu kohati nagu umbes isamaa reetureid. Aga õige kiirelt see muudeti kõik ära, saadi ise ka vist, said aru, peale Stalini surma Stalin suri 53. aastal ja siis nad said kõik need tagasi ja võeti jälle uuesti kiidu koondussõja. Aga esimene reageerimine oli aega hull, umbes nagu nimelt oleksid. Mida teha meie kui oma maa oma, selle spordikarja vääri juures, seal liidu koondise oleku juures ju meil oli ka niisugune aasta 49. aasta 49. aastal treenisime seal tibilistsis ja saal köeti hiigla kuuma kaks ja et prooviti nii-öelda järele aimata seda olukorda, mis meil selle läbiviival maal nüüd tuleb. Ja need mängud toimusid Egiptuses Euroopa meistrivõistlused, nii et saal oli seal kuskil üle 30 kraadi, köitis saval soojaks ja igituli pani meil, kui me treenisime. Iga trenn oli seal kaks-kolm kilo, ikka kaotasime, higistasin hirmsat ja läks üks nädal aega enne, võib-olla 10 päeva enne võistluste Euroopa meistrivõistluste, öeldi mees, sõida sinna jäetigi sõitmata. Ühesõnaga treeneri käest enne küsiti umbes nii, raudselt, kas te võidate siis lähete, kui kaotate, siis enam ei lähe ja no see oli niisugune, sel ajal olid, treeneril oli ikka muidugi väga raskeoluga, korvpallis need Helsingi olümpia ajal küll, nii. Siin Nõukogude Liit ei reageerinud, neil oli ilmne, kui nad juba vaatasid seda pikkuste vahe, kes vähegi korvpallitunnised saanud nelgide võltalit, ainuke taktika oli see, mis teine mäng. Tasime, aga seegi ei toonud ju meile nii-öelda edu. Muinasjutt sinilinnust kiis mulle. Seal ka ju ei? Saa koera. Mis teeks see ma missa? Läheks nüüd teie treeneriperioodi juurde, öelge miks oli teie-aegne kalev nii hea. Kas see oli asjaolude kokkulangemine, see tuli üks plejaad mängijaid, kelle nii-öelda etteotsa sai treener, kellel olid oma visioonid, oma oma mõtted, omad omad ideed, miks oli kale tollel perioodil nea, et loputati siin moskvameeskonda, loputati Tseeskaad nõnda edasi. Ta edasi, nojah, nii-öelda meie edu põhjuseks oli rida nisukesi olukordi ja kui vaadata seda tervet, seda Eesti korvpallikäiku seal kogu aeg tõusud ja mõõnad ja ja loodame, et nüüd ükskord tullakse mõõnast välja, hakkab natukene tõusma. Aga ühesõnaga, see ja teiseks oli niisugune ja mängijaid ka tekkis, aga see tekkis ikka põhiliselt sellest, et treeningtöö oli küllalt õigetel alustel ja ja, või õieti nii-öelda läbi viidud. Aga niisugused jah, no nisust tekkis niisugune grupp mängijaid, kelle ümber sai seda võistkonda teha. No aga ka meie võistkonna koosseisuga vaadata ka, siis meil oli ka see nii ülipikk käi olnud, ülipikemängija oli ju mitu aastat mängisime, kus, nagu põhiline tsenter oli Lepmets, Lepmets on 190 490 inspik. See enam ei vastanud sellele. Ja ta ka meie oma Wabariigist viisime küll läbi neid pikkade mängijate otsinguid ja ja, ja ka sellisel tasemel pike me siiski ei leidnud. Praegu vaata, on meil pike küllata, nende mänguvõime nagu ei ole veel vastaval tasemel, aga aga selle aja, mil pike ei olnud. Ja, ja kui võtta nüüd seda perioodi üldse. Et Eesti kukkus välja 57. aastal kõrgliigast. Nüüd paar aastat kõrgliigasse meil asja proovisime küll siin Tartu Kalevi ja Tallinna kale proovis, aga siis ei saanud alles kõrgliigasse. Uuesti saime 60. aastal. Ja, ja Tartu nime all mul oli nagu aega seda, neid eksper nii-öelda noh, eksperimente võib-olla ei saa ütelda, küll aga katsetada ühtemoodi treeningut teha ja teistmoodi ja ja nii edasi otsida neid põhjuseid, et milles asi seisab, et ja kust leida edasimineku teid, selleks oli vaja mul ikka õige mitu aastat ja 60. aastal, kui me saime uuesti kõrgliigasse, noh, meil siis peris pike mängijaid ei olnud, kuid meil oli siiski tsentris oli kolm meest, Lepmets lipsu ja väga lips oli seal kahe meetri piiri peal, sentimeeter siia, sentimeeter sinna taga oli üks 195, kuus. Lepmets oli 94 umbes kolm pikali. Ja esimene aasta, kui me mängisime kõrgliigas. Siis me jäime 10.-le kohale, see oli 61. aastal ja järgmine aasta olime juba natukene parema koha peal kaheksandal kohal 62. ja 63., kui me siis vaatasime, mispärast võib-olla nii kaua läks ka seda, ma unustasin ütlemata, et oli ju niisugune määrus, et sa pidid olema selle linna elanik, sisse kirjutas seda kontrolliti pidevalt paberid Nõukogude Liidu meistrivõistlustel, et kas need mängijad on kõik ühe linnakodanikud? Leppmetsast me tegime ju tartlase 63. aastal, vot oli see rahvaste spartakiaad, seal oli juba eesti koondus väljas, Tallinnas ka Tallinnasse oli ja just hakkas Thompsoni aeg hakkas pääle, Thompson mängis väga hästi. Vennad, suur Kased, metsar tuli Tallinnast ja sellel spartakiaadil. Kokkuvõttes jäime küll kuuendaks, aga see oli nagu noh, mitte selle mitt naasta vili. Ja ma olin jõudnud ka selle niisuguse otsuse peale, et peame hakkama niisugust kindlalt ettenähtud skeemi järele mängima, umbes ütelda, hakkasime kasutama rohkem kombinatsioone ja ühesõnaga hakkasime katsetama, seda ma seda vana ära laulustatud relva. Sel ajal öeldi, et kombinatsioonid enam ei lähe läbi need liikumised Jan resultatiivseim tulemusi noaga, et ma võtsin needsamad öelda üksikud, küllalt vanad üks kombinatsioon, ma mäletan, oli Aleksander Illi oma, mis, mis me 45. aastal katsusime, läks suurepäraselt läbi, aga ühesõnaga lihtsisime seda asja niipalju, et iga mängija teadis, kuidas ta peab seda katet tegema, kuidas ta peab katest väljuma ja kuhu ta peab minema. Ma, ja nii edasi ja ja niisuguseid kombinatsioone meil oli üks, viis, kuus, ja need andsid meile just selle, selle Niseks edasiviiva niisugune jõud progressiks progressi põhjustest oli ka need kindlad liikumised. Need liikumised olid meil väga nii-öelda efektiivsed ja, ja paljud on ju enam-vähem samad, liikumised on isegi ütlevad, et ei lähe praegu lähevad läbi, aga nad ei tee seda nii hästi, kui meie mängijad teevad. Ja pluss muidugi tohutud kehalises ettevalmistuses, mis me tegime. Mängutehnikasse treening treeningtöö oli väga pikk ja tähendab ja intensiivne küllalt ja treeninglaagrid oli palju. Sel ajal, mil aasta läbi peadmistasime treeninglaagrites puhkust, meil kuu aega meil ei olnud küll vist kunagi, aga nüüd ma vaatan, enamik Eesti korvpallurid on nii kaugele jõudnud, et et kolm kuud võib-olla puhkavad. Ja kus siis midagi tuleb? Ei tule. See pallimäng on, ma ütlen nagu klaverimäng või viiulimängija, ta peab sul iga päev, peab pall käes olema nii-öelda muidu see tunnetus kaob ära ja anna nisukesi nisukesi tulemusi. Te olete kuskil kunagi öelnud, et teie treenerid, kreedo või nurgakivi oli see, et meie oma kesiste ressursside tõttu ei tohi mitte kedagi kopeerida vaid meil peab olema korvpalliarendamiseks oma süsteem ja oma visioon. Noh, see võib olla päris õige, ei ole, ikka tuleb vaadata, kuidas teised mängivad ja nende mängus ka seda paremat võtta ja nii-öelda omad omad võimalused, ühesõnaga et treener peab selle võistkonna maksimaalselt mängima panema ja kasutama selleks neid jõude, mis tal olemas on, on nüüd on niisugune aeg, et nüüd ei ole enam seda muidugi see on ikka treeneri ülesanne, et ta peaks just neid oma positiivseid jooni ära kasutama maksimaalselt või et võistkonda mängima panna. Aga nüüd on alati see võimalus, kui raha on palju, siis ostad kuskilt uue mängija, aga sinu see printsiip jääb ikka kestma ja, ja no kuna pike mängijaid meil ei, ei olnud sel ajal siis kaitsepidi olema aktiivne. Ja väga paljud tegime pressingu harjutusi ja, ja sageli isegi mängijad olid sellest tüdinud ja ütlesid, et jälle see pressing, jälle see pressimine. Ja, aga, aga see pressing oligi just ja üks see komponent, mis oli vastast nii-öelda des organiseeris ja, ja meile andis neid võimalusi neid kiirrünnakuid teha. Kiirrünnakuid kasutasime väga palju ja siis, kui kiirrünnak ei läinud läbi, üritasime kui vähegi saime kiirrünnakut teha, siis meil oli alati see mõni liikumine, mis me proovisime ühe liikumise ära teha, kui see ka läbi läinud otsis, hakkasime otsima juba niisugust mängu vastavalt mängusituatsioonidele neid luua ja niisugusi olukordi luua, soodsaid olukordi luua pääle viskest ja sest aega sel ajal oli 30 sekundit. Aga nii et sageli, et, et kombinatsioonide kombinatsioonid oli meil üks kõva relv, aga kaugeltki mitte ainukene nii et meil oli, oli ikka see mängijat, treenisin kõvasti, viskajaid oli meil lõpuks väga head, viskajad, kauge viskeid. No need raamatud, niisugused selleaegsetest mängude kokkuvõtetesse aasta kokkuvõtted ja need on mul nii-öelda alles siis ma vaatan sageli meil kaugvisked on 40, üle 40 protsendi, kauge viske tuli alates kuuest meetris, see on umbes no natukene ligemalt, kui praegu kolmepunktivisked on kolmepunktivisked peaks siis olema kuus 25, kui ma ei eksi, Angela ja, ja nii et viskajaid oli meil ka lõpus väga häid vihkajaid. Ja kõik see andis meile tulemuse. Aga on ikka niisugune ettevalmistuspidi olema, kompleksi nõiaõieti läbi viidud ja ettevalmistusperiood oli väga oluline ja ettevalmistusi veel alati küllalt pikka aegne ja treeninglaagrite olukorras. Treeninglaagrit olukorras on nüüd nii-öelda režiimi pidamine ka oli ja selle hoidmine ja treeneri poolt oli nii-öelda jälgitav kergesti kontrollitav. Kõik see aitas kaasa meie edule. Teid on nimetatud korvpalliprofessoriks, aga kas tuli nende isiksuste kogumiga olla vahel ka korvpallidiktaator? Ütleme piltlikult öeldes, et teadsite, et kui mehed on eelmisel õhtul kuskil tina pannud, siis panite järgmise päeva trennis neile kõva mahvi peale. Ja no ikka niisuguse asi, noore mehed ikka tuli vahel ette ja mul oli seega, et et just seda niisugust asja küll ei oleks tohtinud teha. Et tead, et mees on režiimi rikkunud ja nüüd panete kõva mahvi peale südameatakki ja mõni võib kokku kukkuda, aga siin on ju küll nii sihukesi juhtumeid on olnud, et ei tea, kas see on režiimi rikkumisest. Sportlane kukub koormuse peal kokku, on neid on ja muidugi koormused on suureks ka läinud, aga ma ütlen, et meil olid ka küllalt suured koormused. Aga ma ikka jälgisin alati, et see koormuse andmine üleliia suureks ei lähe. Ja, ja et kasutegur oleks võimalikult suurem. Ja nii et nihukest tühja jooksmist, ega ma seda väga palju ei kasuta, Ta on ümber, mis meil oli kõige pikemad distantsid, olid jooks ümber Viljandi järve, see on üle 10 kilomeetri ja ja aga noh, see oli tavaliselt nii, et üks-kaks korda treeninglaagriperioodil ja enne puhkepäeva siis aega ette andnud külla ka siis ümber järve jooks oli. Tuleks nüüd tänapäevale lähemale tõid, oli neli musketäri, kes tartus kõiki Tartus toimuvaid tähtsamaid korvpallimänge ülikooli spordisaalis. Vaatasite, üks musketär on läinud, need manalateele, see on Edgar Naarits. Teine musketär, Ernst Ehaveer elab Tallinnas viimastel aastatel ja kaks musketäri, Ilmar Kullam ja Viktor Laats. Millise pilguga ta neid tänaseid mänge vaatate tänast Eesti koondist? Tänast Tartu Ülikool Rocki. Millest te räägite omavahel, kas te, kas te kritiseerite neid? Milline on teie silmade läbi? Tänane? No kui ma nii enda isiklikust seisukohast räägin, siis no mina kui treener muidugi alati kipun kritiseerima kah ja seal laadžiga räägin, treener oleks pidanud nii tegema, kui treener oli või see keegi teine seal ja nii vähe, aga mängima ei mängi seda mängu ja et ei ole õige nii-öelda taktika või antud mänguolukorrale ei viida mängu läbi. See on minule kui treenerile nagu paratamatus. Ja sageli muidugi võib-olla see, kui mõni mängija seda kuuleb. Ma vaatan tänast artiklit, seda postimehest. Lugesin, ei ole lugenud, seal on müürsepa kohta müürsepale esitada, hakatakse küsimusi ja ja on teda küllalt teravad, seal kritiseeritud ja ja müürset ise ei ole nagu paistab nagu sellega nagu hästi nõus ja nii edasi, et aga no ma räägin, kui endani mängude vaatamise seisukohalt siis on paratamatult ma ei vaata mitte üksi üksinda rocki mängu hoidma, mõjutan Kalevi mängu ja ja siis neid teste eesti võistkondade mängu. Või kui läbi televiisori õnnestub vaadata. Euroopa meistrivõistluste seal mänge või või ikka paratamatult kipud sel ajal nii läbi treeneri pilgu kritiseerima. Kritiseerida on muidugi alati on hea ja lihtne ja ja vigu leida on ka lihtne muidugi vigu parandada ja teha, aga teise koha pealt jälle, kui need vead alatasa korduvad, siis on ikka midagi viltu ikka. No võtame küll see rockil, küll see mäng see ründemäng ei lähe ja väga palju need keskmängijad tulevad taha katteid tegema. Aga kuidas sa ütled, et see on õige, see on õige küll, see on üks moodus nii läbi viia. Aga siiski põhiline moodusena mängida läbi tsentri, see on juba ammu aastatega läbi proovitud mäng ja see peaks olema põhiline ja koos sellega muidugi aeg-ajalt tsenter välja tulla. Kogu aeg tuleb tsenter välja ja lasevad seal oma kolmelisi, mis läheb neljast, üks või neljas null läheb sisse. Siis see on see siiski vale taktika, ma ei tea, kas leedulasest treener seda niisuguses sellele tähelepanu osutab või osuta. Aga mina oma endise vana treenerina ja need vanad mängijad ja tihtipeale peale naaritsa ikkagi arutasime, et seal peaksid ja nii see nii ei ole, treeneri pilk jääb lõpuni, treeneri pilk jääb ja nagu lõpuni ja tahaks ikka ja alati sa näed, ikka kipub puudusi ja muidugi mõni mängija teeb midagi hästi ja siis siis ütled ka, et ja, ja sageli ongi nii, alguses vaatad, et et mis ta seal nüüd põrgatad kogu aegu, et nüüd on see noh, mängujuht aina põrgataks, noh, mina ei ole, kui mina, treener oleks ma niisuguse mängu ma ei lubaks niisugustest mängu ta põrgat põrgatamine ehk et see on teatud situatsioonile lubatud ainult ja palju üle tulekul või või siis sätid selle olukorra üks ühe vastu või kuidagi vot nüüd siis proovib läbimurde põrgatust teha või või midagi, aga kogu aeg üks ja sama mees põrgatab, see ei ole õiglane. Või jätavad kiirrünnaku tegemata, sa vaatad jälle, miks ta nüüd jälle selle palli selle niinimetatud mängujuhile annab, kuid üks on seal ees ja esimene asi, kui tagalauast palli sa pead, vaatame ette, et selle võib-olla pikka söötu anda. Aga hakatakse otsima jälle seda mängujuhti antakse pall mängujuhile ja siis mängujuht, põrgata on ja tõsi küll, see šabloon on tulnud Ameerika korvpallist, elukutseliste korvpallist, aga seal on ka teised mängijad, aga seal on teised mängijad ja, ja, ja selle selle mängujuhi oskused ja need on tõesti fenomenaalsed ja võib-olla seal õigustata see niisugune mängujuht. Aga ma olen kuulnud, et alati ei õigusta kaalsest üksikud mängijad, nüüd tähendab ma ei taha selle mängijaga mängida juba ühes võistkonnas seal Aivar son näiteks üks väga palju põrgata elukutsele ja et ta hoiab mängu kinni. Ja õige näis, kas nüüd olümpiaad tuleb järgmine aasta, missuguse taktikaga nad kasutavad ja aga eelmisel korral oli ameeriklastel see taktika. Igatahes noh, jättis selle mängu niisuguse joone peale ja ei õigustanud ennast. Niisiis sellised olid lood korvpalliprofessor Ilmar kullamiga usutles Tiit Karuks. Kus käsikäes kord käisime ja uduloor, mis varjas järve vee? Meeles on veel kuldne kuu.