Tere õhtust, New Yorgist, mina olen Aigi Vahing ja mina olen Neeme raud, tere taas meie unetuse linna. Täna tervitame teid ikka sellest samast New Yorgi linnast, aga linn on viimastel nädalatel muutunud kuidagi selliseks. Punase ja roosakirju. Jah, vaatamata kõigile hetkeprobleemidele ja majandusraskustele ja rahamuredele ja koondamistele on New York tähistamas, nagu ikka, suurejooneliselt seda aasta just kõige romantilisem püha armunute päeva valentinipäeva, mis sel laupäeval ees seisab. Armumisest ja armastusest New Yorgi moodi ja vahel tundub mulle, et see on siin natuke teistsugune kui mujal räägimegi tänase saate esimeses pooles. New Yorgi kõige kuulsam kõiksuguste giid, juhtnöör, raamatute väljaandja tagad tõi just sel nädalal siin raamatulettidele kui 44000 Yorklase panuse abil valminud raamatu sellest, kuidas New Yorgis kohtingutel käia ja, ja kuidas see kallim siis ebasobivuse korral ka maha jätma. Ja saate esimeses pooles sirvimegi seda raamatut ja sirvima, seda otse New Yorgi südames Times kooril, kus valentinipäeva eel on üles pandud hiiglaslik südames skulptuur. Homme reedel toimub siin suur armastusavalduste. No kuidas öelda võistlus, kümned paarid üle kogu Ameerika on sellele registrile levinud. Meil on siis võimalus selle südames tunnistada, et sa oled mulle ainus ning võita pooleteist karaadine teemantsõrmus sellest. Nii et siin Times Square'il otse hakkavad ka valentinipäeva sündmused toimuma, kuid me oleme siin ainult saate esimeses pooles, saate teises pooles sõidame Manhattanil Brooklynisse. Sõidame New Yorgi kõige kuumemate kunstnike rajooni Williams sburgi, kus saame kokku siin juba teist aastat elava ja edukalt kunstiasutusi juhtiva eesti kunstiteadlase Karin Laas. Sooga, ja ütleme kuulajatele siinkohal ehk sedagi, et New Yorgis jõudis sel nädalal korraga kätte kevad, nii et me oleme siin keset väga sooja New Yorgi linna, kus kõik on omal mammused ülalt heitnud ja tunnevad selle valentinipäeva eel veel erakordselt elevust, sest ilm on soojaks läinud. Täna on väljas kuskil 13 14 kraadi. New Yorki on alati nimetatud suureks vallaliste linnaks tullakse siia sageli pärast kõrgeid koole üsna noorelt, et ennast proovile panna, läbi lüüa, maailma muuta ja muidugi sealhulgas ka seda elu kõige suuremat armastust leidma. Paljud otsustavad muidugi hiljem keskealiseks saades, no see mõiste keskealine on siin New Yorgis üsna muuseas selle linna loosung kuulutab, et tänased 40 aastased on nüüd, kus elu on pikemaks läinud oma elus umbes samal kohal, kus varem olid 30 aastased, nii et 40 aastaselt keskealiseks kindlasti nimetada ei luba, kuid jah, nii neljakümnendates eluaastates, kui pere toodud pakivad osade Yorklased oma asjad kokku, leidis, et elu on siin liiga kiire, see ei ole nende jaoks, siin on keeruline ja kallis lapsi kasvatada ja kolivad siit lihtsalt ära. Kuid New Yorgi noorem elanikkond osaleb väga aktiivselt vallaliste mängudes, mis koonduvad tegusõnast Teittimine suurimaks probleemiks. Nii suures ja intensiivses linnas näib olevat pidev kahtlemine. Et see inimene, kes käes on, ei pruugi olla veel see kõige ägedam variant, et järgmise nurga taga on kindlasti veel 100 paremat ootel siin miljoni võimaluse linnas. Taoliste patoloogiliste täitjate seiklused on televisiooni vahendusel ju ka Eesti kodudesse jõudnud. Tuntud teleseriaali neli küpses vanuses naisterahvast jäidki ju silma selle poolest, et nad justkui oleksid otsinud seda tõelist armastust kuid tegid seda millegipärast kümnevõistleja. Tega kuidagi seenele paistnud õnnestuvat. Nüüd oleks veel natuke lihtsam ilmselt, sest sel nädalal ilmus siin New Yorgis raamatulettidele väike brošüürist pisut paksem raamat, kus on sees 44000-ni Yorklase küsitlemise abi selgunud õpetused ja tarkuseterad selle kohta, kuidas siin siis Teitimas või kohtingutel käia. Ma ei oskagi seda sõnad Teittimine eesti keelde tõlkida, siis eesti keeles, mingit sellist massilist kohtingutel käimist, nagu siin toimub, ei olegi võimalikes konkreetse sõna abil kirjeldada. Seda vist ei ole võimalik teha rahva arvelt pisukeseks sest see on otsekui sportsin New Yorgis Teitidel käimine, nii et jääme selle sõna Teit juurde tänases saates võib-olla keegi kuulaja leiab Parema, vastan kõige otsesem vast eesti keeles oleks ikalist kohting, aga, aga siinse raamat haige on. Ma lehitsesin ka selle kiiresti läbi ja leidsin, et eriti huvitavad on just sellised konkreetsed näpunäited, mida kohtingutel käijatele jagatakse. New Yorgis on ju väga oluline, et konkreetselt oleks teada, mis, kus. New York on väga konkreetne linn ka nii peenes kunstis nagu armastus, eetiline täitumine, okei, alguses täitumine peitumise lõppeesmärk, ma saan aru, siin linnas ei olegi armuda, vaid lihtsalt hästi palju mehi ja naisi läbi käia. Küll, sest et kõigis ajalehtedes, mida ma siin olen teipimise kohta vaadanud ja nagu me ka eelpool ise märkisime ka selles raamatus on väga olulisel kohal just see, kuidas siis Maha jätta ja edasi liikuda, no selge, siis on täitumine siin rohkem nagu meelelahutus, et siin ei otsigi keegi niivõrd armastust kui lihtsalt, et otsitakse seda, millega oma õhtut pärast tööd täita, nii et natuke põnev ka oleks, kus siis New Yorgist sõitudel käiakse, selgub. New Yorgis on kõige populaarsemad talvitumiskohad ikkagi baarid, restoranid ja muud sellised vaba aja veetmise paigad, kus omale neid teite taaskasutan seda sõna, sest eesti keeles ei ole. Et olemas, kus sellist pidevat paaridevahetust harrastatakse. Mulle jäi meelde näiteks see, et talviti, kui New Yorgis on avatud mitmed ja mitmed liuväljad pidid liuväljad olema just need kohad, kus võib selliseid äkkja spontaanseid teite omale õhtuks vabandust väljenduse eest, aga sebida. Ja nipid on siis järgmised, et nii kui uisud on laenutatud, tuleb need kohe jalga panna. Uisutamist ei pea oskama seepärast, et kui sa kellelegi sobivad otsa kukud, komistad, siis võib kohe pärast vabandust selle inimese oma telefoninumbri ulatada. Nii oleme aru saanud, käib see New Yorgi täittimine liuväljadel. Ja hiljuti sattusid sa ka ise ühte sellisesse peetide otsimise epitsentrisse, sa ise ei teadnudki, et sa oled nii-öelda otse nii-öelda tulipunktis. No ei teadnud jah, mul oli paar tundi vaba aega ja enne õhtusööki mõtlesin, et ma lähen, käin seal omas ära moodsa kunsti muuseumis, kuna reede õhtut jätab siis see päris ilma piletita. Seisin pika järjekorra ära ja, ja siis läksin ja hakkasin neid installatsioone vaatama ja, ja siis vaatasin, et, et seal on väga palju inimesi ja oletasin, et, et kuna see on tasuta, siis on seal otseloomulikult palju inimesi. Aga nende inimeste silmad on siis nagu pöördunud just pigem installatsioonide alt ära üksteise suunas ja siis lahkusin sealt paari visiitkaardiga. Mõtlesin, et kui toredad lahked inimesed käivad Moomas, nii jutukad, arvutidisainerid ja, ja igast rahvusest noormehed ja siis õhtusöögil selgus, kui ma rääkisin Mooma. Mulle öeldi, et see pidi olema reede õhtuti New Yorgis kõige kuumem pikapkoht, et see termin tähendab seda, kus naguniimoodi juhutäite omale üheks õhtuks saadakse. Selles kohtingute käimise giidis märgitakse, et njorklased on üldiselt väga liberaalsed. Teitima njorklased armastavad juhud eite kiireid ja ootamatuid kohtinguid. Nad on üsna vabameelsed ja liberaalsed Teitima, teistest rassidest, aga ka uskudest inimesi siin New Yorgis, mis tuur, juudi linn, suurim juudikeskus väljaspool Iisraeli räägitakse sageli sellest, kuidas juudi usust noorte vanemad panevad pahaks, kui nad väljaspool oma usku armsamaid leiavad. Noored ise usku suureks piiriks ei sea. New Yorgis ei loe sageli ka see, mis on su sissetulek või mis rahvusest sa oled. Aga mis selle giidi sõnul siin eri Loeb on, poliitilised vaated. Kui poiss on demokraatia tüdruk, näiteks vabariiklane, no siis ei tule kohtingust siin kohe midagi välja, kuigi tõele au andes enamus New Yorklastel peab end siiski demokraatideks ja seepärast ikkagi sobivat paarilist, eks, aga kui selgub, et tõesti mõni vabariiklane mängus, siis siin New Yorgis on tal kindlasti väga raske omale peiti leida ning väga oluline on selle raamatu põhjal ka elukoht. 54 protsenti küsitletud New Yorklastel ei ole näiteks huvitatud kohtingutel käima kellegagi, kes elab väljaspool linnapiire. Ja kui nüüd veel terasemalt vaadata linna, siis siin, Manhattanil, selles New Yorgi nii-öelda kesklinnas on ikka päris palju inimesi, kes leiavad, et heittida saab ainult neid, kes ikka samuti Manhattanil elavad haigi. Kas see seab sinu Brooklyni inimese natuke halba seisu? Ma ütleks selle peale niimoodi, et miks peaks üks äge Brooklyni tšikk üldse soovivad heiti Tamme poistega, mina vaatan juba ammu Brooklyni poiss ja ma arvan, et need on palju kuulimad, kuidagi, aga just jah, täna kuulsin, üks tuttav rääkis naisterahvas, et tema elab Brooklynis ja tema väljavalitu elab Manhattanil ja kuna need vahemaad on ikka piisavalt suured, siis nad veedavad ühe nädalalõpu Manhattanil ja teise nädalalõpu Brooklynis, nii et nii saab ka. Ja ma olen kuulnud paljudest paaridest, kelle jaoks on see vahe see jõgi, mis siin Brooklyni Manhattani vahel jookseb, osutunud niivõrd laiaks, tuleb lahku minna, aga noh, see on osaks sellest Teittimis mängust. New Yorklasi ise väidavad, et kõige kiirem viis kuidas meeldima hakanud inimese südamesse jõuda ja, ja selgub, et see ei ole nüüd väga erinev. Ülejäänud maailma Teitijatest on ikka ja läbi läbi kõhu kõhu kaudu. Ligi pooled küsitletutest peavad parimaks esimese kohtingukohaks restorani just õhtusööki. Ja tegelikult selgus selles küsitluses veel üks teinegi huvitav asi, mis meie saate nime võib-olla unetu linn selle võib-olla natuke kahtluse alla seab, tundub, New Yorgis ikkagi magatakse ka, sest ainult üks protsent Sagati küsitletuist arvas, et kõige perfektsem teid võiks olla hommikusöögilaua taga, et, et siis kui on kuidagi õhtul niimoodi üksteise otsa koperdatud ja hommikul ärgatakse teineteise kõrvalt, et siis nagu alles selle dieediga alustada. Selles kohtingute raamatus võrreldakse muide ka huvitavalt njorklaste ja los angel Liinode just nii neid kutsutakse raamatus Teittimise kombeid. Yorklased pidavat leidma restorani parimaks kohtingukohaks ikkagi baarid, kus saab kokteile juua. Seksi ja linna austajaile meenuvad kindlasti need lugematud kosmot Cosmopolitani, mida nood naised kulistasid. Los Angeleses seal tõepoolest juuakse märksa vähem alkoholi kui New Yorgis ja ma arvan, et paaride ja Loundide asemel on seal dieetide jätkamise kohad kindlasti jah, kohvikud ja teemajad. Ja kui veel Los Angelese New Yorgi erinevusi leida Teittimise erinevusi, siis märgitakse selles raamatus, mida praegu Sirvime Sagati Teittimise giidis. Ülioluline on New Yorgis see, kui hea sa siin välja näeb. Välimus on väga-väga tähtis. Los Angeleses peetakse haigi, aga tead mida kõige tähtsamaks seda, et kohtingu ajal saaks südamest naerda kaaslasel oleks hea huumorimeel New Yorklastel Pidavat olema huumorimeele suhtes nõus järeleandmisi tegema. Välimuse suhtes aga kindlasti mitte. Kui sa küsid, miks see nii võib-olla siis esimene asi, mis pähe torkas, on võib-olla see, et leian hoolimata oma pealispinnast tegelikult kõvasti jõhkram linn just inimlikkuse mõttes, et võib-olla siis huumorimeele tähtsus. Seetõttu ongi nii tähtis, et inimesed kardavad rohkem, ei julge ennast näidata. Võrk on linn, kus just on hästi tähtis näidata ja kehtestada seda, kes sa oled sisel Leis pigem peidetakse ennast võib-olla naljade taha ja see kuidagi võib-olla ja teeb sellest suhtlemisest inimlikuma, et võib-olla sellepärast on see huumorimeel nii tähtis. Aga haige oleme lugenud siin ka kohalikest lehtedest artikleid selle kohta, et armastus ei ole paljude linlaste jaoks praegu ikkagi selline nagu headel jõukatel aegadel. Nojah, sattusime lugema sellist lugu, kus Wall Streetil töötavate pankurite ja ärimeeste mõrsijad, naised ja pruudid ja armukesed olid moodustanud oma sellised tugirühma, kus nad kogunesid ja kurtsid oma raske elu üle. Selle nimi oli ka väga ilus anonüümne pankurite kaasade tugigrupp. Jah, Jan Nood, anonüümsed haavatud naised siis kurtsid Lountides kokteilide taga, et see nüüd küll ei ole päris see, millele alla sai, kirjutas. Tatud suhet luues nad pidasid silmas seda, et mehed ei enam kingitusi meestele nende jaoks aega mõeldakse majandusprobleemidele. Tasuta juuksuriskäigud, poeskäigud, krediitkaardid, kõik on ära võetud. See on kohutav. See, et meestel on mured kaelas, ei sobi päris kokku sellega, mis mõtetega nemad olid suhet alustanud ja üks naine ütles konkreetselt, et kui mehe sõbrad palusid tal oma mehele nüüd tuge avaldada raskel ajal, siis tema ütleski, et see nüüd ei ole päris, millele tema alla kirjutas. Aga naised, ettevõtlikud naised panid pead kokku ja leidsid, et viga ei ole neis viga. Olles jah, New Yorgi hetke reaalsus, aga siin võib tõepoolest öelda, et osalt on see meeletu Teittimine ikkagi ka osa just nimelt vaba aja veetmisest, et pärast pikki tööpäevi lihtsalt põnev oleks. Ja seda lõbu aetakse siin vahel põrgukski nimetatud linnas väsimatult taga kuid lõbujanu on nõudlik armuke ja seda on väga raske eales tervenisti. Ära rahuldada, aga hea küll, las need New Yorgi tüdrukud siis vallatleda. Nii palju siis tollest kallimate päeva tähistamisest New Yorgis ja tuleb lisada, et muidugi ei ole mitte igal New Yorklastel sel päeval teipi kallimat või lähedastki sõpra varnast võtta, et temaga siis kõiki neid välja pandud punaseid roosasid südameid vaadelda. Kuid mitmed inimesed, kes siin on elanud, elavad edasi või on linnast lahkunud, nimetavad New Yorgi linna ennast armsamaks. New Yorgi linn on väga nõudlik. Kallim väga kirglik, väga intensiivne, kohati armutu, väga kärarikas võib siia lisada selle politsei Sireni taustal väga kärarikas kuid parimatel päevadel võib see kallim nimega New York sulle taevast miljon tähte alla tuua. Nii et New York on kindlasti miljoni võimalusega linn ja neid aardeid siia avastama tullaksegi. Ja nüüd läheme meiegi üht meest. Miljonist võimalusest avastama sõidame siit Manhattani südamest pisut eemale. Sõidame Brooklynisse. Me jätkame juttu New Yorgi ehk kõige kuumemast kunstideronis võib seda nii nimetada. Williams murdis otse üle ida jõe Manhattani eest selline väikene koloonia Brooklyni nurgas kunstnike koloonia. Ma arvan, et kindlasti võib öelda, et Williams burg on New Yorgi põhiline kunstnike koloonia Manhattanil ilmselt peale seitsmekümnendaid sellist kunstnike kolooniat, nagu seal sovhoos oli, enam kindlasti ei ole, lihtsalt Nad on suurunud kunstnikud üle jõe ja nad on leidnud oma koha siin Williams, Morris ja lähedalasuvates rajoonides nagu Green, Pointi, Bushik. Ja nagu näete, head kuulajad, saame ka siin puhtas eesti keeles küsida selle linna kohta, kes siis on meie järgmine vestluskaaslane. Olen Karin Laansoo, elan New Yorgis juba kaks aastat ja olen siinse point i nimelise kunstnike residentuuri direktor Eestis diplomeeritud kunstiteadlane, just nimelt Eesti kunstiakadeemiast. Kas võib siis öelda, et Williams on uus, sohu võib küll ja seda on öeldud juba võib-olla natuke vähem kui 10 aastat. Et see on selline põhiline kunstnike resideerumis paik, kus on piisavalt ruumi ja ruum on odav, mis on nagu põhiline. Kui vaadata New Yorgi ajalugu viimase näiteks 50 aasta jooksul, siis kunstnikud on nagu pidevalt migreerunud linnas nagu uusi linnajagusid avastanud, rajanud ja siis edasi läinud. Kas sulle ei tundu, oli Sohooli Chelsi nüüd viljansburgema, siit minnakse kindlasti edasi ja peamised küsimused on ikkagi majanduslikud, kus on võimalik üürida soodsalt. Pind on jah, nii on selles mõttes, et seitsmekümnendatel olid soos suured Loftid väga odavad. Keegi ei tahtnud elada seal seal ju kuritegelik pime õhtuti selline imelik rajoon, suured, sellised tööstushooned. Jah, et see oli täiesti ütleme nii, mitte kunstnikele ebaatraktiivne paik, aga praegu on Soho nagu üks suur kaubamaja, et see on põhiliselt kommertspind-ist, Willitsessil liiguti edasi, mis oli kaheksakümnendatel väga kohutava. Ega koht samamoodi. Nüüd on instrilits liiga kallis ja Villems Forgan uusi ist veel, et siis nii-öelda. Kunstnikke võib süüdistada natuke selles, et nad lihtsalt töötavad ühe linna ja üles ja siis korraga saab neile endile. Liiga kalliks süüdistada jutumärkides selles mõttes, et nad on kindlasti pioneerid, nad on väga mobiilsed, nad on väga tundlikud nii-öelda oma elamispinnahinnale ja töötingimustele, et nad otsivad alati paremat ja lähevad ja leiavad selle ja teised tulevad järgi. Aga mis sa sellest väitest arvad, et kunst on üldse siin New Yorgis kuidagi surnud, selline avangard, mõtlemine, kõik on muutunud kommertslikuks Manhattani niivõrd kalliks muutunud. Kui rääkida Vilyczis krimi Tšülitsis mõne 50 60 aastase inimesega, siis ta räägib eilses New Yorgist, mis oli niivõrd vapustav tänane New York kommerts. See ei ole tõsi, noh, selles mõttes, et tuleb lihtsalt leida see koht, kus nad seda teevad, sest et ega inimesed sellepärast kunsti tegemata jätta või ennast loominguliselt väljendamata jätta, et et hinnad on kallid või kallis, et see ei takista küll mitte kedagi. Leidlikkus on siis leida uus koht just nimelt. Kui sina nüüd kaks aastat tagasi tulid New Yorki, oli see esimene kord, kui sa siia sattusid. Enne kui ma siia päriselt kolisin, ma olin siin käinud üks kolm-neli korda. Kui tulid siia teadmisega, et hakanud elama, seisid sa korraga silmitsi selle New Yorgi hiiglasliku kunstimaailmaga. Kuidas sa seda hakkasid avastama, silmitsi seismine? Jah, see tuli niimoodi tükkhaaval või no et enne, kui sa siia tuled, sul on selline abstraktne teadmine ajakirjadest näitustest mida ma ette kujutasin, oli midagi väga suurt glamuur, et kirjut ja mingis mõttes hõlmamatut ja võib-olla ka, et kättesaamatut kui ma kohale jõudsin, siis ka tükk aega. Nii oli selles mõttes, et see võtab ikkagi aega, enne kui sa saad aru, millised on need erinevad galeriid, millised on need erinevad keskused, kus inimesed liiguvad, kuidas kogu see süsteem nagu toimib, ma näiteks absoluutselt ei olnud teadlik, et on niivõrd palju erinevaid väikseid kunstisiine, et New Yorgi kunsti siin see on nagunii suur tükk, et see laguneb laiali sellisteks väikesteks ala tükkideks. Seltsid peavad kõik, ütleme, kes vähegi on kursis, aga näiteks lõue Isaid miks siin nii-öelda esile kerkis väga hiljuti seoses niumi seemia avamisega eelmise aasta detsembris ja just see liigutus tõi sinna muuseumi ümber väga palju uusi galeriisid ja saab täiesti julgelt rääkida nagu Louvre'is saidi galeriis liinist, mis on niumisem ümber kogunenud. Brooklyn on täiesti omaette teema. Williams võrg kubiseb väikestest huvitavatest galeriides. Kõigil nendel väikestel siinidel on oma spetsiifika, omad uhi, kavalerid, oma põhitegijad, et avastada on hästi palju ja me üldse tegelikult ei maininud suuri muuseume praegu Momo filiaal, viies von kuhugile Metropolitan täpselt enne, kui me hakkame sellest kohast räägime, kus me praegu oleme. Põikame korraks Manhattanile tagasi, et kui sa saabusid New Yorki, siis sa töötasid ühes väga huvitavas kohas ja võitmiseles meile laev, räägi sellest lähemalt, aga võib vist öelda, et et päris igaüks väga lihtsalt, võib-olla sellisele positsioonile kohe tööle ei saagi. Jah, kui ma tuli New Yorki kaks aastat tagasi ja sain oma tööpaberid korda, siis minu esimeseks töökohaks oli, ütleme kuulajale sellega ära, et sa tulid siia sobi elusid. Jah, sa ei tulnud siia kunsti alal täiendama ja õnne otsima. Noh, see mõte on alati olla, aga enne seda teooriaks ainult jäigi, et pereelu ja isiklikud põhjused ma tahtsin saada sarnast tööd, mis ma tegin kodus Eestis olin galerii juhataja seal ja minu esimeseks töökohaks sai Šveitsi Instituudi kaasaegse kunstigalerii juhatamine, mis on Soho galerii mittetulunduslik galerii üle 10 aasta tegutsenud väga hea programmiga kuulub Šveitsi riigile. Üleüldse on tegelikult siin New Yorgis alustatud paaris Šveitsi kunstniku poolt kes hakkasid kaloreid pidama oma kodus elutoas ja tegi seda niivõrd hästi, et viie aasta pärast hakkasid Šveitsi riigilt saama iga-aastast toetust. Et selline lugu, kuidas teha galeriid? Selles äris on väga harukordne, et inimene tuleb uude linna, saadab singid laiali ja saab kohe galerii juhatajaks. Mis sa arvad, mis sinu peamine eelis oli, et nad just sinu valisid? Peamine eelis oli varasem kogemus, samas ma arvan, et intervjuu läks väga hästi selles mõttes, et kui su Siivi tähelepanu äratab ja sind kutsutakse intervjuule, siis tegelikult intervjuu otsustab selle, kas nad sind palkavad või mitte. Ja ma tegelikult Ma arvan, et ma lihtsalt klappisin selle olemasoleva tiimiga väga hästi. Ma tean, et väga palju inimesi taotlesid seda kohta ja, ja see oli väga-väga ihaldusväärne, et nüüd ma olin väga õnnelik, kui mind valiti, et ma arvan, et ma üldse ei liialda. Kui ma ütlen, et et ma olin nädal aega nagu õhus, ma arvan, et see on üks kõige olulisemaid asju, mis ma olen teinud. Ja tänu sellele tööle said sa nüüd selle uue koha, kus me praegu oleme galeriis point B ja Šveitsi galerii juhatamisega tegelesin ma siis alla aasta. Ja nagu New Yorgis ikka, uued võimalused tulevad kiiresti ja ootamatutest kohtadest. Et pakuti siis direktori kohta sellises kohas nagu point, bee nimeline rahvusvaheline kunstnike residentuur, mis asub Williams purgis ja pärast ohtralt nägemuste kontseptsioonide kirjutamist ja kaheline intervjuu käimist. Mind sellele kohale valiti, siin me mängime siin saates ka muusikat. Sul on nüüd võimalik soovida siia laule vahele, mul oli selline traditsioon, kui ma jalutasin tööle galeriisse, siis eelmine kevadtalv suits kuskil 20 minutit ja ma kuulasin alati Ultima Thulet ja väga kõvasti. Ja mis on selle laulu nimi? Naine, pane turvast turbatuli. Ja Tõnis Mägi mulle väga meeldib ja selles laulus mingit mingit meeletut intensiivsust, mida mul oli vaja päeva alustamiseks. Te kuulete keskööprogrammi unetu linn New Yorgist. Jätkame vestlust Williams sburgi kunstnike linnaosas. Rahvusvahelist kunstnike residentsi juhatava kunstiteadlase Karin Laansooga. Nii me peame nüüd pisut kirjeldama seda galerii veed, sest et see kõlab väga uhkelt rahvusvaheline kunstnike residentuur, see on endine laohoone, päris suur hoone. See on väga suur hoone ja oli kunagi laohoone kunagi ütleme siis kaheksakümnendatel ja see on siis sisseehitatud suured, läbi korruste ulatuvad stuudiod ja siia on sisseehitatud kaheksa enamasti läbi kahe, aga ühel juhul ka läbi kolme korruse ulatuvad kunstnike stuudiod. Siia ootame rahvusvahelisi kunstnikke, kes soovivad New Yorgist töötada üks kuni neli kuud. Me anname väljagrante kunstnikele või stipendiume. Rahastamine on enamikel juhtudel nende enda mureks. Küll aga töötame me viie, kuue erineva organisatsiooniga, kes siis sponsoreerib kunstnikke. Kahte moodi saab siia tulla rahastamise mõttes, aga see jah, see ei ole kindlasti tasuta. Kui palju siis peab maksma selle stuudiost? Kõige väiksemad stuudiod on siis 1800 dollarit kuus ja kõige suurem on siis 3000. Mis ütleme, Manhattani ja trendika viljansburgi hinnataset vaadates ei ole sugugi kallis, sest kui see ruum, mis meie ümber siin on, on väike stuudio. Selline rõve korruse ulatuv, selline nagu väiksema Lofti moodi katuseaknaga. New Yorgi mõttes on siin ruumika küll õhku on palju. Tahtsin veel selle ruumi suuruse kohta öelda, et see väike stuudio, kus me praegu istume, seal suurem kui minu esimene korteri istuli sees, mille eest ma maksan rohkem kui tiheses, seal on need siia saada. Kui palju teile taotlusi tuleb? Üle maailmatahtsi tuleb palju ja kuna meil on ainult kaheksa stuudiot, siis me peame päris paljud jätma ukse taha. Kahjuks ja kõige populaarsemad ajad on kevad ja sügis, alati. Mõnel Eesti kunstnikul on võimalik tutvusi kasutada ja mina olen ilmselt nende parim tuttav. Päris mitte kunstnikud Eestist juba käinud nii-öelda vaatamas ja uurimas ja kontakte loomas, et ütleme praegu sellega, et lähiajal tuleb siia ka esimene Eesti kunstnik, räägi nüüd ka seda, mis on galerii juhataja kõige metsikum unistus omada oma galeriid, kas oleks võimalik, oleks New Yorgis kunagi. Ja ma olen selle peale mõelnud. Isegi nende kõigi kallite üürida ja kõige selle taustal Ja ma arvan, et, et kõik on võimalik, aga avastada päris oma kunstistaar ja see ka kindlasti leida kunstnikud, keda sa väga hindad ja kelle heaks oled valmis väga palju tegema. Kui sa oled need kunstnikud enda ümber kogunud ja oma galerii avanud, siis ma arvan, et miski ei takista. Sinuga Karin, väga meeldiv vestelda, sest sa oled üks vähestest inimestest, kes praegusel ajal New Yorgis ei räägi ainult raskustest. Sa väidad ikka, et kõik on võimalik. Ma ei ole eriline halaja inimene, ma olen selline väga positiivne tegelane, muidugi ma näen, mis toimub ja muidugi ma näen, galeriisid suletakse, nad kolivad sinna, kus on odavam rentija või neil ei ole võimalik maksta kütte eest. Muidugi ma näen seda jah, aga see, see möödub ja homme on parem. Kas sinu arvates halastamatu Lin? Mingis mõttes kindlasti eriti kui sa niimoodi seda linna näed minu jaoks ta on muutunud väga armsaks inimlikuks, sul on tegelikult kohutavalt vedanud tööalaselt, see on tõsi jah. Aga selles mõttes, et ega see ei olnud esimene väljaosadelt CV, mis selle tulemuse tootis ja sellele eelnes selline poole aasta pikkune õppeperiood ja otsinguperiood ja üldse arusaamine, kuhu ma võiksin paigutada siinses kontekstis oma hariduse ja kogemustega. Mida sa enda kohta avastasid selle sisse vaatamisperioodi ajal. Ma vahtisin seda, et ma ei oska ennast müüa. Me eestlased üldse vist ei oska paljudele meil suur probleem ja see on väga suur probleem. Ja see tingimata ei ole selline asi, mida sa tahaksid hakata kolmekümnendates õppima. Et ma panin seda tähele just nimelt intervjuudel ütleme nii, et Eestis tavaline intervjuu on tööintervjuu, siis küsitakse küsimusi, vastab nendele ja noh, nii on, siin on niimoodi, et need inimesed, kes siin intervjueerijat, nemad ei küsi sealt midagi, nad eeldavad, et sa nagu nii-öelda võtad ohjad üle ja annad neile sellise veenva etenduse enda müügiks. Ma arvan, et mis me kõige rohkem õppisin, nagu selle poole aasta jooksul oli see, et ütleme nii, et lühikest aega mul tekkis selline illusioon, et ma pean muutuma mingisuguseks meeletult agressiivseks, karjäärihimuliseks eni siin koos üle laipade tegelaseks, et, et üldse kuhugi jõuda ja kuhugi jõudmise all ma mõtlen lihtsalt, et leida töö, mis sulle meeldib. Ja mulle ei meeldinud see perspektiivika kohe üldse. Selles mõttes, et mina saan nagu meeletut kirge oma eriala vastu ja, ja sellist missioonitunnet ja vajadust ennast väljendada. Ja, ja see kõik on olemas, aga ma ei saa minna üle inimeste, ma ei saa seda teha, lihtsalt, seda ei ole kuskilt võtta ja ma ei õpi seda ja ma ei taha seda ja see on minu jaoks nagu ebameeldiv killer, instinkt on selle nimi vist Killeri instiktilisel piirdub mul nagu kõrgete kontsade alla panemisega. Kõik muu jääb ära, agasid jääb nagu kõlama, et on olemas ka teine võimalus ja just nimelt et ma arvasin tükk aega niimoodi, et ei ole olemas ja jõudsin sinna kohta, et olla selline, nagu sa oled, sa jõuad sinna kohta, kus sa peadki jõudma. See kõige suurem tarkus, mis sul üldse on vaja teada, kui siia tuled New Yorgis on siiski võimalik kõigele vaatamata ka endaks jääda. Siin mitte ainult ei ole võimalik, vaid kohustus endaks jääda, ellu jääda, leia iseennast ja jää iseendaks. Kuidas siis tulla New Yorki, et mitte liiga suuri lööke saada? Teada? Ja et mitte pinda jalge alt päris ära kaotada, seda juhtub ju ka jah, võib-olla enne kui me räägime, et kuidas siis peaks tulema, siis ma räägin, et mis potentsiaalselt või võib juhtuda. Sest ma olen näinud seda nii enda puhul kui ka päris mitme sõbra puhul, kes on siia tulnud. Et lihtsalt, kui sinu potentsiaal olevate võimaluste hulk nagu korraga 1000 koristatakse, siis võtab su pinna alt ära, see tekitab sellise meeletu identiteedikriisi või ebakindluse, kui sul on nagu igas valdkonnas on 50 valikuvõimalust siis sellise segaduse peas. Ja see võtab natuke aega, et selles orienteeruda ja üldse aru saada, et mille alusel sa hakkad valima ja väga lihtne on selline käed rippus, tunne on nagu väga lihtne tekkima, et ma ei saa aru ja ei ole minu jaoks, seda on kõike liiga palju ja ma ei suuda aja, kes nii üldse teeb ja miks ja et ma võib-olla isegi räägin praegu nii palju konkreetselt töö otsimisest kui lihtsalt nagu enda leidmisest uues, võõras keskkonnas, kus ei ole mitte midagi nii, nagu on kodus ja sa pead leidma oma koha siin. New York ilmselt toob välja parima ja halvima inimesest seal lihtsalt selle linna võlu või puudus, kuidas võtta. Väiksel pinnal on palju inimesi ja üldiselt tulevad siia oma ala parimad, sest nad tahavad siin läbi lüüa ja kindlasti mängige lugu. Seda me ei olegi kordagi oma saatuse välja, kujutan ette, kuidas kõik, kes siia tulevad, neil peas lugu mängimine oli ripiidina pidevalt. Et kui sa siin suudad läbi lüüa, siis sa suudad igal pool midagi teha. Ja, ja ma arvan, et selle mõttega nad hommikul ärkavad ja lähevad õhtul magama, seda laulu Ma olen, mõelnud, võib ka tegelikult nagu võeta selle nurga alt, et kuna võrk on hästi aus, Linda keerab pildi sinust endast sulle ette täpselt sellisena, nagu sa oled, kui sa suudad seda pilti vaadata, siis sa jääd New Yorki, kui sa ei suuda seda vaadata, siis sa lähed tagasi sinna, kus on ulm natukene suurem. Noh, vaatame, sest üksi on vähe, et kas sa oled nõus ja tahad ka seda pilti muuta ja selleks on seal kõik võimalused siin olemas. Meie vestluskaaslane selles viimases intervjuus oli Williams kurgikunstnike linnaosas rahvusvahelist kunstnike residentsi juhatav kunstiteadlane Karin Laansoo. Ja see oligi meie järjekordne saade unetust linnast. Mina olen Aigi Vahing. Ja mina olen Neeme raud. Kui me alustasime saadet sellest, et New Yorgis käivad väga ägedad vallaliste mängud, siis saate lõpetuseks valisime ehk kõige kuulsama valentinipäevalaulu siin Ameerikas. Melanhoolselt pihtimus ja sellest, et tõeline armastus peidab end siiski väljaspoole väliseid atribuute. Mu veider valentini.