Tere taas kõikidele rahvateenrite kuulajatele, käes on laupäev ja kell on tiksunud 11 ja viis minutit ja sel kellaajal ikka laupäeviti viivad rahvast kolm ajakirjanikku. Täna siis Külli-Riin, Tigasson, Eesti Päevaleht, Neeme Korv, ajaleht Postimees ja mina olen Rannamäe. Head kolleegid, ausalt öeldes ei tea, mida nemad seal Kopenhaagenis arutavad, sest et mingisugust kliima soojenemisest küll nagu juttu ei ole. Vastupidi, on, on, on niisugused ilmad, mis, mis panevad majades veetorud lõhkema ja autod ei lähe enam käima ja ja muud sellised toredad talvised asjad sellist sellist paukuvat pakuvad talve enam ei ei mäletagi, meri läheb juba jäässe, Pärnus juba on jääs. Täna öösel fikseeriti siis ka selle talve külmarekord Volgas pealt 25 kraadi külma, nii et annaks annaks kõige kõrgem, et ka jõuludeni ja uue aastani jätkuks vähemalt seda. Saarelt pärit inimesena loodan, et külma jätkub pikemaks ajaks, sest siis saab jälle mööda mööda realist maanteed ehk siis mööda jääteed Muhumaale sõita koju, et nii et minu meelest sellel külmal talvel pole häda midagi, aga aga võib-olla tõesti, kui rääkida kliima soojenemisest, siis vaadates neid väikeste saareriikide esinejaid, kes seal, kes seal rääkisid nende päevade ja nädalate jooksul, siis mul tekkis küll mõte, et selle konverentsi oleks vast võinud viia kuskile päiksesaare peale, mis varsti uppuda ähvardab. No viimane konverents toimus ju toimus juba olil piirkonnas, mis on siis sellest kliima soojenemisest, see pole enam enam tabatud. Aga, aga kui me siin jah, vaatame siin aknast välja ja mõtleme enda enda külmale talveilmale, siis tõesti nagu tekkida kiusatus mõelda, et, et kui, kui see jutt kliima soojenemisest on üks ülespuhutud asi nagu Eestis näikse olevat populaarne. Ma mäletan kui Kopenhaagenis, eks miks, tädi, kes oli tõmmud värvi, kui ma ei eksi, Salomoni saarelt, pisarad olid silmis, ütles, et aidake meid, et me upume. Oleks ta sinu saar, Neeme võib ka kunagi natukene allapoole vajuda. Aga kuidas see Kopenhaagen juba juba jutuks tuli, siis siis miks mitte rääkida? Just enne siia stuudiosse tulekut ootasin maailma uudised üle ja ja siin ei tahtnud oma silmi uskuda, et nad nad istuvad ikka. Et huvitav, mis, mis lootused on, on veel jäänud, et kuigi kõik suured või enamus suuri on, on juba lahkunud Kopenhaagenist ilma mis tahes kokkuleppeta, isegi sind räägiti, et on üks mustand ja teine mustand ei suudetud isegi selles kokku leppida, kuidas lõppdokumenti nimetada, kas seal on mingisugune kommunik, kee või deklaratsioon kõigest kõigest muust, rääkimata, sisu sisu on ikka nii kaugel algusest nagu umbes kaks aastat tagasi, kui need ÜRO kliimakõnelused algasid. Et mina olen küll väga pettunud ja õnnetu tegelikult selles, et kui siin, kui siin loodeti selle aasta kevadel Kopenhaagenis tule pest lausa õiguslikult siduv kokkulepe jätkuks sellele 2012. aastal aeguva Kyoto leppele, siis enne seda konverentsi räägiti, et tuleb vähemalt siduv poliitiline deklaratsioon ja see, kuidas jõutakse selle siduv õigusliku kokkuleppena. Praegu. Praegu näikse, et, et ei pruugi sealt midagi nii väga tulla ja samas aeg tõesti koputab uksele, kui Kyoto lepe aegub siin aastal 2012. Mõelgem, et järgmine aasta on juba 2010 ja, ja kui ka see lepe oleks ka praegu Kopenhaagenist vastu võetud, siis riikides kulub ju selle ratifitseerimiseks ja kogu selleks õiguslikuks protseduuriks omakorda aega. Ega praegu oleks tegelikult olnud juba juba 12. tund seda teha. Maailma riikide positsioonid on ju äärmiselt erinevad, riigid ise on erinevad, asuvad erinevates kohtades ja nende mured on, mõned on erinevad, aga nende ühisnimetajate leidmisega on antud juhul probleem, et me näeme siin seda, et et toimetuses mitu korda juba oleme arutanud, et kuidas me siis seda uut Euroopa kõrgemat juhti nimetama peame, et et kas kas president või kõneisik või eesistuja või ühesõnaga segadus on, segadus on suur ja antud juhul ka, aga aga mis siia tulles mõtlesin oma omaette, et et tegelikult ikka see maailm ikka raiskab küll metsikult palju ja, ja, ja just selles osas oleks ja nagu mingisugust kasvõi siis sellist, kui seda ütleme juriidilist siduvat lepet ei saa siis kas või mingisugust, ütleme sellist ühist ühist. Ma ütleks noh, avaldust või, või midagi taolist, et mis sest tolku oleks. No vähemalt küsin ma küüniliselt nendele inimestele, kes avaldusi on, on, on nii, et, et ei mahu enam ära, eks ole, aga, aga, aga tegusid ei ole. Ja tegusid ei ole sel lihtsal põhjusel, et, et maailm on nii erinev ja nii erineva arengutasemega, et, et see, mis ühe jaoks on nagu vältimatu, see teise jaoks on lihtsalt korra vilistada ja ja see oleks nagu mingisuguse Humunkuluse kloonimine, kus, kes peab vastama absoluutselt kõikidele nõudmistele, ta peab olema nii kollane kui valge, kui mustal peavad olema pilusilmad, kõrged põsesarnad ja, ja, ja aarjalik väljanägemine, eks ole, et et noh kui see, kui sa kuulad, ma olen vaadanud taevakanalitelt neid niukseid, markantsemaid ülesastumisi, mis, mis Kopenhaagenis on tehtud. Nagu, kui sa ikka kuulad noh, näiteks Boliivia president, kes ütleb, et kapitalism on saatanast, et ega enne kokkuleppele ei jõua, kui kapitalismi kaotame, eks ole, noh siis tema kaksikvend sõela president räägib umbes umbes samasugust juttu. Siis tulevad Euroopa Liidu liikmesriigid räägivad noh, sellist juttu nagu, nagu me oleme, meie oleme siin harjunud ja, ja mida ka meie toetame ja nii edasi ja nii edasi, et, et noh, et kuidas sa seda kõike nagu ühte potti panna, et see on arenguriikide jaoks või vähemalt suure osa jaoks ei ole see mitte midagi muud kui, kui puhas raha väljapressimine. Teiste jaoks on see jälle niisugune noh, nagu kõrgemate elustandardite seadmine ja nii edasi ja nii edasi, et, et noh, see on, see on väga, ilmselt väga tänuväärt ettevõtmine, aga samas äärmiselt tänamatu töö. Ja on aga, aga Kyotos, ometigi jõuti 97. aastal mingisuguse kokkuleppeni, et olgugi, et sellega ei ühinenud jah, et kes sellega ei ühinenud, aga fakt on see, et ikkagi paljud riigid mingisuguse kokkuleppeni seal. Ja mulle on hakanud tunduma, et võib-olla ikkagi peaksimegi nagu leppima sellega, et erinevad maailmapiirkonnad nagu lahendavad seda probleemi erinevad pindab ehk sellest, et nad, et nad alguses tunnistavad seda, et see on probleem ja selle nimel tuleb tööd teha. Aga lihtsalt, et kõik need lahendid oleksid erinevad, et näiteks Hiina on siin pakkunud välja, et nad teoksid seoksid CO2 õhkupaiskamise ütleme, sisemajanduse kogutoodanguühikuga ja nii edasi. Et võib-olla tõesti siis olekski see lahendus, et, et kõik nagu ütlevad, et nende südameasi, aga et need lahendused ühes või teises piirkonnas on natuke erinevad. Ma ei ole sellega päris nõus, et, et mitte midagi ei ole tegelikult saavutatud, sest viimaste aastate jooksul on ikkagi kasvõi seesama, mis meie ellu on tulnud ka rohkem näiteks prügi kogumine ja räägitakse ka sellest, et et ikkagi et ikkagi on, on võimalik asju nii-öelda ümbert töötada, kasvõi, kui, kui võtta näiteks lahti mingisuguste näiteks autode manuaalid, siis seal on kirjas, et kui suures osas on need materjalid nagu, nagu taaskasutatavad kõik ja ütleme seda, seda, seda teadlikkust tegelikult arenenud riikides, kes tegelikult ka saastavad rohkem on, on ka ju olemas. Ja tegelikult kas või Ameerika Ühendriikides, ehkki nad küll pakkusid väga tagasihoidliku eesmärgi võrreldes Euroopa Liiduga vähemalt aastaks 2020, aga nad vähemalt on hakanud seda probleemi teadvus, erinevalt bussis, kes teda lihtsalt ignoreeris, et me näeme ikkagi edasiminekut. Nojah, võtame ikkagi arvesse, kes on Ameerika Ühendriikide president ja missugused on tema lubadused ja, ja esimene aasta on nüüd juba täis tiksunud ja tehtud pole mitte midagi. Ütleme personaalselt, nagu tema jaoks on see suur löök ei tulnud, eks ole, seda uut tuumarelvade kärpimise start-lepet, mis pidi ka algselt Kopenhaagenis uue mingisuguse kuju ja allkirjad saama, see jäi tulemata, nüüd kliimakokkulepe jäi tulemata, Obama sõitis minema. Ja, ja noh, tähendab see, see asi ongi niisugune, et, et kui läheb aega edasi, lükatakse kõik aastasse 2012 nagu siin räägitakse, et võtta mingisugune siht, eks ole, vähemalt noh, siis, siis mis see tähendab seda, et, et seda ei tee siis kunagi? Kahjuks kahjuks kahjuks on see nii, aga Sa ütled nimed, meie, meie siin oleme hakanud ka, muidugi meie oleme hakanud ka. Me oleme teiste sabas hakanud ka, aga kui sa lähed näiteks mööda mööda aasia vaesemaid riike või lähed Ladina-Ameerikas Lõuna-Ameerikasse, siis sa ei näe muud, kui suuri prügimägesid, mis, mis juba linna servast peale Ärgem unustagem seda, et fossiilsete kütuste tarbimist ja ta tuleb vähendada ja ja panustada taastuvenergiale, kus või hoopis teisel põhjusel, mille pole tegelikult nagu mingit pistmist otseselt kliima soojenemisega, ehk siis see, et neid fossiilseid kütuseid ei ole lõputult. Ja juba see tegelikult seab majanduse, et uued väljakutsed tulevikuenergiate leidmiseks Energeetika on muidugi äärmiselt laia ja ulatuslik teema, aga, aga noh, viimastel aastatel on tegelikult ka leitud uuemaid lahendusi, otsitakse erinevaid erinevaid neid, nagu sa ütled, taastus taastuvenergia puhul, et et ja selle, selles on ka raha paigutatud võib-olla rohkem kui, kui varem, et noh ilmselgelt ju ühel hetkel lihtsalt see ajastu sellisel moel lõpeb ja, ja see on paratamatu. Ja läänetarbijate käitumises on tegelikult toimunud väga suur nihe nende väärtushinnangutes. Et väga ka ebapopulaarne või halb maine on, on, on see, kui sa, kui sa näitad, et sul ei ole see keskkond oluline, olgu siis firmana või, või eraisikuna. Ongi selles asi, et ka siin Kopenhaageni puhul juba, et see, see nii-öelda näitamise moment oli, oli tähtsam kui, kui kokkuleppimise moment noh, kas või alates sellest, et kes tuleb kohale, kes ei tule ja siin vahepeal räägiti, et Obama ei hakka üldse tulema ja siis ta lõpuks tuli, siis ta ei saanudki teisiti noh nii siseriiklikult kui ka kui ka nii-öelda maailma mehena, ta pidi olema seal kohal, kuigi kuigi juba lootused siin enne enne Kopenhaageni algust, kui kui need esimesed demonstratsioonid algasid, oli, oli selge, et, et noh, midagi ei sünni, loodeti, et suured vägevad tulevad kohale, et äkki nad siis nii-öelda põrutavad rusikaga lauale ja, ja teevad selle asja ära. Noh täna täna hommikul oli meie meediakanalites uudised sündis läbimurre, noh, kui me hakkasime uudist lugema, siis selgus, et mingit läbimurret ei tulnud, et Obama oli viis riik ära rääkinud. Teiste hulgas siis Lõuna-Aafrika, Brasiilia ja Hiina, et, et sealt võiks midagi tulla. Aga kogu ülejäänud maailm oli ju kõrval, nii et. Aga need viis riiki on. Kui suured on väga olulised ja jah ja, aga, aga noh, kokkulepet ei ole ja, ja tähendab ikkagi, et, et kui, kui nüüd ei suudeta kokku leppida ka selles järgmises tärn, millised siis on, siis on lood kehvasti, ilmselt. Tahate midagi lisada Kopenhaageni kohta võid oleme kodustele maadlusmattidele mis on ka muidugi kodune maadlusmaa, et ega siis kliima puudutab meid kõiki, aga, aga, aga tuleme selle selle teema juurde, mis meie meeled niiöelda teravad hoidis ja pliiatsid karbis, raid teritatud, nii et et tuleme meie meie sotsiaaldemokraatliku erakonna juurde, mis siis võib-olla kõige rohkem kõige rohkem on, on viimasel kahel-kolmel päeval tähelepanu isegi tegelikult alates juba juba teisipäevast. Postimehes rõhutas, et et ajakirjandussaidi saada, kuidas sai ajakirjandus teada sellest, et Jüri Pihl on mingisuguse kirja tootega maha saanud? Minu meelest seda teatas ühes intervjuus üks meie valitsuse minister ühele ajakirjanikule. Ehk siis ajakirjanikud ei saanud teada, vaid neile anti, neile anti teada, mida meil on vaja kirjutada. Küll Irina on väga ära seletatud näoga, aga, aga noh, sealt hakkasid need sündmused nagu kerima, et et siis tuli, mis siis oli neljapäev, kui kui Jüri Pihl teatas siinsamas kanalis, kus meie praegu oleme Vikerraadios Uudisplussi saates, et tema ei ole mingisugust avaldust kriminaalasja algatamiseks teinud. Ja paar tundi hiljem sai justiitsminister langil noh, mõnes mõttes täis ja ta lajatas selle avalduse, siis internetti üles ministeeriumi koduleheküljele. Kusjuures ma tahtsingi just tähelepanu. Teda sellele, et kuidas ta selle üles lajatas, et see läks ministeeriumi koduleheküljel justiitsministeeriumi koduleheküljel, et see ei läinud kuskile. Näiteks tema blogisse, ma ei tea, kas tal on üldse blogi aga, aga minu meelest nad kõik aeg-ajalt kuskil internetis midagi kirjutavad. Ka sotsid räägivad mingist longi blogist, aga, aga see, see ei ole õige, tähendab, see oli tõesti ministeeriumi koduleheküljel ja ripub seal siiamaani, mis, mida saadab siis minister langi avaldus. Et miks ta seda teeb, on niisugune pool lehekülge teksti. Jah, et teda Pihli avaldusest ma arvan, oli tõesti kõigil huvitav huvitav lugeda, eriti arvestades seda, et oli vahetult enne selle ülesriputamist tola ainult seda, et ta et ta sellise paberi oli kirjutanud, aga samas teisest küljest võib-olla ja ma lähen lihtsalt uudishimulik, aga mulle meeldiks hea meelega lugeda ka näiteks seda avaldust, millega septembris algatati Posuurimine riigisaladuse lekitamise üle selles samas Markovi asjas. Et oleks ka kindlasti üks, üks huvitav dokument. Ega üldse meie oma ajakirjanikud, tahaksime minna igal kellaajal ja ka riiklike pühade ajal kapo uksest sisse, natukene seal sobrada tulla väärtuslikumad välja ja, ja siis teatud avalikkusele, et mis, mis tegelikult siin siin riigis toimuv. Aga, ja nagu me alustame sellest poolest okei siis, siis on see üks, üks näotu lugu ütleme otse otse välja see, kui mina näiteks sinu peale neeme kirjutan KaPole avalduse, mul on tõsiseid kahtlusi sinu ausalt öeldes näiteks Eesti riigile, ma olen kuulnud, et ja, ja tean, et sa teed midagi väga, väga halba. Ja siis kapo saadab selle avalduse tutvumiseks sulle. Ja siis Postimees paneb selle oma koduleheküljele üles ja siis kõik saavad lugeda ja, ja mis siis nagu uurimisest saab? Ja siis ma võiksin vastupidi, esitada avalduse, et, et kuidas Rannamäe ikkagi töötas nõukogude ajal siin väliskommentaator ja, ja mul on ka kahtlusi, võib-olla jah, täiesti täiesti õigustatud ja pommitama ja vastavalt Postimehe rahvusringhäälingu kodulehekülgedele siis kõik leiab avaldamist justiitsministeeriumi koduleheküljel pärast. Ja juhul, kui on ülekaalukas avalik Langi langi põhjendus oli, et lähtudes erakordselt suurest avalikust huvist otsustasin teha ja minu käsutuses oleva Pihli avalduse avalikkusele kättesaadavaks. Ma tahaks nüüd teada, et kas ülisuur avalik huvi ongi see, see peamine, mis, mis sunnib nagu, nagu ministrit panema sellised materjalid, mis on, mis kapo saadetud talle peaministrile ja tõenäoliselt ka siis välisministrile ainult neile üles üles ministeeriumi koduleheküljele. Et kui me, kui me hakkamegi nüüd siin riigis asju niimoodi ajama, et siis on, siis on kummaline küll. Et, et ühelt poolt jah, kasutasid, ilmselt kasutas seltside peamees nii-öelda kapott ära poliitilistel eesmärkidel, mis on mis on ilmselge. Aga, aga teine pool talitas täpselt täpselt sama moodi. Et kui see ongi nüüd see nii-öelda meie poliitiline kultuur, mida me hakkame nüüd viljelema järgnevate aastate jooksul siis selle ratsu seljas ilmselt kaugele ei jõua. Noh, mina olen, kui ma seda kogu seda asja niimoodi sellise tavakodanikuna vaatan. Ma olen ausalt öeldes väga-väga mures selle suhtumise või mentaliteedi pärast, et kui inimesed on saanud teatud ametitesse, siis nad kujutavad ette, et selle ametikohaga ja, ja, ja ametkonnaga, kus nad töötavad, on võimalik kasutada neid vahendeid nii-öelda poliitilises võitluses, sest kuigi kogu aeg räägitakse meile justkui vastupidist, et see, et, et, et see on kõik halb ja see on kõik paha, aga samal ajal mulle näib küll, et nad kõik näivad uskuvat, et kui keegi keegi pukki saab, siis, siis ta seda ka kasutama hakkab. Ja minu arust ei ole see küll nagu erile, see küll nagu sellest me võime. Nõukogude ajal oli mingisugune teatud poliitiline kultuur, et sellest ajast, kus me oleme tulnud ja ma arvan seda, et ühte otsapidi me oleme ikka väga tugevasti nendes mineviku varjudes kinni. Et toona oli, see oli see väga levinud, et juhul, kui sa olid vastaval vastaval positsioonil, siis ka ühiskond võttis seda kuidagi nagu elementaarselt. Sa kasutabki neid teatud vahendeid. Ja selle Pihli juhtumi puhul me näeme paraku seda ka, kui, kui raske võib olla nagu inimesel, kui ta on oma sellest kõrgest kõrgest ametiametist lahkunud, kui raske Ander ka sisse elada sinna uude rolli teinekord, et, et ma arvan, et et üks põhjusi, mis võib-olla seda Pihli käitumist seletame, on lihtsalt see, et ta võib olla endised identifitseerisid vennas miskitpidi oma selle vana vana rolliga. Et ta ei ole nagu päris hästi sisse elanud erakonna erakonna esimehe rolli. Ja, ja üks asi, mis, mis, mis veel nagu häirib selle asja juures on see, et ka mitmed meie lugupeetud suured poliitikaanalüütikud on toonud välja ja arvestanud, hakanud salvestama punkte, et kes siin on nüüd võit ja minu meelest see on küll väga õudne, kui sellist asja tehakse, sellepärast et mina siin küll nagu eriti ühtegi võitjat ei näe kogu selle kogu selle asja juures, et kui siin on kuskilt võitja, siis ta võib-olla vaatab kuskilt piiri tagant, jälgib neid protsesse ja hõõrub käsi, et ma olen. Kui uskuda Ivari Padarit, siis Euroopa pool polevat midagi midagi küsitud ega kuulda olnud, aga ma arvan, et kuskil mujal tehakse kindlasti hoolega tähelepanekuid. Et ma arvan ka tegelikult, et see praegu juhtunu tegelikult kahjustab, kahjustab Eesti tervikuna ja, ja selline sellise sõnastuse ja selliste järeldustega avaldus eksis see ta kahtlustest siin kolme ministrite riigireetmisest, see oli kindlasti väga suur väga suur poliitiline viga tema poolt, aga teisest küljest jällegi noh. Kui me, kui me vaatame, oleme seda protsessi, et kuidas see on käinud, et siis septembri lõpus oli Markovi viisaskandaal oli väga üleval avalikkuses ja siis hiljem on kahe kuuga see nagu justkui läks meelest ära, ehkki see asi jäi tegelikult nagu lahenduseta selgituseta avalikkusele tulid peale nagu hoopis uued teemad, aga samas selle varjus oli seal Kapust käinud ja kriminaal kriminaalasi riigisaladuse lekke uurimiseks, mille puhul avaldus oli siis tulnud nendelt ühesõnaga jõududelt, kellele oli, oli selle Markovi asjaga seoses septembri lõpus umbusaldust avaldatud riigikogus. Ja siis asja raames käisid siin erinevad inimesed Kapusse tunnistusi andmas ja nii edasi ja aga kuna, aga kuna see asi avalikkuse tähelepanu näljas, et siis võis tõesti esmapilgul nagu nagu jääda selline mulje, justkui, kui pihl oleks ärganud teise teise detsembri hommikul ülesse ja mingisuguses kummalises seisundis selle paberikirjastanud ja läinud sinna KAPOsse, aga samas me ei tea ikkagi seda konteksti päris hästi, kuidas sündis. See asi on pooleli ja tegelikult riigisaladuse lekitamise, mis siin üleval oli sügise hakul, septembris, pärast seda, kui, kui Urmas Paet oli laialdaselt jaganud kõiki oma teadmisi, intervjuusid ja kõik kohad olid, olid seda teemat täis ilmus järsku välja üks artikkel, see oli Postimehes ja kus Tuuli Koch tegi telefoniintervjuu, oli see vist telefoniintervjuu justiitsminister Langiga, kes siis lapsesuuna välja lobises, et et välisministeeriumist tuli jah, otlasi tema rahuldas ja, ja nii oligi, ainult et see, see taotlus oli nii-öelda saladuse krohviga kaetud ja, ja see on asi, mida, mida siis kapo edasi uuris, mis, nagu sa ütlesid, jäi avalikkuse tähelepanu alt välja, sellepärast et ajakirjandus on meil kehvavõitu, meie oleme kehvavõitu. Tegelikult oleks pidanud ja seda asja edasi uurima kogu aeg silma silma peal hoidma, et mis seisus nagu on. Kapoga suhtlemine on muidugi selles mõttes keeruline, et ega seal on noh, nagu tankis, eks ole, ega, ega oleme loomulikult, ega, ega sealt nüüd infot välja välja naljalt ei, ei pigista. Aga põhimõtteliselt silma oleks pidanud pead hoidma, et mis, mis seisus on, sest et riigi lekitamise rikkumine oli endiselt õhus ja lahendus oli ju tegemata? Ei ole olnud, ei, ei ühtegi avaldustega, rääkimata mingisugusest kohtunikust lahendust, nii et jah, nii ta on, tunnistagem, et me oleme teinud kehva tööd. Nii see on Arraga, vaatame, mis ajal me ka elame, et meil on siin kohalikud valimised, on olnud igasugused suured poliitilised sündmused. No tegelikult ongi see üks üks suur häda ja mitte ainult selle juhtumi puhul, et me tegelikult kappame nii-öelda ühest asjast teise, ühest skandaalist teise, ühest juhtumist teise ja, ja, ja aega süvenemiseks on kohutavalt vähe. Jumal, meil siin võetakse seadused niimoodi vastu, et öeldakse, et küsimusi ei ole ja, ja kõik toimib. Kusjuures need on võib-olla väga suurt avalikku huvi puudutavad asjad, et see on viimasel ajal lausa lausa sündroom. Ja noh, näiteks seesama, et et et tihtipeale tihtipeale lähevad Taani selles minu arust selles kogu selles kommunikatsiooniprotsessis niisugused asjad nagu nagu võtad mingi mingi mingi lühikommentaar, aga võib-olla siis võimata pikem analüüs, ühe ükski ma ei mäleta tükk aega, et oleks mingisugust asja nüüd avalikkuses väga pikka aega analüüsitud, siis mingisugustele otsustele jõutud. Sest jah, sest see asi jäi toona õhku rippuma ja selge oli see, et mingisugune pauk sealt tulla uuesti veel võib. Ei, ma olen nõus, meie käed jäävad lühikeseks, meid on vähe. Meil on meie väljaannetele on vähe raha, mis iganes põhjendus ei ole, eks ole. Aga, aga noh, Eestis uuriv ajakirjandus, noh, kui ta ei puudu täiesti, siis siis on ta väga-väga nõrguke ja jätku igale poole jõudu. Aga peaks jätkuma seal nüüd noh, päris selge, eks ole, ja, ja see asi oleks võinud olla meie meie luubi all märksa märksa rohkem, kui, kui ta tegelikult oli. Jah, jätsime, jätsime selle nii-öelda noh Jüri Pihl oli, oli hea inimene, tuli vastu ja andis, andis järjekordse nagu palli ette, et et me saaksime seda, seda järada, aga, aga et kapo asja edasi uurib. Jah, et öeldakse, et muidu, et et mis ei tapa, et see peaks tugevaks tegema, et, et ma ei tea, kas selles loos me saame ka samasuguse samasugust moraali välja tuua, et ma ei tea, oleks, oleks, oleks küll hea, et, et see usk, mis ütleme, meie demokraatiasse õigusriiki natukene kukkuma, ütlen natukene, siis on muidugi siis sa liialdad ka mitte nad ei anna mitte natukene, mis kaotsi läks, seda natukenegi nagu taastada õnnestub. Aga sa ütlesid Aarne, et see on hea, et kapo seda asja edasi uurib, aga ärgem unustagem, mis kontekstis KAPO seda asja edasi uurib, tema uurib seda selles kontekstis, kes ja kuidas lekitas riigisaladust, on selle uurimise teema, aga tegelikult see küsimus, mis jäi vastuseta. Pigem see, et miks võeti ära viisakeeld sellele me nagu sealt vastust ei saa? Viisakeelu äravõtmine mulle tundub, et ikkagi mingisuguse vastuse sai, sest et kui me võtame aluseks nagu poliitilise lahenduse siis noh, nii otseselt sünnivadki, et poliitilistel põhjustel võib ju seal ära võtta, et see, see on nüüd hoopis hoopis teine juhtum, aga kui me räägime nüüd sellest asjast, millest me praegu räägime, siis need omavahel nii nii väga tihedalt seotud ei ole. Aga aga see case streigid tekitas riigisaladuse, siin on meil ju väga palju küsimusi ei ole. Ja praegu pigem nagu selle selle praeguse uurimise raames cappus lihtsalt kutsutakse välja. Käid poliitikuid, ajakirjanikke lihtsalt sunnitakse sinna tulema, kohale ütlusi andma, mis tegelikult tõesti mõjub inimestele, ma arvan, üsna rusuvalt. Ja samas kas, kas sellest uurimisest saab mingisuguse vastuse? No loodame, et saab, ega siis Kehti tekitas riigisaladuse? Jah, ega me päris püssi põõsasse ei saa visata, et meie, see õigus, olukord on täiesti lootusetu, et meie, meil ei tulegi mingeid vastuseid. Et mulle tundub küll, et siin on pigem kapo, on kaasatud nagu pooleldi mingisse poliitilisse protsessi poliitilisse uurimisse. Vot seda ma vot niimoodi ma ei julge väita ja seda väidet ma ei julge ka toetada, et, et me, meil on infot selle kohta liiga vähe, et, et niimoodi öelda, aga, aga kui me tuleme ikkagi tagasi selle juhtumi juurde, siis siis on, on ikka noh peaaegu et 100 protsenti ju kindel, kust, kust need asjad lekkisid ja, ja miks lekkisid. Ja, ja tegelikult võib-olla kui me räägime nüüd kohalikust poliitilisest maadlusmatist ega siis võib-olla see Reformierakonna ja langi niisugune hetkeajend, et et kuulas vikerraadiot ja vihastas nii, et silmade ees läks mustaks ja ütles, et aga ma talle nüüd näitan. Võib-olla tegelikult oli see karuteene iseendale ja teene hoopis sotsidele. Sest sotsid, ma usun, nendel on piisavalt sellist tarkust ja intellektuaalset potentsiaali, et nad, et nad sellest õppetunnist nüüd õppust võtaksid, kuigi, kuigi pärast eilset eriti aga, aga, aga ka juba pärast koalitsioonikõnelusi Tallinna võimu pärast on selge, et nad on ikka kaunikesti lõhki ja ja seal on seal on mitmeid grupeeringud, noored ja vanad ja, ja intellektuaalsemad ja sellised administreerivad ja ja need, need vastuolud ei ole kuhugi kadunud, vastupidi, nende juhtumitega nad nad süvenevad. Tundub, et nad on, nad on suutelised võtma õppust, et punkt üks, neil on äraarvamatu esimees kes võib teha astuda selliseid samme ja võib astuda neid samme ka ka tulevikus. Sellepärast nii-öelda kontrolli tõhustamine on täiesti omal kohal ja teiseks peavad nad hakkama ikkagi otsima kõvasti seda ühisosa, mis neid, mis neid liidab, mitte mitte ei lahuta ja selles mõttes ma arvan, et reform tegi sotsidele päris päris hea teene näidates näpuga, kus on, kus on selle erakonna nõrgad kohad ja kui nad tahavad nii-öelda ka 11. aasta valimistel pildi peale jääda, siis siis peavad nad ruttu midagi iseenda sees ette võtma ja mitte otsima välisvaenlast, nii nagu nad, nii nagu ka praegu sotside aseesimehed ja, ja endised esimehed ja Pihl ja ja on hakanud kõigepealt, kui küsitakse, et miks sa seda tegid, siis hakatakse hoopis rääkima sellest, et et aga vaadake, mida reform tegi, reform tegi, tegi see on nende probleem, aga vaadake enda sisse. Ja see on, see on hoopis hoopis karmim, karmim asi, reformi toetus on, on, on niisugune, nagu ta on ja sotside toetus on täpselt niisugune nagu on. Ja kui sotsidelt kell kaks, kolm sellist lollust teevad aasta jooksul, mis on valimisteni natuke rohkem kui aasta siis siis nad võivad hakata ennast varsti otsima viie protsendi piirimailt ja, ja siis on juba hoopis teine. Iseenesest me võisime ju praegu vaadata, et see asi lahenes ju üsna kenasti selles mõttes enda jaoks, et tehti mõnes mõttes täiesti omamoodi pretsedenditu avaldus. Ma mõtlen Pihli poolt, et et Pihl ütles, et ta tunnistas oma viga, mis Eesti poliitikasse ei ole eriti eriti sage sage juhtum ja ausalt öeldes antud juhul ei, ei läinud ka, nagu, et oleks mingit kuidagi teistmoodi sellest olukorrast nagu suutnud avalikkuse silmis välja rabeleda. Tähendab avalikkuse ilmselt oli see tal ainuke võimalus jääda esimeheks. Kõigele vaatamata tähendab eile juhatusel koos oleks, loomulikult ei oleks saanud Pihli vabastada erakonna esimehe kohalt, aga, aga nad oleksid võinud. Sest vaatame ikkagi, mis eile kogu päeva jooksul toimus, mida, mida ütles Sven Mikser ja mida ütles Katrin Saks ja mida ütles Kreitzberg ja ühesõnaga ja Nestor. Et noh, õhus oli mitte mitte 220 volti, vaid, vaid terve kõrgepingeliin oli õhus ja, ja see oleks võinud plahvatada, kui, kui erakonna esimees oleks jätkanud samas stiilis nagu ta, nagu ta viimased kaks päeva oli jätkanud. Jah, et kui. Poliitiliselt vaadata, siis muidugi on praegu vaadata hea, kuidas, kuidas Keskerakond ja, ja ka ka rahvaliit mõnes mõttes nagu seda olukorda naudivad, et üks saab ja öelda, et näed, et et me oleme kogu aeg rääkinud seda, et ongi kallutatud jõud kuskil struktuurides ja näed nüüd tulevadki, tulevadki need asjad kõik välja ja ja Keskerakond saab ka sotsidele õlale patsutada ja öelda, et pea püsti ja ja nii edasi, aga, aga üldiselt üldiselt ekse sotside enesesse vaatamine, ma arvan, et see on juba juba mõnda, aga kestab ja vot vot ei tea, vat mina olen nagu sügaval seda. Ma olen sügavalt veendunud, et, et ikkagi niisugused protsessid vajavad, vajavad aega ja nende toimub väga kiiresti. Samas on see, et see valimiste tsükkel juba käib ja muutub järjest intensiivsemaks, et, et kas nad nüüd ikkagi jõuavad. Kas nad ikkagi jõuavad selle sellesse selgusse, et. Muidugi, sa mõtled nüüd mingit mingit ühtsuse moment leida, mida sa rääkisid? Et et, et need, need asjad, need asjad nõuavad aega ja mul on küll tunne, et, et siin võib enne veel mõni väike fopaasisse ka tulla, mis veel pildi ikkagi jälle segaseks lööb. No ma ei oska tänasel päeval hinnata seda võib-olla nädala või kuu pärast, on uuel aastal ja natuke läheb aega edasi, on on selge, et mida, mida see tõeline fopaamillega Jüri Pihl nagu hakkama sai mida ta tegelikult nagu endaga kaasa toob, aga, aga Hetkel tundub küll, et see, et nad jätsid tyhja ametisse, ei algatanud tema tema umbusaldamist, ei läinud selle protsessiga edasi. Et see vist oli hetkel õige samm, et kuna see otsus oli neil insuslike ja kuigi seal hääled tõusid Nonii vahepeal selle kolmetunnise istungi jooksul siis ega ega see nii-öelda kiire esimehest vabanemine on, on ka iseenda nõrkuse näitamine, et et loodetavasti nad nad vähemalt seda õpivad, et et kui sa oled erakonna esimees, siis sa ei tee, avaldasid eriti selliseid avaldusi, eriti kus on sõna riigireetmine sees. Eriti pärast Herman Simmi juhtumit. Et ei ole olemas kodanik Pihli on praegusel hetkel ikkagi sotsiaaldemokraatlikul erakonna esimees Jüri Pihl ja endine kaitsepolitsei ja kogu oma kogu oma taustaga ja et kodanik vihm võib rahulikult õhtul televiisorit vaadata, kui ta tahab, aga, aga või raadiot kuulata, aga, aga sellised sammud kooskõlastatakse väga täpselt. Ja, ja see on, see on niisugune gambiit, kus, kus käigud peavad olema ees mitu-mitu käiku, mitte mitte, nii et astun heegaks neli ja siis on šahh ja matt, et, et noh paraku paraku olukord on ikkagi väga-väga-väga keeruline nende jaoks. Et kui mõelda tagasi selle eileõhtuse ürituse peale ja selle kajastuse peale näiteks aktuaalses kaameras, mis minu meelest oli tehtud üks väga hea töö ja ma mõtlesin, et kui hääl maha keerata, seda uuesti vaadata ja neid, neid nägusid, siis see on ka omaette täiesti, nad isegi räägivad tunduvalt rohkem kui sest seal oli ju tehtud niimoodi, et enne pärast ja need, need need intervjuud. Ja kui sa räägid sinna häältetõusmisest, siis vähemalt seal aseesimeeste nägudelt võis küll näha, et, et küllap need emotsioonid seal ikka laes olid. Jah, no Aktuaalse kaamera kiitmist ma võin kuulata siin lõpmatuseni, aga, aga, aga olukord oligi niimoodi, et ainuke naeratav inimene selles saalis, kus oli umbes 50 inimest, oli Jüri Pihl. Ta kenasti naeratab siin poiss oli pool tundi varem asja taga ja kolistas uksega. Saaks juba sisse hakata oma oma kaitsekõnet pidama ja teised olid sellistes grupeeringutes ja väga-väga tigedat ja selliste frustreeritud nägudega. Aga minu jaoks nüüd nagu jääb, jääb küsimus, et kas siis nüüd edaspidi me siis hakkamegi kuulma, et, et see, et see ja üldse inimesed pillavalt sõnu jube kergesti viima viimastel aegadel, eriti nüüd seoses uute kommunikatsioonivahenditega, et kas see, kas see riigireetmine saab ka nüüd olema selline nii-öelda siis selline umbes niisugune sõnakõlks, mis aeg-ajalt lendab või et ma tahaks ikka väga loota, et see nii ei ole? Jah, ja seda ei saa nüüd päris kindlasti ajada nii-öelda vana pärandi nad natuke tahtsime rääkida Neeme ettepanekul vanast pärandist, aga aga see noh, 20 aastat on ikkagi juba peaaegu möödas, eks ole, sellest hetkest, kui me taastasime iseseisvuse uuesti ja, ja ei, ei tähendab, me saame rääkida jah, inimeste kultuursusest ja kultuuritusest ja poliitilisest kultuurist, aga aga noh, sellele asjale peaksid nagu joone alla tõmbama ja, ja selliste meetoditega ühelt ja teiselt poolt nagu edasi ikka minna ei saa. Tegu on ikkagi nii-öelda meie meie ühiskonna juhtoinaste ka kes, kes meie riiki tüürivad ja nii, või teisiti noh ühed rohkem teised vähem ja ühel on seda seda ajunatukest rohkem antud kui teisel, aga, aga tegelikult on see ikka. Kokkuvõttes on see on see mage lugu, et me võime tõesti rääkida mingisugusest Punkti võidust kontekstis 2011. aasta valimised ja selle selle lolluse mõjust valimistulemustele, aga Eesti riik ei ole sellega kindlasti mitte mitte midagi võitnud. Kui, siis ainult ühe valusa õppetunni. Aga Postimees valis taas kord inimest, see on see teema, mida, mida, mida Neeme, tahtsin rääkida mulle selle vastu mitte midagi ma end küljel ka mitte. Sofi Oksanen sai seekord ja mina plodeerin kõigi olemasolevate kätega selle selle valiku poolt. Te olete tema loomingu suur austaja. Asi ei ole niivõrd tema loomingus ega selle austamises, vaid selles kogu selles imidžist, mida, mida Sofi Oksanen endas endas kätkeb nendes intervjuudes nendes ideid lugedes ja ma arvan, et ta on Soome kontekstis üks hulljulge naine kes, keda, kelle soomlased on ju kahtlemata peavad oma kirjanikuks, noh, eestlastel on, on komme, et kui natukene on eesti juuri, siis on kohe ka meie oma. Noh, üks Hollywoodi näitleja on ka kuskilt kaugelt eesti juurtega, ta on ka meie oma, eksole aga, aga tegelikult on, on, ta on ta avanud ikkagi selliseid väravaid siis mitte meile, vaid soomlastele mis on, on ikkagi iga igati tänuväärt ja, ja kuna see finnandiseerumine teema on Soomes isegi mitte mitte läbi võtmata, vaid, vaid alustamata täiesti siis Sofi Oksanen on, on selles mõttes päris päris kindlasti. Sofi Oksanen on kindlasti seda Soome ühiskonda päris kõvasti raputanud, et tal on ju endal valige lehmadest ka suurepärane termin olemas selle kohta nagu padu Soome. Ja minu arvates on kõige müstilisel tema selle loo juures see, et, et ma ma loen ja ma ei suuda uskuda, ta on tõestisündinud aastal 77. Ta On olnud, tal on olnud Eestist sellised noh, tal ei saa olla väga-väga pikad kogemus, et tal on need, need on lapse kogemused, aga see, kuidas ta tunnetab läbi seda meie ühiskonda, seda, neid inimsaatusi ja, ja, ja see on see müstiline ja seda, kuidas üleüldse kogu see, see, see ühiskond, Nõukogude ühiskond, näiteks näiteks ka toimis siis tema, tema raamatutes noh, kes ei ole lugenud, ma tõesti tõesti siiralt soovitan soovitan seda teha. Et mõned inimesed on elanud võib-olla 30 aastat selles süsteemis ikka tundub, et nagu mitte midagi ei jõua kohale, et temal on see tunnetus täiesti täiesti tõsiselt olemas ja ja, ja mis mulle tema nende romaanide puhul väga meeldib, on just see, et, et nad on väga sellised mitmekihilised kirjandusteosed. Seda muuseas, seda terminit kasutas tema kohta Postimehe kunagine toimetaja Andres Keil, kes hiljem töötas Päevalehes ja on üldse selline. Teatri mees ja üldse uuendust armastav, kui ta esimest korda esimest korda sellega astus, see oli, oli siis jumal 22004. aastal ja tekitas toimetuses parajat furoori, sellepärast et kui inimesed nägid, nägid seda tüdrukute näitava pilti, siis kõik arvasid, et Kellyl on jälle mingisugune idee mingisugusest noorest, mingisugusest kummalisest kirjanikust aga, aga, aga niipea, kui inimesed hakkasid lugema, said nad aru, et tal on tõesti tõesti õigus. Sest kõik need Need kõik need pettused ja pettumused, mis, mis seal sisse programmeerib, leitud ja kuidas ta, kuidas ta neid nagu erinevatel kihtidele laseb välja paista, see on täiesti uskumatu. Et ma tunnistan, et ma ise olen tegelikult üritanud lugeda ainult ühte tema ühte tema raamatut ja Näiteks mida tähendab üritanud lugeda raamatuid, kas loetakse või ei loeta sina oled üritanud? Jah, ma üritasin seda lugeda, aga, ja ma leian, et kindlasti ei saa, kui see, see töö Eesti tutvustamisel ja võib-olla meie ühiskonna painet seletamise, mida ta on teinud, on kindlasti väga-väga tänuväärne. Ja, ja samas mingis mõttes nagu sellesse sammaste ritta, ma arvan, paigutad ka see tänane Nobeli preemia kirjanduspreemia saaja Herta Müller. Et on ka täiesti uskumatu, kuidas tema tegelikult kirjeldab seda isiklikku kogemust, kuidas teda siis seal kommunistlikus Keenias taga kiusati ja jälitites meil on päevalehe tänavuses viimases mõttes ilmub üks tema essee, mis on tõesti noh, see on, see on vapustav. Mis, mis on väga hea, sest tema sulest teadupärast eesti keeles polegi suurt midagi olemas. Aga kaks juba ma kuulsin, et kaks tema romaanides tõlkeõigused on juba müüdud erinevatele eesti kirjandus kirjastustele, et need peaksid siis tuleva aasta kevadel välja tulema. Aga noh, on omamoodi nagu traagiline see ka, et, et kuidas, tegelikult kui vähe tegelikult selles eesti kirjanduses on meie just nagu on meie nii-öelda neid traumasid selles võtmes ikkagi lahatud. Et et me peame siis nagu neid justkui rääkima maailmale läbi läbi läbi soome kirjaniku lugema nende kohta. Muude maade kogemus. Mina olen, aga see on ka täpselt vastupidi, on, on, on sama asi, et soomlaste silmad võib-olla avanevad just tänu tänu oksuse eesti juurtele ja tänu sellele, et ta julgeb seda seda välja öelda. Sest et mõnes mõttes teatud te näete, ma teen, ma teen neid märke, need jutuvärk Eks ole, et, et Postimeheauhind on ka, kui tahad. Siis Neeme väikene riikidevahelise vaenu külvamise akt, sest et meie anname Teie, noh, meie anname, anname auhinna inimesele, kelle ideedest põhjanaabrid eriti vaimustuses ei ole. Nad ei taha avada seda pandora laegast, mida, mida meie seni kohe pärani kisume enda enda ühiskonna poole. Ma ei tea, minu, minu tuttava soomlased on küll Sofi Oksaneni lausa taevani kiitnud. Jah, aga ma räägin ametlikus Soomest, aga sinu tuttavad on valdavalt ju noored soomlased. Need on hiliskeskealised. Iseenesest ma tahtsin enne helistada, lisada, huvitav, saab olema Oksaneni retseptsioon mujal, et ju ta on nüüd eksida, aga kas 25 keelt on, on, on, milles seda nüüd on tõlgitud või tõlge on jõudmas nii et see, see, see, see levib igale poole, seal on ju seesama puhastus, ma pean seda viimast viimast romaani silmas, mis talle ka Soomes kõrge auhinna tõi. Aga muidugi, ega Soome Soome ühiskond, et kui me võtame näiteks sellise õhukese raamatu Kekkose tammi dominemi, kuhu on siis kätketud nii-öelda kogu see kogu see nii-öelda kriitiline maailmapilt, mis neil on, see on nagu olnud, et et jah, et kui me paneme siis selle Oksaneni nii-öelda mõttemaailma ja selle, selle, mida ta on oma oma, nii nendes romaanides kui ka oma poliitilistes väljaütlemistes öelnud sinna kõrvale, siis, siis ma arvan, et see raputus peab olema päris päris suur. Ja no ajaliselt, eks ole see raamatut eesti keeles ja Eestis Jakobsoni komisjoni töö lõpetamine ja mälu instituudi loomine ja et langevad praktiliselt samasse samasse aega ja setterbergi Eesti ajalugu ja huvitav, et üks soomlane teise järel kirjutab Eesti ajalugu, selle asemel, et soomlased võiksid kirjutada oma ajalugu. Aga, aga see on ka mingit mingit aja ajamärgid, aga, aga mulle ikkagi meeldib see võrdlus pandora laekaga, mida, mida Eesti Eesti puhul nagu me ka idanaabrisse suhtume, eks ole. Haugume julgelt kartmata tagajärgi ja, ja, ja, ja idanaabri kirumine on võetud nagu välispoliitiliseks doktriiniks, et see, kes kes midagi head ütleb, see on vähe, vähe imelik, eks ole. Aga siis see, see finnandiseerumine jutte, mida, mida räägib Oksanen kogu aeg vähemalt oma ajakirjandusele antud intervjuudes, et ei, finnandiseerumine ei ole, nagu ta ütles siin ühes ETV-le antud intervjuus ei ole lasknud isegi enne häbivoomi vaagi soome keelde panna, sest need, kes otsustavad, kas kas tõlkida või mitte, kas kirjastada või mitte ütlevad, et, et see ei huvita kedagi. Et see on väga huvitav, et, et Soome lahe lõunakaldal huvitab see paljusid Ida-Euroopas huvitab see praktiliselt kõiki. Lääne-Euroopa, mida rohkem Lääne-Euroopa poole, seda vähem, see huvitab eriti eriti põhja nendes romaani riikides Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, sellepärast et nendel on sama samasugune niisugune finlandiseerunud olemine võib-olla noh, veel nagu läbi tegemata või see arutelu. Ja, ja, ja Soomes ei huvita, eks ole, noh seal samuti Edward Lucas'e kirjatükid, mida, mida ei panda. Mille eest siis nüüd Sofi Oksanen võitleb, et nad ka soome keeles oleksid olemas ja kui nad on soome keeles olemas, siis, siis äkki hakkab huvitama, äkki äkki tõuseb mingisugune kohu nagu ütlevad soomlased selle selle pinnal lihtsalt, et, et inimesed ei, ei tea, et võib-olla, et sellised asjad on ilmunud ja, ja, ja noh, me, me elame samuti, meil on, me oleme läbi põimunud, aga samas me oleme ikka ikka metsikult erinevad. Kaks, kaks sugulasrahvast nagu, nagu me oleme, nii et see, see sild. Ja sild ei pruugi paljudele meeldida. Nii nagu nii nagu Saaremaa sild neeme ju tead, ei, ei meeldi paljudele mitte ainult nendele pesitsevate lindudele, vaid ka inimestele meeldib, et nad tahaksid rohkem parvlaevadega inimesi vedada, sellepärast et see võib-olla annab nagu rohkem tulu, eks ole. Ja ja Soome ja Eesti vahel ei ei meeldi võib-olla paljudele, eriti eriti paljudele inimestele või mõnele inimesele Soome juhtkonnast või ei meeldi, aga, aga, aga, aga see sild tuleb luua. Ja selles mõttes on Oksase okslase teenet korvamatut õige 32 aastane naine ja, ja nii palju jõudnud. Et, et võib-olla jah, et võib-olla mõnele soomlasele ja kindlasti kindlasti neid on, kellele ei meeldi ka see, et, et see ajalugu just just nii pööras, sellepärast et see Soome, kes Nõukogude Liidu kõrval elas oma teatud suhetega võib-olla meeldis nagu rohkem. Noh, see on üks asi ja seega siis Soomet seal nüüd paljuski ülekohtune, aga, aga seal on oma tera tõtt, et kui teda kutsuti 16.-ks liiduvabariigiks, et formaalselt juriidiliselt iseseisev, aga, aga, aga võib-olla nii mõnigi kord ei olnud mitte Eduskunda või siis presidendi residents ja kõige olulisem koht, kus otsused langesid või vaid üks, üks teine aadress, mida tunti Tehtangatult oksenime all, ehk siis meie kuulajatest, kes ei tea, seal asus nõukogude liidus saatkond, nii et et kes seal sisse-välja käisid, millised Soome poliitika-kultuuri- ja majanduselu väga tähtsate prominentseid tegelased, need asjad on ju, ma arvan, et varem või hiljem peavad nad selgeks rääkima. Aga. Kui, kui veel korra tulla täiesti sellise tavalise tavalise inimese juurde, siis siis eesti inimese juurde, siis mina tahaks küll inimesi julgustada neid Sofi raamatuid, eriti just ka seda viimast puhastust lugema, sellepärast et, et mitte üritada. Eleriin tegid, sest tegelikult on puhastus, mida, mida tegelikult Kaarel Tarand Sirbis õigesti märkis, on tegelikult loetav ka sellise põnevuskirjanduse kirjandusena, aga samas mulle tundus, et Kaarli tekstis oli justkui selline hinnang, et, et, et see siiski ei ole väga hea kirjandus, noh mina julgen isegi öelda, et see on, on väga hea kirjandus, ka ta tegelikult ma kahjuks ei ole näinud seda, seda teatrietendust või lavastust, mis Soomes on tehtud, et et ta algselt sündis üldse draamatekstina see teos. Nii et sellel, see võib veel veel ka avada mõningaid selliseid uusi, uusi tahke, aga ma ütlen, et see raamat on väga mitmekihiline ja need lähenemisnurki on väga erinevaid. Ja, aga kui me räägime veel kord sellest samast minevikukogemuse mõtestamist, mille pärast Sofi Oksaneni nii väga hinnatakse siis mulle meenub, et ma tegin just paar päeva tagasi intervjuud Lauristiniga, kes ütles, et tema on nagu väga mures selle pärast, et meil on nüüd on nagu täiskasvanu ellu siirdumas põlvkond, kes on sündinud juba taasiseseisvunud Eestis ja nende jaoks on tegelikult nende jaoks töölised juba hoopis teised teemad, et, et kogu need küüditamised ja need rahvuslikud draamad on, on nende jaoks Rõuges nagu Lauristin ütles, nagu nagu tema jaoks oli kuuekümnendatel aastatel see Koidula ja ja ärkamise aeg ja ta kartis, et noh, avaldas avaldas muret, et, et võib-olla Eestis nagu pööratakse selle ajalooraamatu lehekülgi nii kiiresti, et et et see unustatakse enne, kui seda on kunagi üldse hakatud niimoodi korralikult läbi mõtestama. Ja kui me mõtleme sellele samale Eesti Eesti lähiajaloole, siis me näeme, et sellest on ju tegelikult noh, mulle tundub, et sellest on rohkem räägitud poliitika keelest kui teaduse ja kunsti ja kirjanduse keeles. Et Mul on suur ja, ja minu meelest on ka, on ka kurb, on see, et, et ma siin paar nädalat tagasi ma läksin Rahva raamatu raamatupoodi, tahtsin osta kingituseks mõningaid mõningaid eesti romaane, mis oleksid inglise keeles. Jaa, ja, ja ma teadsin, keda on tõlgitud inglise keelde võõrkeeltesse ja, ja ma nägin, et selles suures raamatupoes, mis on täis eesti keelde tehtud tööl, käid täis inglisekeelset kirjandust, seal prantsusekeelset kirjandust, venekeelset, et seal oli ainult kaks inglisekeelset, et eesti kirjanike raamatute, et üks oli oli Kristiina Ehini luuletused ja teine oli Elomaal Toometi luuletused ja see oli kõik. Et mis lähimineviku mõistmist vist ilmselt ei palju, palju juurde ei aita, oli üks päev väga pikk telefonijutuajamine Imbi vajuga, kes helistas minu selle teisipäevase saate asjus ja oli natukene nagu solvunud, ma loodan, et Impiga praegu ei pahanda, kui kui ta juhtub kuulma, et, et ma teda Erin, aga, aga see on kõige paremast. Paremast soovist kantuna ja seal saates mõtlesin välja sellise lause, et Eestis ei ole korralikku filmi meie lähiajaloost. Seda, kuidas olen pool oma elu pühendanud nendele filmidele see natuke valesti minust aru, mitte küüditamisest ja, ja kõikidest nendest jubedusest, mis mis on toimunud. Seda tööd on tehtud palju, aga, aga tegemata on just see see töö, et, et uus põlvkond, tänased abituriendid ja nendest nooremad saaksid aru, et mis, mis ajas me elasime, et miks, miks too aeg oli halb, mida, mida me ise nimetame oma õnnelikuks lapsepõlveks. Aga noh, nii nagu On laual, kui kasvab üks, üks lill, ta teeb selle vangi elu ju paremaks, aga, aga ta ta ei avavanglaväravaid. Kui tohib niisugust võrdlust kasutada. Et kui on täiskasvanud inimene, saab 30 kolmeaastaselt nagu mina esimest korda välismaale ehk Nõukogude Liidust välja, siis see vist ei ole, ei ole päris normaalne. Ja teha nendele noortele selgeks, kes, kes noh, ei tea absoluutselt tollest ajast midagi, noh, mis on nagu meie jaoks ärkamisaeg, nagu sa siin Marju Lauristini tsiteeris siis see on raske ülesanne ja, ja minu jaoks väga hästi on selle ülesandega toime tulnud sakslased oma oma mitme väga hea filmiga. Jutt ei ole üldse mitte repress leerimistest ega ega ülekuulamisest ega KGB stega kukku kogu muust sellest jubedusest vaid just nimelt sellest nõukaaegsest igapäevasest elust, mille, mille visualiseerimine on oleks äärmiselt oluline, et uus põlvkond Sakk õigesti asjadest aru, et kust, kust me tuleme ja miks me sellised mõnikord oleme, nagu me oleme ja kuhu meiesugused tahame minna. Ja ma olen nõus, et sakslased on tõesti väga palju tööd teinud oma oma, nii natsimineviku kui ka selle DDR minevikku läbitöötamisel, aga samas, kui ma vestlesin siin paar nädalat tagasi Rainer epermanniga, kes juhib teda diktatuuride läbitöötamise keskustest, tema tädid vööris mõningaid mõningaid uurimisi, kus selgus, et, et suur, et noorte sakslaste teadmised DDR DDR minevikus, need on nullilähedased. Tähendab tuleb veel tööd teha. Selge. Neeme Korv ja Külli-Riin Tigasson Aarne Rannamäe olid täna siin rahvateenrite stuudios, aitäh kuulamast ja nautige ilusat jõuluaega. Meil on sel aastal üks saade veel 26. detsembril ja siis on natuke suurem seltskond ja, ja siis me üritame võtta kokku kogu aastat aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.