Tere, mina olen Anvar Samost ja te kuulate uunikumi. Anvar Samost on BNS Grupi juht. Hetkel, mil talle helistan, on ta sõna otseses mõttes omadega metsas paksu metsa vahel tõesti kohas, kus levi pole suurem asi. Märksa paremaks kvaliteediga saab Anvari häält kuulda aga igal pühapäeval raadio kahes, kus ta koos kallemooliga räägib olukorrast riigis. Täna on aeg meenutada muusikat. Ma usun, et see oli umbes 1986. aastal, ma võin eksida, muidugi kui üks mu klassivend tuli Tallinnast Ultima Thule kontserdilt, mis oli vist üks esimesi, kui mitte üldse kõige esimene kontserdiks Ultima Thule oli andnud ja siis ütles mulle, et eesti muusika nüüd hoopis teistmoodi. Mõtlesin, et vaat kus nüüd räägib. Aga Ma päris ruttu, ma sain ise ka neid laule kuulda ja kontserdil käia ja põhimõtteliselt tal tõepoolest oli minu meelest õigustatud. Ja see oligi see kõige esimene lugu tegelikult, mida ma oma mälu järgi vist kuulsin Ultima Thule'l ja eks ta, eks ta tegelikult on minu meelest nii muusika kui selle teksti poolest sarnaselt väga paljude teiste tuulelugude ikka ikka annab väga mitu korda kuulata lõpmatuseni põhimõtteliselt ütleme niimoodi, et väga suurt midagi nüüd enam viimasel ajal jälgida pole olnud, kuigi ikka mõni plaat on ilmunud veel, et põhiliselt kõik see, mis kuskil seal üheksandate lõpus tehti, et see on see aegumatu asi. Aga noh, kui nad peaksid veel midagi tegemist kindlasti jälgima, üritan ka kontserditel käia ja iseenesest on tore näha, et igal igal aastal praktiliselt kontsert, et nad on üritanud neid vanu lugusid tegelikult kuidagi natukene kuidas nüüd viisakalt öelda, edasi arendada, aga noh, tegelikult väga-väga mõistlikul moel. Liivimaa vastoraalne sündis segastel aegadel, käimas oli perestroika glasnost ja üleüldine alkoholi võõrutus. Eesti bändid hakkasid ükshaaval Venemaalt tagasi saabuma ning kodumaal laiali minema. Nende asemele tekkisid aga uued, sealhulgas ka Ultima Thule, mida koosseisu ja kõla tõttu on hiljem tihti segi aetud, küll muusik seifi küll VSB projektiga. Aastal 86 asutatud ansambli üks esimesi lindistusi oligi Anvar Samosti elu lemmiklugu Riho Sibula ja Villu Kanguri kirjutatud Liivima pastaral. Muide mõnel hilisemal kogumikule kannab laul liivlaste hämminguks konkreetsemat nime. Ja miks mitte ühtviisi armas on see palajuga saarlastele-hiidlastele ja virulaste nagu Anvar Samost.