Tere, olen Viktoria Ladõnskaja Te, kuulate uunikumi. Viktoria Ladõnskaja on hinnatud isegi auhinnatud ajakirjanik, kelle küsimusi, kirjeldusi, mõtteid leiame õigel ajal nii ajalehtedest, televisioonist ja muidugi ka raadiost raadio kahe saates siin me oleme, mida ta koos Madis Aesmaaga argipäeval korraldab. Selles saates on Victoria osaks rääkimine muusikat Taivali, kuid siia saabudes on tal alati koti sees kaasas üks CD. Täna saab ta selle lõpuks mängima panna. Kõik mu sõbrad teavad, et iga teine laulja on minu lemmik. Armastan muusikat, väga, muusika annab meie elule, lisa värvib aga lemmikutest veel, mulle väga meeldivad näiteks kaasaegne start madonnast ja nüüdseks surnud prantsuse laulja tellida. Mulle väga meeldib gruusia lauljat Nino katamaarse ja nii eestistaar. Oh üllatus Tanel Padarit. Aga minu vaieldamatu lemmik on vene laulie siin piiram temaga koos muidugi jutumärkides koos elama juba seitse, kaheksa aastat. See koos elamine tähendab, et MS-i d on kogu aeg autos või siis kodus. Miks ta meeldib mulle, sest tal on reaalselt sülod tekstid? No näiteks ma tunnen, kuidas helisevad värvid või siis koidu ajal järele jõudnud silmad või siis alandlikult lülitavad välja südame. Tema fraasid panevad mind mõtlema ja oojaa, ta on liiga tundlik. Skandaalne tüdruk niimoodi nimetavad teda Venemaal, sest osa tema klippides oli keelatud, sest ta on lesbi, sest väidetavalt tal olid probleemid narkootikumidega. Aga ta laul otsisin, oli üks tema esimestest tekstidest, millele ma pöörasin oma tähelepanu. Mõlemas filmis vend ehk siis Praat laulu siin on hästi traagiline laul räägib sellest, kuidas ma otsisin sind seda õiged kui kaua otsisin, kuivõrd raske oli otsimine. Aga laulu traagika seisneb selles, et kui ma leidsin, siis läksin hulluks. Sellest laulab kiirata. Moskeeria laheda nimega pealinnast Ufaa pärit laheda nimega lauljatar sümfira on maailmas vähemalt sama populaarne kui näiteks Anne Veski. Mõistagi ei tõmbama praegu muusikalisi paralleele. Siira esindab põlvkonda, mis kasvas üles haardroki ja pungi dieedil ja enne, kui temast sai Euraasia superstaar oli feira mõnda aega, mõnes mõttes isegi Victoria kolleeg. Ta töötas Ufaa raadiojaama helitehnikuna, kuni ansambli muumitroll pealik Illjala Kotenko ta Moskvasse plaadistama kutsus. Ja mõlemad nii muumitroll kulisempiira täitsid popmuusikas koha, mille nende noorpõlve iidolid, kino ja Nautilus pumpiilus olid tühjaks jätnud. Edasi arvestades piira anneta, oli juba vältimatu, et tema kuulsus levib üle Venemaa ja sealt edasi piiri taha ka Eestisse. Üha vähem imestan sõprade fonoteekides sobrades, kui jõuan see tähe juurde jõudsingi ja annan mikrofoni Viktoria Ladõnskaja lemmikule, see on Sven Fire.