Tere, mina olen siis Allar raja ja te kuulate uunikumi. Allar raja on Eesti tippsõudja, kellel ette näidata pronksmedal maailmameistrivõistlustelt ja kaks kuldmedalit Euroopa meistrivõistlustelt. Politseiakadeemias õppinud raja ütleb sõudmise kohta. Kindlasti ei suuda väikest kasvu meheda tippsõudmises läbi lüüa. Pikad jalad ja õiged lihased annavad suure eelise, kuid väga tähtis on kaasasündinud veetunnetus muusikast nagu sõudmisestki peab rajaga kõvasti lugu ning räägib teile nüüd ühest mälestusest. Esimeses mõtlema, kindlasti tuli bändina meelde vennaskond ja no vennaskonna lugusid on muidugi mitmeid, mis kohe Tarkasid mingisuguse pildiga silme ette. Siis ta sõelale jäi siiski laul nimega Pille-Riin. Eks andiski üsna üsna tuntud nende repertuaaris teha. Vennaskonna muusika jõudis minuni läbi minu vanema venna mina ja siis läbi tema sõprade, kes on kõik minu arust selline kolm-neli aastat vanemad ja mina siis väikse poisina ma arvan, et ma olin siis niisugune 15 14. Jõlkusin neil kannul ja kuulasin, vaatasin nende tegemisi. Kuna oligi, ma arvan, mingisugune 90 viis-kuus siis oli minu mäletamist mööda ma ei tea, kui kaua see vennaskond siis juba popp oli. Igatahes ta siis oli ja minu jaoks on ta siiamaani siis seda hästi palju kuulati. Ja mõned sellised olukorrad, mis silme ette tulevad, on siis, no elasin Lai tänaval ja siis oli see laia tänava poiste niisugune nii-öelda väike jõuk kus me siis olime sabarakuks sõbraga ja siis olime selline patareidega mac. Siis sa talvel väga hästi töötas lumeonnis remonti, toidel kõlari peale kleebitud erinevaid kleepekas ja siis sealt siukse poor, raginaga, kuulati kassette ja siis tuli neid vennaskonna laule, et ja, ja samuti on meeleolu, kus ma käin, talv oli käes. Lumi oli, samas on põhimõtteliselt meeles neid isegi need sõnad muidugi tänu sellele, et ma siiamaani vaikselt kuulan autosõidu ajal vennaskonda, siis üks üks mu vanematest juhuvaatlustest sõpradest siis vennaskonna laulu Pillerini sõnu siis nagu luuletusena luges, oli see, et lume sisse pikad triibud teinud sinu Soome kelk ja nii edasi, et see mul veel hästi meeles, et et just see õitsengu kajastus olukord, et lumi maas, hoid, soome kelgud, popid kõik see keskkond, atmosfäär ja see muusika, nagu toob mind tagasi täpselt sellesse sellesse momenti, ajastusse, et 10 aastat tagasi, et ma arvan, et see on see lugu, mis nii-öelda saadab mind siiamaani mõnda kolmapäeval on enamus nende laulud olemas. 1984. aastal oma esimese kontserdi andnud vennaskonna jaoks oli 90.-te keskpaik absoluutne tippaeg. Siis sündiski laul Pillerin, mille saamislugu meenutab bändi toonane kitarrist ja Pille-Riinu helilooja Allan Vainola. Kui rääkida loost vennaskonna loost, Pille-Riin et see lugu on nagu selle poolest eriline, et seda lugu on esitanud terve kuna noh, selle koosseis koosneb, aset oli, mõnes mängis korde mõnel juhul ja ja, aga, aga noh, selles selles on nagu kogu kogu orkester koos, et võib-olla selles suhtes kõlab kõlab pisut nimodi rikkalikumalt või umbes niimoodi, et seal on siis viiulid ja mätas mängis siis Gordonit, Komil mängis viiulit ja kanti mängis kitarri, mina mängisin, test kitarri ja maitia, Tõnu, et põhimõtteliselt selle 93. neljanda viienda aastase koosseisu poolt mängitud ja siis et see laul sündis. Ma mäletan, et mul olid, olid sellised mõtted, kuna tulime Soomest, olime seal paar aastat paguluses olnud Soomes tagasi ja hakkasime siin bändi tegema, aga mul sellel ajal sündis ka väike poeg, mina tulin tagasi, aga noh, elu läks paraku nii, et see väike poeg seitsme Soome, et eluteed läksid lahku ja siis noh, oli nagu meenutada. Kurb, ja niisugune nagu polnud kõige meeldivam tunne kuidagi kuidagi nagu nende mõtetega on sedaviisi tehtud, et just sellele olukorrale mõeldes, et ma ei saa võimul, ei ole võimalik oma oma oma pojaga nagu koos elada. Et võib-olla sealt tuleb, niisugune nukker moment tekstis tekkis sinna hiljem Tõnu käest peaks nagu küsima täpsemalt selle teksti kohta, et mis mõtet temal olid, aga noh, meil on nagu pisut arutasime seda, millesse teksti võiks rääkida, siis noh, mina läksin oma mõtted ära ja siis ütlesin, et võib-olla, et, et noh, et see on nagu natuke nagu pojale pühendatud ja sellele tundele, et ei saa oma pojad, aga nagu koos elada sellele kahjutundele ja siis et võib-olla midagi niisugust laste sünnipäeva meeleolu võiks olla. Sest õlu isegi keeras sellele vindi peale, siis tuli selline selline koostöö, aga noh, põhimõtteliselt täitsa Pille-Riin on niisugune väga tugev lugu selle, selle perioodi vennas võrrandit, võib-olla isegi üks, üks tugevamaid üldse. Et ütleme, et igaüks oma oma hingest midagi kirjutas sõnul oli tütar, et noh, kuidagi tütrele mõttes vä.