2009. aasta seagripihirmus elanud maailm ilmselt ja väga tõenäoliselt sellesse samasse seagrippi nakatunud maailma majandus Eestis sellel suvel kahed valimised kõige sellega, mis valimiste juurde kuulub, ehk siis suur hunnik pori, valusaid sõnu. Ja aasta lõpus erinevad sellised inimese intiimsed poolt paljastanud skandaalid ja kõige selle keskel suvel rosinarannaliival laulu ja tantsupidu. 2009. aasta lõppmäng. Minu nimi on Urmas Vaino ja täna võõrustab see lõppmäng, Aet Maateed Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhatajad. Tervist, kerist aed. Mis asjaoludel teist sai 2003. aastal laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht, see oli ju kõigest pisut vähem kui aasta enne seda, kui üldlaulu ja tantsupidu 2004. aasta oma toimuma pidi. Ja toimuski. Kas konkreetselt oli tol hetkel see lugu, et Ilmar Moss oli teatanud oma nõukogule, et, et ta nüüd tõesti tahaks nüüd mina oma rada ja et ta enam ei jaksa ja, ja toimus avalik konkurss sellele kohale? 11 kandidaati, see oli ja me kirjutasime esseesid, kohtusime komisjoniga ja trikoovoor Umbedaliga. Aga te nii-öelda söandasid esitada avaldus, tänu millele, kas keegi oli, oli nii-öelda selle mõtte patroon või oli see teie mingi selline sisemine sund ja kindel tahe, et jah, ma tahan saada ja ma tahan seda tööd teha. Ma arvan küll, et iga inimese elutee viib mingil etapil kuskile teda välja, et sellele laulu ja tantsupeotegemisele on mul ikkagi eelnenud eelnevad tasandid nagu ära, et Pärnus me 96.-st aastast alates tegime Pärnu rahvusvaheliselt koorifestivali, mis mille tippsündmusele laulupidu ja üle kahe aasta me tegime väga-väga võimsaid, küll siis ütleme, 2000 inimesega, aga, aga väga huvitava lahendustega asju. Nüüd meil on üks suuremaid tegemisi oli, see oli ilmselt ma pakun 2000. Kui Toomas Voll kutsus mind naiste laulupäeva lavastama siis me tegime naiseks kasvamine läbi nende ürgrollide temaga. Ja 2001 noorte laulupeole kutsus Hirvo mind enda kõrvale. Hirvo Surva tegi seda kunstilise juhina seda laulupidu. Ja, ja siis ma sattusingi nagu sinna ütleme, suuremale päris sinna suure kaare alla välja. Ühesõnaga, ega see ikkagi oli aastat tega edasi kasvamine, liikumine sellesse ringkonda, sellesse maailma. Kuulge, aga ikkagi selle avalduse ärasaatmine, see nõudis julgust, küsisite kellegi käest nõu ka või, või oli see ikkagi selles mõttes soolo? Otsustasite, tegite kellelegagi läbi rääkinud? Toetust ikka tuleb ju koguda ennem sellistel konkurssidel osalemist. No ma arvan, et ma ütlen veel kord seda, et selleks hetkeks siiski ütleme, see ringkond mind juba ka päris tundis, et ma ma nagu päris tundmatusse kohta küll ei hüpanud ja tõsi oli küll see, et see oli 2003, sügisel 2004 oli siis see suur laulu ja tantsupidu ja selge on see, et kui siiski nagu Ilmar Mossi ette valmistatud viimane pidu mina, pigem sel hetkel tema kõrval, siis nagu õpipoisina ja, ja ta oli peo lõpuni nagu ka veel tööl. Et tõepoolest tõsi on see, et ilmselt sõltub nagu inimese inimloomusest, et et ega ma nagu hirmu küll ei tundnud, et see oli nagu selline vahva väljakutse, kuigi pärast seda selle peo toimumist ma tundsin küll, et see esimesed seitse kuud andis sulle elule nagu seitse aastat teadmist, kogemust, mahtu, intensiivsust, mida iganes. Olin endale hetkedel neid momente ka, kus te tundsite, et pagana, et kuhu sisse sa nüüd oled roninud, kas tõesti tahtsid? Ma tahtsin sulle just rääkida seda, et ma tegelikult tajusin reaalset mahtu siis, kui tõepoolest juba hakkas rahvas väljakule tulema ja kui inimesi tulija tuli. Me opereerime tohutute arvudega kogu aeg ja, aga üks asi on see, kui ta on sul paberil ja silma ees, aga aga kui sa näed inimeste mahtu, inimesi, inimesi, rõõmsaid ilusaid, Seepeale see on kõik tulu ja kulu, eks ju, piletitest saadav kasum ja kõik nii edasi, aga siis, kui on inimesed platsi peal, siis on see tunded, emotsioonid. Et just nimelt tunded, emotsioonid on suured, kõike on hästi palju. Ja, ja see on nagu võlu ja valu. Ühel hetkel ma võin solvata. Aga 2003. aasta sügis, sellel hetkel tuli teil hakata ikkagi tegema mingeid selliseid väga radikaalseid meeletuid pingutusi selles mõttes ma saan aru, et see seitse aastat seitsme kuu asemel sellest räägibki, et, et. Tol hetkel oli küll, olukord oli üsna üsna kehv, sest ma mäletan, et et ka riigieelarveliselt olid need probleemid seal, et, et tegelikult oli reaalselt selle peo ettevalmistamiseks 300000 lubatust AleCoqi sponsorlepinguga need reaalselt raha sel hetkel nagu üldse ei olnud. Aga sai selle nimel nagu pingutatud ja, ja see siiski õnnestus. Selle hetkel oli Urmas Paet oli kultuuriminister ja ta oli hästi-hästi toetav ja eks see ikkagi sõltub, et võim ja vaim käsikäes siiski kõige eesmärgi suunas liiguvad, et siis siis asjad siiski toimuvad. Enne seda oli olnud selline noh, ametnikukarjäär küll ka asjade juures, aga ikkagi suur osa nagu kabinetivaikust, kui palju see töö iseloom sellel hetkel tegelikult muutus? Olles olles nüüd reaalselt vastutab ühe suure sündmuse eest No päris nõus ei saa olla, et ametnikukarjäär vatt Keegi ütleb, et ta on töötanud maavalitsuses, kui keegi on saanud palka kultuuriministeeriumisse saata. Niimoodi tundub, et nüüd kabinetivaikus ja, ja tolm ainult, mis õhtuti kaob ja hommikuks Vot see ongi see vahva kuvand, mis on nagu ametnikust tekita tehtud, aga, aga selge on see, et kui sa oled kultuurivaldkondi erinevas kohas nagu juhtinud tegelikult juhid, protsessi, sa juhid sa teed, dramaturg jäid erinevatele üritustele ja selle koha pealt ma ütlen küll, et, et et ma olen seda väga palju, on olnud võimalus nagu katsetada, et ja ma arvan, et väga tähtis on see, et igal üritusel, ükskõik kui väike, kui suur tal on, tal on oma eesmärk, tal on omadramaturgiat. Et mind teeb küll kurjaks, kui tehakse üritusi linnukese pärast, et keegi peab kõnet, keegi natuke laulab, et see on tore. Et mõte ja eesmärk võiks olla. Kultuuriasutused õppima 84. aastal juba ja järelikult esimesed nii-öelda praktikad tuli teha ikkagi veel siis eelmise riigikorra ajal, eelmise süsteemi juures, kui palju need asjad erinevad, mis tehti sellel ajal? Tants oli, tantsis laul, oli siis laul oma oma alguse ja lõpuga justkui justkui see sisuline asi oleks ühesugune. Kui palju sa vorm 2009. aastal näiteks võtta siia 84. aastal venelasest erinevad? Ma arvan, et kultuurivaldkond on üldse väga keeruline valdkond, sest kultuuriprotsessid muutuvad aeglaselt. Tegijad muutuvad aeglaselt, ütleme, kui majanduses ja tootmises on ju sa saad käegakatsutavat tulemit näha ju võib-olla kuude või poole aasta pärast, siis tegelikult see, mida sa külvad, võib selles valdkonnas küll tõepoolest mõju avaldada alles alles 10 20-l aastal. No on siis kohe küsida ka seda, et mis hetkel Eesti NSV eesti kultuuris otsa sai ja algas Eesti vabariik. Kui sa protsess nii pikalt aega võtab ja sellega on raske mitte nõustuda. Ma olen oma ühe hea kolleegiga kunagi seda on arutanud ja ta ütleski, et kui laetud enne need asjad ei muutugi, kui põlvkonnad vahetuvad ja nii ta on. Et siiski ma arvan, et need inimesed, kes kultuuris toimetavad, nad siiski teevad seda natuke teiste asja eesmärkide päralt, et pärast, et kindlasti mitte kasumlikku eesmärgi pärast, vaid kas siis ennast teostada või, või lasta loo loovinimestel enda ümber leida oma rada ja pakkuda selle läbi inimestele kauneid hetki. Nii et selles mõttes kindlasti ei oska sulle nagu päris vastust öelda ja, ja tead, kui ma sulle päris ausalt ütlen, siis mul natukene see aeg läks ka kadumas selles mõttes, et ega ma väga aktiivne sel perioodil ei olnud, ma kasvatasin oma nelja last järjest, et et see oli selline kodune, kodune, sissepoole pööratud tegevus. Sihtasutuse leheküljel ma olles viimastel päevadel seal aktiivne külaline, on spetsiaalne link, tooted ja seal taga, siis on särgid ja kotid ja kõik plaadid ja raamatud. Et oled sa valmis selleks, et kultuur meie ümber ja meie sees muutub kogu aeg üha enam mingiks väga konkreetseks tooteks ja ühte sündmust käsitatakse tootena, millel on oma omahind, mis peab tootma mingi konkreetse kasumi ja, ja, ja, ja mille, mille, mille lõpptulemus on bilanss, mille, mille number peaks olema null. See kõlab nagu ühtepidi nagu mõistlikult, aga ma usun, et ma ei saaks iialgi seda tööd teha, kui ma suhtuks laulu ja tantsupeost kui tootesse. See me oleme üritanud seda sõnastada, et see on teatud mõttes nagu identiteedirituaal Eesti Eestimaa kõige suuremad talgud, et, et see, kuidas nii palju inimesi panustab kas või sellega, et kellelegi ema peseb valgeid sokke või õmbleb nööpe või laseb lapsel kududa veel oma vööd või neid, neid ei ole võimalik. Ma tahan öelda, et selle produktsiooni või meie suursündmuse hinda tegelikult ei ole võimalik nagu päriselt välja arvata sest seal on nii palju sümboolset väärtust. Ja, ja ma tahaks näha küll seda kuningat või jumalat, kes suudaks sellele hinda pakkuda. See on hindamatu. Nii et teda nagu selles mõttes see toote staatus hetkel veel vähemalt ei ähvarda, praegu seda märki näha ei ole. Ütleme, et see mida aeg edasi, seda rohkem siiski küll on juba juba seda lõhna nagu tunda ja ja aeg-ajalt nagu ikkagi sellist survestust ka, aga, aga ma usun, et ikkagi nii kaua, kui saadakse sellest aru, et inimesed panevad sinna oma hinge, oma südame. Ja, ja kõik ei tohi olla müüdav ja kõik ei tohi olla pakett pakitud. Toode on ju see, mida saab, noh, kõige lihtsam on toodet mõista, et asi on muutunud tooteks, siis kui seda on võimalik kuhugi eksportida on, on võimalik viia teatud oskused, teatud arvutiprogrammid, teatud spetsialistid hetkeks noh, näiteks Hiina ja, ja toimubki paari aasta pärast Hiina suur laulupidu, kohal on seal samamoodi 10 protsenti elanikkonnast ehk 130 miljonit ja laululaval eks ju 20 miljonit. Minu lühike vastus on sulle, et ei seda toodet ei ole võimalik trans trans transformeerida ega ega maha müüa ja seda on siiski võimalik toimetada ainult siin Eestimaal ja, ja selle koha peal. Me oleme kohtunud tõepoolest lätlaste ja leedukatega, kellel analoogne traditsioon ja ma võin sulle öelda jumala südamerahus, ega meil neilt ka midagi õppida ei ole ja vastupidi neil ka need on, need kolmema peod on tegelikult eri nägu, eri erirahvas toob oma kultuuri, oma uskumusi, oma väärtusi sinna sisse ja ja need ei ole võrreldavad. Aetakse noor näitleja siinsamas stuudios suvel tunnistas, et ta näeb teatris väga harva sündmust. Kui me teame väga hästi, et veel veel aastakümneid tagasi oli, oli oli teater sündmus ja, ja väga paljud etendused olid sündmus, siis, siis tänapäeval on küll näitlejad laval publik saalis ja üldse mitte vähe publikut, aga sündmust jääb kogu aeg vähemaks. Kas olete te näinud või olete tundnud seda, et ka laulupidu võiks mingil hetkel ähvardada see, et, et sealt kaob see sündmuse tunne tagant ära? Mingid ajahetked on tegelikult ju olnud ka sellised sellel samal 20 aasta jooksul, mis on olnud uuesti Eesti riiki, kus laulupidu ei ole olnud selline sündmus. Jah, see on, ma olen sellega kõigega nõus, kuna ma olen ise väga pikka aega hästi suur teatrisõber olnud. Jaa, jaa, kui me nüüd, kui sa võrdlesid siin enne ütleme, nõukogude aegset teatrit, teater oli nii nauditav eelkõige ilmselt seetõttu ka, et sa said lugeda ridade vahelt. Ja eks selle laulupeo üleminekuaastatel kindlasti oli seesama lugu, et inimesed ikkagi läksid seda õlg-õla tunnet sinna tundma, et aga, aga samas see paneb muidugi suure vastutused, ütleme sellele loomingulisele seltskonnale, kes tegelikult pidu ette valmistab kolm aastat enne seda ja ja tegelikult, kui see seltskond tunneb ära, et, et mis kõnetab kolme aasta pärast oma rahvast, et mille järgi Eestimaal eestlastel, jutumärkides küll on nälg, räägime nagu õigetest väärtustest ja vähemalt me oleme nüüd kahe viimase peoga ilmapuu lävel ja ühes hingamine üritanud just rääkida läbi nende väärtust, et mis, mis on nagu Eestimaale tähtis ja kui me räägime kas või isegi 2004, kui, kui seda metsa istutasime ja nüüd tantsijad tantsisid merest, et et kui need teemad on nagu üldinimlikud ja, ja lähevad eestlasele korda, siis, siis tegelikult ja, ja kui neid valmistatakse ette armastusega ja pühendumusega ja otsitakse uusi loomingulisi väljundeid läbi muusika, labida, tantsu, sellele siis on tegelikult väga vähe võimalusi, et see, see ei lähe korda, see läheb inimestele korda. Te olete küsinud riigijuhtidelt laulu ja tantsupeost seadust, miks? Jah, sain ausalt öeldes üleeile just Leedu seadused tõlke, see on. Leedus on olemas Leedus ja Lätis on tantsupeo. Ja, ja need on see mõlema, see, mis ka vastu võetud. Ma ei usu, et ma tahaks üksüheselt samalaadset, aga, aga küsimus on tegelikult pigem pigem tugistruktuurides institutsioonides ja mingi põhja loomises. Kindlasti ei ole selle seaduse mõttes et seadustada loomet, absoluutselt mitte, aga, aga tegu on isegi Ernesaks, kellel on täna muide 101. sünnipäev. Ja ütles, et, et see läheb, pöördub aeglaselt ja, ja tegijad ka meie meie tänasel hetkel me peame siiski vaatama kaugemale ja vaatame, kuidas need protsessid nagu liiguvad, et et selleks, et, et inimestel oleks tahtmine koos käia, vot seesama kolmeaastane ettevalmistusprotsess see nõuab ikka väga paljude erinevate kihtide maakondade valdade kaasamist. Aga, aga noh, rääkimata sellest, et kui pidu nagu ise kätte tuleb, et kogu see turva ja politsei ja ja kogu koolimajade kättesaamine ja, ja see muutub nagu iga aasta nagu vähe raskemaks ja, ja teine asi on see, et see on ka nagu suhteliselt tüütu, panustad iga kord samade inimestega samu, samu läbirääkimisi, noh, me kõik ju teame, mis selle eesmärk on ja, ja tegelikult noh, ütleme. Te räägite ühesõnaga küll nüüd vastutame küsimusele üsna pikalt ja põhjalikult, ma olen väga tänulik, oleksite võinud selle kokku võtta ühe sõnaga, milles on ainult kaks silpi raha. On see nii raha kindlasti ka jah. No kõik see, mida koolid küsivad, mida politsei küsib, mida turvaküsib, mida linn küsib tänavate kinnipanemise eest. Mida küsib tantsuplatsi omanik, mida küsib lauluväljaku omanik, see kõik ongi ju raha tegelikult. See tegelikult on, on suur raha jah, on küll. See kokkuvõte, ma saan aru, on, ei ole praegu väga meeldiv. Ühes hingamine väga tore, aga peale seda, kui summad on üle tulnud ja, ja summad on paberi peal kokku lepitud. On, mida võtta, mida sa küsida tahtsid praegu? Ma tahangi küsida seda, et kas see tõesti ongi jõudnud nagu sinnamaale, kus tõepoolest igal korral tulebki alustada ja üha keerulisemat kaevikusõda selle jaoks, et kokku leppida, kas see summa on selline, on see 10 protsenti? Selle ja selles mõttes ma olen suga nõus, sellepärast et vaata, see peo ettevalmistus nõuab ju ka raha, mitte ainult seesama, kas või seesama nädalguse pidu tuleb, noh kus on tõepoolest meeletud kuludeks. Aga seesama, et ühtepidi ma olen nagu mõtlen tohutult, räägime nagu lootööstusest tegelikult anname me ju jube palju ku autoritele tööd. Me oleme loonud täiesti korraliku autorisüsteemi lepingut süsteemi ja, aga kogu see autorlus ja, ja kogu see tellimine, kõikide lugude tellimine on ka päris päris kulukas lugu, aga see tuleb maksta kõik välja, mitte peo, vaid siis, kui need enne, kui nad veel nootidesse õppematerjalis jõuad. Ja, ja see on nagu tõsi, et, et et kui pea aasta on käes, siis ikkagi noh, ilmselt siis ka valitsus ja juhtkond saab aru, et ikkagi on vaja, et see pidu toimub, et aga ma arvan, et siin vahepeal saigi nagu lisatud väikest vimkat ka, et kõige kindlam see, et pidu toimus, tuleb ta ära keelata, näiteks, et noh, ütleme masu aeg ja raha ei ole. Muide, ega see ka väga naljakas ei olegi. See masu ajal kindlasti jätab oma omajäljega igale poole, et näiteks lätlased oma järgmise aasta noortepeo jätavad ära, sellepärast just nimelt, et ka ettevalmistusprotsess vajab raha. Meil on 2011, ollakse Euroopa kultuuriaasta ja sellega seoses ilmselt seda ära jätta, kuna ta on juba niimoodi vist natuke nihutatakse sellele aastale. Normaalselt oleks olnud noorte pidu 2012, et ta on andnud sellega on ka meie tööd nagu hästi-hästi, nagu intensiivistunud ja mitte meie, vaid kõikide Eestimaa õpetajad, et me just kohtusime siin muusikaõpetajate liiduga sisuliselt tulles on nad juba uuesti kooli jõudnud ja kui nad vaatavad seda repertuaari listi, et noh, eks see on ikka ikka on, loomulikult on liiga intensiivne. Milliseid sõnu te kasutate, kui ta maailmas kohtute inimesega, kes noh, viisakusest väidab, et ta teab Eestit jah, aga siis, kui tuleb seletada, mida tähendab see sihtasutuse laulu ja tantsu sihtasutus, laulu ja tantsupidu mille ei ole ju pikalt aega, eks ju, teisel inimesel läheb salat taldriku peal hapuks. Kui me alustame laulupeo pikka traditsiooni äraseletamist ja, ja, ja, ja Koidula aegadest alustame, tuleb öelda mõne sõnaga, mis need sõnad on, mida te kasutate? See on tõsi, et ongi nii, et iga kord sa ei suudagi seda ära seletada, et hea on, kui sul on mingeid pilte või materjale või midagi, keegi suudab nii palju pühendada, aga paaril paari lausega siiski enamus inimesi ilmselge ei usu seda, et 20000 inimest korraga laulab ja kaheksahäälset laulu näiteks eriti, eks ole. Et see Hiina näide, mis sa tõid, et kuskil oli ka kunagi mingis tahtsid Guinessi rekordis, et aga nad laulsid ühte salmi, eks ole, 20000 tonni, aga, aga see, et 20000 laulad nagu kaheksa häälselt on, on erakordne nagu fenomen. Ma mäletan, et ükskord küll helistas mingi välisajakirjanik mulle, ütles et vabandage, noh, meil oli seal mingi tutvustused, vabandage, teil on seal netis väike viga, et et teil on üks null viis sinna nagu rohkem läinud ja ja tõepoolest noh, ega siis ka kogu see Euroopa koorimaastik, et need ka ikka jätkuvalt imestavad, et noh, me ju teame, et kuidas on isegi 2000 inimeste üsna keeruline lava peale panna ja nad üheskoos nagu laulavad, et sellest sünnib ka muusika. Et jah, väga keeruline. Ega mul ilmselt ühest lauset sul ei ole seda nagu kohe ka pakkuda. Ilmselgelt on eestimaalasele seda palju lihtsam öelda. No ma kujutan ette, et kohati mitte küll alati õnneks mitte igal hetkel kohati kujutame ette, et me oleme ikka üsna selline maailma keskpunkti ja enamus maailma pilgud on meie peale pööratud erinevates situatsioonides, kui palju neid inimesi ette tuleb tegelikult reaalselt, kellele tuleb kõike seletada algusest ja otsast peale. Kas ma lihtsalt eeldan, et neid kultuurikohtumisi kõrgel tasemel on suhteliselt sagedane? Ma pean ütlema seda küll, et enda rahustuseks teiste rõõmuks, et, et järjest vähem. Et ma olen alati seda öelnud, et. Noh, meie enda segmendid sisemised ikka noh, et kas on ikka piisavalt väärtustatud, noh ikka on jutt olnud, kas on piisavalt väärtustatud ja ma olen kogu aeg sellele, minul on minu vastus sellele on see, et et me ei saa kellelegi öelda, et sa pead seda laulu-tantsupidu armastama ainult tegu ise. Et loob, loob selleks hea pinnase ja, ja lihtsalt seesama tunne, mida nad tunnevad ja, ja inimene peab selle ise ära tundma. Ja mul on väga hea meel aetud, ütlesite praegu sõna segmendid, annab tunnustust, et laulu või tunnistus sellest laulu ja tantsupidu nii-öelda käib maailma nende moodsate sõnade ja mõtetega kaasas järelikult ei saa ka laulupidu ei saa kuskile tagada. Ja eks me ikka üritame. Üritame ikka samamoodi. Te olete nelja lapse ema ja, ja ausalt öeldes ei sobi nagu tänapäeva kaanonitesse neli last perekonnas peaks tähendama tegelikult vaesust ja riigijuhid ise ka on öelnud, et Eestis on kolmas laps on alati vaesuse nägu ja, ja see tähendab nadi hakkamasaamist, selline varjatud, aga peidetud ja peidetud, aga, aga nähtav kaastunnet, vaene naine. Nüüd neli last, on see teile tuttav? Et jätta, mis ma ei võta seda absoluutselt kaastundena, sest ma arvan, tõepoolest, minu kõige suurem rikkus on just nimelt need neli minu minu last. Ja, ja teine asi on see, et ma olen nagu maruõnnelik, ma olen ka selle peale mõelnud, et kui sul on, nad on, nad ei ole enam tõepoolest väga väiksed, et kõige noorem on 17 kõige vanem, 27, et ma olen kogu aeg kursis, mis ka minust alanevas põlvkonnas mõtetes ja maailmades toimub, et et see on nagu hästi tore ja nad toovad oma oma sõpru meie laua ümber ja ja see ei lase sul kunagi nagu päris vanaks saada. Peredes on enamasti nii või väga sageli nii, kus on lapsi natukene rohkem siis üks või teine neist ikka astub vanema jälgedes, kes, kes teie peres on potentsiaalne kultuurikorraldaja tulevikku. No olen aus, et olen kogu aeg neile ütlenud, et tehke minu sõnade, mitte minu tegude järgi, et, et ega see, see töö ei ole lihtne, aga aga tõsiasi on ka see, et eks nad on väga palju nagu minu väljas sees viibinud või lähedal, et ega ega koju luku taha ei pane ja nad on väga palju kaasas ja koos olnud, et et nad kasvavad ju minuga ja, ja arenevad koos minuga. Nii et. Mul nad ei ole keegi praegu päris valmis, aga mul on kaks tudengit, üks õpib valguskujundust Viljandi akadeemias, Louise ja Miina õpib tekstiilikujundust kunstiakadeemias, nii et noh, ega need mõlemad on sellised, pigem sellised soft poole lood küll ei õpi, kahjuks keegi ei arvuteid ega, mida midagi sellega, millest võiks nagu ikkagi tulevikku kindlustada, et seda hirmu küll. Esimeste aastate laulupidudel on oodata selliseid erilisemaid valgusinstallatsioone või või siis kangainstallatsioon. Mul see Miina on tõeline hull selles mõttes, et tema on selline taaskasutuse fanatt, et ja, ja seal on mõttekohti küll, et, et palju asju, mis jääb järgi, et tuleks nagu taaskasutada, vähemalt tuleks kuulata, mida nagu nooremad nagu räägivad. Ja. Kas ma saan küll aru, et see on selline klišee, aga, aga ma arvan, et aasta lõpul detsembrikuusse, kus ongi kogu aeg nii pime on inimesele teatas klišeed siiski selliseid majakad, mis aitavad natukene orienteeruda ja edasi liikuda. Kui ja ma usun, et vastus kõlaks nii, et kas pere toetab, kas pere annab jõu, siis vastus on jah, ehk teisisõnu, mis asjad need ikkagi on, mida, mida aeg-ajalt aed koos perega tehes teate, et vot see laeb patareid järgmiseks sessiooniks. Ühtepidi. Ma usun, et iga igal perel on tõepoolest oma omad rituaalid ja, ja ega nad, et siis mingid erilised rituaalid ei ole päris kindlasti on jõulude ajal noh, õnneks on meil küll selline maavanaema olemas, et kellel on lambad ja lehmad veel laudas, et kellel ikka tuleb viia loomadele leiba ja ja. Ja vilja lähete täna lõngaks vahetama? Jah, kui palju vill on kogunenud? Kahjuks leid lõngu ei olnud ja mul jäi see jäik nägu ära millel on autos umbes umbes nii et, et. Kindlasti noh, meie, mina olen nagu oma lapsi kindlasti kogu aeg meil on Tori kalmistul on nagu pere pere vana ühishauda ja, ja ma ikkagi käime seal mõned korrad aastas ja, ja meil on nagu selline vahva traditsioon tekkinud, et see on nagu see koht, kus kõik kord olen teinud ja tuleb pannud ja lilled ja, ja siis me lihtsalt istume ja räägime oma esivanematele, oma rõõmudest ja muredest ja isegi seda on juhtunud, et kui kedagi nagu kohal ei ole, et, et siis me oleme talle helistada, et kas sa tahad ka midagi öelda. Ja üks kindel, mis mu oma tüdrukut, mille üle on alati õnnelikud ja üritavad vaadata, et ma seda vahele jääda. Meil on oma muraka, raba, kus me käime suvel kindlasti ja, ja siis seal on sama Navesti jõgi, et kus me käimis paljalt ojast Ühelgi kindlal jahvat Muraka rabas, kui sa ära tuled, sa oled kleepudes üleni, et, et see on nagu selline kindel väike, niisugune väga-väga meie naisterituaal. Aet, 2009. aasta lõpus, ma oletan nüüd teist korda selle vestluse jooksul, kuidas te vastaksite Heldur Karmo sõnastatud ja ühte väga ilusasse laulu kirjutatud küsimusele kord sinu suust tahaks kuulda oma, kas päikese kätte, sa said minu küsimus, seetõttu ma eeldan, mis see vastus on? Mis on olnud see see suurte tähtedega päike teie jaoks? Ma ei tea, kas ma vastan sulle nüüd ikka jälle väga otse, mida, mida sinu küsimusele aga, aga siin, nüüd just viimasel aastal viimastel aastatel on minust tekkinud selline vahva tunne, et, et tegelikult on kõige suurem päike mõnu hoopis see, kui sa saad ära anda kas või seda, et, et sa, kui me räägime siin nüüd sellest kuuest aastat, see, mida sa kogud ja kui su ümber tekib järjest uuemaid nooremaid põlvkondi, kes, kes on valmis võtma, et see on palju suurem nauding kui see, et sa omad mingid ideed või nõu, hau või, või teadmisi, et ainult mina, et ma olen vägev vähk, aga, aga kui su ümber on inimesi, kes ihalevad selle järgi ja sa suudad seda ära anda või ehk kokkuvõttes ma tahan öelda, et tegelikult eks laulu ja tantsupeoprotsess kasvatab isamaa tegijad ja ja kuna meil nüüd on just käsil uue noortepeo maa ja ilm korraldamine mulle eriti hea meel, et seal Anist noored, et, et oldi valmis andma usaldus noortele ja, ja see on päris keeruline ja raske teinekord, et, et oskad anda neile korraga õieti ja palju ja, ja see vaat see on nagu eriline naudingu aga, aga kui ma ütlen, et ma ei ole päikest kätte saanud, siis oleks sulaselge patt, sellepärast. On olemas ja see tuleb, et vahel tõepoolest olema, ütlen täitsa Eestimaa on kuidagi nii lähedal, et et hakkab valus, et, et täpselt ei tea, et kas võlu ja valu on tasakaalus, aga, aga siiski alati hullu võidab ja, ja päike tõuseb. Eesti muusika ja teatriakadeemia, lavakunstikooli neljanda kursuse üliõpilane Voldemar Panso preemia laureaat 2009. aastal Lauri Kaldoja tere. Tere Lauri neljas kursus tähendab seda, et 2010. aasta kevad tuleb natukene teisiti, nagu ütleb laulusalm. See tähendab lõputöid ja kursuse muutumist 24.-ks lennuks, ehkki paberit veel ei ole ja antakse alles kevadel, aga oma sisemuses tunnete, et te olete praeguseks hetkeks ametilt näitleja. Tunnen, et mina olen ametit näitaja, võid, terve kursus tuleb. See mina. Sellepärast, et ega ega see diplom nüüd väga näitlejat ei tee. Ma arvan, et tegelikult praeguseks on päris palju juba sellist seda harjutust olnud. Et mingisuguseid alged on küll olemas ja ka selle teadmise andis Panso preemia või tuli see kuidagi varem. Tantsupreemia ei ole mulle küll mingisugust erakordset teadmist andnud. Panso preemia andis noa, eks ju. Panso preemia andis sõna otseses mõttes noa. Selle niisugune väike traditsioon, nuga käib käest kätte eelmistelt laureaate delt siis sellele, kes selle vastaval aastal saab. Me ei ole seda nuga keegi, vähemalt mina pean tunnistama, et ma ei ole seda näinud, milline see lugu on? Aga suitsuvorsti sellega ikkagi viilutada saab või ei saa? Tähtsad on selline, et, et kui ta natukene teritada, siis tõenäoliselt saab. Aga seal lõigatakse ikkagi lahti ainult tordsele niimoodi keskelt poes kahe silma vahel seal tordi peal niukene kassi, kassi nägu ja siis selle kahe silma vahel pooleks. Aga ikkagi see hetk, mis hetkel räägime siis sina, mis hetkel sa tundsid, et, et sa oled näitleja, said sa sellest hetkest aru, on see sul meeles, on see sinu mälus kirjas kuskil, kus sa tundsid ennast laval või lavale minnes või lavalt ära tulles? Nagu näitleja, nagu nagu valmis näitleja Ei usu, et seal mingisugune selline hetk olnud, ega ma ei saa nüüd öelda, et et nüüd ma olen näitleja, nüüd ma olengi summa surmani näitleja ja nüüd tingimata peabki olema. See on lihtsalt, et. Niimoodi nüüd kujunenud järk-järgult mõnikord, kui mingisuguse sopa kokku keredega, siis pärast tuled ära siis ega ei taha küll näitleja olla. Millal viimane selline sopp valimispanijad ei ega väga ei ole selles mõttes, et aga mõnikord lihtsalt kui. Sõbranna oleks parem mitte olla need kaks sekundit tegelikult tõenäoliselt. Reaalajas on see aeg-ajalt võib-olla pool sekundit, aga endale laval tundub, et see nii umbes pool minutit või. See on see, kui mingi, mis on, see laguneb, kui, kui, kui. Isegi mitte teha midagi muud, mõte jookseb peast, aga isegi mitte see, et, et mis on seen lagune pärast tegelikult, mis on stseenid ja sellised asjad on, on minu meelest üsna viimased asjad, mis lagunema hakkavad. Enne laguneb ära see mingisugune tunnetus, mille pealt sa midagi vabal teed tuleb pähe mingi rõve nali või kasvõi. Või et vaatate näiteks laval kellelegi otse tajuda, näiteks tema sulle otsa ei vaata, vaatab läbisust lihtsalt selliseid hetked lihtsalt tajuda ise samamoodi teed. Mis iganes põhjusel, tekivad sellised tunded korraks küll. Lauri kursusega need kitarri väikese punaveini ja küünalde saatel õhtud, kus teineteisega vesteldakse, seal on nagu teistsugused toonid juba tekkinud, teades, et kohe saab see kooliaeg läbi. No vaata ka selliseid kitarri, punase veiniõhtuid. Sa ei tohi seda öelda, et neid ei ole seal. Sellepärast, et gümnaasiuminoored, kes praegu valmistuvad järgi ja need on, need on need asjad, nendel nendel ei tohi ära võtta, need on, see on umbes sama, kui sa ütled nelja aastasele lapsele, lähed süütule lapsele tänaval ligi, ütled, et jõuluvana ei ole näiteks niimoodi ei tohi teha kunagi. Jah, need on need neljast on. Aga kindlasti on, see on hakanud muutuma küll. Aga mulle tundub, et tegelikult meil on üsna üsna. Kokkuhoidev kursus ja mitte ainult selline, ainult välispinnaline. Tegelikult. Mulle tundub, et, et isegi kui kui hakkavad mingisugused asjad juba selguma, et kes kuhu ja nii edasi, siis siis tegelikult Ma arvan, et 24. lend tegelikult. Läheb mingisuguse märgina kokku ta ei lagune. Kindlasti laguneb, aga mitte täielikult. Kuhugi niidid jäävad kõik alles. Lauri, kui, kui sa mõtled selle ajale, millele ma just hetk tagasi viitasin, see on siis umbes neli või viis aastat tagasi ja ja, ja, ja tulevane siis lavakooli tudeng Lauri kaldoja oli alles nõo reaalgümnaasiumiõpilane ja kui modi hakkasid ja nagu ringlema väiksed need mõtted, et võiks, võiks teatrikooli proovida ja ja, ja kui sa valisid välja esimese luuletuse, võib-olla, mida sisseastumiskatsetel lugeda, kui palju need emotsioonid mis siis pealgi peas keerlesid, need mõtted ja tunded praegu. No mida tegema panevad ma julge otse küsida, et kas päris ainult naerma või muigama, aga, aga mis, mis tundeid need nii-öelda tagasi vaadates need emotsioonid tekitavad? Ega nad väga ei tekita mingisuguseid emotsioone, sest ma olen täheldanud küll sellist asja, et ega ma väga sellistest tegelikult on see üsnagi selline murdepunkt. Aga ega ma sellest väga palju ei mäleta. Natuke mäletan aga, aga kogu see sisse saada loomine ja see, see luuletuste valik ja. See on natuke selline selline auk mida ma ei oska väga täita. Oskan seda ainult täita. Sellega nüüd ühte kampa ma olen näinud eelmine üle-eelmine kevad. Sisse astusid. Et ma oskan seda ainult nende mingisuguse emotsiooniga seda auku täita. Aga omad asjad on meelest läinud, mis küll selles mõttes, mida ma lugesin ja midagi siin on, nüüd on aga aga lihtsalt, et mul on see tunne meeles küll. Aga üksikasjaliselt või, või sellist täiskomplekti küll mitte. Kooli sissesaamine on, on lavaka puhul nii, vähemalt räägitakse, ei tea ma seda ise kinnitada või ümber lükata, selline kolmveerand raskustest. Kolm neljandikku raskustest on, mis ma ütlesin, kolmveerand veerand läks natukene sassi, et veerand raskusest on sissesaamine, kolmveerand see, et seal koolis püsima jääda oli see sinu jaoks samamoodi. Mul on pigem selline tunne, et see sisse saada, selline ma ütleks isegi vähem. Ma arvan, et see on äkki võib-olla kümnendik või. Et see ülejäänud osa on tegelikult selline, mis tegelikult saab järk-järgult vähemaks. Et ütleme noh, esimene, et kui üks kümnendik on see sissesaamine märgmised mingi viis kümnendikku ehk siis mis see siis on see üks kahendik tegelikult see on siis näiteks esimene poolaasta, sealt järk-järgult hakkab see vähenema. Et no algus ongi ju kõige raskem seal. Nõo gümnaasiumi inimesega on väga hea rääkida kümnendikest ja, ja protsent saab kohe aru, millest käib jutt, eks ju. Ja, ja praegu sa tegid auga ja rõõmu kindlasti minu matemaatikaõpetajale ma väga palju ei eksinudki kõiges. Kuidas on mõjunud see koolipinge, see, mis vaieldamatult on ju olemas sinu sinu luuletamisele sa luuletusi oled kirjutanud endiselt või, või, või, või enam mitte nii väga. Ma just mingisugune neli-viis päeva tagasi kirjutasin umbes neli-viis tükki. Et aga ma polnud ka kirjutanud väga tükk aega, sest mul on telefon katki. Ma kirjutan telefoni, sest mina tõesti ei viitsi mingisuguseid pabereid ja pliiatseid nendega kaasas tarida või veel vähem öösel neid hakati üles otsima, aga mõtted tulevad siis on, telefon on väga kasulik asi, aga telefonil kahjuks sõnumi sõnumid ei tööta. Nii et luuletusi ka sellega seoses ei tule. Nii et sa oled siis ka inimene, kellel on endiselt parema käe pöial arenenud oluliselt rohkem kui näiteks sinu, sinu vanavanematel või, või veel kord omakorda nende. Nende vanemad sõnul otsimine nõuab väga väga sellist suurt oskust, et mõte kaotsi läheks. Ja kusjuures tegelikult ma mäletan. See oli vist päris esimese jah, seesama suvi, kui ma olin kooli sisse saanud. Ja siis me olime maal, ma isegi ei mäleta, mis koht see oli kusagil Leigo järvede ääres. Vaatasime seda Anne Türnpu, lemming käis. Ja, ja kuidagi jäime Kristjan Kristjan Ükskülaga minu kursavend. Tema käime arutama teemal luuletuse kirjutamine. Kui nad üldse selle peale mõelnud, tegelikult see nagu see telefonikirjutamine kirjutamise asi. Ja, ja tema teisele mõte tegelikult välja, et et kui sa kirjutad telefoni luuletust, siis tegelikult võtab aega. Kui Osabedusega oled, siis tegelikult see võtab rohkem aega, kui paberile kirjutamine. Toksi meile niimoodi ühekaupa lähed ja tegelikult on see täpselt õige aeg. Et peas jõuaks tekkida mingisugune konstruktsioon. Et tegelikult on see minu meelest väga kasulik variant. Sõnumi sisestamine võikski olla nii-öelda see mõtte selgitamise nii-öelda abiline, mis, mis aitab nii-öelda selle mõtte lõpus klaariks teha. Väga huvitav, seda peab rääkima teistele luuletajatele ka kirjutama sulg ja power ja kõik see suhteliselt täpselt nii, kui see kõik on olemas ja öko on eksju, absoluutselt, kui palju jääb alles paberit ja kui millest need viimased neli luuletust olid millestki, mida sa kirjutasid kellegi teise telefonis või? Ei, ei ma, ma tegin arvuti lahti ja siis ei, no ma siin ükspäev laagisin, et tegelikult võiks ju võiks ju nüüd hakata vaikselt kokku kloppima selle raamatukese ka välja anda. Ja siis ma vaatasin, et palju mul siis neid asju on ja mis, mis seal siis millal siis need viimased asjad on umbes tekkinud ja need on ikka päris ammu mingisugused, et. Noh, ma ei mäletagi isegi, kas äkki suvest on midagi paaresse. Aga jah, siis ma kuidagi isegi vaatasin nagu mitte midagi ei ole, siis ma tegin selle programmi lahti ja siis järjest tuli appi, aga ma isegi ei mäleta. Ma hakkan esimesest reast tavaliselt peale ja siis ta jõuab kuhugi välja ja siis ma tavaliselt loen need üle alles mingisuguse aja pärast. Nii et ega ma selles mõttes ei mäleta küll otsas, et milles. Kui hästi sa kursis oled, eesti luulega, mis toimub? Ma saan aru, et Merkaga aeg-ajalt ma ei tea, kui palju seda viimasel ajal on olnud, aga aga te astute vähemalt koos üles, olete astunud koos üles, kui palju sa loed võõrast luulet, vaatad seda teiste kirja pandud ilu? Ma ikka loen. Ma loen tihtipeale raamatupoodides distantsena süüdimatut Mahani kellelegagi, diivan sinna pandud on. Siis ma istun sinna maha, võtab mingi hunniku ette ja ja loen küll, aga, Aga minu meelest, ega ma ei saagi nüüd öelda, et et see seis mingi väga, väga, väga vaimustav, nüüd oleks. Midagi tõeliselt head, pole ma lugenud ikka päris jupp aega. Mõtlen just uut uut luulet. Kas see võib olla kuidagi omavahel korrelatsioonis ka, et ühest küljest ei sünni midagi uut, teisest küljest ei ole ju ka seda nõudlust jätkuvalt kasvanud inimesed seda luule ilu leiavad ülesse ja, ja tarbivad ja kasutavad järjest vähem. Sul on mingi oma hüpotees peas? Ei? Ei, mul ei olegi hüpoteesi peas, aga. Noh, vaata. Esiteks on on raamatupoed kohutavalt prügistunud. Ja teine asi on see, et et kui varem oli ju nõukaajal oli luule teataval määral defitsiit elule, oli mingisugune kodeerimisvahend, siis praegusel ajal, kui kõik peavad kõigele lajatada, ei ole lihtsalt mitte midagi kodeerida. Ma arvan, et see tuleb sellest. Ilmselt see on sama lugu, muusika väga kuigivõrd, muusikat on oluliselt rohkem, igal pool liftis võtab sind tõenäoliselt vastu mitte teine inimene, vaid vaid muusika ja, ja rääkimata mingitest mingist avalikust ruumist, kus muusika on muutunud täiesti kohustuslikuks, mistõttu nagu selline muusika lumm jääb üha vähemaks, väiksemaks, sa oled ise ansamblit teinud hoo, hoo oli selle nimi. Hoo välisturgudele hoo, hoo eesti keeles muusikat hoo tegin, ma pean tunnistama, kahjuks ei ole kuulnud. Hoo on, on selline? Tead, mingisugune Merca sõber ütles või ma ei teagi isegi, kes oli sõber või see oli lihtsalt mingisugune inimene, kes juhtus meie programmi nägema. Ta ütles selle kohta, et see on kammerpunk. See on selline asi, et noh, mina mängisin seal klaverit, ma kirjutasin ka need kõik need laulud valdav osa Merca tekstidele ja osade mingid üksikud asjad on, on minu tekstidele. Jaa, jaa, ja siis seal paar sellist klassikut, Jessenini ja nii edasi. Aga ta on selline. Selline päris kummaline kooslus selles mõttes, et salongi klaver, eelistatavalt me kasutasime alati diiva tiibklaver võtta. Ja, ja niisugune kahemehesaag tšello poognaga väga naljakat häält teeb. Ja siis igasuguseid Kilinat kolinud, mingisugused asjad miskil tegelikult valdavas osas lõpuks kuidagi hakkasid järjest ära kaduma, et jäi ainult maagia klaver, enamuses on päris naljakas asi, minu arust isegi kuskil on mingisugune salvestis ühest kontserdist salvestades muidugi selles mõttes väga suurepärane, et seal ehitatakse need kolinud, milline ta ja need on kõik olemas, aga lisaks on seal. Kuna see on mingisuguse Tartu kirjandusüritusel raames toimub Shakespeari kohvikus siis seal on ühtlasi selle salvestise peal ka kogu see möliseb rahvamassi köögis mängib raadio, nii et kõik on olemas. On, mida välja anda. Ja seejärel, et kindlasti see asi, mida välja anda, aga see on päris naljakas, mul kodus mingi selle salvestist kuskil olemas, ma ei ole väga ammu kuulanud. Lauri oled sa ise mõelnud seda või? Kindlasti oled. Ma loodan seda. Kellele sa kogu selle krediidi annad, mis puudutab, mis puudutab sinu olemust või olemist nii nii luules, muusikas kui kui nüüd viimased aastat teatrikoolis. Kellesse jahtub, kus sa oled, selle, kus sa oled, sellest saan, on sul on, sul on sul nii-öelda foon või taust kõige selle jaoks? Kindlasti on aga see Vaata mulle väga meeldib see, kui mul tekib mingisugune võimalus võimalus muutuda. Ja neid võimalusi on ikka tekkinud. See, see, kes ma olen siin lavakunstikoolis on pärast pärast kolme ja poolt aastat ei ole kindlasti see, mis ma olin näokoolis. Üks niimoodi on tekkinud. Ja seesama, millest me alustasime 2010. aasta, tähendab ka seda, et, et teatud, et selline noh, kuidas ma ütlen, inkubaatori aeg kõlaks kuidagi hästi tehnilises keeles või selline hästi hoitud aeg hakkab vaikselt saama otsa selles mõttes, et tuleb teha mingid otsused pärast pärast kooli lõppu, kui, kui selged sinu plaanid on, kui palju nad saavad olla üldse nii-öelda sinu enda väga konkreetsed plaanid. Nad saavad olla, sest et teatavat valikud on. Ja. Loodetavasti tekib midagi veel. Aga. Ei, ma väga ootan, mis saab. See on päris põnev. See teadmatus või mõnes mõttes ikkagi teadmatus või, või see? Noh, mitte lahti seletatud, mitte lahti räägitud nii-öelda tulevik sinus mingit sellist hirmu või kartust ei tekita. Tead, pigem on kartus selle selle ees, et eks kindlasti mingil määral kursus killustub. Ja, ja, ja ma tahaks lihtsalt väga loota, et et ma saan. Nende inimestega vähemasti mingisuguse osaga neist, kellega ma tahaks Ta jätkuvalt edasi koos asju teha. Vot seda ma tahaks, mingisugust hirmu selles mõttes, et, et kuhu linna või, või, või mis nüüd, mis nüüd minust saab, et kas lähen kuskile teatrisse lihtsalt istuma? Seda ma ei usu, sellepärast et ma arvan, et mul endal lihtsalt ühel hetkel ma lihtsalt läksin sealt ära, teeks midagi muud. Et selles mõttes ma ei ole ju teatriga kokku laulatatud, aga. Kui reaalselt, kui reaalselt sa hoiad nii-öelda need paralleelsed variandid või need teised võimalused, kui palju sa neist mõtled? Kui palju sa oled nii-öelda fantaseerinud, et olgu peale, et kui seda ei tule, siis siis see teine või kolmas. Eks mingil määral küll, aga nüüd ei mõtle kogu aeg selle peale, et et, et äkki hoopis teeks midagi muud. Ma praegu ikkagi väga meeldib see, mida ma teen, ma tahan sellega jätkata. Aga. Aga ma ei ütleks jah, et, et see on nüüd mingisugune mingisugune dogmad nüüd, nii peaks kindlasti olema. Pime aeg tähendab seda, et nagu törts sellist pateetikat on alati natukene nagu, nagu, nagu hea ja kasulik ära võtta ja see nagu laupäevane selline saunas käimise värk, kelle, kes on need inimesed, kellele sa oled tõesti siiralt tänulik ja, ja, ja kellele võiks öelda teinekord kokku saades ilma kuidagi noh, ebamugavust tundmata. Neid inimesi ikka on, nüüd on päris mitmed inimesed, kes on, mis nende, kõlab pateetiliselt, aga need inimesed, kes kes justkui maha siis, kui mina tulin tartust ära ja nii edasi. Ikka on. Tallinnas on tekkinud nii palju nii palju toredaid inimesi. Üldiselt sellist nooremat generatsiooni vanem alati, ma arvan, et ajast aega on saanud niimoodi, vaatab kui sellist ülbet arrogantselt. Kurat, midagi ei ole neile püha, eks ju. Kõik kõik see, mis meie raskete kätega on ehitatud, on kuidagi kuhugi läinud. Kuidas sa tunned nagu sellest ajast, kui sa vaatad, kuidas inimesed sinu ümber järsku hakkavad valmistuma. Jõuludeks tuleb mingi aastavahetus. Inspireerib see siin, teeb sulle nalja, kuidas sa tunned ennast sellisega, nii-öelda klassikuid? Inimeste eludes, pikkades eludes, eks ju, jälgides. Mis sa mõtled, mis sa tunned? Ma ei oskagi midagi selle Et see jõuluvärk on niisugune, niisugune väga kahtlane värk. Tavaliselt on nii, et see mitu aastat lihtsalt niimoodi olnud olime, aga juba alustasime vähem koos aega, et et tavaliselt jõulutsevad peetud kusagil. Praeguseks on mul läbi juba, hakkasin nendega kuskil kuskil novembri keskpaigas hakkasime vaikselt peale ja nüüd on ta juba ammu läbi. Et tegelikult jõulud hakkavad ikkagi siis kui on mingisugune tunne, tuleb peale korraks. Käsi tuleb kiiresti ära teha. Sest et siis läheb üle praegust, mul on juba üle läinud. Ja tavaliselt see Kuigi mulle meeldivad mingid sellised väga väiksed rituaalid et näiteks alati käin alati, ma olen lihtsalt viimased aastad. Käinud käinud jõululaupäeval Tartus Neitsi Maarja patuta saamise kirikus jumalateenistusel katoliku kirik. Ja see jumalateenistus on kell 12 öösel. See on selline koht ka, kus mul tuleb korraks jälle sihukene jõulutunne peale aga siis selleks aitab ka. Kas sul märkmik on? Mul ei ole märkmikku, kusjuures telefoni töötaja märkmikku Kaajale. Kuidas üles kirjutanud need asjad, mida sa pead tegema jaanuari lõpuks ära või jaanuari keskpaigaks, kuidas need asjad sul meeles püsivad? Ikka püsivad, mul on siia-sinna lehe nurka kirjutatud ikka püsivalt, mis nad neid asju nii väga, tohutult palju neid ka ei ole ju, kohe niimoodi kuupäevaliselt. Mis on 2010. aasta asjad on, mida sa tead juba praegu ennem selle detsembrikuu 2009. aasta oma lõppemist uue aasta algamist, mis tuleb järgmisel aastal ära teha. Terve aasta lõikes või või sa mõtled näiteks jaanuarikuud või ma vaatan terve aasta lõikes ja. Noh, esimese asjana tuleb Tuleb. Kuidagi tuleb selles asjas nüüd ellu jääda, mispeale hakkab kohe kõik need. Jõulud ja aastavahetus ja mul tuleb sünnipäev ja siis mõnel ühel sõbrannal pulm ja nii edasi kogusega majja saab läbi, siis saab. Siis saab edasi vaadata, siis tuleb neil järgmine diplomilavastus. Veel mingisugune kultuuriprogramm, mis tuleb ära täita ja noh, ja siis ongi juba kevad käes ja siis tuleb hakata vaatama, kas kas tuleb hakata kohvreid pakkima, kuhugi teise linna sõitma või, või, või ja siis on küll juba natukene selline Andromeeda udukogu, siis ma küll ei tea, mis saab siis sõltub juba sellest, kus ma parajasti olen. Loba lõpetada sellise klišeeks, aga, aga ma arvan, et see on, nendest asjadest tuleb lihtsalt rääkida ka, sellepärast nad ei ole juhuslikud, meie ellu satuvad, mida see Panso preemia laureaaditiitel ja, ja see sulle selleks aastaks antud nuga ikkagi sügaval südames tähendab? Armas, et. Et ma näen, et see on koolipreemia tegelikult. Et ma näen, et, Koolis need inimesed, keda tegelikult mina austan ja, ja kes on paratamatult eeskujud Juba kasvõi mingisuguse erudeerituse poolest. Et kui nad niimoodi otsustasid ja mulle selle preemia andsid et ju nad siis usuvad? Suur aitäh sulle täna aitäh kutsumast tulemast. Jaa, jaa, vestlemast seal järjekordne saade, aasta 2009, lõppmäng kolmas sellest sarjast järgmisel nädalal. Ilusat päeva.