Milline paistis aasta 2009 Brüsselist, Kadri Kukk. Euroopa Liidust sai lõppeval aastal läbi terve kümnendi kestnud saaga reformida institutsioone selleks, et 27 liikmesriigiga organisatsioon oleks otsustamises aktiivsem ning välismaailmaga suheldes ühtsam. Esimesest detsembrist jõustus kauaoodatud Lissaboni lepe ning ühes sellega tekkis Brüsselisse kaks uut kõrget ametit. Euroopa liidu president, kelleks sai Belgia peaminister Herman Van Rompuy ning välispoliitika kõrge esindaja, kelleks sai briti kaubandusvolinik Catherine Ashton. Mägi sünnitas hiired märkisid paljud kriitiliselt sest taaskord leiti liikmesriikide üks mäel kõige tagasihoidlikumate kandidaatide ümber kõneleb Euroopa Liidu president Herman van Rompuy sõrmega. Nutraks minu kindel soov on luua meile eesmärgid, mis kestaksid kauem kui kuus kuud. Ainult nii saame me olla paremini organiseeritud ja võtta käsile mahukad seaduseelnõud, nagu Lissaboni strateegia või uus finantsperspektiiv, märkis van rompei oma kõnes pärast valituks saamist Taani ajakirjanikule. Rüübarg arvab, et me kipume hindama Euroopa Liitu valede kriteeriumide järgi. Isikuid, kes Washingtonis liiklust suudavad teatada, on Euroopas mitmeid. Samas asi, mida Brüsselis on kõige enam vaja, on nende tegevuse parem koordineerimine ning Herman Van Rompuy ei peaks seda hästi oskama. Me oleme kohutavalt vanamoeliselt, kui me räägime globaalsest valitsemisased. Hindame riikide edu selle järgi, kellel on rohkem tanke, sõdureid ja hävituslennukeid. Tänapäeva maailmas on palju tähtsamaid probleeme, nagu näiteks majanduskriis ning keskkonnahoid ning siin võttis Euroopa liit lõppeval aastal kahtlemata ohjad, märkis Taani ajakirjanik. Kopenhaageni kliimakonverents oli Euroopa liidu jaoks lõppeva aasta olulisim rahvusvaheline sündmus. Konverentsi lõpptulemuseks jäi rahvusvaheline tõdemus, et kliima soojenemine peaks jääma, kahetses kraadi piiridesse. Mõned kriitilisemad kodanikud usuvad, et kliimamuutustes on süüdi läänemaailmas tarbimisharjumused Pribadi Jeces hammertsus. Kõigil meil on 10 ja 100 paari kingi. Kui te kesklinna lähete, siis kõik inimesed muudkui ostavad ja ostab valima ainult raha ja kui raha otsa saab, siis me ei saa ja süüa, märkis hollandlane. Fabiola. Eesti jaoks jääb lõppevasse aastasse suur võit ja vähemalt sama suur kaotus Euroopa kohtus Euroopa komisjoni vastu. Eesti valitsus nõudis. Juhtus, et Euroopa komisjon lahutaks meie suhkrutrahvist maha. Kodumajapidamistes varutud suhkruvalitsus põhjendas hagi sellega, et eestlased on agarad moosikeetjad. Trahvi ise küünib üle poole miljardi kroonini. Euroopa kohus ei andnud õigust valitsusele, vaid hoopis Euroopa komisjonile, sest pidas suhkruvarumist kõlvatuks konkurentsiks. Meie võit Euroopa kohtust tuli saastekvootide kaaslasega Eestigi siis aastaks 2008 kuni 2012 CO2 emissioonikvooti 24,4 miljonit tonni aastas. Euroopa komisjon eraldas meile seda enam kui kaks korda vähem. Räkkimised Eesti uue jaotuskava üle kestavad tänaseni, sest Euroopa komisjon ei soovi eraldada Eestile suuremat kvooti kui senine 12,7 miljonit tonni aastas. Parema meelega näeks komisjon. Meie kvoodi edasist vähenemist. Lõpeb aasta võiduks. Eesti jaoks võib lugeda ka Siim Kallase nimetamist Euroopa Komisjoni transpordivolinikuks. Eriti olukorras, kus Eesti ise on ühendusteede poolest Euroopas tõeline perifeeria. Ta kuulub kahtlemata selliste suurte majandusportfellide hulka, kus on suur vastutus, kus on ka ressursid, kus Euroopa Liit mängib tegelikult ülemaailmselt rolli. Seda peetakse nagu väga kaalukaks portfellis. Välissõnumites tõusis aasta jooksul korduvalt esil Afganistaniga seonduv, augustis olid seal presidendivalimised. Kuigi kriitikat valimiste läbiviimisele tuli ka lääneriikidelt, jäi teine valimisvoor lõpuks ikkagi pidamata ja afganistani riigipeana jätkab Hamid Karzai. Aasta jooksul sai Afganistanis surma neli ja vigastada üle 20 Eesti kaitseväelase. Uue aasta saabumisega on aga juba mitu korda kaasnenud Vene-Ukraina gaasitüli ägenemine. Nii oli ka aastal 2009, Tarmo Maiberg. 2009. aasta algus oli külmetama, ise osas rekordiline. Peaaegu 20. riigis käisid inimesed nii kodudes kui tööl talverõivastes. Õnneks suudeti kokkulepe peagi saavutada, kuid seda mitte euroliidu eesistuja tšehhi maa survel. 2009. aasta jääb meelde kui lootuste aasta, kus kahtlused olid suured, kuid ootused veelgi suuremad. Sajad tuhanded pealtvaatajad Washingtonis miljonid üle maailma meedia vahendusel jälgisid Barack Obama ametisse vannutamise lootes, et ehk nüüd lahenevad kõik probleemid ja mured nagu käega pühitud. Süüdistused venitamisest, kahtlemises ja liigses kaalumises olid peatset tulema, kuid ometigi võiks aastat USA presidendi jaoks kordaläinuks lugeda. Oma toe täielikust kollapsis pääsemiseks on teinud pankadele ja tööstusharudele välja käidud miljardid abipaketid mistõttu sai näiteks ka föderaalreservi juht Penbernanke aasta inimeseks ajakirja taim arvates ning õhkõrn lootus, et tiigri aastal suudetakse end korralikult jalule aidata, muutub tugevamaks. Uue riigijuhiga seati ka uus kurss poliitikas. Lahtise käe ulatamine poliitika kuule aga seni end ära tasunud näiteks Iraanis. Teheran mängib lääneriikidega endiselt kassi-hiire mängu lubades ja venitades ja taaskord lubades vaadata ettepanekuid, mida ei kavatsetaks tõsiselt võtta. Iraani sisepoliitikas on piisavalt probleeme, mille põhjuseid üritatakse välismaalt leida. Juba on kõlanud võimukandjate viimased tavapärased süüdistused, et rahutused juunikuiste presidendivalimiste tulemuste pärast Onorkestreeritud mujal ja et Iraani rahvas tegelikult tahab Mahmoud Ahmadinejadi jätkamist. Võimu muutumist nõudis rahvas sel aastal Islandil, Lätis ja Kreekas. Islandil toimusid esimesed tuhandete osalusel protestimiitinguid, mis õnneks nii vägivaldseks ei muutunud, kui Lätis Riia tänavatele tulnud nõudsid valitsuse vahetust uusi tuuli, aastaid kestnud laristamist ja hooletuse järel. Püksirihma pingutamine on raske, kuid uue peaministri Valdis Dombrovskise juhtimisel ja IMFi abiga ehk suudetaksegi raskest seisust välja tulla. Kevadel tabas maailma seagripipaanika, mis Mehhikost levides jõudis maikuus ka Eestisse. Praeguseks on aeg näidanud, et paanika on kadunud ja inimesed loodavad ehk isegi looduslikele antikehadele. Loodame, et Iraagis läheb hästi ja seda vaatamata pommiplahvatustele, mida kultuuri ühest hällist aeg-ajalt endiselt kuulda on andsid ameeriklased julgeoleku vastutuse Iraagi üksustele 30. juunil üle. Ja järk-järguline lahkumine tundub üha enam tõenäolisem. Kindlasti märgiksin ära Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni parlamentaarsel assambleel vastu võetud resolutsiooni seada ühele pulgale kõik totalitaarsed režiimid. Ehk lõpuks ometi suudeti ülejäänud Euroopa esindajatele selgeks teha, et kommunism oli samavõrd inimõigusi jalge alla sõjakuritegusid ja genotsiidi täis nagu natsism. Vanu aegu suutsid paremini hakata mõistma ka Türgi ja Armeenia, kes sõlmisid diplomaatilised suhted. Loodetavasti ei teki hõõrumist Aserbaidžaaniga ja paradoksaalsel kombel tuleb loota riikide arusaamisele. Stabiilsus olgu siis kasvõi energiatarnete pärast, on ka stabiilsus. Mis meid aga sel aastal eriti lähedalt puudutas, oli kuivlastilaev Arctic siia Eestiga seotud väidetavad operdajad Läänemerel. Kaks nädalat kadunud olnud laeva ajas taga Venemaa laevastik. Uurimine on pooleli, õigusabipalveid on esitatud ja loodetavasti saabub peatselt selgus. Selge on aga see, et gaasijuhe Venemaalt Saksamaale tuleb. Nüüdseks on kõik load olemas ja Läänemere põhjas hakkab kahe aasta pärast maavara. Aga võib olla ka lubatud allveelaevad liikuma. Soome lahe põhjakallast vapustas aasta viimasel päeval järjekordne tulistamisjuhtum, Eestiski oli koolitulistamise oht õhus. Aasta kriminaalsemast poolest teeb kokkuvõtte Mall Mälberg. Aasta algas kohtuotsusega, mis riivas väga paljude õiglustunnet. Nimelt mõisteti õigeks aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavad Öise vahtkonna liidrid Dmitri Klenski, Dmitri Linter ja Maksim ning Venemaa noorteorganisatsiooni Naši Eesti liider Mark Zirk. Kohtunik Violetta Kõvask sõnul tekkisid kohtul tõendite uurimisel mõistlikud kahtlused ning seetõttu ei saanud kohus ka süüdimõistvat otsust langetada. Riigiprokurör Triin Bergmann ei olnud selle otsusega rahul. Ma arvan küll, et tuleb edasi. Dmitri Klenski ütles ajakirjanikele, et tema on kohtuotsusega rahul. Kohus seisis Eesti riigi au eest. Bergmann kaebas otsuse edasi, aga Ringkonnakohus jättis selle muutmata. Veebruaris, kohe pärast vabariigi aastapäeva lõhkes uudispomm, kui Herman Simm mõisteti süüdi riigireetmises võtmise käigus tõendati, et alates 1995. aasta suvest kuni vahistamiseni läinud aasta septembris edastas Herman Simm Venemaa välisluureteenistusele üle 3000 salajase dokumendi. Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp. Simmide kodust leiti läbiotsimise käigus riigisaladuse märkega dokumente, sealt leiti ka fotoaparaadid, mälupulgad, arvutid, mis sisaldasid Herman Simmi poolt edastatud dokumente. Kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg kinnitas, et Simm lähtus infot edastades mitmest motiivist. Kindlasti on rahaline pool riigireetmise käigus edastatud informatsiooni eest talle raha maksta ja võib-olla mingil määral omab siin rolli ka tema ajalooline taustas. Herman Simm oli käibe usaldusisik. Tema väga oluliseks motivaatoriks oli ka teatud mõttes selline tunnustamisvajadus või arusaamine, et osaleb mingites protsessides, et temast ka midagi sõltub. Ja kui nüüd käsitleda vastuluureasutuse seisukohalt, kelleks oli tegemistesse, oli ta mingisugune väga superagent, kelle taas tööle värbamiseks nähti väga palju vaeva, et seda ei olnud Herman Simm. Meie hinnangul oli lihtsalt riigireetur. Kriminaalaastat 2009 ei ole võimalik päris lühidalt kokku võtta, selles kontekstis on sel aastal erakordselt palju nimesid. Valga maavanem Georg Trasanov, pedofiil Kaur Hanson, kes mõisteti 10-ks aastaks vangi Kohtunik Mihhail com Chardnikov, kes soodsa lahendi eest altkäemaksu nõudis ja võttis kõrged politseiametnikud Aivar otsalt ja Raivo Kiisk. Lisaks arvukad korruptant joonis, skandaalid ja vahistamised. Peaaegu terve aasta on krimi kontekstis kõlanud ka poliitik Villu Reiljani nimi. Süüdistuse järgi küsis Reiljan keskkonnaministrina Rävala puiestee kaheksa maja müügi eest poolteist miljonit pistist. Kohtuotsus kõlas nii. Villu Reiljan süüdi tunnistada karistusseadustiku paragrahv 293 kaks punkti kaks neli ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus kaks aastat ja kolm kuud. Kohtuotsus jäeti Reiljani suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Villu Reiljan temale määratud kolmeaastase katseaja kestel ei paneb tahtlikult toime uut kuritegu. Reiljani advokaat kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kes jättis süüdimõistva otsuse jõusse. Seejärel lubas advokaat pöörduda riigikohtu poole. Mureilemist kuuleme ka algava aasta krimiuudistes, sest ulatuslik maadevahetuse kohtuasi jätkub. Oktoobris ja novembris tulid uudised, mis teatud mõttes mõjusid kõikide selle aasta kuritegude kõrval veel kõige masendavam alt. Valga gümnaasiumis toimus gaasirünnak, 18 last viidi haiglasse. Õnneks ei olnud tegemist raskete kahjustustega ja Tartu kommertsgümnaasiumi lugu kos inglise keelsel veebilehel ähvardati gümnaasiumis veresaun korraldada. See hoidis linna mitu. Oleme ärevil. Kommertsgümnaasiumi direktor Priit Hänni ütles ilmselt seda, mis tol hetkel mõtlesid kõik. Ühtegi sellist ähvardust ei tohi jätta tähelepanuta ja me loodame tegelikult väga, et politsei tegeleb sellega väga-väga tõsiselt ja ka ajakirjandus pööras sellele väga väga tõsist tähelepanu, kui sähvatuses on kas või üks protsent tõde, eks ole, aga see on juba liiga palju, et ükski ettevaatusabinõu siin ei ole liiast. Ja lõpuks, novembris tapeti Tallinna vanalinnas Snelli tiigi juures meteoroloog Krista Odakivi, kes on aastaid ka uudistele ilmateateid koostanud. Kurjategija on seni tabamata. Krimiuudise maiku oli ka teade, et sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl on palunud kaitsepolitseil uurida kolme ministri võimalikku riigireetmist. Kapo sellise uurimise algatamiseks alust ei näinud ja Pihl pidi vabandama. Isik, kes andis ajalehtedele täpse info Pihli kapos käigu sisu kohta. Polend avalikustanud 2009. seda eripära hulka võib arvata ka tavalisest suurema tähelepanu avalikule linnaruumile. Tallinna jääb aastateks ilmestama kolm rajatist, mille lugu ei ole kahjuks skandaalideta. Tõnu Karjatse. Need kolm eeldatavalt aastakümneteks linnaruumi ilmestama jäävat objection järgmised Vabaduse väljak koos selle veerel kõrguva vabadussõja võidusambaga ja kunagise Sakala keskuse asemel laius Solarise keskus. Kui arhitektuuriliselt lahendused tekitasid vaidlusi juba mullu, siis objektide ehitamine ja avamine möödunud samuti viperusteta. Vabaduse väljaku ehitamisel ilmusid Jaani kirikuseintesse praod. Kuna ehitajad ei tõestanud maa-aluse parkla ehitusel tekkinud auku, katkes hiiglaslikku Vabadussamba ehitus, kuna tippu paigutatav klaasriist vajas täiendavat mõõtmiste kaalumist. Samas avati siiski suurejooneliselt moniaga võidupüha eelõhtul, 22. juunil. President Toomas Hendrik Ilves. Vabaduse saab raiuda kivisse ja klaasisõnasse ja laulu ent seda tehes peame alati meeles, et vabadus pole odav. Tasuta või niisama. Juba nädal aega hiljem tekkisid probleemid samba valgustusega, seejärel tõmbusid roosakaks ka mõned klaaspaneelid. Valgustus probleeme ei suutnudki Tšehhi ettevõttes Anzozii lõpuks kõrvaldada. Ja häbiga pidi kaitseminister Jaak Aaviksoo detsembris tunnistama, et on koostööpartnerist pettunud. Ebaühtlane valgustus, eba Töökindel, valgustusrežiim ja mitmed väiksemad tehnilised vead ei luba niisugust tööd mitte ainult Tšehhi koostööpartneritelt vastu võtta vaid ka seda pimedal ajal Eesti rahvale ja meie külalistele demonstreerida. Ministeerium teatas väljamaksja Tšehhidele, määras leppetrahvi ja valmistab neid ette riigihanget samba sisevalgustuse korraldamiseks. Kokku kulus samba ehitusel aastate pikku üle 100 miljoni krooni. Nördinud olid ka need, kes juhtisid juba varem tähelepanu võidu monumendi projekti puudustele, räägib Arhitektide Liidu esimees Ike Volkov. Vabadussõja võidusammas, mis seal kõrgub, noh see on kahetsusväärselt õnnetus olukorras ja süda valutab, et selline saatus on teda tabanud, et ta võiks olla väärikam, esinduslikum ta nagu kuidagi nagu pesuseebist lõigatud päevasel ajal ja tuledes oli ta parem, aga praegu tuleb ka kahjuks põle. Sellised vigurid ei sobi kokku sellise igavikulise monumendi Meiega, mis peaks sajandit püsima. Eesti Vabaduse monument ei tohiks olla niisugune vilkuv ja noh, natuke sihuke kerglane, ta peaks olema kuidagi jäävam, valiti kuidagi selline üle-eelmise sajandi kujundi viis, taheti tuua kaasaega. Tehti otsus lõpetada vaidlus ära teha üks asi ära, aga oleks võinud kuulda asjatundjate hoiatusi võib-olla rohkem. 21. augustil avatud Vabaduse väljaku lahendus on aga pälvinud pigem kiidusõnu, see on tänapäevane ja mitmeotstarbeline, pealegi on väljakul eksponeeritud ka selle ajaloolised kihistused. Kultuuri seisukohalt oluline ehitis on aga Islandi väljakul Rahvusteater Estonia ees valiminud Solarise keskus, milles lisaks arvukatele kauplustele moodsa helitehnikaga kontserdisaal, tantsustuudio ja kinosaalid. Kuid just sinnamaani kinosaalis varises vaid neli päeva pärast avamist alla lagi. Vaid õnnekombel polnud sel hetkel saalis kedagi, räägib Kaur Kajak. Sinnamaani lae varingut uurinud tehnilise järelevalveametist. Projekt ei vastanud kõikidele ehitusseaduse nõuetele, ka tööprojekte ei vastanud ettenähtud nõuetele vastavalt ehitusseadusele. Kui ehitaja näeb, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, siis selle järgi ei tohiks ehitama üldse hakata. Ja loomulikult oleks seda kõike pidanud tuvastama omaniku poolt palgatud omanikujärgul. Kes on õnnetuses süüdi, pole seni selgunud. Asja menetleb veel põhja ringkonnaprokuratuur. Õigupoolest on nii Solarise keskus, Vabaduse väljakul võidusammas aja märgid. Kunstnik Jüri Arrak viitas võidusamba raamatu esitlusel monumendi ja selle ümber käinud vaidluste sümboolsele tähendusele. See ongi nagu eesti rahva selline koondpilt, õigemini võiks öelda veel lihtsamalt, et eesti rahvas vaatab peeglisse ja hingelise vabaduse sammas, me ei austa seda oma lippu, vappi, presidenti, nii nagu peaks taustama täiel rinnal üks riigi kodanik, eriti veel väikse riigi kodanik, me peame ükskord ärkama sellest talveunest, mis meil on olnud läbi kõikide okupatsioonide mitusada aastat ja, ja lõpuks märkama ja arusaam, see on meie riik, son meie vabadusse vabadussõja võidusammas ja nii edasi ja, ja see ju sümboliseerib meie vaevalist teed. Ja kui me nüüd õigesti ei käitu, siis vabadus võib puruneda. Õllenagu see sümbol poolne klaasist tehtud vabadussõja ausammas. Juba rohkem kui 100 aastat on üks ettevõtmine eestlasi liitnud ja aasta 2009 oli jälle selle suursündmuse aasta. Selgemast selgem, millest jutt. Laulupidu ja tantsupidu. 25. laulu ja Kaheksateistkümnes tantsupidu ühes hingamine, ühes hingamine see oli ja hinge see läks ja hinge kaasa laulma pani. Tänavusest kultuuri aastast saime. Valikusse bukett Unesco pärandi nimekirja sündmusi suulise ja vaimse pärandi nimekirjas on laulupidu ja Balti kett kanti tänavu Unesco maailma mälu registrisse aga laulu ja tantsupidu. Ju siis pidi laulupidu nii suure tähendusega olema, et seda kogu maailma mastaabis esile tõsta. Miks rääkisin sellest seekord mehega kuulajate hulgast. Tema töökoht on Swedbank, aga raadiokuulajad teavad teda ka, kui suusakommentaatorit. Tiit Pekk. Väga võimas, selline eestluse manifest, öeldakse, et meie oleme siin, need on meie tõekspidamised, mis märkvimis, sümbol, see laulupidu võiks olla meie jaoks, see on meie rahumeelsusest ja, ja samas sellisest ise, mis sest, et need on ikkagi meie jaoks need tähtsad laulud, see tähtis keel, see kooskäimine, mis tüüpi inimesed me oleme? Kas meil on võib-olla tegelikult seda kokkusaamise tunne, et iga mõne aasta järel vajagi, et me peame seda iseendale ka meelde tuletada? Aga see aasta väga selgelt näitas, et oli vaja ja oli väga tugev, vaja olnud, mis iganes need põhjused, poliitilised või lähinaabrite käitumised, aga, aga tundus, et et sellist mitte rusikatega vehkimist ega mitte vikatitega vehkimist, aga just nimelt, et meie oleme sellised, seda olid natuke rohkem ja kui, kui vahepeal, et võib-olla see mammona tagaajamine ja ja kõik muu viis rahva laiali, aga nüüd sõltumata varalisest ja mis iganes seisusest oli väga palju inimesi taas koos. Aga 20 aastat möödus Balti ketist, kus Eesti, Läti ja Leedu kogu maailmale näitasid nii, et seda lausa kosmosest märgati. Kuidas kolm rahvast võivad seista oma tahte eest, seda ei saanud tähelepanuta jätta. Nüüd on see ka Unesco maailma mäluregistris, mis koondab teatavasti dokumente teoste või sündmuste kohta, mis on mõjutanud maailma arengut. Esimesed muljed kohe pärast nimekirja kandmist. Unesco Eesti rahvusliku komisjoni juhilt Marika valgult. Balti kett on niivõrd oluline ja tähtis sündmus, mida maailmas ei ole nagu midagi eriti vastu panna, nii et see koht, kuhu ta äramärkimiseks ja nii-öelda järeltulevatele põlvedele mäletamiseks panna, täitis oma mäluregister. Selle registri eesmärk on kaitsta inimkonna ajaloolist mälu. 20 aastat on möödas. Kas see mälu kipub Eestis endast tuhmuma? Tallinna tehnikaülikooli filosoofiaprofessor kunagi rahvarinde üks liidreid Ülo Kaevats Leedus ja Lätis on selle lähiajaloo uurimise ja meie iseseisvuse taastamise uurimisega hoopis kaugemale jõutud, niisugust manifest, statsioone niisugust rahumeelset ühistegutsemist balti rahvaste ajaloos ei ole olnud ja ma ei suuda ka ette näha, et midagi niisugust tuleks. Kuidas väärtustatakse praegusel ajal seda balti keti praeguses Eestis? Väärtustakse selgelt vähe, mul on tulnud doktorantide suust kuulda eesti laulva revolutsiooni perioodi kohta uskumatult väikesi teadmisi ja lausa loogiat meie lähiajaloo uurimises on mitte ainult valgeid laike, vaid see on täiesti läbi uurimata. See oli Riina Eentalu tagasivaade kultuuriaastane Zetodele jääb 2009.-st aastast tõenäoliselt meelde see, et nende leelo kanti sel aastal Unesco vaimse kultuuripärandi nimistusse. Aga igaühel meist on kindlasti midagi isiklikku, mida hiljem meenutada nii head kui ka halba. Päris hästi ei ole kurta millegi üle. Hästi töine oli nii rõõmu kui muret oli, aga arvan rõõmuli rohkem suht raske aasta, ütleme võrreldes eelmise aastaga. Aga muidu praegu võib öelda, et võib rahule jääda. Praegu on hästi palju, koondamisi on ju ja see on seda üle elada on päris raske, aga nüüd jälle oled joone peale saanud, et siis on päris hästi. Ei oskagi nagu midagi kommenteerida. Natuke niukene, raskem aasta siiski kui eelnevad on halb sõna, olukord on selline maailmas hetkel, kaudselt on kõik asjad kõigega seotud, ehk siis, et millised inimesed me oleme või kui, kui palju meie sees on tahet mõista või tahet aru saada või tahet kuidagi seda meie maailma paremaks muuta, ütleme siis nii, et ilmselt meie kõiki tegusi kuidagimoodi mõjutab ja annab neile oma mingi spetsiifilise värvingu. See viimane mõte oli aasta kodaniku tiitli pälvinud helilooja Erkki-Sven Tüürilt. Niisugune saigi uudistetoimetuse kokkuvõte aastast 2009. Aasta. Viimane Päevakaja kandis järjekorra numbrit 17777. Saate toimetas Vallo kelmsaar. Toredat aastavahetust ja kuulmiseni.