L tõenäoliselt kenal oktoobrikuu alguse päeval aastal 48 enne Kristust tabas Aleksandrias tekkinud võimu segadust klaarima saadetud Rooma konsul Julius tseesar. Erakordselt meeldiv üllatus. Teenrid tõid tema paleesse kingituse rulli keeratud vaiba ja kui see lahti rulliti, tõusis sellest tõeline ilmuma disnoor ja lõpmata kaunis naisterahvas. 21 aastane Egiptuse kuninganna Kleopatra tollal 50 kahese karmi roomlase ja suure väepealiku Julius tseesar tus sai sel hetkel otsustatud. Seda ammust lugu on juba palju jutustatud, kuid Kleopatra nõelad on siin selles ajajälje tunnis seni päriselt tähelepanuta jäänud. Ometi leidub neid terves suures maailmas ilusat pühapäeva siis taaskord vikerraadio, Helgi Erilaid ja. Kleopatra mõeldes võiks meenuda selline kaunis mõiste nagu modalisk nii kutsutud hommikuma haaremite orjad, pere ja tantsijatele ning hilisemal ajal, kui ka juba Euroopas kaugete saladuslike maade kommetest tantsudest vaimustusse oli satutud, tähistas see sõnaga salapärast kurti, saani koid, Kleopatra pillad polnud siiski need kuldsed nõelakesed, millega Kleopatra ajastu Adaliskid imepäraseid idamaiseid rüüsid, tekkisid. Kleopatra nõeldeks kutsutakse kolme iidset vanaegiptuse obeliski, mis 19. sajandil Londonisse, Pariisi ja New Yorki seisma pandi. Odalisk obelisk, piinlik lugu või need mõisted segi peaksid minema. Miks neid kolme obeliski just Kleopatra nõelt, eks on hakatud kutsuma. Mine sa tea, eks ikka Tõhusama, salapära ja eksootika on siin kaasa mänginud, kuigi nad kolm obeliski olid siin maa peal olemas juba rohkem kui 1000 aastat enne Kleop Katre aega. Ja veel obeliski nats haledaid, kõrgeid ülalpool kitsenevaid, neljakandilisi torne või sambaid, mis lõppevad väikese püramiidikujulise terava tipuga. Selliseid monumente võib maailmas kõikjal leida, kuid ainult Londonis, Pariisis ja New Yorgis seisavad Kleopatra nõelad. Obelisk teatmik ütleb, nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast tabelis kas mis tähendavat piiki või praevarrast. Obeliski kohta ütleb arhitektuuriajalugu väga lühidalt. Neljatahuline ülal tahenev ja püramiid aalselt lõppev, harilikult monoliitne sammas. Kreeka rändur Heroodotus olnud üks esimesi, kes selliseid sambaid kirjeldas siit ka kreekakeelsest sõnast pärit nimetus kui tobeliskide kodumaa nomed Iidne Egiptus, kus need sambad paarikaupa templite sissekäike tähistasid. Praegu olevat alles 29 iidsetegi tuse obeliski lisaks veel lõpetamata obelisk, mis Swanni kivimurrust leitud. Vähem kui pooled teadaolevatest vana egi väliskidest on praegu veel Egiptuses kõige vanem säilinud templi obelisk seisvat ikka veel omal kohal. Rohkem kui 20 meetrit kõrge ja 120 tonni kaaluv punasest graniidist 12 10. dünastia vaarao Senusel esimese obelisk Kairo lähedal. Kunagises Heljo opolises ja Kaheteistkümnenda dünastia leiame Vana-Egiptuse hirmuäratavalt pikas ajaloos keskmise riigi ajajärgust. Aastad 1991 kuni 1785 enne Kristust. Obelisk kujutas enesest vanade egiptlaste suurima ning tähtsaima jumaluse päikesejumal Amon Resümbolit. Teinekord usute isegi, et jumal ise on end obeliski peitnud. Paljud tänapäeva teadlased on oletanud, et nii IZ, Egiptuse püramiidide kui obeliskide kuju on seotud loodusnähtusega astronoomilise fenomeniga mida võib täheldada päikesetõusu ja loojangu ajal. See on niinimetatud päikesesammas päikesekettast kõrgele taevasse ulatuv valguskiirtevihk. Mis tekib siis, päikesevalgus peegeldub seal kusagil väga kõrgel külmas laotuses asuvatest õhukestest pilvedest alla langevat teljekristallidel. Sellise seletuse annab tark raamat. Sedalaadi nähtusest pidid päikesejumalat kummardavad vanad egiptlased küll lummatud olema mistõttu nad püstitasid päikesesambaid, meenutavaid, obelisk oma pühadetemplitega väravate ette ja mujalegi. Need olid tohutud, kõrged hieroglüüfe idega kaetud sambad, tugevad pühad mälestusmärgid, mida aeg aastatuhandete jooksul hävitada pole suutnud. Vähemalt enamus iidse egiptuse obelisk idest on päris hästi talle vastu suutnud pidada. Inimeste kuulsusejanu ja ahnus tuleb välja, on tugevamad kui aeg. Mis tähendab, ütleb, et märkimisväärne osa Vanas-Egiptuses püstitatud tabeliskidest pole enam ammu Egiptuses, vaid kusagil mujal. Vaid kolmele neist on aga antud eksootiline nimi, Kleopatra nael ja võtkem need siis kõigepealt ette. Kes siin maailmas muutnud ka inimeste soovid ja unistused on osaliselt muutunud. Miks küll peaksin, et siis tänapäeva suurlinnades seisma need tuhandete aastate vanused õilsa kujuga teravatipulised kivisambad, mitte seal, kuhu nad päikesejumala auks kunagi püsti pandi. Londonis ja New Yorg'is seisva tobeliskid Kleopatra nõelad moodustasid kunagi baari. Ilmselt valvasid nad päikese, jumala templi väravat, teine teisel pool sissekäiku. On teada, et umbes aastal 1450 enne Kristust tõst püstitati Needobeliskidwara ohtut moosis kolmanda käsul hellioopalise linna. Egiptuse jõunu kreeka hellioopalis päikeselinn seisis tuhandete aastate eest Niiluse delta lõunaosa praeguse Kairo kirdeserval, see olnud egiptuse vaimse kultuuri ja päikesejumal reekultuse keskus, püha linn, mille kuulsad kaunid templid on ammu hävinud. Säilinud on väitena juba nimetatud vaara senosert. Esimese obelisk. Praegu Londonit ja New Yorki ehtivad Kleopatra nõelad kaks iidset Egiptuse obeliski seisid siis kunagi samuti heli jaapalises. Nad on välja tahutud Assuani kivimurrus. Hieroglüüfid on nende seintesse raiutud aga umbes 200 aastat hiljem Ramses teise sõja võitu täpsustamiseks. Kuid ka vanad roomlased olid obeliskikujulistest mälestussammastest lummatud. Isegi nii väga, et näiteks praegusel ajal seisab Roomas rohkema Päliske kui neid Egiptuses järelon. Kleopatra nõelteks kutsutud praegu Londonis ja New Yorgis seisev Abeliskide paar viidi juba Rooma impeeriumi päevil keiser augustuse valitsemise ajal aastal 12 enne Kristust Aleksandrias ning paigutati Zareumi templisse mille Kleopatra Marcus Antonius jaoks oli ehitanud. Niisiis rohkem kui 1400 aastat pärast tabeliskide paari püstik stamist Heljo opolises jäid nad seisma leksandresse, kus nad siis umbes 18 sajandit hiljem aegade liiva alt välja kaevata. Sest ees seisis väga pikk teekond. See oli nüüd juba aastaid tagasi, kuid mäletan hästi oma üllatust Westminster ess Victoria kaldapealsel jalutades kui täiesti ootamatult suure, üle teemsi viiva silla lähedal seisis mu ees kõrge ja ehtne egiptuse obelisk. Mida sa küll siin teed, pärisin tookord mõttes rota, jäädagi vastust. Kahel pool kõrget obeliski seisis kaks sfinksi kuju kindlasti mitte ehtsat, otsekui Hoberiski valvates. Kuidas siis sattus iidne egiptuse obelisk kodusesse Londonisse halli teemsi kaldale, kauged ajad, kauge ajalugu. 1798 tungisid Egiptusse prantsuse väed, keda alguses juhtis Napoleon Bonaparte ise prantsuse okupatsioon kestis aastani 1801. Sel aastal võitsid Aleksandria lahingurelv Berg krambi juhitud väed Niiluse lahingulord, nelsoni juhitud väed. Tänutäheks kinkis Egiptuse ja Sudaani valitseja mehe medali 1819. aastal Londonile iidse Egiptuse Abelliski ühe aastatuhandeid tagasi heli oopalises vaaraod moosis kolmanda käsul valmistatud väliskide baarist. Briti valitsus olnud südamest tänulik, kuid keeldunud maksmast kingituse äärmiselt kuluka reisi eest Aleksandrias Londonisse. Nii jäigi obelisk 1877. aastani Aleksandrias. Siis leidunud praegust terminit kasutades sponsor, loodusteadlane, Söör, Villemsi Erasmus, Ulsson, andnud nõus maksma obeliski transpordikulud Londonisse 10000 naelsterlingit, mis annab noil aegadel üks väga märkimisväärne summa. Ja siis tulnud hulk mehi, kes selleks ajaks juba ligi 2000 aastat tagasi liiva alla mattunud 21 meetri pikkuse ja ligi 180 tonni kaaluva obeliski väljaga tavasid ning selle hiiglasliku kivitorni tohutusse 28 meetri pikusse ja ligi viiemeetrise läbimõõduga raudsilindrisse asetasid. Obelisk paigutati meresõidukile, mille nimi oli Kleot tatranäe. Ja see alus kujutas enesest tegelikult ujuvat pontoonsilda, mille pidi Londonisse toimetama. Laev nimega Olga. Kurbmäng merel algas 14. oktoobril 1877. Mis Gaia lahel jäid Cleopatra ja Olga tugeva tormi kätte. Kleopatra rullus metsikutes lainetes ja oli täiesti juhitamatu. Kolga saatis välja päästepaadi kuue vabatahtlikku peremehega, kuid paat läks ümber ja mehed uppusid. Olga kapten, kapten puus sundis ameti oma laeva Kleopatra kõrvale manööverdada ning Kleopatra meeskonna päästa. Kapten puus teatas oma raportis, et Kleopatra mahajäetud jook bumas kuid ujuvpontoon hiigelraske obelisk paaridel triivi sama peal lainetes edasi kuni hispaania traalerid. Selle neli päeva hiljem leidsid Hispaania sädamassaadi Kleopatra taas sõidukorda ning jõudis lõpuks pärast uusi seiklusi sinna, kuhu ta jõudma pidi. Thamesi jõele kohalikele koolilastele antud vaba päev. Kui obelisk 21. jaanuaril 1878 Kreishendis jõe suudmesse saabus Victoria kaldapealsele, pandi obelisk seisma 12. septembril 1878. Niisugune on Londoni Kleopatra nõela lugu. Selle obeliski paariline seisab juba teispool ookeani. New Yorgi Kleopatra nõel seisab linna suures rohelises südames keskpargis pärast seda, kui Egiptuse jaoks eluliselt tähtis Suessi kanal prantslaste abiga valmis oli ehitatud Holly Egiptuses eluliselt huvitatud kaubavahetusest Ameerika Ühendriikidega. Aastal 1869 tegi Egiptuse ja Sudaani asevalitseja Ismail esmakordselt juttu ühe iidse obeliski kinkimisest Ühendriikidele kuid alles 10 aastat hiljem teatatud Ameerikasse ametlikult sellisest suurest üliväärtuslikust kingitusest, mis pidi siis riikide kaubandussuhete arenemisele kaasa aitama. Veel 10 aastat võttis aega obeliski toimetamine üle ookeani. Esmalt kasutatud keerukaid tehnilisi menetlusi, millega püsti seisnud 244 tonnine graniit. Horisontaalasendisse saadud seejärel paigutatud obelisk aurulaevale nendes Suuk, millel kallis koorem üle Vahemere sõitnud ja sealt edasi juba ilma vahepeatusteta üle tormis Atlandi ookeani obeliski raske kivi alus asetatud laeva ahtrisse. Tervelt neli kuud võtnud aega ainuüksi hiigellaadungi toimetamine Hatsoni jõelt steit naelandele, kuhu jõutud siis lõpuks 20. juulil 1880 teekonna viimane osa läinud üle spetsiaalselt ehitatud pukkidele toetavas silla viiendalt avenüül lt obeliski uude koju. New Yorgi Cleopatra nõel pandi keskparki püsti 22. veebruaril 1881 ja kogu projekti rahastanud. Pariisi südames laiuval tohutul Concordi väljakul on selja taga nii vägev ja põnev ajalugu, et seda oleks lausa patt meenutamata jätta. Kui ainult teaks, millest alustada. Hea küll, alustagem luin imelistest kuningatest. Lui 13. valitses siis, kui ta anna oma hobusegraanul provintsist Pariisi jõudis. Olgugi musketäride lugudes, ometi saame siit vildi ajastust olustikust ja tollasest pärisist. Lõi 14. oli kuulus päikesekuningas, kes oma hiigelõukonna kaversai hiilguses elas. Lõi 15. valitses kuni aastani Nonii 1774 ja tema valitsemisajal sai Pariis endale väljaku, mis on siiani linna suurimaks uhkemaks jäänud. Väljak oligi lausa kuningale pühendatud, kandis tema nime ning selle keskel seisis Louis 15. uhke ratsakuju. Ja la tuura kuudi, sadu oo-oo. Viiverebosinane Evivere poodi, Viiverebosimane Viivere poodi. Siis tuli lõi 16. aeg ning Austria kuningakojast saabus teismelise kuninga juurde versaisse tema veelgi noorem pruut, 14. aastane Maria Antonia, kellest pärast abiellumist mari Antonit sai võõramaalasest kuninganna. Prantslastele ei meeldinud see sugugi üpris palju asju tollasel Prantsusmaal ei meeldinud selle riigi kodanikele. Niisiis puhkes hästi meeldejääval aastal 1789 suur prantsuse revolutsioon. Lõi 15. uhke ratsamonument kadus Louis 15. väljakult, nüüd oli see revolutsiooni väljak. Ratsamonumendi asemel paigutati väljakule seadeldis, mis tubli prantsuse leiutaja viljad taani soovitusel kasutusele sai võetud. Tõhus tapmismasin giljotiin, millega oli hoopis lihtsam inimestel päid maha lüüa, kui timuka kirvega siin kaotasidki oma pea nii lõi 16-st kui kaunis Mariantonet ja giljotiin oli jätkuvalt päev kõrvaltöös, sest langes tuhandeid päid. 1795 sai revolutsiooni välja kuue nime Concordi siis üks meeleväljast. Kuid revolutsiooniline üksmeel Pariisis Rabe valitsus ebakindel ja juhtus nii, et prantsuse silmapaistvaim kindral Napoleon võttis võimu ja laskis 1804. aastal keisriks kroonida. Concordi väljakult kadus õnneks too kohutav giljotiin. Väljaku keskele kerkis pikapeale midagi hoopis eksootilist aastal 1826 nimel. Ta kinkis Egiptuse ja Sudaani valitseja mehe metali Prantsusmaale võrratult kauni obeliski, mis kunagi Hussari saamani templi sissekäik oli tähistanud Tõhusama mehe metali ja kas siis päris helde käega egiptuse iidseid päikesejumala sümboleid laiali tema õnnetusi ka Londonile seal seisva hellioopalise obeliski. Luxury obelisk Pariisis tohutul Kongoordi väljakul kahe fantaasiarikka purskkaevu vahel olevat oma 3300 aastat vana ning kaetud hieroglüüf idega, mis jutustavad vaaraode Ramses teise ja Ramses kolmanda valitsemise Egiptuses terava Otsalise kuldse püramiidi tipuga kroonitud sale nelinurkne manaliidsest roosast graniidist ülal ahenev kividaren tõuseb ligi 23 meetri kõrgusele ja kaalub ligi 250 tonni. Pjedestaalile on kujutatud obeliski toomist Pariisi ning paigutamist Concordi väljakule, mis 19. sajandi algupoolel sugugi lihtne töö ei olnud. Pariisi obelisk oli esimene, mida Kleopatra naelaks hakati kutsuma. Londoni ja New Yorgi obeliski püstitati see aastakümneid hiljem kui Luxury obelisk Pariisis ühe hinge. Need said samasuguse hellitusnime ja nii seisab siin maa peal kolm sadu tonne kaaluvat Kleopatra nõela kolm imepärast, tuhanded aastate vanust kõrgusse kerkivat Egiptuse päikesejumala sümbolit. Iidseid egiptuse Abeliske leidub aga maailmas oma 10 korda rohkem. Vanad roomlased olid Egiptuse päikesesamba obeliski õilisest kujust päriselt lummatud. Seetõttu võib praegusest Itaaliast rohkemgi iidseid obeliski leida kui Egiptusest enesest. Kõige rohkem leidub neid saledaid, nelinurkseid, sambaid, Roomas Roomat hakatud seetõttu isegi maailma obeliski pealinnaks kutsuma mis on küll üks päris kummaline. Pärast impeeriumi langemist kukkusid aga roomab Eliskitki sõna otseses mõttes aja jooksul ümber Jaan hoopis hiljem kas endistesse või juba uutesse kohtadesse taas paika pandud. Välja arvatud üks, mis seisab Vatikanis täpselt keset Püha Peetri väljakut. Kahelt poolt tšello rentzaberniini valgete sammaskäikude poolt kaartega piiratud ovaalne Püha Peetri väljak on hiigelsuur. Ja otse keset seda ovaali ta seisab kõige uhkem egiptuse obelisk Roomas 25 ja pool meetrit kõrge 331 tonni. Pääsel joopalisest on pärit kivine päikesesammas ja keiser Caligula käsul toimetati hiiglane impeeriumi pealinn. Võib vaid kujutleda, kui keeruline oli see protsess meie esimestel kümnenditel. Plinius vanem on kirjeldanud hiigelpark vast, mille masti ümbert isegi neli meest kinni ei suutnud haarata. Ja kui kogu operatsioon lõpuks tehtud sai, polnud sellist tohutut alust enam kellelgi vaja. See täidetud kividega ja uputatud ostja sädama uuega. Ihalus meeriks. Iidne Egiptusest Rooma toodud obelisk pandi aastal 37 keiser Nero tsirkusemüüri kõrvale püsti. Seal seisab praegu Vatikani Püha Peetri kirik. Kirikute alles ehitati, kuid paavst Sixtus viiese soov oli kindel. Kiriku fassaadi ette. Hiigelväljakule tuleb püstitada Too tuhandeid aastaid vana mälestusmärk. Niisiis puhastati obelisk esmalt sajandite tolmust. 1586. aasta kevadel sõidutati rullikutega alusel Püha Peetri väljakule selleks teekonnaks, mis juba olnudki, kuigi pikk, läks vaja 1000 meest, 140 hobust ja 47 tõstukit. Obeliski ülestõstmist tuli hulk roomlasi vaatama ja eks oligi tol ajal ja ehitustehnikat proovile panev ülikeeruline protsess ja ühtlasi ennenägematu mäng Püha Peetri väljakul seisva obeliski kohta on läbi pika ajaloo kõiksugu legende liikunud. Näiteks usutud keskajal, et selles Abeliskis on peidus Julius Tsee sari tuhk ja hilisemal ajal ka veel praegu uskuvat hulk inimesi, et just sellesse pühasse päikesesambasse on kätketud killuke kõige ehtsamast Jeesuse ristipuust. Kõige kõrgem, tänaseni säilinud egiptuse obelisk seisab Roomas lateraano basiilika esisel väljakul. See tõuseb ligi 30 meetrit taeva poole ja kaalub 455 tonni. Triinitajad emonti kiriku ees. Hispaania väljaku treppide kohal kõrgub samuti vanaegiptuse obelisk ning iidse vägeva pant. Tonyees Minerva väljakul võib imetleda Berniini leiutist väikest valget võluvat elevanti, kes kannab seljas kuuendast sajandist enne Kristust pärinevat Vana-Egiptuse obeliski, mis toodi Rooma Isise templist. Isajum Campense lähedalt. Roomas ongi tervelt kaheksa iidset vanaegiptuse obeliski aga neid leidub mujalgi Itaalias, Sitsiilias, Firenzes ja Korbiinas. Teine. Kõik kaugeltki mitte kõik tohutu Rooma impeeriumi hiilgeaegadel püstitatud iidse egiptuse kivised päikesesambad ei seisa Roomas või Itaalias. Impeeriumi Juudamaa valitsejaks saanud Herodes Suur leidis, et tema ei pea Roomas elavatest patroonides sugugi halvem olema ning laskis oma uue linna Chiesa rea hipodroomile punasest graniidist egiptuse obeliski püsti panna. Selle umbes 15 meetri kõrguse 100 tonni kaaluva obeliski kaevasid arheoloogid hiljem välja ja paigutasid endisele kohale Ida-Rooma riigi keiser. Deodosius laskis umbes aastal 390 ühe tud moosis kolmanda Vabeliskidest laeva peale laadida Jagonstanud tinoopolisse, tuua seegi bändi imperaatori soovil tema hipodroomile püsti iidne vägev hieroglüüfe idega kirjatud päikesesammas pidas vastu kõik sajandid ja sõjad ning seisab ikka edasi tänases Türgis Istanbuli hipodroomi väljakul. Pigem siis arvud kokku maailmas praegu olemas 29 iidset Egiptuse obeliski. Egiptuses on neid üheksa enamus vaarao telepühendatud templite aladel. Kuid üks Ramses teise obelisk seisab ka näiteks rahvusvahelisel lennuväljal-Prantsusmaal kõrgub Pariisis Concordia väljakul Luxury obelisk ehk Cleopatra nõel. Iisraelis on alles Heroodes Suure uhkus obelisk, itaalia iidsete Egiptuse riskide poolest ülirikas, siin on neid tervelt 11, kaheksa neist on Roomas, Poolas, Poznani arheoloogiamuuseumis, seisab Berliini Egiptuse muuseumist laenuks saadud Ramses teise obelisk Türgis Istanbulis. Hipodroomi väljakul kõrgub juba mainitud võtma siis kolmanda obelisk. Briti kuningriigis on neid aga tervelt neli, nende seas siis ka Kleopatra nõel Londonis Victoria kaldapealsel. Ja lõpuks siis veel kolmas Kleopatra nõel teispool ookeani ühendriikides New Yorgi keskpargis. Aga need pole kaugeltki kõik maailma väliskid. Vana-Egiptuse päikesesamba üllas ja kaunis tuju on uuema aja arhitekte kõvasti inspireerinud. Ja võiks vist öelda, et alates seitsmeteistkümnendast sajandist kuni tänapäevani välja on maailm obeliski sama hästi kui täis ehitatud. Kui must valgel kirja pandud andmeid uskuda kaunistab esimene uuema ajaobelisk üht luikedega purskkaevu Lõuna-Prantsusmaal Provansis aastast 1667 kuid juba 18. sajandil hakkasid igale poole kerkima nood päikesesambad, mälestusmärgid, monumendid, memoriaalid, suuremad ja väiksemad Euroopasse, Aasiasse Põhja- ja Lõuna Ameerikasse, kaugele Uus-Meremaale ja isegi Filipiinidele. Seni viimasena nimetabki tark teadmik Abelesco Novedžentat aastast 2004 jälle kord Roomas Itaalias tervelt 67 uuema aja obeliski kui selles pikas nimistus. Ning osa asjatundjaid arvab, et ka kirikute taevasse pürgivat tornid kujutavad enesest tegelikult Vana-Egiptuse päikesesammaste 1000 aastaste Vabeliskide uusaegseid koopiaid. Kes teab, ajalugu pakatab saladustest, sellepärast ta nii põnev ongi.