Eks lootusetu vana romantik oled jängil. Mis jutt see on? Meil pole muud kui neli seina ja sellest piisab. Praegusel ajal, kui tähtsaim loosung elus näib olevat osta, osta ja osta. Ühed üha suuremad ostukeskused, kuhu pole tahtmist sissegi astuda. Kollased päevad, roosad päevad õnnepäevad allahindlused enne ja pärast pühi. Just aga tõenäoliselt on maailmas rikkalikke ostuparadiisi, mida kogu see möll ei puuduta. Kujuta ette allahindlusi Pareisivanud õnneväljaku, moe ja juveeliärides Monacos või Manhattani rikastes piirkondades. Inimeselt ei leia midagi sellist kunagi aset ka Londoni härrad, siis, mis igatahes kõige soliidsem aristokraatlik, kum ja teatud mõttes suurem kaubamaja kogu maailmas. Härratseid on vaid üks ja siit saad sa kõike. Keegi naljalt vend küsinud kunagi härratsist elevanti vastuseks päritud viisakalt, kas India või Aafrika oma. Ja miks siis mitte teha endale seda rõõmu, astuda sisse ühest härratsi paljudest ustest. Sõjalad upuvad pehmesse, kaunis sügavas samblarohelises toonis vaipa, millel kuldtähtedes kiri, sääst udude maailma. Ilusat pühapäeva taas kord viker raadio Helgi Erilaid ja. Niisiis oled seal Londonis selles hiigellinnas, kus on palju tuttava nimega paiku pikkadile Westminster Charlesi kavand Kaaenn Soho ja naits bridž viimases meie härraspaiknebki fakt, mis ütleb, et nats Bration, ultrakallis elurajoon. Noil aegadel, kui teemsi äärsed Lutheri valged müürid ja tornid kõige uhkemini Londoni väge ja võimsus demonstreerisid seisis linna ümber hulk väikesi klaasid. Kensington sealsi Sharing näiteks jah, naitsvereidž 1272 kuni 1307 valitsenud kuningas Edward esimese aegadel kuulus näits bridži, häärber Westminsteri kloostrile. Nats bridž, rüütlite sild Noil aegadel üle Ooesborne jõe, mis nüüdseks maal olevat kadunud Iidsete ürikutes. Pealegi olevat Londoni elanikud just sellel sillal, 1141. aastal kuninganna Matilda aga kokku saanud Ella siinse aja tunni jaoks uus nimi Inglismaa iidsest ajaloost ja uus tegelane teeb uudishimulikuks. Ja ongi põnev, tuleb välja küll. Ta oli otsene normannide järeltulija, tema vanaisa oli William vallutaja ise. Tema isa oli Henry esimene ja ta elas 1102 kuni 1167. Henry esimesel olnud vähemalt 20 väljaspool abielu sündinud järeltulijad kuid vaid üks ametlik meessoost troonipärija William, kes tormisel inglise kanalil laevaõnnetuses hukkus. Nüüd jäi ametlikuks troonipärijaks varemete Hilda, kes abiellus, job ärijantšov rivi endaga. Neid õnnistati kolme pojaga. Henry esimese surma ajal 1135 olnud last ootama, mida parasjagu Anžuus ega saanud Inglismaale reisida. Henri esimese vennapoeg Steven haaras Systrooni endale, kuid matil seal oli palju tähtsaid toetajaid. 1139 randus ta Inglismaal ja tema väed võtsid Steveeni vangi. 1141 kevadel saabus Matilda Londonisse ja küllap siis kohtuski linnarahvas tulevase kuningannaga naits printšil rüütlite silla. Winchesteri katedraalis toimunud tseremoonial nimetatud metelda inglise leediks Domina Angloorum ilmselt olude tujukas leedi, kes jõudis üpris kiiresti linnarahva välja vihastada ja nii aetudki Matilda enne ametlikku kroonimistalitust Londonist minema. Tema põgenemine olnud pikantset Pittoreskne, nagu ühes allikas kirja on pandud. Nimelt toimetatud leedi linnast välja surnuraamil laibaks maskeerituna põgenemise teine Ta fliis Oxfordist ranniku poole 1142. aasta talvel vaid Mathilda ja mõned saatjad kõik valgesse rõivastatud, et lumise taustaga ühte sulada. Matildele ustavad õed võitlesid veel, et teda ikkagi Inglismaa kuningannat mannile upitada, kuid see ei õnnestunud. Endine Domina Anglo Parun elas Normandias kuni surmani 1167. Selliseid tähelepanuväärseid lugusid tuleks ajaloos jälgi ajades ilmselt sadade kaupa päevavalgele. Aga kuhu me jäimegi? Naits prints. Just kunagisest rüütlite sillast nime saanud külakesest kujunes aegade jooksul üks Londoni luksusliku maid piirkondi lausa linna keskel. Haydpaagija Westminsteri lähedal teatreid ja muuseume ehitati siia muuhulgas ka hiigelsuur uhke ümmargune kontserdisaal, Royal Albert hool ning Victoria ja Alberti muuseum. Härratsi saaga saigi alguse pikalt valitsenud kuninganna Victoria ajastul. Londoni stend võis juba 19. Viljandil olla enam-vähem samasugune traditsiooniline paik nagu kirjeldav teema, kaatama kriminaalloos. Mõistatus. Armetu piirkond, praetud kala ja krõbekartulid, Fishen Chibs. Üleüldine räpasus. Laste 1835 kui iis trendi teekaupmees ja vürtspoodnik Charles Henry härrad oma elukoha vastas teispool kitsast räpast tänavat väikese toidupoe avas. Õige pea käis kooleraepideemia üle Londoni ning üks härradi tuttavaid pakkus rendile tühjaks jäänud toidukauplust. Naits pritsis. 1849 koliski Chaalsena härrad. Mis oli noil aegadel ikka veel peaaegu küla, kuid Haifa lähedal ja sealkandis valmistati ette 1851. aasta suurt näitust, mis tõotas piirkonnale kiiret arengut ja härrade poele rohkesti kliente. Praegune hiilgav hiigelkaubamaja alustas ühesainsas ruumis, kaupmehel olid abiks kaks müüjat ja jooksupoiss, kuid London kasvas kiiresti nats friskasvas ja iseenesest mõista kasvas ka härra sygauplus. Charles-Henri poeg Charles liigvi võttis 1861 ärijuhtimise üle. Hakkas lisaks toidukaupadele müümaga parfüüme, ravimeid ja kirjatarbeid. Radipood arenes kiiresti, kaubamajaks võttis enda valdusse kõrval asuvad hooned ja aastal 1808 10 töötas siin juba sadakond inimest härratsi Kaubamaja tegutsemise lihtsalt kõlava, kuid raskelt saavutatava põhiprintsiibi olevat juba selle esimene omanik paika pannud ning see kehtib tänaseni. Nii kaupade kui teeninduse kõrgeim võimalik kvaliteet. 1883. aasta detsembri alguses põlenud aga härratsi kaubamaja panin maha katastroofist hoolimata suutnud reals harrad ametiga sel aastal kõigi oma arvukate ostjate jõulutellimused täita ning teeninud niimoodi tohutu kasumi ja õige pea tõusnud samasse paika juba uus härratsi kaubamaja hoone ning seal teenindati taasrikkaid ja kuulsaid kliente, teiste seas Oskar vaeld. Legend. Vaid Puhhi lugude looja hoogust Aleksander meerin mitmetest briti kuningakoja liikmetest rääkimata. 1889 jäi osa ja palju saavutanud ärimees Charlslikvi härrad pensionile Harrod Stors. Limitid jäi riikliku osaühinguna Londoni börsile. Nüüd töötas kaubamajas juba 200 inimest ning lisaks toidule müüdisin mööblit, parfüüme, ehteid ja kalleid klaasnõusid. Läbi 1890.-te aastate juhtis härrasid Richard pöörbridž. Tema olnud kindla käega ning kindlate ideedega dünaamiline juht, nii et äri lausa õitses. Novembris 1898 hakkas härrad siis tegutsema Inglismaa esimene niinimetatud liikuv trepp, mis tänapäeval eskalaatori nime all tuntuks saanud. Millal kujutanud see asjandus enesest küll mingit vabisevat jääb õppuvat nahast lintkonveieri, Moody seadeldist mahagoni ja hõbeda värvilise peegelklaasist palus traadiga sõidu läbi teinud närvilistele ostjatele pakutud üleval siis brändit, et nad oma raskest katsumusest toibuksid. VPN oli uue sajandi saabumist kuulutanud aastaks 1902 oli pikk pompöösne promthan Rõud välja ehitatud ning tolle aja kohta tohutust viiekorruselisest vägevate aknakaarte ja nurgatornidega punastest tellistest härratsi. Kaubamaja hoonest sai selle tänava pilgupüüdja Londoni suurim kaubamaja, milles oli rohkem kui 90 erinevat osakonda ja töötajaid ligi 2000. Juba siis oli härrad sama aja kohta tõeliselt suursugune paik. Kuulus oma kaupade rohkuse, kvaliteedi ning veatu teeninduse poolest. Aegadel olevat välja kujunenud ka härratsi kaubama jamato omni omnibuss, Ubiikve kõik asjad kõigile inimestele, kõikjal härradze hindade puhul tähendab see mooto enamusele inimestele külvaid tühje sõnu. Londoni rats olevat nimelt kõige kallim Kaubamaja kogu maailmas. Charlestoni aeg oli saabumas aastaks 1911 oli algselt vaid suure punastest tellistest hoone esimesel korrusel asunud härrad juba kõik viis Rost enda alla võtnud ja laienes ka külgedele. Erinevad fotod olla, sest puuviljade ja lillede osakonnast, kus riiulid ja letid on kaupadest lookas ning 1914.-st aastast foto parfümeeria osakonnast pikk ruum kahel pool särapla lettidel ning mitmekordistub seinu katvates peeglitest kogu ilu ja uhkus. Esimese maailmasõja rajal annetas härrad sõdurite jaoks toitu. Aitas ehitada ja varustada sõjaväehaiglaid. 1900 kahekümnendatel ja kolmekümnendatel oli härrad Londonis suurini elegantsem kaubamaja, mis esindas kindlalt kõik keht traditsiooniliselt priitiliku. Kuid kallite moekaupade jaoks ehitati kaubamajaosakonnad aasta-aastalt ka üha kaasaegsemat. Eks. HIND. Kõlborteri romantika varises uude sõjamöllu. Teise maailmasõja Real muutus osa härra tsi ruume Kanada kuningliku laevastiku ning lennuväe peakorteriks. Siin õmmedega langevarje ja sõjaväe sõrme ning härrazi töötajad valmistasid sügavates keldriruumides pommilennukite detaile. 1959 läks härrads Briti kaubamajade valdusühingu House Freysleri valdusse ja kaubamajast sai määratu müügiketi. Lipulaev. Läks oli paarkümmend aastat ja härrasid tuli hakata seostama Egiptusest pärit, kes teab mitmekordse miljonäri Mohamed Alfuajeedi nimega, kes on üks ettearvamatu lühikest kasvu mees briti kuningriigis üpris ilus ja väga paljude meelest kurikuulus mees. Mohammed fuajeed sündis Egiptuses Aleksandrias kas 1929 või 1933. Andmed on erinevad. Tema ise olnud vaene koolmeister ning noor Mohammed, müünud oma kodulinna Aleksandria tänavatel Coca-Colat. Millegipärast sai temast pikalt peale fortuuna lemmik. Sellest hetkest, kui ta rikka relvakaupmehe Annanghašhoogiga kohtus ning viimase õe ka abiellus. Fortuuna juhtis Muhamedi Saudi Araabiasse ja mingil seletamatul kombel sai temast 1966. aastal tolle aja maailma rikkaima mehe, Brunei sultani rahandusnõunik. 1974 saabus kaarikas Mohammed fuajeetsem printima kuningriiki. Ta lisas oma nimele austust väljendava tiitli all. Nüüd oli ta Mohamed al-Fayed. Mingil kombel nihverdades ta ennast suure Lonhrow kaevanduskonglomeraadi juhtkonda, kus ta üheksa kuud hiljem tüliga lahkuma pidi. Aegadel sai ilmselt alguse pikk raugematu vihavaen Lonhrow peamehe Daini Rolandi jää Mohamed Al-Fayedi vahel ning aastal 1979 ostsid vennad fuajeedid maha meedia aali ära Pariisi vana ja kuulsa Ritz hotelli. Sellest samast Ritso hotellist algas printsess ta ei anna ja Mohamed Al-Fayedi poja toodi viimaseks jäänud traagiline autosõit. Meediasündmus missugune, mis Refuajeedi nime tuntuks ka paikades, kus seda seni mitte keegi polnud kuulnud. Pettused, kuulujutud ja fantastilised lood, mis selle traagilise sündmuse ümber keerlesid. Ikka päris uskumatu, kui palju valesid inimesed välja suudavad mõelda, kirjutas tollal ajaleht Guardian ning jätkas sama uskumatu nagu selliste valedega manipuleerimine. On see lugu, kuidas Mohamed al-Fayed maailma kõige soliidsema elegantsem, prestiiž rikkama ja priitilikuma kaubamaja Londoni Harrotsi endale sai? Muidu sel lood Alfuajeediga õdusas Londoni linnas kuid kõik algas juba palju varem, kirjutab ajaleht Guardian. Kirjutab, kuidas fuajeeenne pas ligi miljardi Brunei sultani pangana arvetelt ning ostis House freese kaubanduskompanii. Ja aastal 1985 ostsid vennad fuajeedid siis 615 miljoni inglise naela eest härratsi. Kaubamaja tehing toimetati kiirelt lausa lon kompanii nina all, mille juht aine Roland samuti härratsi omandamiseks samme oli astunud. Rolandi nõudel alustas Kaubanduskoda Alfuajeedeeeff paaride uurimist ja 1990. aastal valminud raport teatas, et Fayed irvennad on nii oma päritolu kui varanduse kohta põhjalikult valetanud. Meister Roland süüdistas vendasid selles, et nood olevat tema härratsi seifi hoiulaekast miljonite naelsterlingit väärtuses ehteid varastanud. Pärast Steineri Hollandis surma lõpetas Mohammed al-fuajeed selle kauakestnud tüli, makstes lahkunu lesele märkimisväärselt suure rahasumma. Niisiis kirjutab kurigaadian, suuti Salfuajeed 1985. aastal veenda nii briti pressi valitsust kui Londoni linna selles, et oli Omari kuse saanud Niiluse kallastele rajatud fuajeedi perekonna tegelikult olematust laevanduse ning puuvillaimpeeriumist. Maailma kõige prestiižikas kaubamaja, briti sümboli, Londoni kuulsa härratsi omanikuks saigi kaval ja valelik vara. Taas kirjutas üks briti soliidsemaid lehti Guardian uue aastatuhande alguses. Mohammed al-Fayed ei vaidle vastu, kui teda tagasihoidlikult haaratsid. Haaravaks kutsutakse tema konditsioneeritud õhuga garaažides olevat üle 60 Rolls-Royce'i ning sama palju Ferrarisid villad, Vahemere sääres, jahid, eralennukid. Kõik on olemas, aga mitte see, mida ta nüüd juba aastakümneid igatsenud on. Tal pole Briti kodakondsust ega briti passi. Ta on seda korduvalt taotlenud ja tema taotlused korduvalt tagasi lükatud. Ta on vastavaid ametkondi kohtusse kaevanud ja kohtuasjad kaotanud. Ta on altkäemaksuga proovinud, kuid Briti press on alati asjale jälile saanud. Mohammed al-fuajeed tunneb, et tema väärikus tan solvatud. Lõppude lõpuks on ta kuulsa härraskaubamaja omanik annab tuhandetele briti kuningriigi alamatele tööd ja maksab valitsusele miljoneid naelsterling heid maksudeks. See, et härrad, see omanik on ohtlik mees, pole briti kuningriigis ammugi enam uudis. Intriigid, petmised, salajased tehingud, altkäemaksud, väidetavalt olevat see kõik tema tavaline argipäev. Ometi ei väsi imestamast, et miks talle küll briti passi ei anta. Tõenäoliselt on see ainus asi, mida Alfuajeed oma raha eest endale lubada ei saa. Kuid härra Kaubamaja, Londonis on ikka kihte maa oma. Huvitav küll, kas aadliseisusse tõstetud miljonär armik Mick Jagger ise ka härrad, siis joppab härrassiskust kõrgpäevadel oma 300000 inimest läbi käib rohkem kui üheski teises Londoni kaubamajas. Käivad siin ostjaid maadest, kus inglise keelt ei räägita ja kaubamajas töötab rohkem kui 5000 inimest umbes viie 10-st maailma riigist. Härra Kaubamaja, see on üks vägev hoonete plokk, laiem Ramzan Roadi ääres. Punastest tellistest peahoone on suur ja imposantne. Esimese korruse akende kohal seisavad pikas reas poolümarad, päikesevarjud, samblaroheline jaguld, härratsi, värvid. Korrus kujutab enesest pikka laiade kaarakende rida. Selle kohal kõrgub veel neli korrust. Nelinurksete akende ridu on sambaid ja rõdusid, kuid mitte midagi ülearust ega üle pakutud. Laidnurgatorne kaunistavad vapid ja skulptuurid. Katuserihm palus traadid. Peahoone keskosas tõuseb taeva poole päris suur pidulikku. Bel Victoria-aegne eklektika on kirjutatud mitmete 19. sajandi lõpuehitiste kohta Londonis, mujal Inglismaal ja ilmselt ka summades. Võib-olla käib see ka härra Kaubamaja kohta. Igatahes on see üks ajatu, väärikas ja soliidne hoone, kuhu sa võid sisse astuda, laisalt ringi jalutada ja nautida kogu ilu, kust ja kaupade küllust ümberringi nagu näitusel. Rahakoti võid koju jätta ja härrad hindu vaadates naeru kihistada. King's Group, London elaulikud härra Kaubamaja uksed on kenasti suurte etteulatuvate ballachingatuste kaitse all ja peaukse ees seisab tähtsalt samblarohelises kulda härtega mundris ning torukübarast uksehoidja. Kõnnid siis üle paksu samblarohelise vaiba ja kuldsete sõnade säästud uude maailma. Võiks öelda argipäevast pühapäeva ja sul ei lasta unustada, kes ikkagi on selle Britluse kantsi tegelik omanik. Kohati on Egiptus päris põhjalikult su ümber ikka samblaroheline ja kuldne. Freteete kuulus kuldne püst, svinksid ja püramiidid, hiigelfotol seinal ornamentidega hieroglüüf idega, vaarao sarkofaag, kivist jumalused ning. Tegelikult müüakse siin osakonnas ehteid, parfüüme ja kosmeetikat aga kaupa nagu kusagilt ei paistagi, vaid üksikud marukallid, parfüümipudel pärlid, säravad peeglite ja klaasvitriinide ka võidu. Kuid kaup on olemas ja milline veel. 2002. aasta septembris võeti härradze kingaletti, uus tööline, ehtne ja elus Egiptuse kobra. Halvaks 62000 Inglise naela ehk 84880 eurot maksvat kingapaari moelooja Rene ka villa Gabriisi sandaale, mis olid joonistatud rubiinidesafiiride ja teemanditega, pole kirjas, kas kobra valvab neid ikka veel või seal olid vahepeal ära ostetud. 2009. aasta sügisest hakati härradzipa kas ostjatele nii-öelda riiulilt kullakange ja kuldmünte müüma. See kaup võib kaaluda ühest grammist kuni 12 ja poole kiloni. Tulevikus võid kullakangid Kaheratsele tagasi müüa, kui süda soovib. Selline tase. Sitt Jeff Gold. Kaubamaja esimesel korrusel lausa keskel laiutavad grandioossed marmorist toiduhallid kaubalvale otsaga väärt juba näiteks tee tundub sadu sorte olevat. Naiskapeffi tassike teed sobib inglismaaliga agel kaunilt paigutatud toitude mäed riiulites ja vitriinides. Kõike on neis tohututes ruumides lihtsalt lõpmata palju. Aga ometi on siin kuidagi hubane olla. Joheli 20. osakonnas ära eksida on lausa meeldiv. Keset kõike kooke, pasteet, juurvilju ja eksootilisi puuvilju, 350 sorti juustu 15-st riigist 150 erinevat leivasorti, kes jõuaks kõike kokku lugeda, öeldakse, et siin vaid igal aastaajal, ükskõik, millist toitu osta. Alati on kõige värske ja parim võimalik härrad, siis peabki niimoodi olema. Selle kohta on kadunud kuninganna ema kunagi kuningliku garantii andnud. Ja kuningliku perekonna liikmed samuti. Härrad, see on maailma suurim kaubamaja, vahest mitte oma mõõtmetelt. Kuid selles mõttes küll, et siit võid sa leida miljoneid asju, milleta sa väga hästi hakkama saad. Kuid härrads pakub sulle kõike nii ahvatlevalt, targalt ning üldsegi mitte pealetükkivalt, et lähedki õnge muidugi, kui sul miljonid taskus on, sest tuleb korrata ikka ja veel. Maailma kalleim kaubamaja olevat härraspäris kindlasti. 330 osakonda on härrad, siis siit võid sa saada absoluutselt kõike, mida sa ka ei küsiks, kui selline asi maailmas olemas on, otsib härrad selle sinu jaoks välja. Üpris mõnus on siin ekselda. Ühest ohutusruumis on näiteks väljas kõik, mida mõne uhke inglise maa lossi peremees soovida võiks siia sellise lossi traditsiooniline raamatukogu ruum, sisustatud seinatäied, kallete köidetega, riiuleid, kamin, mille simsil põlvest põlve pärandatud Kell lauad, tugitoolid, vaibad, maalid, lilled, vana hea Inglismaaaadel ja selle traditsioonid, härrad, see maailm on suured osas klassikaline ajatult elegantne ja aegumatu, laiub seitsmel korrusel, maa-alune osa kaasa arvatud ja müügipinda on siin 115500 ruutmeetrit. Vist päris palju. Härral siis šoppavad rikkad, ilusad ja kuulsad kaubamaja klientide seas ringlenud ütlus, see on maailma parim kaubamaja, kui ta kõlbab printsestajanale. See ütlus pole enam päevakohane, aga võib uskuda, et härradze klientidel pole raske uusi ostu ebajumalaid leida. Kui printsess ta jäänud peetakse, härrad siis ikka meeles iseenesest mõista kus temaga hukkus härrasse omaniku Mohamed Al-Fayedi poeg, toodi pärast sõda traagilist sündmust on härrasse kaubamajas kaks mälestusmärki avatud. Esimene kujutas enesest ohvrite ümmargustes raamides fotosid keset lilli nende all püramiidikujulisel alusel seisis täijana veiniklaaspaari viimaselt õhtusöögilt Pariisi Ritz hotellis ning kihlasõrmus, mille toodi olevate jana jaoks katastroofieelsel päeval muretsenud. Teine mälestusmärk avati 2005, ta ei anna ja toodi suured pronksskulptuurid rannal käest kinni hoidmas tantsimas. Teised käed on üles sirutatud ja hoiavad lendavat Talv atrassi. See linn sümboliseerivad siin püha vaimuskulptuurigruppi alusel on kiri süütud ohvrid. Kõigest hoolimata suhteliselt karge skulptuuri autor on Alfuajeedi hea sõber, 80 aastane Pierre Mitsu, kes 40 aastat härrasse kujunduskonsultant on olnud. Mulle tuleb au anda, sest ta on suutnud traditsiooniliselt inglispärase peene härrad siis stiili ning kaubamaja omanik Alfuajeedi toredust armastava egiptuse stiili omavahel siiski tasakaalus hoida. Ning kõik Uuedele kantset trendid selles klassikalises kaubamajas väga soliidselt paika panna. Sest aeg ei seisa siingi paigal, pigem vastupidi. Ometi on härrasjäänud maailma kõige stabiilsemaks ja aristokraatlik omaks kaubamajaks. Härrazi vaarao kutsutud Mohammed al-Fayed on öelnud, et härrad, see on tema jaoks teater ja show business. Avanud mini härraseid Viinis, Frankfurdis ja Hamburgis. Heathrow lennuväljal ja suurtel liini laevadel on haaratsi filiaalid. Kõige tähtsam on talle ikkagi too luksuslik kaubamaja ise. Härrads Londonis naits pritsis vrampson Roadil kõige kvaliteetsem kaup, kõige kõrgemal tasemel teenindusomni omnibuss, hobikve on härratsemato kõik kõigile ja kõikjal. Üks väike tähtsusetu asi on siit need puudu kõik ja kõikjal kõigile, kel miljonit taskus, on. Jaa.