Tere hommikust, minu nimi on Toomas Luhats, on pühapäev ja tänast jutusaadet. Me ei alusta sugugi mitte Tallinnast vikerraadiost, nagu arvata võiks. Me oleme hoopis Soomes ja tänane külaline on Gunnar Okk, tere hommikust. Tere hommikust. Kõigepealt paljud ei teagi, et te olete Põhjamaade investeerimispanga asepresident, nüüd juba mõnda aega ja resideerite siin Soomes, Helsingis väga kenasti. Ma pean kadu 34 juures ka Eesti lipp püsti, aga mida see Põhjamaade investeerimispank või nii endast üldse kujutab, et kui inimesed isegi on sellest kuulnud, siis siis milline seos on Eestil, sellega seda räinla ei aduta. Põhjamaade investeerimispank on juba üle 35 aasta Ta tagasi viie põhjamaa poolt asutatud rahvusvaheline finantsasutus mille omanikeringis siis juba vorstiga viis aastat saab. Jaanuaris on ka Eesti. Kuna osalust ja omandust selles pangas arvestatakse proportsionaalselt iga omanik maa poolt genereeritud SKT-ga, siis Eesti osalus nippis paraku küll kõige väiksem, et ainult 0,7 protsenti. Samasugune süsteem on kasutusel ka kõikides teistes rahvusvahelistes finantsorganisatsioonides, nagu maailmapangas ja Euroopa investeerimispangas või EPPs. Euroopa rekonstruktsiooni Mängu panga Seeberg ees. Ja Eesti on ka seal nendes organisatsioonides omanik ja seal on ka sama põhimõte. Nippi puhul on muidugi võrreldes teiste rahvusvaheliste institutsioonidega üsna suureks erinevuseks see, et panga nõukogus on igal omanikul otsuste tegemisel üks hääl. Ehk võrdselt siis üks kaheksandik kõikidest mõnedes teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti ka liige ja omanik on, jaguneb, et õigus vastavalt osalusele panga põhikapitalis. Ja siis võib tegelikult öelda, et Eesti-suurusel riigil seal sisuliselt otsuste tegemisel kaasarääkimisõigusjõud puudub, aga nii suured organisatsioonidega seal puudub ka Põhjamaade üksikuna võttes samasugune kaasarääkimise õigus? No tundub nagu Eesti jaoks oleks ikka väga hea diil. No on küll kindlasti eriti arvestades seda, mis, mida Eesti nende aastate jooksul Põhjamaade investeerimispangast saanud on, et need kindlasti on hea diil. Milline on selle nimi, rahvusvaheline mõõde? Noh, ütleme peaasjalikult Me oleme kontsentreerunud ikkagi oma omanike maadele, need on siis viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad. Aga meil on esindused ka Kopenhaagenis, Moskvas, Pekingis, Teelis vaata meie laenuprojektide ulatust, siis on vist kahes maailmajaos, kus meil ei ole ühtegi projekti, on Austraalia ja Põhja-Ameerika, aga kõik teised maailma Laota, Aasia, Lõuna-Ameerika, Aafrika, on on kõik kaetud, nii et tegelikult seda reisimist Põhjamaadest väljapoole on, on üsna palju. Gunnar, mis te siis teete, kui te ei ole Põhjamaade investeerimispanga asepresident, et mismoodi te näiteks vaba aega veedate, teete te sporti? Natuke peab ikka midagi tegema ja liigutama, et et. Helsingi on, on küllalt selline roheline linn, et siin on võimalik võtta ette pikki jalutuskäike ja olen üritanud ka regulaarset tennist mängida, et et lihtsalt nad rohkem liikuda ja, ja tegevuses olla, aga, aga no mul on siin ka jalgratas olemas, et mõnikord suvel saab jalgrattaga matku ette võetud. Kui üldse võrreldes Ta Soome või siis Helsingi erinevust Tallinna erinevusega kasvõi näiteks inimeste mõtlemisest siis või oleme me ikkagi oleme me ikkagi nii sarnased, et ega väga vahet juba enam ei ole? No tundub ikka see 50 aastat on oma pitseri eesti inimestele jätnud, mis siin, mis siin vahepeal oli, jaa jaa, oled olenemata isegi ilmast ja aastaajast, et kui sa, kui sa kõnnid Helsingi tänaval ja kui sa kõnnid Tallinna tänaval siis tundub, et seda sellist igapäevast olmestressi, mis peegelduks sulle selle vastutuleva inimese näolt on, on kindlasti Soomes vähem, et et kui sa näiteks ükskõik, mis põhjusel vaatad hetke kauem kellegile Otsa Helsingi, Helsingi linnas, kas siis tema esimene reaktsioon on niimoodi, et need silmad lähevad natuke suuremaks ja näole tekib küsimus, et oot, kas on abi või, või on mingi küsimus või ta kohe valmis nagu kontakteeruma. Et Eestis, kui sa kellelegi juhuslikud tead sekundiks kauem vaatama, siis tema näole tuleb ilme, mis sa passid? Sigar, kui sa tahad, et selline eelsuhtumine, ütle, ütleme niimoodi on, on, mitte ainult Soomes, vaid Põhjamaades üldse. On keskmistel inimestel minu meelest ikkagi nisugune, vabam, stressivabam ja lihtsam ja neutraalsem. Et Eestis võib-olla näed rohkem selli sellist nagu juba ette mingisugust tõrjuvat hoiakut inimeste näo ilmetes. Milliseid projekte on Põhjamaade investeerimispank Eestis toetanud ja, ja millistesse on teil kavas lähemal ajal veel sisse tulla? Nipp on tegelikult toimetanud Eestis juba kuskil 93.-st aastast saadik ja sellest ajast kuni kuni tänaseni, kui me nüüd kõik kokku võtame, siis Eestisse on nipi kaudu tulnud ligi kaheksa ja pool miljardit krooni. Meie suurimateks projektideks Eestis on olnud muidugi infrastruktuuri investeeringud. Noh ütleme siin Eestis Soome vahel merekaabel Tallinnas arendusprojekti Narva elektrijaamadesse, uute põlevkivikatelde ehitus, Eesti elektrivõrgu majandusraudtee investeeringud, Tallinna lennujaama laienemine, Tallinna ühistranspordiprojektid ja päris palju oleme tegelikult andnud. Aga telekommunikatsiooniettevõtetele ja ka Eesti Post on meilt raha saanud. Aga samas, kui ma siin ennem ütlesin, et infrastruktuur Meie jaoks nagu kõige tähtsam siis infrastruktuur ei tähenda meie jaoks mitte ainult alati rauda ja betooni ja elektrit. Laiemas tähenduses kuulub sinna ka ka selline sotsiaalne infrastruktuur nagu haridus, tervishoid, kultuur. Näiteks no vastvalminud Põhja-Eesti regionaalhaigla uut ravi ja diagnostikakompleksi ehitust rahastas meie pank 500 miljoni krooniga. Parematel aegadel on nipp osalenud ka näiteks Radissoni hotelli ehituse rahastamisel Viru keskuse ehituse rahastamisel, nii et on ka neid teistsuguseid projekte. Aga tuleviku mõttes saate rääkida üldse nendest projektidest, mis teil praegu käimas. No Eestis on meil praegu erinevaid projekte töös kuskil kaks-kolm aga samas kehtib meie pangas selline põhimõte, et enne, kui, kui pangalaenukomitee kuhu ka mina kuulun, ei ole oma põhimõttelist positiivset otsust mingi konkreetse projekti osas teinud, et ennem me sellest ka avalikkust ei teavita. Gunnar, te olete elanud nüüd tänaseks Soomes juba hea mitu aastat, et kuidas te olete selle võib-olla koduigatsusega toime tulnud või piinamise üldse teid. Noh, ma ütlen, et Tallinna Tallinnas elades tänasel päeval võib küll öelda, et mõnikord Tartusse sõit on suurem ettevõtmine kui, kui Helsingisse tulek, et, et et tulite ka ise ise siia, eks ole, ei olnud ju mingisugune eriline vaev, ega, ega ka ei olnud suur ajakulu. Et mul on üle 10 aasta tagasi olemas ka kogemus. Rootsist, kus ma peaaegu kaks aastat töötasin ja elasin ja ja ma ütlen, et võrrelduna nüüd sellega Soome olud on kindlasti palju kergemad kohanemiseks. Et loomulikult on lihtne, siin tänu keelele on siin asju asju ajada. Lihtne meid rootsist tuli hakata kohe esimese asjana rootsi keelt õppima ja ei olnud see suhtlemine sealsele keskkonnaga nii kerge. Aga võrreldes rootslastega, soomlased on oma olemuselt minu meelest palju palju avatumad ja palju lihtsamad suhtlemises, et nendega on nagu põhimõtteliselt kergem, kergem suhelda. Me räägime seda juttu, Gunnar Okk, iga, kes tänasel hetkel on ametis Põhjamaade investeerimispanga asepresidendina ja edaspidi tuleb juttu veel Eesti energiast ja üleüldse majanduse situatsioonist ka, aga lähemegi võib-olla Eesti energiaga ja see on, nende olid Eesti Energia juht ja hiljuti soovitus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Eesti Energia viia börsile täpsemalt kolmandiku sellest millised on ikkagi need kasud pikemas perspektiivis Eesti energia müügist Eesti oma energeetika püsima jäämiseks üldse on lähiaastatel vaja teha ikkagi väga suuri investeeringuid. Ja seda eelkõige elektri tootmise vallas. Ja see on teada olnud juba pikka aega, see ei ole mingi uudis. See lähtub lihtsast loogikast, et Eesti oma energeetika säilitamine annab Eestile kindlustundele lisaks ka pikaks ajaks suure eelise rahvusvahelises konkurentsis. Ilmselge on see, et vaid laenurahadest siin ei piisa, on suurendada ka ettevõtte omakapitali. Selleks on põhimõtteliselt aga ainult kaks teed. Kas praegune omanik ehk riik paneb ise raha juurde või siis laiendatakse oma ringi omanike ringi, lisaraha tuleb nende käest kuld, otsustatakse seda teed minna, siis on omanikeringi suurendamiseks jällegi kaks teed, et kas kaasatakse mingi strateegiline investor või investorid. Või investeeritakse ettevõtte börsile, kus omanike ring laieneb siis suure hulga väiksemate finantsinvestorite näol. Börsile mineku lisa väärtus on aga minu meelest see, et suureneb kindlasti Eesti energiajuhtimise usaldusväärsus. Ja just just nimelt usaldusväärsusest. Eesti energia juhtimise sisulisi probleeme ei ole. See ei ole tegelikult olnud probleemid juba pikka aega. Sest Eesti energia on läbipaistev, professionaalne, üle 10 viimase aasta olnud ja ei erine oma juhtimise ja põhimõtete tegevuspõhimõtete poolest mitte millestki ükskõik millise teise Euroopa energiafirma juhtimisest. Eesti Energia aastaaruanded on korduvalt saanud Eesti raamatupidamise toimkonna poolt välja antud aastaauhindu finantsaruandluse lipulaev. Isegi konkursi üldvõitjaks tulnud. Nii et mina võin küll öelda, et kõik, kes virisevad, et Eesti energia pole täna läbipaistev, mina minu hinnangul kas kas lihtsalt laisad või siis asjatundmatud. Et aga kuna on üldteada, et, et börs seab igale noteeritud ettevõttele väga karme tingimusi INFO avalikustamise ja aruandluse osas, siis arvan, et seeläbi tõuseb ka usaldus Eesti Energia vastu, kui Eesti energia peaks börsile minema ja see on kindlasti lisaväärtus. Energiajulgeolek ei ole oluline teema mitte ainult Eestile, vaid ka Euroopale ja tegelikult kogu maailmale, et kui kauaks ja, ja mille baasil on Eestile täna energiajulgeolek teie hinnangul üldse tagatud. Lühivastus, oleksin kindlasti see, et kui kõik vajalikud investeeringud ära teha on Eesti julgeolek tagatud. Et aga samas noh, ei ole ka võimalik tänases päevas ja, ja olukorras päris 50 või rohkema aasta peale ette prognoosida, et tähtis on ikkagi teatud põhimõtetest kinni pidada ja olla kursis sellega, mis meie, mis meie ümber toimub. Minu meelest on investeeringud ikkagi see võtmeküsimus. Tulin siia teie juurde ja sadamasagin, mehed toimetasid vaatamata külmale ilmale selliste torudega, mis meenutasid natukene loodavad gaasijuhet Nord Streami, milline peaks olema Eesti seisukoht selles küsimuses teemedest? No minu meelest Eesti Eesti seisukohta selles küsimuses ei küsidagi, tuleb niiehknaa karton. Keskkonnaohud on selgelt olemas, energiakriis maailmas sunnib meid ka Eestis üha rohkem vaatama oma tuumajaama poole. Teie pooldate tuumajaama mõtet? Miks? Lihtsal põhjusel sellepärast et. Mina ei tea ühtegi teist efektiivset CO2 vaba elektritootmise viisi mida Eestis reaalselt ja nii suures mahus kasutada saab, aga kas see võiks saada alternatiiviks tänasele põlevkivienergeetikale? Ja samas pole ka võimalik ennustada, et millal üks või teine uus elektritootmise viis või tehnoloogia majanduslikud konkurentsivõimeliseks saab. Ja igapäevaselt kasutuskõlblikuks osutub, nii et ma ei näe lihtsalt siin alternatiivi. Isegi Eestis on praegu tuumajaama küsimuses valmisolek olemas, siis üks, mis kahtlemata murelikuks kõiki teeb ja seda muidugi Tšernobõli põhjustel on see, et kuidas saab toimima see, see ootus, kui ohutu täna on moodne tuumajaam. Õnneks pole asjalood nii nagu mõnikord rahvast püütakse hirmutada, et ka Tšernobõli katastroof polnud omal ajal mitte tuumaenergeetika vaid ikkagi eelkõige nõukogude võimu katastroof kus teadlikult ja pidevalt eirati jaama personali poolt nii ohutusnõudeid kui ka lülitati välja, kaitseseadmeid jaama efektiivsust tõsta ja aina uusi uusi eksperimente korraldada. Sellel ajal nõuka ajal maksti selle eest ratsionaliseerimistasusid ja preemiaid. Selle nimel inimesed pingutasid moodne tuuma ja ei ole kindlalt, aga ei insenertehniline ega ohutusprobleem, ei majandusega ega rahastamisprobleem, vaid ta on hoopiski poliitilise kommunikatsiooniprobleem. Ja mõnedes maades varjutab see veel tänapäevalgi kõik ülejäänud, nii et see on väga suur probleem. Millist tüüpi tuumajaam siia võib-olla üleüldse sobiks, et, et siin on räägitud ühest iirisetüübist. Mõeldud on ka kõigi teiste üle, et mis, mis võiks meile sobida Eestisse? Tuumajaama ehituse ei ehitus ja planeerimine ja ettevalmistus. See, see on väga pikk protsess ja see algab kõigepealt jama kontseptsiooni väljatöötamisest üldse. Ja alles sealt saadakse optimaalsed lahendusvariandid nii kasutatava tehnoloogia võimsuse kui ka jäätmekäitluse kohta. Ja seejärel hakatakse üldse alles projekteerimistöödega peale, nii et see on väga pikk protsess. Ja tänapäeva ja tuumajaamade ehitusnõuded on tegelikult ülikarmid. Näiteks pärast terrorirünnakut New Yorgi kaksiktornidele peavad uued tuumajaamad uued ehitatavad tuumajaamad mitte ainult pommikindlad olema, vaid ka täispaakidega lennuki otsetabamuse vastu pidama. Oma tuumajaam eeldab meilt aga aga terve tuumaenergeetika inseneride põlvkonna väljakoolitamist. Et see on ka suur ja pikk protsess. Samuti peab toimima hakkama kompetentne riiklik järelevalve, näiteks tänases Soome sädele turvakeskuses on on igavesti tavaliselt tööl ligi 450 inimest sest tuumaohutus ei, ei ole tänapäeval mingi ühegi riigi siseasi, et tuumajaam toob endaga paratamatult kaasa nii rahvusvahelised kohustused kui rahvusvahelise järelevalve. Nii et tegelikult, kui siin noh, ütleme veel näiteks kaheksa üheksa aastat tagasi oli mäetehnika tehnikaülikoolis üks selline eriala, kuhu kõige kindlamini sisse saada või siis energeetika eriala, et seal väga palju inimesi siin ei tahtnud minnagi üldse. Siis tegelikult noh, täna võiks olla ka vihje kooli lõpetajatele, et, et see on täiesti üks asi, mida tasub jällegi õppida, sest et energia ja ja kõik, see, mis seal energiaga seotud on iseenesest muutumas üha olulisemaks. Kindlasti ja mitte ainult Eestis, sellepärast et tuumaenergeetika beebi ilmselgelt võidukäiku praegu kogu Euroopas ja, ja mujal maailmas, nii et see ongi, saaks kindel, saab kindlasti olema popp eriala ja väga-väga vahva eriala, millel võib saada tööd mitte ainult Eestis tulevikus, vaid ka Eestist väljaspool. Kuidas on see tuumaküsiv või tuumajäätmete küsimus, kusagilt peab see tuumajaama kütus ka tulema, et kuidas ta seda näeb? No tuumakütusega varustamise osas on maailmas tänapäeval paljude alternatiivide vahel valida. Et jah, meil oli siin ka juttu, et Ida-Virumaal on ka uraani olnud ja on praegugi veel. Aga karta on, et Eesti tuumakütus selles osas niipea veel löögile ei pääse, et elektrijaamade tuumakütusesegusid müüakse spetsiaalsetes kassettides ja nende tootmine juba kujutab endast omakorda sellist keerulist protsessi, et vaevalt vaevalt niisugust midagi niisugust hakatakse Eestis püsti panema. Aga tuumakütusehinna osakaal elektritootmise omahinnale, see on tegelikult kuskilt ainult 10 protsenti söe ja gaasi ja põlevkivielektrijaamades on kütuse osakaal omahinnas siis olenevalt tehnoloogiast kuskil 50 ja 60 protsenti. No kui me siin korraks mainisime seda uraani ja fosforiiti, siis siis tegelikult ei ole ju Eestis sel ajal üldse mitte uuritud meie seda maavarade küsimust, et ma ei tea, millal viimati vaadati, et mis, mis maavarasid meil siin üldse on, et me räägime, et meil on majanduskriis ja see on selge, et igal poole praegu majanduses kehvasti, et võib-olla peaks oma tagaaia üle vaatama, et äkki jaan seal kompostihunniku kõrval rahapada peidus? No Eesti maavarad tuleks kindlasti ja ilma emotsioonideta ja kaasaegsete uurimisvahenditega ja uurimismeetoditega kui vaadata sellepärast, et enamus meie teadmistest Eesti maavaradest on vähemalt 30 aastat. Ja loodu olemasolev loodusressurss on küll selline, mida iga iga riik peaks kõigepealt olema kursis, mis seal olemas on ja mis tänapäevaste vahendiga sellest teha oleks võimalik, kuidas, kuidas seda kasutada? Et meil on siin olnud küll väga emotsioon, reaalne fosforiidisõda. Aga fosforiidisõda on minu meelest üks üks tähtis osa Eesti 80.-te aastate vabadusliikumisest, et seal oli fosforiidiga tegelikult suhteliselt kaudne, kaudne seos. Palju tulevikku on Eestis täna ikkagi põlevkivil ja, ja on meil siis seda piisavalt või ei olevat, ei olegi päris täpselt aru saanud, et räägitakse, et meil põlevkivi lõpeb kohe otsa, siis öeldakse, et ei lõpe, otsa jätkub veel piisavalt, et kuidas sellega on? No erinevad asjatundjad, kellega mina olen kokku puutunud, on väitnud, et et 60 kuni 100 aastat on hooletu ilm, seda selge on ka muidugi see, et põlevkivi otsepõletamise teel elektri tootmise osakaal hakkab tulevikus vähenema ja ja CO2 hind teeb selle tootmiseks kallimaks. Aga samas võib ka põlevkivist põlevkiviõli toota. Praegu on Eesti Energial põlevkiviga seoses Jordaanias märkimisväärne koostöö ja ka huvid, et tuleb ju tegelikult välja, et Eesti energia on isegi välja mõelnud tehnoloogia, mis on hetkel maailmas üks kuumemaid, et kui suur tulevik sellel võiks olla? No Eesti on olnud põlevkiviõli tootmise pioneer juba pikki aastaid, et kui maailma nafta hind ikkagi piisavalt kõrge püsib, võib sellel tegevusel olla suur majanduslik tulevik. Mina arvan küll põlevkivi varude eest siis ühel hetkel ammenduvad, kus me selleks ajaks on tuumajaam valmis. Ma arvan, et selleks ajaks on juba tuumajaama asemel mingisugune uus tehnoloogia kasutusel võib-olla et et seda on raske ennustada, et sinna läheb ikkagi kaega võiks olla roheline energia või millist tulevikku rohelisele energiale te te näete? Näen, näen ikka tulevikku, näen küll. Aga siia juurde tuleks kohe küsida, et millise rohelise energia ja kus maailma geograafilises piirkonnas. Et kellelgil pole vist kahtlust, et kõrbes päikeseenergia kogumine on mõistlik asi, aga. Ja ka keset määrad tuulepüüdmisel on jumet. Kui rääkida Põhja-Euroopa piirkonnas vanast, siis siin on ainukene taastuvatest energia allikatest ratsionaalne elektri tootmine. Minu meelest ikkagi hüdroenergeetika. Ja Eestis on arenemise võimalused arendamise võimalused üsna piiratud. Et tuuleenergeetika pärast üle 40 aasta kestnud tehnoloogilist arengut võimeline eksisteerima vaid tänu kunstnikele subsiidiumi telemida, maksavad siis solidaarselt alla kõik elektritarbijad, et näiteks siin tuntud tuulema on, on taani. Seal on aga kõige kõrgem elektri hind kogu Euroopa liidus. Mis aga hakkab tulevikus toimuma, et seda on raske öelda, et maailmas on katsetus või prototüübi baasis mitmeid väga põnevaid uusi tehnoloogiaid. Ja mõned on seal juba aastakümneid. Et ookeanilainete energiatõusu ja mõõna energia. Küll on siin maa orbiidil olevad elektrijaamad, mis, mis koguvad päikeseenergiat siis suunal suunavad selle laserkiire abil maale ja nii edasi, et et arendustöödele kulutatakse maailmas miljardeid, sest võit on siit ju tohutult palju, aga aga, aga millal nüüd üks või teine tehnoloogia igapäevaelus kasutatavaks või ja majanduslikult tasuvaks muutub või kas üldse kunagi muutub? Seda pole küll mitte mingite vahenditega võimalik ette ennustada. Meil on siin nii palju rääkinud energiast. Üks. Muide, vahel on sellist lugu ka, et teile Eestist helistatakse ja veel nõu küsitakse, et helistab Sandor Liive ja küsib, et kuller vot siin on üks probleem, tahaks seda arutada sinuga. Noh, eks vahel ikka. Et just mõni aeg tagasi helistas Sandor ja küsis ühe eksootilise toidu retsepti ja valmistamise üksikasju, mida me koos eelmisel suvel sõime. Kuidas tänases majandussituatsioonis oleks seda töötust võimalik vähendada, et üks asi on jah, loomulikult luua uusi töökohti, aga aga kuidas neid uusi töökohti luua? Tegelikult Need on tänaseks juba juba selge ka see. Ja see ei ole mitte ainult Eestis selge, vaid see on selge täpselt samamoodi siin ka Soomes, et majandus vajab struktuurseid muutusi, sest osa nendest kadunud töökohtadest ei tule mitte kunagi tagasi. Ja see tähendab, et on vaja keskenduda mingitele uutele valdkondadele, mis, mis suurendaksid eelkõige eksporti meelitasid siia Eestisse uusi välisinves investoreid. Kindlasti loovad nad ka uusi potentsiaalseid töökohti. Ja tuleb ju tegelikult ikkagi olla aus selles, et valdav osa nendest investeeringutest, mis viimase 15-l aasta jooksul Eestis tulid need tulid siia üsna labasel põhjusel, lihtsalt odav tööjõud. Oma rolli muidugi mängis ka eestikud geograafiline asend, aga, aga tänasel täna sel päeval on Eestil sama geograafiline, see on aga nii odavat tööjõudu, mille peale need midagi lihtsalt tööjõu odavuse pärast üles ehitada. Meil pole enam kunagi. Ma arvan, et intelligentsemad sorti oskusteaberakendused ja nendega ka seotud teenindus on need valdkonnad kus peaks tõsiselt ringi vaatama, et internet pakub tohutuid võimalusi uute ideede hankimiseks ja nii-öelda avatud innovatsiooniga tegeleda ja tegelemiseks. Seda lihtsalt mõtet teavad peaaegu kõik, aga kui palju seda siidiaadlikud ja järjekindlalt kasutavad? Uue toote tähtsaim tooraine on, on tegelikult informatsioon. Ja virtuaalmaailmas on seda, seda tohutult tipptehnoloogia ja digimaailma mõnede isegi ammu teada ja tuntud saavutuste, mingi praktiline rakendamine inimeste igapäevaellu. See on üks, üks üsna suur ja tegelikult lõputu tegevusvaldkond. Sest maailma tipptegijatest tehnoloogia vahendusfirmad suudavad täita ainult ühe osa sellest tühimikust. Need on siis mingisugused lihtsad lihtsad asjad ja insenerilahendused, mis, mis ümbritsevad tavainimest aitavad teda igapäevaelus ilma eta, selleks mingit erilist pingutust peaks tegema noh, näiteks iganes uks, mis avaneb siis, kui inimene talle läheneb, näeb auto klaasipuhastaja, mis hakkavad tööle, kui vihma sadama hakkab, või uue valgustus, mis süttib, kui väljas pimedaks läheb, lihtsad asjad. Ja kui selline uks avaneb ainult siis, kui teatud inimene läheneb. Või õues süttivad ainult tulek, diad laada ajal. Ma ei tea, kui teatud inimesed kodus on. See on juba noh, tehnoloogiline edasiarendus. Aga selles valdkonnas edukuse võtmeküsimusena on igapäevane praktiline kasutatavus ja odavus eelkõige. Ja tipptehnoloogia, automaatika ja kommunikatsiooni ja infotehnoloogia peavad olema ühendatud sellisel viisil, et selle toote või teenuse kasutamine oleks taskukohane nii pereisale kui, kui pensionäridele. Teine, peaaegu lõputute aluste maa on, on innovatiivne, hea teenindus, et hea ja sellest veel parema teeninduse ülemist piiri ei olegi olemas, et et hea teeninduse eest õigel ajal õiges kohas ollakse alati valmis ka maksma ja seda igal pool maailmas. Kui rääkida veel Eesti Eesti-Soome koostööst, siis tegelikult on siini võimalusi ikkagi noh, väga-väga palju ja meie, me kasutame neid ikkagi väga vähe, et te Gunnar Okk olete ka Eesti ja Soome peaministrite poolt tellitud Eesti ja Soome koostöövõimalusi käsitleva. Noh, nii-öelda Kade meeste raporti üks kahest autorist, et see ilmus küll 2008. aasta suvel, aga aga oleks sealt näiteks veel tänagi midagi võtta. No Eesti ja Soome on nii maailma kui Euroopa taustal tegelikult piiratud ressurssidega väikesed maad mõlemad. Ning sellega suhteliselt sarnases olukorras isegi. Ja mõlemad maad peavad valima, milliseid valdkondi vähendada ja panust ja panustama oma ressursse piiratud ressursse fokusseeritult siis sinna, kus kus see tõenäosus peaks olema kõige suuremat, kuhugi jõutakse tipptasemele, mida nähtaks ka siis Euroopas või või maailmas. No seda võib küll öelda, et maadevahelist Eesti ja Soome maade vahelist koostööd võiks ja peaks olema oluliselt rohkem. Kui me tuleme nüüd korraks veel tagasi eesti riigi juurde, siis, siis mida tasuks Eesti riigil prioriteetide, mis võiksid olla need meie prioriteedid selleks, et et kohaneda uuema majandussituatsiooniga täna, kus kus on praktiliselt tõepoolest selge, et osad töökohad, neid nad ei tulegi mitte kunagi tagasi sellisel kujul? Küll jah, tekivad ilmselt uued, aga sellist senist situatsiooni enam ei naase. Eesti kõige tähtsam prioriteet peaks minu meelest olema tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmine ja seda kõikide võimalike vahenditega. Et inimesed ja inimeste koolitus on muidugi kõige alus, kuid kas sellest ikka piisab? Tõenäoliselt aitaks siin oluliselt kaasa ka näiteks ühiskonna võimalikult kiire ja laiaulatuslik digitaliseerimine. Arendusvaldkondades võiks kindlasti olla seotud ka vananeva elanikkonna temaatikaga, et Soomes on see kuum teema praegu ja aina kuumemaks läheb, et Soomes on tänane inimeste keskmine eluiga 79 aastat ja naistel seejuures kuskil 84 aastat isegi. Aga see seltskond vajab aina rohkem saatke aega spetsiifilisi tooteid ja teenuseid ja mitte ainult selleks, et kaasaegse eluga ise hakkama saada ja vaid tegelikult on ka ka nemad, ka nemad võivad veel üht-teist oma kõrges vanuses ühiskonnale anda. Kui pikalt see kriis Eesti majanduses veel kestab? Makromajandusega on muidugi nii, et kuigi kõik kõik teoreetikud teavad erinevate kriiside põhjuseid ja toimemehhanisme ja tagajärgi ei oska siiski mitte keegi kunagi ennustada, millal täpselt ja kuidas mingi kriis vallandub. Ja täpselt samad tagada ollakse ka kriiside lõppemise osas, et näiteks eelmine majanduskriis, mis, mis oli küll natuke teistsugune kui Kääma käimasolev kriis kestis Soomes kolm aastat ja lõppes selle peale, kui hakkas levima kuulujutt, et Moza Järdi laevaehitajad on saanud hiigeltellimuse Ameerikast. Et ka psühholoogia ja usk ja usaldus mängivad majandus üliolulist rolli. Kui aga laiemalt rääkida, siis globaalne finantskriis algas tegelikult juba ju juulis 2007, et see oli aeg, kus pankadevaheline usaldus oli korraga kadunud ja riskimarginaalid tõusid lakke ja rahaturud sisuliselt seiskusid. Siis järgmise aasta ja 2008. aasta oktoobriks jõudsid probleemid reaalsus lahenduseni. Siis seiskus rahvusvaheline kaubandusmaadel, vahel kukkusid kokku kinnisvaraturud ja, ja sealt edasi algas siis juba pankrottide laine ja tööpuuduse järsk kasv. Selleks, et teda totaalselt ja globaalselt kollapsi ära hoida, hakkasid suurriikide keskpangad raha oma riikide majandusse pumpama ja panku riigistama ja ja kuigi finantsmaailma asjad on tänaseks juba palju paremas seisus, siis majanduskriis kestab ikkagi veel täie hooga endiselt edasi. Kui nad eestist, keda siis Eesti oleks minul on minu meelest Eesti oleks omadega paratamatult kriisini jõudnud ka tegelikult ilma igasuguse välise abita. Sest Eesti peamine probleem on see, et, et suur osa kogu eelmist vastate majanduskasvust oli, oli rajatud välismaalt sisse toodud laenurahale. Ja nii kasvatati tohutu laenumull ja ja samas osa laenatud rahast lihtsalt kas söödi, söödi ära või, või raisati niisama ära. Selle asemel et investeerida tulevikku ja ja ainukene võimalus neid laene need ära maksta, on raha välismaalt tagasi teenida ehk eksportida midagi, et selleks on kausi võimalusi vaja otsida. Aga sellist aega, kus me olime kolm-neli aastat tagasi, näeme kindlasti enam kunagi, et võib öelda, et majanduslikus mõttes oli siis emist ebanormaalse ajab isegi et see oli see aeg, kus üliodavalt raha pakuti peaaegu et vägisi ka inimeste nendele inimestele, kes tegelikult ei oleks pidanud seda laenu vastu võtma ja ennast aastateks laenama kohustustega siduma. See oli selline, kui palgatõusuprotsendid oli enamasti kahekohalistes numbrites ja Lasnamäe korteri müünud inimene Tallinnas võis ennast mõne aja miljonärina tunda, et et ja pea iga mees, kes, kes haamrit ja saagi oskas enam-vähem käes hoida, sai Soomes ka kohe mõnes mõnel ehitusel tööd edasi ei tule enam tagasi. Räägime eurole üleminekust ka, et millal on see Eesti jaoks reaalne ja mis Eesti jaoks muutubki? Me oleme eurole üle läinud? No suure tõenäosusega aastast 2011 muidugi tingimusel, et Eesti kõik vajalikud kriteeriumid täidab ja Euroopa keskpank ja teised asjaosalised asjaga nõus on. Praegu pole küll mingit märki, et keegi nendest selle vastu oleks. Aga eks pärast seda ei pea enam kroone eurodeks vastupidi vahetama ja need, kellel on vajadus kroone vahetada, ei pea ka enam konverteerimis tasu maksma, et aga öelda nüüd, et mingit automaatset mõju hindadele võiks tekkida, et seda küll ei saa. Et tekib kindlasti võimalus võrrelda, mis sama toote või teenuse eest teises euro maas makstakse, et niisugune võrdlusmoment tekib? Aga kogu riigi tasandil on, on mõjud oluliselt suuremad, et riigi finantsstabiilsusele lisaks on tähtsam asi kindlasti selline rahvusvahelise usaldusväärsuse kasv ja potentsiaalsete välisinvestorite silmis, et on eriti eriti tähtis ja ja mis siin salata, et meil on võim, tekib ka võimalus eristuda selgelt Lätist ja Leedust kellel aegadel eurole üleminemise võimalus puudub, et loodetavasti aitab siis ka kaasa sellele, et et maailmast läheneks seni laialt levinud arvamus, et Baltimaad on mingi üks koht kus riigikeeleks on vene keel ja pealinnaks Riia ja pidevalt mingi jama käimas. Et aga kurioosse kombel tekib ka olukord, mis, mis minu meelest on eriti positiivne, et, et Eesti ja Soome saavad olema ainukesed riigid kõigi Põhjamaade ja Baltimaade hulgas, kus saab olema kasutusel sama valuuta. Gunnar Okk, teiesuguseid tippjuhte on vähe ja Eesti suuruse väikeriigi jaoks eriti, et millal ja milline võiks olla see väljakutse, mis ei, mis ei alahindaks teie kogemusi ja võimeid. Ma ei ole tegelikult osanud kunagi niimoodi mõelda, et minu jaoks on, on senised valikud olnud ikkagi väga konkreetsed ja väga praktilised ja ja ma olen otsuseid teinud tuleviku kohta siis, kui on olnud võimalus otsustamiseks ja kui on võimalus olnud valida erinevate valikute vahel, et et kõige suurem motivatsioon iga töö või ameti juures tegelik sisu ja huvitatavused, huvitavused ikkagi asjast, kus asi, asja asi siin sisuliselt huvitab, et, et siis siis see on ka asi, mis, mis tegelikult sind motiveerib, et noh, ütleme võib-olla töö ja isikliku elu tasakaal ka üks üks selline asi, mis, mida ma olen õppinud nüüd hindama viimastel aegadel ja ja, aga kui sul on ikkagi hommikul ärgates tahtmine ja hea meel tööle minna ja tööpäeva lõpus koju tulla, et noh, mis siis sinu igapäevaelus veel paremat võib olla.