Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja et on teine jõulupüha, kutsume kuulama viimast rahvateenrite saadet sel aastal ning mõistagi soovime teile häid jätkuvaid pühi. Ning tänased rahva teenrid on Sulev Valner, Urmet Kook, Aarne Rannamäe ja Lauri Hussar ning head sõbrad täpselt aasta tagasi siin laua ümber kõlas käesoleva aasta kohta hinnang, ootus või palve, et saasta võimalikult ruttu läbi saaks. Nüüd on see siis kohe-kohe läbi saamas. Kuidas meil on läinud, kas kõige kurjemad ennustused on täitunud? Kui sa niiviisi küsimuse püstitada, Ma mõtlesin selle peale täiesti huvitaval kombel võib seda aastaid tõesti kokkuvõte aasta nagu väga paljud ennustused just need halvad ennustused ei ole täitunud. Alates sellisest klassikast, et, et Äripäev eks ole ja ka Edgar Savisaar sel aastal on esile toonud, et ikka kroon tuleks ära devalveerida, õigemini, et see toimub ei ole toimunud. Siis ütleme kas või pensionilangetus ei ole toimunud. Siis valitsus kõigele vaatamata on püsinud peaminister, sealhulgas ka valitsuse reiting, eks ole, suhteliselt hästi ja ütleme üllatavalt võrreldes sellega, et noh, suures majanduskriisis võiks arvata, et see nagu tõmbab seda palju rohkem alla. Noh, kasvõi selline asi nagu haldusreform mida oodati, et äkki sel aastal toimub mingi läbimurre ei toimunud. Ja kuni selleni välja, et kui kohalikud valimised tõid tulemused vähemasti mõnes suuremas linnas nagu Tallinn ja Tartu Narva jäi võim, noh, tegelikult sama, mis oli enne, võib öelda, et üllatavalt stabiilne aasta. Tegelikult väga vähe dramaatikat Eesti-siseselt. No kui me meenutame, millised olid veel eelmise aastalõpumeeleolud, siis mõned analüütikud rääkisid isegi sellest, et kõige halvemates unenägudes on nemad näinud Eesti majanduse kollaps, et midagi sellist ei ole juhtunud, et pigem on Eesti ettevõtlusikkagi oludega kohanenud, kuigi väga kalli hinnaga, kui me vaatame, et eelmise aasta lõpus oli Eestis üle 30000 töötu ja nüüd me räägime juba 85-st 1000-st registreeritud töötust ja kui siia veel need heitunud juurde panna, siis saame töötute arvuks Eestis kaugelt üle 100000, et see on kindlasti number, mis peaks meid järgmise aasta kontekstis mõtlema panema. No töötute arv ongi vast see kõige suurem probleem, mis sellest aastast meelde jääb ja ma kardan väga, et see jääb veel meid kummitama päris mitmeteks aastateks. Sest paljud ettevõtted, kes sellesse majanduslangusesse sisenesid üsnagi Eba statiivsetena on majanduskriisi ajal enda tööd väga palju ümber korraldanud. Ja kardetavasti juhtub see, et, et kui ka majandus hakkab tõusma, siis ettevõted majanduskriisieelse ajaga võrreldes muutunud märksa efektiivsemaks. Ehk see tööpuudus jääb neid vaatamata sellele, et majandus tõuseb kummitama üsna üsna pikaks ajaks. Ma tuletan meelde, et kui me eelmise aasta lõpul rääkisime sellest, et saaks joosta ruttu mööda, siis see üks kontekst oli ka see, et et kehv aasta on igal juhul tulemus, see oli nagu selge, aga, aga tulemus oli ikka kahed valimised ja valimised on teadupärast kehv aeg hea poliitika tegemiseks, nagu nagu üks kuulus mees öelnud, ja see on jällegi läinud selles mõttes hästi, et noh, ei ole, ei ole suurt midagi vussi keeratud. Õnneks olid väga populistlikud väga märgist mööda valimiskampaaniad ja valimispropagandat tehti üldse mitte sihtotstarbeliselt, ehk siis nii Europarlamendi valimistel kui ka kohalike omavalitsuste valimistel räägiti kõigest muust, ainult mitte kohalikest asjadest ja mitte Europarlamendi asjadest, Euroopa asjadest. Aga, aga noh, see on niisugune sõnavaht, mis, mis tegelikult ei, ei mõjutanud meid. Ja noh, nüüd me 2009. aasta lõpul oskan, võib öelda, et europeaaegu tuleb. Eks, selles mõttes on isegi isegi isegi joonud nagu, nagu heast. Aga kui sa ütlesid, et, et midagi väga vussi keeratud, siis tegelikult üks asi keerati vussi ja sellega tuleb tõepoolest, et nõustuda, sellepärast see pensionisüsteemi teine sammas ikkagi läks selle aasta alguses vussi ja, ja ma ei ole üldse kindel, mil moel sa üldse taastatakse, sellepärast et ühelt poolt on lubadused õhus. Aga kui me vaatame, millised arengud võivad Eesti riiki järgnevatel aastatel ees oodata, siis ma ei ole üldse kindel, et sellise pensionisüsteemiga me siin järgneva 10 aasta jooksul Noh, see on miljoni dollari küsimus tegelikult kuidas, kuidas me üldse edaspidi pensionäre nagu ülal ülal peame ehk siis ka ka meie ise, eks ole olemas probleeme, kui me sinna ikka jõuame ja, ja, ja kui siin ikkagi aastal 2030 on siis 20 aasta pärast on kolm töötegijat ühe pensionäri kohta ja, ja 50 aasta pärast on 1,8 töötegijat ehk siis maksumaksjat iga pensionäri kohta, siis see on, see on, see on isegi rohkem kui miljoni dollari küsimus, et kuidas see kõik edaspidi toimima. Et laias laastus ma olen Aarne ka nõus, et et riigieelarvepoliitika on sellel aastal sellele majanduskriisi ajal olnud üsnagi nagu korrektne ja, ja õigeid valikuid teinud. Mina lisaksin ühe nagu möödalaskmise kogumispensionite süsteemi põhjalaskmise kõrval veel, et see oli see ootamatult kiirelt tulnud käibemaksu tõus. Aga tervikuna on olnud riigieelarvepoliitika ja eelarve tasakaalu otsimine ja defitsiidi vähendamine väga õige. Ja see on taastanud Eesti usaldusväärsus kindlasti väga paljude välisinvestorite silmis, mis on nagu üks probleem, et, et see, mis Arne algul ütles, et et tegelikult rasketel aegadel oleks tark riik ka ka põhimõttelisi otsuseid, mingeid põhimõttelisi reforme. Ja vat neid sellel aastal tõesti mitte ühtegi ei toimunud, et mõne mõned üritati teha, aga need olid sellised kiirustades tehtud ja, ja, ja noh, pean silmas seda viimast haridusreformi. Et mis, mis ennast nagu ei õigustanud No mina, kui tohib, siis oponeeriks siin hea meelega, et saade huvitavam oleks ka, et et selles osas mina ütleks, et isegi see teise pensionisamba ja käibemaksu tõstmise nii-öelda allalaskmise ja teise tõstmise küsimused, et neid võiks ka kaitsta ja õigustada, sest et võib-olla need olid just kaks otsust, mille puhul võib jälle kiita, et riigil jätkus mingit otsustavust. Et oli vaja teha suhteliselt, et saavutada eelarvesse tasakaalu saamiseks suhteliselt suured kärped. Või siis ühel puhul suhteliselt suur, eks ole lisaraha ja julgeti need otsused teha, et seda võib teistpidi ka kiita. Me võime öelda, et hirmus paha, et nüüd just see teine pensionisammas ohvriks toodi, aga, aga samas et mis see teine koht oleks olnud, milles oleks siis palju vähem valutult sele miljard krooni või küsimus on raha. Pigem siin nagu märgiline, et et kui, kui selle kogu selle maja rääkisime selle majandustõusu ajal riik elas üle jõu, tarbiti liiga palju ja nõnda edasi siis kogumispensionite süsteem, mul üks asi, kus inimesi õpetati säästma et nende inimeste, kes kogumis liitsed, nende ju see rahvapension hiljem tulevikus saab olema väiksem. Et inimesed isegi kindlustavad oma tulevikku. Ja tegelikult riik saatis sellega minu hinnangul ühiskonnale väga halva sõnumi, et selles mõttes mina olen küll seda meelt, et see oli selle aastavaatelt kõige rumalam, mida Eesti riik ja valitsus õnneks muidugi riigil võimalus ennast rehabiliteerida, kui ta tõesti lubatud ajal need maksed taastab sinna ainult nendele, kes on otsustanud nüüd jätkata, aga väga paljud on loobunud ehk nende inimeste usaldus, kolmandik. Ei, ma arvan Aga aga kui ei, seda küll, aga nad jätkavad nii või teisiti neid makseid siis, kui riik taastab oma maksed teise pensionisambasse, ehk siis tegelikult ühel hetkel inimesel ei ole seda vabatahtlikku valikut, kas ta jätkab või ei jätka. Ma arvan ka, et me kõik jätkame ikkagi paari aasta pärast ilmselt niikuinii ja ja võib-olla Nende järgi vaadates võib seda jälle käsitleda mingi maksepuhkusena, mis lihtsalt oli vahepeal pensioni arvelt tuleb meie pensioni arvelt, aga noh, see on natuke seesamalaadne küsimus, et kui te olete näiteks pangas laenuga hädas, eks ole, siis selle tõttu, et isiklik majandus on langenud, ütleme näiteks, eks ole see selline hulk protsente nagu meil riigieelarve praegu. Et siis võib olla, aga noh, on ka võimalus, et küsida nagu mingeid maksepuhkust, ehkki see ei ole ka hea mõte, eks ole, sest pärast pead nagu topelt maksma. Et noh, Ma ei kiida muidugi seda otsust, aga, aga ma ütlen, et siin olid suhteliselt halvad valikud ilmselt. Ja, ja see on nagu üks neid otsuseid, mille tõttu me oleme täna olukorras, et ehk ikka euro tuleb. Võib-olla, et kui seda teist pensionisammast ei oleks ütleme, kui seda otsust ei oleks julgenud, et teha, siis võib-olla oleks tänaseks juba ammu olukorras, et ammu on lootusetu, et euro tuleb Ega me ei saa muidugi kõiki Eesti elanikke nagu ühte patta panna, et noortele see mõjub vähem, eks ole, mis on aasta jooksul toimunud ja kõik need, millest nüüd tuleb ja Lauri rääkis. Aga, aga teatud sünniaastatele on ta ikkagi selles mõttes fataalne, et, et ta noh, konkreetselt raha jääb sinna panemata ja, ja pension on kohe-kohe käes ja, ja ei, ei kogunege nagu midagi. Et väga palju tuleb inimestel ka oma passi vaadata, et mis see sünniaasta on ja siis siis otsustada, et mina näiteks isiklikult täiesti konsulteerisin spetsialistidega, ütlesin, et vot ma olen nii vana, mul pension on nii ja nii palju aasta pärast, et kas mul tasub ja spetsialistid ütlesid mulle sajaprotsendiliselt ei tasu ja sellepärast pikendanudki, nii et noh, siin on inimeste ees on väga-väga erinevalt. Jah, aga me saame ikkagi rääkida selle kogumispensioni süsteemi taastumisest alles siis, kui Eesti majandus pöördub tõusule, ehk siis järgmisel aastal me ei saa sellest rääkida, seda ei ole aga lubatud, aga juba ülejärgmisel aastal on räägitud, et tasapisi võiks hakata taastuma sissemaksed teise pensionisambasse. Ja kui me nüüd vaatame, milline, milline see pilt ka 2011. aastal vastu vaatab, siis ka need majanduskasvunumbreid tegelikult selleks aastaks on ikkagi. Need prognoosinumbrid on ikkagi väga tagasihoidlikud isegi siis, kui euro tuleb. Et mina jah, ütleks, et ka teise selle punkti osas selle käibemaksu tõusu osas, et seal oli nagu see oli väga ebakorrektne ja halb, et niiviisi anda neli päeva inimestele, eks ole, või ettevõtetele ette seda, seda reageerimisaega ja selles mõttes oli väga hea, et õiguskantsler selle vaidlustas. Ja loodetavasti see parandab ka tulevast poliitilist kultuurisellistes küsimustes ja vaidlustes ilma tulemuseta. Ei, mitte päris, ütleme vähemasti ma arvan, et ta saavutas selle efekti. Räägitise. Ta võib olla jättiski, järgmine kord ollakse natuke ettevaatlikumad analoogse asjaga, võib-olla ta, ütleme nii, et me ei tea, mida see ära hoidis näiteks mida, võib-olla teisel juhul oleks tehtud praegu esimesest jaanuarist mõni maksutõus niiviisi, et umbes 10. detsembril otsustatakse. Aga noh, see on jälle, see oleks, eks ole, mida me ei saagi teada. Et, et iseenesest ma arvan, et, et võib-olla ei olnud kõige õigem mõte, et tingimata tõsta käibemaksu, mis, mis ei ole just ütleme just väiksema rahakotiga inimesi. Aga kui ei ole, ütleme praeguses poliitilises olukorras näiteks valitsus mitte ainult suuteline, vaid ka tahteline üldse rääkimagi sellest, et näiteks tulumaksu tõsta siis noh, midagi pole teha võib-olla, ja väga palju üle, eks ole, tuleb kasutada neid võimalusi, milles nad suudavad kokku leppida. Et kindlasti solidaarsem oleks olnud tõsta tulumaksu. Kui, kui tohib, Sulev ma natukene sekundeeriks olla ja ütleks, et, et nende kahe sammuga tegelikult võeti maha ka devalveerimisega seotud hirmud, mis on tegelikult väga oluline, sest kui me meenutame, millised olid meeleolud ikkagi eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, mille peale ka mõned poliitikud mängisid, siis üks sõna jooksis sealt kogu aeg läbi. Soli devalveerimine. Devalveerimistont on Eestis käinud ju hootikajane, devalveerimistont on tulnud väga erinevates kohtades, et ma olen rääkinud Eesti riigi jõustruktuuride esindajatega, kes on öelnud seda, et kolmel korral on Eestis devalveerimistont viimase pooleteist aasta jooksul algatatud puhtalt Venemaalt sealsete sealsete institutsioonide instantside poolt. Et ja devalveerimispaanikat pole Eesti ajakirjanduses palju kõneainet pälvinud, kuna see on olnud puhtalt venekeelses kogukonnas, et ükskord oli see, et kui kui üks tore meediaklubi kutsus esinema majandusteadlase, kes lihtsalt oma esinemise käigus ütles välja, et ega Eesti krooniga on ikka lood halvad, et see on ikka nii ülehinnatud elasi millest kirjutasid siis kõik kohalikud vene lehed ja rääkis venekeelne press ja ja oligi paanika lahti ja see on olnud korra Tallinnas korra Tartusse, korra korra Ida-Virumaal, et, et selles mõttes on tont ja nende taga seisnud väga erinevaid. Aga samas on see ka tõde, et, et väga paljud välisinvestorid eriti Põhjala riikides kartsid devalveerimist, sest Lätis oli see ikka üsna tõenäoline ja mina olen kuulnud seda, et üks Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev Põhjala suurpank vedas isegi veel sel kevadel Lõuna-Eesti ja, ja Kagu-Eesti ja sellel piiriäärsed suuremad asulad, kus olid rahaautomaadid igaks juhuks ühel nädalavahetusel raha täis kuna arvati, et järgmisel nädalal Lätis devalveeritakse ehk et kui siis tulevad inimesed hakkavad oma ühtsete pangakaartidega võtma Eestist eesti krooni nalja. Et, et selles mõttes Don't oli tegelikult mingil hetkel ikka väga õhus. Majandusteadlased ütlevad samas, et see pole mingi tont, et see on tegelikult üks lahendus, kollektiive kollektiivne palga langetus jah, ja see, et sa räägid, et see ida poolt võib tulla muidugi, aga, aga viimane ja ma mäletan, oli vist Euroopa keskpangast, kes kust saadeti signaal, et enne, kui euro tuleb, et on võimalik nii devalveerimine kui devalveerimine ja olge selleks valmis, nii et. Kogu sellel Tondil ei oleks vähimatki nagu kandepinda ega, ega ütleme tont ei oleks hirmus, kui me ise teda ei kardaks. Et ses mõttes, eks see ikkagi selle selle võimaluse, et see, et selle seeme mingit vilja kannab, on ikkagi anname me mõnes mõttes selles oma keskkonnas ise. Aga selles võrrandis on, on paar sellist tundmatud muutujad ja me ei kujuta tegelikult ettegi ikkagi neid poliitilisi jõujooni, mis Euroopas on ja, ja nii nagu mina olen kuulnud, on Euroopas ikkagi väga palju kadedaid Eesti peale, et kuna Eesti on suutnud ikkagi oma eelarve suhteliselt hästi praegusel kriisiajal tasakaalus hoida ja peale selle, et Läti ja Leedu rahandusministrid vaatavad Eesti peale praegu pisut viltu ja neid signaale on järjest rohkem tulnud. Ega need riigid, kes eurotsoonis hästi hakkama ei saa, sealhulgas Kreeka, vaatavad samuti Eesti kalmistu, sellepärast et teistele. Eks see võimalus nii-öelda nende sisepoliitilises võitluses, mida pööratakse nende vastu ja näidatakse, et kuidas, kuidas peaks käituma nii, et neil on ka nii-öelda sisepoliitiliselt veel Eestiga veel väike kana kitkuda ja sellepärast võib see 2010. aasta kevade otsus Eesti euro üle ülemineku kohta väga valusalt tulla. No nii kaua, kui end räägitakse, pole häda midagi. Kas sa tahad öelda, et, et mingit tihutööd tehaksegi? Mina tahan öelda seda, et meie saame mõjutada oma välispoliitiliste kanalite kaudu neid Euroopa Liidu liikmesriike, et Läti suhtes Et europarlamendis oli Eesti kiita oma europüüdluste eest ja, ja siis tuli üks Läti esindaja sinna ja hakkas nagu nutma ja halama, et kuhu jääb euro üleeuroopaline solidaarsus, et miks Eestit esile tõstetakse ja nõnda edasi ja siis ta sai väga selge vastuse mõttes vastused. Et kes teilgi, millest tegemast neid karme eelarvelisi valikuid. Et see oli teie enda kätes, teha? Läti ei teinud päris selliseid valikut, mida IMF nõudis. Oleksid oma eelarve rohkem tasakaal saanud, oleks nad võib-olla täpselt samas kohas, kus Eesti, et et selles mõttes päris nii ka ei ole, et, et keegi siin üritab kiilu lüüa ja kadedaks mängida ja sellest aru ei saada, seda läbinähtav, mis mängusele. No see on ju väga positiivne kadedus, mis meil selle vastu saab olla, et kuigi peab ütlema, et see kadedus või see eesti hea silma paistmine ei tulene kokkuvõttes ja mitte millestki muust kui sellest, et Eesti on käitunud enam-vähem korralikult. Et iseenesest, mis, mis muidugi panebki mõtlema, tänases maailmas ongi 100 korralikkuse defitsiiti, et et juba see, et sa täidad oma kohustusi ja, ja nii-öelda suudad elada nii-öelda võimete järgi, see paistab välja nagu midagi erilist, mis on ju mõnes mõttes kummaline me kõik siin, eks korralike inimestena mõtlema, et see on ju normaalne, et su pere eelarve on tasakaalus, et riigieelarve on tasakaalus. Et sa nagu täidad oma oma kohustusi, aga selgub, et see ei ole isegi riikide tasemel sugugi enesestmõistetav. Ja selles mõttes väga hea, et Eesti siiski, et kirume, mis me kirume seda, Eesti poliitilist kultuuri, aga mingisugused põhiväärtused ja ma julgen öelda, et siiski suhteliselt erakonnaüleselt on, on, on paigas, et et sellist üldist korralikust ikkagi hoitakse, eriti, mis puudutab sellist välispoliitilise Euroopa suunal. Täpselt ja selle kõige viimane eredam näide oli ju see Jüri Pihli kiri on ju, et kus ta, kus ta kaebab KAPOsse riigireetmise peale pärast peaministri justiitsministri välisministri, millele tuli ühemõtteline hoiak kõikide erakondade poolt peaaegu et see kahjustab Eestit välisareenil. Aga seda enam, kui me räägime siin sellest, et Eesti pöörab Euroopa Liidu riikide suunal tegema tugevad lobidajad, ootaks tegelikult, et nii välisminister, peaminister kui ka president järgnevad kolm-neli kuud tegutseksid välispoliitiliselt peaasjalikult ainult Euroopa Liidu suunal. Ei ole vaja käia kolmandates riikides visiitidel, sellepärast et praegu meil ei ole kasu mingisuguste turismisidemete sõlmimisest Kasahstani või jumal teab, millise riigiga vees. Võib-olla see aitab meie kuidagi kaude ka eelarve tasakaalule kaasa. Aga võib-olla on üldse vaja vähem käia, rohkem oma tööd teha kodus. Aga praegu me oleme olukorras, kus tuleb teha lobitööd sellepärast et, et ühelt poolt räägitakse küll, et euro kasutuselevõtt on, on matemaatiliste kriteeriumide alusel, aga kas see ikkagi päris niimoodi on, järjest rohkem räägitakse sellest, et see poliitiline mõõde on selle otsustuse juures selgelt olemas. Paistab, et kindlasti ei ole sellega nõus, rohkem tuleb käia, meil on väga-väga palju rohkem häid müügimehi vaja, kes meid aitaksid müüa Euroopas ja maailmas, aga paistab, et Eesti riik on euro tulekut juba üsnagi nagu kindel, et ma kuulsin, et rahandusministeerium on teinud konkursi Eesti nii-öelda euro Stockmanni koha peale ja see konkurss on sisuliselt juba läbi ja inimene välja valitud, nii et ollakse siis ju siis väga kindlad, et euro tuleb, aga viimane aeg ka, kui aastal ainult jäänud, siis peab juba hakkama meeskonda kokku panema, nii et väga-väga õigeaegne samm. Muidugi seal märk jah, sellest, et loodetakse, arvestatakse sellega. Aga samas me peame ikkagi arvestama karidega ka sellepärast, et kui et nädala alguses selle Läti ülemkohus otsustas et pensionide langetamine on põhiseadusega seal vastuolus siis paratamatult kergitab see jälle seda hirmu, et Läti latt devalveeritakse ja kui, kui nii läheb, siis võib olukord olla hoopis hoopis teine ja see olukord võib muutuda nädalatega kui mitte kuudega ja ja kui me vaatame veel veel ka seda, tegelikult see sotsiaalse kriisioht Eestis jätkuvalt kasvab, kuna töötus kasvab, siis need on kindlasti sellised muutujad, mis hoiavad siinset olukorda mõjutada niimoodi, et päris kindlad selles euro tulekus ka nii-öelda siseriiklike ja Eesti lähivälismaa kriteeriumide alusel olla ei saa. Ma kuulen siin jälle Mess Jaanlikke noote, et euro tuleb, siis on kõik korras ja siis on kõik meie mured lahendatud ja enam enam enam päike tõuseb idast, vaid hakkab vastupidi käima, et et ega, ega neurotegelikult ei ole mingisugune imerohi jutt, et on tore, kui ta, kui ta tuleb ilmselt meie majandusele väga-väga hea, aga, aga töötab ikka edasi. Seal paar asja tegelikult euro taustal ikkagi ära teha, ta saab võtta kasutusele reserve, saab emiteerida võla kerge. Ja see on juba väga suur asi, sellepärast et nende võlakirjade eest saab investeerida, saab elavdada majandust. See arenevad riigid näiteks Hiina. Jõuliselt. Sul on täiesti õigus, aga ma mäletan lihtsalt samasuguseid Messioonlikke nooti, oli 2004, kui me Euroopa liitu astusime NATOsse ja ja et nüüd on ei julgeolekuga kõik korras, läksime NATOsse, nüüd on Euroopa liidus, nüüd on nüüd on kõik meie, meie tulevik on kindel. Aga noh, ei ole ju nii, et automaatselt kõik on, on kindel. Kui sa vaatad, milline on olnud Eesti majanduse areng Euroopa liidus, siis võrreldes 2004. aastaga on see olnud ikkagi. On muljetavaldav, on, on, on, aga tööd tuleb ikka teha, et ei ole nii, et sellepärast ei müü mitte. Nüüd oleme klubis ja tore. Istume ja Lürgiline kohvi ja tõmbame sigareid peale ja selle, see on kahtlemata, see on nii. Aga euro on poliitikute jaoks selline noh, lihtsasti mõõdetav eesmärk täpselt samamoodi nagu Euroopa Liit ja NATO projekti värk, et ta nagu projekti värtamiselt, et millega, nagu valimistel väga hea välja. Meie tõime euro. Vaatamata majandusraskustele meediumi euros. Aga mis sa arvad, et see valimistel võib töötada valimistel, võib tulla ka välja? Kolm kuud pärast euro kasutusele võtta võib välja tulla avaldusega, et oi, vaadake, millised hinnatõusud on see euro endaga kaasa toonud inimeste elujärg on halvemaks muutunud ja nii edasi. Kas see võib olla tegelikult üks euroga seotud valimisosa? Loomulikult? Aga noh, kui see aitab nagu kaude kaasa sellele, et välisinvestorid ei karda enam ülehinnatud Eesti krooni ja ei pelga krooni devalveerimist, on julgemad siia tulema investeeringuid tegema, noh töökohti tuleb juurde. Siis ma arvan, et see on üsnagi nagu positiivne, aga jah, mis ma tahan öelda, et siin otsiti pärast Euroopa liitu NATOt, kümneid ja kümneid konverentse, seminare, kirjutatud esseesid, sadu esseesid, mis võiks olla Eesti järgmine suur eesmärk. Ja tegelikult on jõutud nagu arusaamised, ega võib-olla sellist suurt eesmärki nagu Euroopa. Aga ta ei ole, et aga samas nagu seda pidevalt otsitakse, selles mõttes ma poliitikutele on see veres, et see on selline mõõdetav eesmärk ja selle sellega valimistel ütleme ausalt, see tuleb meil hästi välja. Kui meil on eesmärk silmade ees, siis ei ole mingi miraaži, mis, mis, Ei no kahtlemata selles Albiale ei ole, meil on kahtlemata see eurokriteerium ehk eelarve defitsiidi hoidmine selles piires, et euro oleks üldse võimalik, on valitsust väga kõvasti aidanud, sel aastal pole nagu mingit kahtlust et teisel juhul oleks seal rumalaid otseseid näppude vahelt võinud pudeneda kõvasti rohkem välja ja lihtsalt oleks elatud, ütleme kindlasti rohkem läti kombel ütleme ja siis hiljem märgatud sügavamas pohmellis, et tegelikult ikka nii suure võlaga ei saa hästi-hästi elada. Et seda selles osas on ta kindlasti aidanud, ütleme ükskõik kas tänase rahandusministri eelmise rahandusministri tööd noh, see on nagu olnud abiks, aga, aga kahtlemata on tegu vahendiga, et isegi Euroopa liit NATOsse minekud on vahendite, eks ole, eesmärk on ikkagi Eesti riigi püsimine ja heaolu. Et et euro on üks neid vahendeid, mis, mis ehk aitab seda ka natuke kaasa. Jah, peamised küsimused on ikkagi Eesti majanduse struktuursed probleemid ja struktuurseid muutusime Eesti majanduses näinud ei ole. On toimunud kohanemine, aga mingisugust uut kvaliteeti me ei ole näinud, järelikult see on ikkagi küsimus, et kui seda ei saavutata, siis ei doose euroga märkimisväärset hüpet. Aga võib-olla me lihtsalt ei näe seda veel, et tegelikult on ta olemas, aga pinna all sest kahtlemata mingid muutused peavad olema Eesti majanduses toimunud, sest nii palju struktuurset selles mõttes muutust on, et ühed töökohad on kadunud. Mingisugused teised asjad hakkavad arenema, et mingi muutus peab olema. Tulen selle koosseisuga, mis siin praegu nii-öelda meie majanduses on ja nende investeeringute najal, et, et me ei näe seda uut kvaliteeti, et see uus kvaliteet saab tulla ikkagi investeeringuna väljas. Vaata, see on sama minu meelest sama küsimus, et tegelikult kui 2011 kevadel noh, oletades et see eurootsus on siis olemas, et kes siis hakkab endale vastu rinda taguma, et mina tõin euro. Et ma arvan, et ükskõik, kes seda hakkab taguma, õigemini neid neid ütlejaid saab ju ikka päris palju olla. Ja peaminister, nagu ma arvan, Heino peaminister, aga teisest küljest tema koalitsioonipartnerid mingis mõttes isegi sotsid natukese saavad öelda, et nemad olid osalised, eks ole, mingite otsustajatega, mis seal veel selle aasta esimesel poolel näiteks. Ja lõpuks võib öelda, et ka kogu see riigi noh, me kõik tegelikult oleme kõik Eesti inimesed oma oma teatud sellise leplikkusega on on tegelikult kõvasti kaasa aidanud sellele, et et niiviisi rahulikult. Et need kärped on saanud rahulikult läbi viia, et nad vajalikud 91. aasta sündmuste suhtes me oleme kokku leppinud, Ta ei toonud ei üks ega teine meile vabaduse tõid, me kõik teeme koos, ma usun, et me lepime ka pärast pärast valimiste kõnekõminat, me lepime kokku, et me kõik tegime seda, me kõik oleme selle nimel kannatanud. Ka meie palgakärped, kõik inimesed, kõik perekonnad Eestis on, on ilmselt kannatanud ja mõned rohkem, teised vähem, aga aga see on aidanud kaasa sellele läbi lepingu ette. Olen rääkinud, ei, aga see on ilmselt see ilmselt ongi tõsi, et noh ka see, et, et Eesti majandusel aastal 2009 ma ikkagi julgeks öelda, et Eesti majandus on väga hästi hakkama saanud. Kui me, kui me nüüd võtame jälle selle jutuga, et mida ei ole kõike hullu toimunud Eestis siis ennustati ikkagi tohutut pankrotilainet mingit tohutut, ütleme näiteks firmade müüki, paiskamise lainet, mida siis kas siis välismaalased või kes iganes ära ostavad, eks tohutut turu ümberjagamist me seda kõike noh, suures piires ei ole näinud, on mingeid üksikuid pankrot, eks ole, on üksikuid üksikuid, et noh, probleeme, aga, aga ma ütleks, isegi ei erine väga palju sellises suhteliselt tavalisest aastast igal aastal toimub mingeid muutusi. Et see on nagu olnud üllatav, kui vähe tegelikult Eesti majandusega hullu juhtunud ja kui hästi võib öelda ja see noh, meie ettevõtted on kohanenud ja ma küll julgeks kõige vähem seda pidada valitsuse teeneks, sest minu meelest ikkagi valitsus ja riigikogu on need kõige viimased, kes et ees, kes, kes kõige viimasena said aru, et Eestis mingi kriis on, kes kõige viimasena sellele ka millegiga reageerima hakkasid ja siiamaani pole päris lõpuni aru saanud, kui kasvõi viimaseid palgaotsuseid Sellel teemal selle teema lõpetuseks valimiste juurde läheme, et mul on nagu kahju, et et võib-olla oleks olnud see aeg praegu hea hetk, näiteks mõned riiklikult tähtsate infrastruktuuri objektid hakata ehitama, näid, pean silmas Tallinna-Tartu maanteed vähemalt näoni kas siis nelja reaalseks või siis kolme reaalseks, nagu nad on. Nagu see ehitustempo on ikkagi suhteliselt aeglane, praegult tehakse, anti Mäo ümbersõit. Saaremaa Saaremaa ja nõnda edasi, et, et see oleks andnud väga palju sellises sfääris inimestele tööd, kus just inimesed tööd kaotasid. Et, et selleks olnud võib-olla võib-olla üks asi, mis mina nagu oleks nagu oodanud, et siin oleks riik natuke aktiivsem olnud and repliigi korras ühte asja tahan öelda, et, et Tallinn-Tartu maantee kahtlemata tuleb valmis ehitada sellepärast, et see on hädavajalik ja kõik on, kõik on õige. Aga olles suure tuisu ajal just sõitnud Tallinna ja Tartu vahet kaks korda järjest, siis ma ütlen seda küll, et maantee ei aita, et, et ohvrite arv väheneks sellel maanteel, sest see tähendab ma, ma ei saa aru inimestest, kellel ei ole nagu enesealalhoiu instinkti. Et ta läheb, lihtsalt ta läheb, ta põrutab sinna lumevalli ja, ja ta peab sust mööda saama ja iga, kuni kuni see mentaalne kahjuks ei ole inimeste autojuhtide peades läbi käinud. Siis noh, ma nägin ikka ikka selliseid situatsioone, ma imestasin, et, et need autodega sõidavad juhid elusana. Ma toon sulle näite, Aarne eile hilisõhtul Tallinna linna vahel sõites tabasin ma väga paljusid juhte sellelt, et kuna neil on tagaveolised autod, siis nad lihtsalt linnatänavatelt ristimata, ehk siis sõidavad külg ees ja, ja noh, see oli nagu minu jaoks nagu üllatus, et nad, nad mõjusid väga ohtlikutena ja, ja noh, see on küll nüüd nagu, nagu selline nagu selline asi, mida mina ei ole küll Eesti linnaliikluses varem näinud ja mulle tundub, et politsei peaks küll siinkohal nagu oluliselt jõulisemalt tegutsema. No aga, mis teha, kui ootamatult on tekkinud jääraja võimalused kusjuures peab ütlema, et, et linn sai ikka väga hästi korda, tegelikult ma sõitsin natuke täna ringi ja ja pärast seda suurt lumesadu oli ka ikka noh ikka peab ütlema, et, et selles mõttes tehti, tegi, tegi linn head tööd. No iga aasta me oleme siin kritiseerinud, kuidas tall tuleb ootamatult, et äkki ikka midagi õpitakse. Järgmises kesknädalas ilmunud tänu nupuke Aarne sulle vabanema, jään ootama, pole hullu. Nii aga lähme valima Tallinna saada ühel aastal. Üsna palju on kritiseeritud seda, et, et me oleme nagu pidevas valimistsüklis ja kogu aeg justkui nagunii-öelda, lõpetame ühe valimisperioodi, algab teine ja, ja sellest välja ei saa ja seetõttu ühtegi korralikku poliitilist otsust ei ole ka võimalik võimalik langetada. Kuigi see, millest me siin täna rääkisime, lükkab seda väidet ümber. Aga ikkagi kahed valimised ja mõlemad ikkagi pisut üllatusliku tulemusega. Selle esimese repliigi osas minul ei oleks midagi selle vastu, näiteks kohalikud ja Parlamendi valimised toimuksid ühel ajal, et maailmas on väga palju riike, kus toimuvad ja, ja toimivad, toimib see süsteem väga hästi. Ja Eestis on ka erakondi, kes, kes on selle mõttega nagu välja tulnud, aga nagu väga-väga edasi liikunud pole, et, et see on nagu Eestis läinud pigem see, et kus ta juhuslikult on mingil aastal kokku langenud. Et Ma polnud veel samal päeval, ühed on alati kevadel-sügisel, võiks olla muidugi koos. Esiteks juba raha kokkuhoid. Et mina ei ütleks, et need valimised nüüd nii väga üllatustulemuse tõid, et üllatustulemus oli kindlasti Indrek Tarandi ülisuur edu. Et mina oleksin ennustanud sõda, et Indrek Tarand võitleb just nagu sissepääsu eest, aga et üle 100000 see oli nagu see oli võib-olla pooli poliitika-aasta kõige suurem üllatus. Ja Ta andis erakondadele kahtlemata väga olulise märgi. Mida, mida küll keegi pole vist millekski eriti pidanud kohalikel valimistel, del mulle esialgu tundus, et pärast seda, kui ennekõike IRL-i poolt muudeti Tallinnas valimist korda et Keskerakond ei saa absoluutset häälteenamust. Aga olles pärast valimisi rääkinud nii Keskerakonna, Reformi kui IRL inimestega selle, et mis, mis selle nagu edu taga oli siis kõik nad rääkisid põhimõtteliselt kahest asjast. Esiteks sellest, et et Keskerakond oli ainus, kes tegi suure kampaania, teised erakonnad ei teinud nii massiivset kampaaniat kui, kui Keskerakond. Ja teiseks, Keskerakond oli siis ainuke erakond, kes kes hakanud kampaaniat tegema vahetult enne valimisi vaid ta teeb seda kogu aeg. Et seda tõid nii Keskerakonna kui ka ja kui ka Tallinnasse opositsiooni jäänud erakonnad nagu ühtemoodi, nagu välja, et et see vast oligi selle absoluutse häälteenamuse huvid ja, ja loomulikult siis väga jõuline kampaania tehti just siinse vene kogukonna seas, et et mul on see elioni pakett kodus, kus, kus on väga palju venekeelseid telekanaleid ja pea igas neis Venemaa vene telekanalis jooksis mingi hetk Keskerakonna reklaam. Et see oli väga massiivne kampaania. Jah, see on üks huvitav märk, et ma ei tea, kuidas nüüd värske seisuga on, aga las hiljuti olid ju enamik neid kulusid maksma. Enamikul suurtel parteidel oli enamik valimiskulusid alles võlas. Et see on nagu selline, et kõigepealt võetakse võlgu alati olnud, et tehakse kampaania ja siis meie enda rahaga makstakse see võlg ära, eks ole, olles saanud meie käest mandaadi, et võlgu mitte kunagi, et see on nagu natukese, nagu see, see pisuhänd lugu, eks ole, et sinu rahaga ma osta on, eks ole, selle ja siis pärast nägema ütleme, need on natuke mingi sarnasus selles, selles koguses käitumismustris ja see on sõltumata erakonnast, see ei iseloomusta mingit ühte kindlat erakonda, mõni teeb seda lihtsalt võib-olla julgemalt, aga aga mõni, mõni teine nagu vähem, aga, aga minu meelest oli nende mõlema valimisfenomeni nii indrek tarandi kui Edgar Savisaare selliste rekordiliste tulemuste taga, sest noh, mõlemad on rekordid ja ütleme seda juba Andrus Ansipil oma 22000 häälega pole nagu väga midagi hüpata. Kui eelmiste riigikogu valimiste järel selline rekordtulemus sel hetkel oli see rekord. Nüüd on juba üle 40, eks ole, Savisaare tulemus tarandil 100000 garantii ütleme tulemus oli jälle üle Eesti häälte kokkulugemine, et see on üks teine situatsioon. Aga mõlemal puhul oli, oli tähelepandav tegelikult minu meelest positiivne nähtus. Mõlemal valimisel oli päris suur osavõtjas kond ja mõlemal puhul oli ilmselge, et just valimiste võitja aktiviseeris oma toeta potentsiaalset toetajaskonda väga tugevalt nii-öelda tavapärasest rohkem valima tulema. Noh, Indrek Tarand küll ühte võimalikku elektoraat ja, ja Keskerakond Tallinnas hoopis teisiti. Ja Keskerakonna edu tegelikult põhjused, et põhimõttele, et meie omasid pekstakse, nad võtsid ennast, kuhu nad tegid väga suurepärase kampaania, nad rõhusid õigetele asjadele ja nende omad tulidki valima rohkem kui, kui, kui need teiste omade ja selles oligi kogu kogu tarkus, nii et suurepärane kampaania ja, ja väga väga tark käsi juhtis seda kuskilt kõrgemalt, kes see täpselt näiteks, no on räägitud sellest, et need olid need nõustajad, valimiskampaania nõustajad olid Ameerikast, et ma Kadri Simsoni käest kunagi küsisin, et kas ta oleks nõus avalikustama ja et oleks huvitav olnud nende inimestega rääkida. Aga need, need nõustajad ei olnud ise nõus enda avalikustamisega, sestap see sinna jäi, aga, aga eks ta oli selline ameerikalik kampaania tõepoolest. No selle kohta on öelnud president Toomas Hendrik Ilves, et valimistest tuleb paraku õppetundjaid, populism töötab, absurdsed, süüdistused töötavad ning konkreetse ja tegelike teemade vältimine töötab. Töötabki. Seda ma ei tea nüüd öelda, kas see õrne ainult tegelike teemade vältimine, ses mõttes, et olgem ausad, ikkagi Keskerakond näiteks Tallinnas rõhudes väga tugevalt tööpuuduse teemale, ei saa kuidagi öelda, et tegu oleks pseudoteemaga olnud sellel sügisel Eestis. Noh, ema ei olnud pseudo, aga lahendused olid pseudo ja aga kui inimesed seda ära ei tunne ja võtavad kõike puhta kullana, mis, mis suust tuleb, siis, siis ongi nii, et. Aga ütleme, et eks nad seekord inimestel on nagu õigusõiguse juures valida, on alati ju ka õigus noh, ütleme siis teha selliseid valikuid, mida keegi teine võib pidada, ekslik, eks. Et, et antud juhul jah, aktiviseeriti kodanikkonda, mis iseenesest on positiivne, toodi, toodi, eks ole, valijaskond valima. No aga ma arvan, et selles positiivse võitu valijaid oli palju ja no võib ka nii. Aga siiski, ütleme noh, vaadates nagu positiivse külje pealt mu meelest on päris hea, et need inimesed noh, sellise Need inimesed võib-olla selle selle aktiga, et toetades nii valimistel seda erakonda said osaleda eesti poliitik, kas see võib olla aitad, mingit muud stressi nendes vähendada? Ja aga sa, Sulev ise ütlesid, et, et kahjuks ei, ei võeta õppustega tarandi 100-st 1000-st häälest ei ole mingit õppust võetud, kuigi need öeldi paljuski protesti oled ja juhiti tähelepanu õigetele asjadele. Ja ometi läheks nagu, nagu vee peale kirjutamine, et korraks oli rõngad ja, ja kaovad, eks ole, ja ka kohalikel valimistel on, on sama asi ega siis need tarkpead, kes siin Tallinna linnaosadega hakkasid jontima ja rumalusi tegid ja arvasid, et niimoodi nad tõrjuvad Keskerakonna eemale. Need ei ole ju tunnistanud seda, et nad midagi valesti tegid. Noh, tegelikult oleks juba aeg mõelda selle peale, et põhimõtetega, valimisreeglitega ja igasuguste reeglitega ei ole vaja enne enne valimisi hakata mängima. Tallinna valimisreeglite muutmine oli sisulises mõttes nagu minu hinnangul väga õige, nagu otseselt selleks on muidugi parem teha. Sest praegult ta kandis tõesti sellist pitserit, et lülitama enne valimisi Edgarile ära teha. Sest nende Spiter dekaadi varjanud ainult ühe eesmärgi nimel. Ju nii, et, aga samas oli see absurdne olukord, et kui, kui üks erakond saab, ütleme näiteks Põhja-Tallinnas Napoli eelmistel kohalikel valimistel 40 protsenti häältest siis ja teisel erakonnal näed näiteks ütleme üks protsent sellest mandaadist puudu, siis tema hääletas ja kes kellel puudu jäi, kanti selle, selle Põhja-Tallinna võitjale kõik üle ta sai 40 protsenti hääletas ka 100 protsenti kohtadest. Et läksid need puudu jäänud hääled ühe erakonna omad selle erakonna nimekirja. Selles mõttes see uus kord kajastab tegelikult valijate tahet märksa adekvaatsemalt, et selles mõttes ma ütlen, et see muutus oli sisulises mõttes nagu väga nagu õigustatud. Küsimus on selles, et, et et miks me noh, suhteliselt hilja tehti. Nii, aga pärast valimisi hakati rääkima sellest, et järsku peaks toimuma koondumine vasakul tiival. Parema tiiva koondumisest ei ole me midagi eriti kuulnud, need diskussioonid jäid paari aasta taha, kui Reformierakond ja, ja toonane Res Publica arutlesid selle üle, et kes võiks leivad ühte kappi panna. Et kuidas te nüüd, aasta lõpus hindate neid paari kuu vanuseid diskussioone, et paremtiival võiks või vabandust, vasaktiival võiks siis toimuda koondamine ja ja mis pilguga vaatate neid, neid koostööettepanekuid ühinemisettepanekuid, mis peaasjalikult tulid Keskerakonna poolt. Su küsimusele oleks väga lihtne vastata, kui oleks selge, mis asi on vasakemise siin parem. Kas Keskerakond on vasak tiib või Keskerakond ja sa oled siin ennast ise nagu nimetatud vasakpoolsed sotsid on veel, aga kas Keskerakonna Reformierakond, Nende IRL nimetavad ennast parempoolsetest, minu jaoks on nagu määramatus seisus pigem rahvaliit ja rohelised, kus nemad asetsevad, et roheliste sees on inimesi näiteks Marek Strandberg, kes on väga parempoolsete vaadetega inimene, aga on ka inimesi, kes on väga vasakpoolsete vaadetega, nii et nii et need kaks väiksemat täpselt samamoodi rahvaliidus ja rahvaliidus sama moodi, et, et need on nagunii määramatult. Mina neid ei oska küll kuskile paigutada. Klassikat ja moodsat poppi, kui, kui tsiteerida Eino Tammer. Aga kuidas te nüüd hindate, kas on toimunud siis vasaktiival teatav koondumine? Ei, sotsid, Keskerakond peavad Tallinnas koos See tundub ikka üsna algusjärgus, et mina küll ei panustaks sellele väga tugevalt, et see, et see ongi nüüd selline lõplik kui suur sõprus et, et kuidagi paista seal sellist, ma ei tea kunagist suurt suurt ühtsust, et see on ikka üsna üsna rabe, selline pragmaatiline koostöö kindlates huvides mille, mille puhul kui huvid muutuvad, võib toimuda ka teistsugune grupeerumine, aga, aga ma ütleks ka, et et kui vaadata selle aasta eesti poliitik, kas mis minu meelest ei ole, on väga silmapaistev ja märkimisväärne on see, et ka seal paremtiival ehk ennekõike just Reformierakond on käitunud tegelikult väga sotsiaalselt. Noh, alates sellest kinnitusest pensione me ei puuduta ja mitmed muud otsused on olnud sellised, ütleme siis noh, võib öelda hästi ettevaatlikud, mitte reformimeelsed. Tegu on liberaalse erakonnaga, mis seisab nii-öelda konservatiivset, Est, rohkem tsentri poole. Et, et selles mõttes on näiteks paljudes küsimustes Reformierakonnal Keskerakonnaga ju üllatavalt suur ühisosa ja kui me vaatame, et mis näiteks Eesti poliitikas võiks järgmisel aastal veel toimuda, siis minu meelest noh, on võimalik noh, nagu kahte moodi oletada, et praegune parempoolne valitsus nimetab, et nad on üht nii-öelda ajavad ühte asja ja lähevad valimiste ja nii edasi, mis tundub nagu päris tõenäoline. Aga võib toimuda ka näiteks olukord, kus reforme Erakond võib-olla leiab ühel hetkel, et neil on Keskerakonnaga palju rohkem ühiseid asju ajada kui näiteks IRL-iga, kes kogu aeg tahab mingeid reforme teha, mingit haldusreformi, mingit haridusreformi. Mart Laar kogu aeg ütleb, et tegelikult tuleks teha rohkem ja teisi asju ja rohkem kärpida ja see võib ühel hetkel olla palju ebamugavam. Et siis võib tekkida hoopis teine vangerdus näiteks ja üldse ei imestaks, et saabub, et taastub olukord, mis ju oli enne 2007. aasta inimesi mitte midagi uut päikese all. Et ka see on täiesti Ja ei näe ka mingisugust tiibade lehvitamist siin ei vasakul ega paremal. Praegu kirutakse ja sõimatakse Jaak Juske, et selle eest, mida ta suust välja ajab, nii kirjutavas kui elektroonilises pressis ja ta nimetatakse plastmassmeheks ja solvatakse kõigi vahenditega ja tegelikult ei ole selle asja mul kui see on poliitiline prostitutsioon ja see on Eestis väga levinud ja kõik käivad kõigi kõikidega ja, ja kõik kombinatsioonid on alati võimalikud, nii et kuidas hetkehuvid nagu nagu sobituvad, nii et kuigi praegu tundub, et, et tuld ei saa bensiiniga kustutada, siis saab küll reform ja kesksaavad kunagi jälle kokku, nii et, et selles ei ole üldse küsimus, kus nad saavad järgmistel valimistel või pärast järgmisi valimisi või pärast ülejärgmisega enne valimisi või juba enne valimisi, et see noh, Eestis ei ole, ei ole ükski kombinatsioon välistatud, nii et ma ei, ma ei näe siin nagu, nagu mingisugust tiibade tiibade jutul mingit mingit suuremat mõtet, mida politoloogid õudselt armastavad rääkida. Aga samas mingi mõju nendele koostöödel ikkagi erakondade reitingutele on, et Urmet, sul on kaasas värsked numbrid erakondade toetuse kohta ja Emor on siis välja selgitanud erakondade reitingud detsembrikuus. Jah, et detsembrikuus võrreldes novembriga, noh, mina olen muidugi kuuel see muudatus väga nagu põhjapanevaid järeldusi neist ei tee, et see tõuseb seal protsent baar kellelegil siia-sinna, et see ei ole nii nii oluline näitaja, kuivõrd see, mis ta näiteks on pikemaajaliselt olnud, et, et noh, selles mõttes on. On küll detsembris võrreldes novembriga langenud Sotside Keskerakonna toetus, aga aga kui me vaatame aasta keskmist, mis on nagu minu meelest nagu olulisem, siis siis aasta keskmisega on, on endiselt ikkagi Keskerakond kõige populaarsem 30 protsendiga, Reformierakond 25, IRL 16, sotsid ei, 13, rohelised seitse. Rahvaliit kolm ehk need protsendid ei ole tegelikult ju suurusjärgud ju tegelikult ju viimastel aastatel eriti kui ma selle vahepealsed võnked pronksiajal maha võtta ei ole viimase paari-kolme aasta jooksul need suurusjärgud märgatavalt muutunud. Jah, see on üllatavalt sama pilt, et nüüd on küsimus, et kas kõik on väga head tööd teinud või on see pilt väga stagneerunud? Aga endiselt on nii 30 35 protsenti neid, kellel ei ole ühegi kes ei toeta ühtegi erakonda või, või, või nad on poliitilise tapavad. Või siis annad viimase hetke valijad. Selles mõttes on 2011. aasta valimised väga huvitavad. P niisugune viisakas väljendanud toimub poliitmaastiku korrastamine aga korrastamise ajal ilmselt kaks erakonda nagu kaotavad oma eksistentsi mõte ja vähemalt Parlamendi poliitika tasemel, nii et ta on huvitav vaadata, et mis see, mis see aasta siis toob 2000 kümmet, et selle aasta jooksul ju valmistatakse nii-öelda pinnas ette valimisteks ja, ja kuna nagu noh, need kaks erakonda euroga mässamise eest nagu plusspunkte ei teeni siis peavad nad kuskilt mingisuguseid muid muid lahendeid leidma iseenda jaoks, muidu nad lihtsalt kaod. Jaa, aga samas räägitakse ka sellest, et, et mingi osa Eesti ärimeestest mõtleb juba sellele, et järsku peaks kokku panema uue uue erakonna, et võtta siis mingi kindel kriitiline arv hääli ja mis baas 11. Paasi võiks olla või kus need hääled nagu tulevad nagu hiljaks ei ole jäänud äkki natuke? Ma olen lihtsalt kuulnud seda, et ärimehed on pahased Reformierakonna peale, kes nagu, nagu sa ütlesid, on on muutunud liiga liiga selliseks sotsiaalseks ja tahavad näha karmimaid lahendusi ja ma olin mõnikord lausa öeldakse välja, et Ansip ei kuule meie sõna. Et see on, see on nagu niisugune, aga karm hoiatussignaal Reformierakonna jaoks, aga. Aga ta võib-olla jälle tänu sellele Ansipile populaarsusest püsib. Samas teame, et tihtipeale valitsused on populaarsed just siis, kui nad ei tee midagi. Et just tänu sellele, et nad ei astu kellelegi väga valusalt varba peale. Et võib-olla see on geniaalne taktika, eks ole, et kuulutada, et me ei tee ühtegi väga valusat reformi, ütleme ei teinud 2009, ei tee 102010 ja võib-olla ongi nii-öelda ütleme, võimul püsimise seisukohalt. Võib-olla võib olla väga hea taktika. Mina millegipärast ei usu, et järgmisteks riigikogu valimisteks tekib mingi täiesti uut parteid, kellele õnnestuks valimiskünnis selgelt ületada, et mulle tunduvalt Eesti erakonnamaastik on siinkohal nagu lukku läinud, lõplikult ja paika jooksnud, et, et ei ole enam neid, neid üllatavaid nisse nii palju. Et arvasime ka nii, läks teisiti. Jah, aga, aga need olud on natukene nagu teised ka, et et ma nagu ei näe, et kui sa räägid, et ettevõtjad on pahased ja tahaksid sellist karmid aega nagu erakonda luua, siis no sellel erakonnal ei ole nagu nagu valijaskonnas laiades massides, kui nad tulevad lubadustega, et kärbime ja võtame pensione vähemalt sellisel erakonnal ei ole ju laiades massides ju toetajaskonda. Olgem ausad. Et, et see peaks olema eriti selline mingis kas mingis nišis väga populistlik partei, aga ma ei näe, nagu seda nišši ka väga ei eurole partei või mis, mis olema peaks? Ei tea võib-olla et sama ma ütleks, et kui vaadata Indrek tarandi fenomeni, vaadata ta kasvõi Toomas Kivimäe fenomeni Pärnu kohalikel valimistel. Et ega ei ole olnud vaja väga pikka aega ega, ega ka ütleme väga suurt, vastupidi, et ütleme isegi suhteliselt vähest populismi. Et saavutada väga suurt edu, et vastupidi, mõlemad tegelikult kampaaniad rõhusid pädevusele, mitte mitte populismil, pigem isegi sihukesele anti populismil, eks ole, Indrek Tarand ütles, ehitas oma kampaania sellele, andke hääl mulle, ärge andke populistidele noh, kui lühidalt kokku võtta ja, ja toimis. Et selles mõttes jälle ei ole nagu ka midagi niisugust väga-väga võimatut tõesti sellises situatsioonis, et kui on olemas suur ootus, et siis on võimalik ka suhteliselt kiiresti seda ootust, et täita. Aga, aga jah, et Burmetiga tuleb nõus olla, et ütleme, see sisenemiskünnist sellele turule on päris kõrge endiselt. Et väga lihtne see ei ole ja pigem, et võib-olla ma ei usu küll seda, et nüüd igaveseks on see pilt lukus, aga see sõltub suuresti ka sellest, et kui kui keegi jätab koha vabaks, siis jääb seda nagu ruumi üle. Ja olema kuskil mingisugune grupp seltsimehi, mingi mingisugune mingisugune valijas konnabaas, eks ole, mille, mille peal ta tekib, aga kust ta tekib, noh ei ole ju selliseid see 35 protsenti kurvalt ütlesin, kes ei hääleta kellegi poolt või tegelikult jätavad kõikide vastu. Noh, ega nad ei ole ju mingisugused homogeenset tüübid, et nad läheksid ühe, ühe juhi järele kuhugi kuhugi, erakond, ma arvan, nende nende seas ülikooli professoreid kui ka neid mehi, kes külapoed, sarvikut rivistanud. Jah, ja, ja, ja kindlasti on nende hulgas aga palju ka oleks ühe teise erakonna valijaid kui, kui neile noh, kõik asjad seal nagu meeldiksid ühe erakonna puhul ei meeldi juht ja teise erakonna puhul ei meeldi mingisugune konkreetne otsus, mis ta, mis ta on teinud ja nii edasi ja selle pärast ongi pettumine kõiges. Ja tõenäoliselt üks nüanss vajab veel rõhutamist. Ega keegi ei ole praegu ühe uue partei loomise alla nõus väga suurt rahasummat panema, seda raha lihtsalt ei ole tõenäoliselt raha, raha ei ole. Tegelikult ju spekulatsioonid, et Tiit Vähi tahaks rahvaliit üle võtta ja, ja tuua Indrek Neivelti seda juhtima. Aga, aga kuuldavasti siis sai takistuseks nagu hakkaks asja, et täis nagu nägemus olevat olnud see erakond, selline venesõbralikum rahvaliidus olnud sellest, et on väga-väga palju nagu sihukseid, endised kolhoosi esimehi on tal ka mingis mõttes ikkagi selline mõnes mõttes teatavas mõttes sihuke rahvuslikku joont ka veel alles. Ja see oli nagu üks takistus ja teine on lihtsalt see, et rahasutsu vaeva Ei jõua kahjuks tänases saates rääkida välisteemadest tasuks lihtsalt markeerida, et aasta lõpus toimunud Kopenhaageni kliimakonverents oli vähemalt minu hinnangul totaalne põrumine ja arenenud riikidel kujuneb tõenäoliselt selle leppe manageerimine, kuna nemad peavad seda lepetest vedama ülimalt keeruliseks. Nii et need arengud, mis nüüd järgneva kuue kuu jooksul, mil seda lepet kõikvõimalikes ringides arutatakse, kujunevad väga-väga keerulisteks ja valulikeks ja uue aasta perspektiividest kuuleme siis juba nädala pärast meil saatejuhiks on Aarne, sellega tänane rahvateenrite saade lõpetab neid. Stuudios olid Sulev Valner, Urmet Kook, Aarne Rannamäe ja Lauri Hussar ning meie soovime teile siit stuudiost head vana aasta lõppu.