Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on kuuenda jaanuari päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Kui valitsus homme sotsiaalministeeriumi ettepaneku heaks kiidab, on esmaspäevast võimalik kõigil end perearsti juures H1N1 gripi vastu vaktsineerida. Riskirühmadesse kuulajate huvi vaktsineerimise vastu on, esineb. Meil on. Ringkonnaprokuratuur viib kohtu ette Narva endise abilinnapea Sophia Homjakova, keda süüdistatakse oma sugulastega seotud firmale otsa rendilepingu kättemängimises. Eesti poolsete kirjanike tõmme Moskva poole tekkis samm-sammult juba ammu enne 1934. aasta märtsi riigipööret, selgus ajaloolase Jaak Valge Tartus peetud ettekandest. Valge tugineb dokumentidele, mida polnud varem Moskva arhiividest uurimiseks kätte saadud. Viljandi Ugala teater tähistab täna oma üheksakümnendat sünnipäeva päeva. Et majanduslikult vee peal püsida, tahab teater iga kuu tulla välja uuslavastusega. Enn põldudel. Roos avas täna Tallinnas Haus galeriis isiknäituse keksukast. Kunstnik on välja pannud viimase aasta jooksul valminud maale, mis viitavad mängulisuse ja argipäeva suhtele. Sendi. Valitsus teeb ettepaneku korraldada rahvahääletus Briti ja Hollandi hoiustajate pangahüvitise üle 20. veebruaril, selgub uudisteagentuuri Niroites jõudnud dokumendist. Venemaal Dagestanis sai enesetapurünnakus liiklusmiilitsahoonele surma vähemalt seitse ja haavata 15 miilitsatöötajat ja ilmast. Ennelõunal sajab lund ja tuiskab, pärastlõunal jääb sadu harvemaks. Puhub kirde ja idatuul ja külma on viis kuni 10 kraadi. Sotsiaalministeeriumis räägiti tänada seagripist vaktsineerimisest, Uku toom käis kuulamas. Enesevaktsineerimine ei ole eriti populaarne tegevus üheski riigis. Euroopa komisjon seadis juba sajandi alguses eesmärgiks, et gripitüved vastu oleksid 2010.-ks aastaks vaktsineeritud 75 protsenti liikmesriikide vanemaealistest diakroonilisi haigusi põdevate inimeste, sest kuna seda ülesannet täita ei õnnestunud, on see lükatud 2014. aastani. Eestis on see protsent värskelt avaldatud küsitluste järgi 15, aga statistika järgi veelgi madalam. Harilikult vaktsineeri vennast igal aastal erinevate gripitüvede vastu 15 kuni 30000 inimest ei olegi midagi imestada. Ka seagripivaktsiini kasutajaid ei ole meil sugugi nii palju, nagu algul selle nõudmise kõrgajal võis arvata. Kuulo Kutsar terviseametist. Haigekassa andmetel on selliseid arsti nimekirjades arvel olevaid krooniliste haigustega inimesi, keda meie oleksime väga soovinud vaktsineerida 124915 inimest ja milline on senine tulemus? 15.-st kuni 28.-ks. Tookord selline, et vaktsineerinud maas perearstide juures on käinud ainult neli protsenti inimestest. Selle peale ei ole meil teiega muud teha, kui ainult käsi kokku lüüa ja imestada, kuidas ikkagi nii vähe. Kuna vaktsineerimine on vabatahtlik, siis kedagi sundida ei saa ja vaktsiin on olemas ning jäi üle teha. Loogiline otsus. On õige aeg teha ettepanek sotsiaalministrile saada valitsuses nõusolek et me alustaksime vaktsineerimiskogu elanikkonna ulatuses. Me ei tee enam spetsiifilisi erisusi riskirühmade jaoks. See oli viimane profülaktika ekspertkomisjoni otsus ja arvestati ka asjaolu, et tegelikult toimub umbes 30 protsenti haigestumisi väljaspool riskirühmi. Samal ajal ei tasu ennast petta asjaolust, et gripilaine on praegu taandunud. Kuulo Kutsar ennustab, et pärast koolide tööle hakkamist kasvab ka klipina haigestumine, sest võimalused nakatumisest suurenevad. Haigestumist arv tõuseb ennustatavalt veebruari lõpuni. Märtsi alguseni hakkab taas langema kuid kutsar hoiatavaid seagripiviirus on nii uus ja tundmatu, et võib ka üllatusi valmistada. Meie ümber ringlevatest nähtamatutest viirustest on aga umbes 40 protsenti seagripiviirused. Nii et terviseamet paneb südamele. Kasutage vaktsineerimise võimalus ära, eriti arvestades asjaolu, et vaktsineerimine seagripi vastu on tasuta. Kõigile. Ja sotsiaalminister Hanno Pevkur teebki homme valitsusele ettepaneku kaotada uue gripi vaktsineerimise riskirühmad. Kui valitsus nõustub, saavad soovijad esmaspäevast alates end vaktsineerida. Hanno Pevkur. Usume, et see vaktsiini kogus, mis Eestis juba täna on ja veel tulemas on, et sellest piisab, et kõiki soovijaid ka siis vaktsineerida. Ja loomulikult see on nüüd nii värske uudis, et me kõikide perearstide nii kindlasti ei ole jõudnud, aga perearstide esindajad on sellest juba teadlikud ja ma usun, et see see teada juba levib ja ma tahaks loota, et selliseid järjekordi ei teki. Siiski, need inimesed võtavad enne perearstiga lahenduste, lepivad selle aja kokku, et sellises elavas järjekorras kindlasti vaktsineerimistoimuma ei hakka. Viru ringkonnaprokuratuur viib kohtu ette Narva endise abilinnapea Sofia Homjakova, keda süüdistatakse oma sugulastega seotud firmale soodsa rendilepingu ette mängimises, teatab Jüri Nikolajev. Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab endist Narva abilinnapead Sophie koovad mõjuvõimuga kauplemises ja väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele kihutamises. Eriasjade prokuröri Anti aitseni sõnul on tegemist kahe erineva episoodiga, millest esimene mõjuvõimuga kauplemine leidis aset 2006. aastal ja on seotud Narva sotsiaalabiametile uute ruumide rentimisega. Omakova 26. aastal nõustus vastu võtma enda sugulase elukaaslasega seotud firmad raha ja vara sellest, et ta kasutab oma mõjuvõimu, mida Damas abilinnapea teiste linnaametnike suhtes ning samuti siis oma selle mõjuvõimu ärakasutamisega, jah, aga seda selle, et Narva sotsiaalamet sõlmis rendilepingu firmaga pikemaks ajaks ja rendileping oli siis äärmiselt tulus selle firma jaoks. Sotsiaalabiametile renditud ruumid olid kõigepealt Narva linnale kuuluva äriühingu omandis, siis müüdi nad erafirmale, mis omakorda üüris need 15-ks aastaks Narva linna sotsiaalabiametile. Samuti tasus linn erafirmale ruumide remondikulud. Soodsa tehingu sooritanud firmaga olid seotud nii endise abilinnapea sugulane kui ka elukaaslane. Narva sotsiaalabiamet maksab tänini kunagi linnale kuulunud ruumide eest 25000 krooni kuus. Ja nagu ütles Narva sotsiaalküsimustega tegelev abilinnapea Aleksander Ludwig peab lepingut täitma, kuna teisiametile sobivaid ruume Narvas ei ole. Samas pole eriasjade prokuröri Anti aitseni sõnul Narva linnal seoses rendilepinguga mingeid pretensioone ega hagiavaldusi. Teine antud kriminaalasja episood leidis aset 2008. aastal, jätkab Anti aidsen. Ta kihutas oma alluvat Narva linna arhitektuuri ja linnaplaneerimise ameti spetsialisti vähendama ühele firmale väetamine raames tehtud rahatrahvisummat. Koos homne koovaga tuleb kohtu ette astuda aga tema endisele alluvale, keda prokuratuur süüdistab väärteomenetlusest teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemises. Sophia Homekova oli Narva abilinnapea 2006.-st kuni 2009. aasta alguseni ja lahkus töölt omal soovil, mil oli juba teada, et tema suhtes on algatatud uurimine. Kriminaalasja hakatakse arutama Viru maakohtu Narva kohtumist Majas ja süüdimõistmise korral ähvardab endist abilinnapead kuni kolmeaastane vanglakaristus. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Marta Grauberg. Islandi valitsus teeb ettepaneku korraldada rahvahääletus Briti ja Hollandi hoiustajate pangahüvitiste üle 20. veebruaril, selgub uudisteagentuuri Reuters jõudnud dokumendi eest. Islandi parlament kiitis säästude tagasimakse heaks eelmisel aastal, kuid eile lükkas president vastava seaduseelnõu tagasi, mistõttu tuleb korraldada referendum. Briti ja Hollandi hoiustajad kaotasid Islandi pankade kokkuvarisemise viie miljardi dollari ulatuses sääste. Arvamusküsitluste järgi islandlased raha tagasimaksmist ei poolda. Hollandi ja Suurbritannia on niinimetatud aissejevi tagasilükkamist teravalt kritiseerinud. Londonist on kõlanud ka ähvardused kehtestada Islandile finantsisolatsioon, kui referendumi tulemus osutub negatiivseks. Suurbritannia kaks endist ministrit soovivad parteisisest salajast hääletust, et selgitada, kas peaminister Gordon Brown peaks jätkama leiboristide juhina. Juunis toimuvatel valimistel. Paavstide juhtidele saadetud kirjas ütlesid Chafoonia Petressi Ahjuvid, et partei on lõhestunud ning Brauni küsimuse lahendamata jätmine võib tugevalt häirida Tööpartei valimiskampaaniat. Suurbritannia praegused ministrid kinnitasid, et toetavad leiboristide juhina Brauni. Vähemalt Dagestanis sai enesetapurünnakus liiklusmiilitsahoonele surma vähemalt seitse vaata 15 miilitsatöötajat. Suitsiidivõitleja püüdis lõhkeainelastis autoga rünnata miilitsabaasi, löögi võttis enda peale spetsiaalne tulerühm. Kuus miilitsat hukkus sündmuskohal. Viimane ohver suri verekaotuse tõttu haiglas. Raskete vigastustega haiglasse viidud 15 inimest. Vägivald Venemaa Kaukaasia piirkonnas on taas kasvamas. Islamisissid korraldavad üha sagedamini rünnakuid kohalike kremli-meelsete võimude ja vene julgeolekujõudude vastu. Iraani Oslo saatkonna diplomaati astus seoses Iraani valitsusvastaste meeleavaldustega. Oma ametipostilt tagasi juhendas Norra rahvusringhääling. Meetressahhidaari sõnul on tema lahkumise põhjuseks Iraani valitsuse käitumine demonstrantidega, mida ta ei suutnud taluda. Iraani välisministeerium Teheranis nimetas informatsiooni Itaalia tagasiastumise kohta alusetuks. Egiptuse jõud tulistasid ja haavasid Egiptuse-Gaza piiril vähemalt kaht palestiinlast. Tulevahetuses sai surma üks Egiptuse sõdur. Piiril jätkuvad vägivaldsed rahutused maa-aluse terasest seina pärast, mida Egiptus ehitab, et takistada tunnelite kaudu smugeldamist. Ja uuesti Eestist Eesti roheline liikumine ja Eestimaa looduse fond saatsid täna Euroopa komisjonile ametliku palve uurida, kas Läänemerega gaasitrassile luba andes täideti korrektselt Euroopa Liidu keskkonnadirektiivide nõudeid. Keskkonnaühendused viitavad oma kaebuses võimalusele, et Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa ülejäänud Euroopa Liidu kolme erineva keskkonna direktiivi mõtet. Euroopa Komisjon ühe kuu jooksul otsustama, kas algatab Eesti keskkonnakaitsjate kaebuse alusel ametlikku rikkumismenetluse. Eesti vasakpoolsete kirjanike tõmme Moskva poole tekkis samm-sammult juba ammu enne 1934. vasta märtsipööret, selgus ajaloolase Jaak Valge täna Tartus peetud ettekandest. Valge tugineb dokumentidele, mida polnud varem Moskva arhiividest uurimiseks kätte saadud, jätkab preteerin. Preis. Seni levinud ajaloo ja kultuuriloo käsitlus vaatleb palju siin esimese Eesti vabariigi praegused Eesti vasakpoolseid kirjanikke, kes otsustasid teenida Nõukogude režiimi kui oma aja ohvreid. Neid käsitleti kui tundlikke kultuuritegelasi, kes pettusid verinoores Eesti vabariigis iseseisvuse kaotuse eel tekkinud autoritaarkorra tõttu. Jaak Valge väidab aga pärast tutvumist Moskva arhiivimaterjalidega, et tegelikult Käis, Johannes Vares-Barbaruse, Johannes Semperi, Nigol Andresen, Rudolf Sirge poole valik juba ammu varem alanud samm-sammulised protsessina. Ma arvan, et nende selline tõmme Moskva poole, noh, oli niisugune etapiline protsess, et kõigepealt leidnud 1900 kahekümnendatel aastatel noh, siuksed Eesti kriitilised ja võib-olla, aga mitte üliväga moskvasõbralikud, nüüd siis 1930.-te aastate alguses sõltuvalt sellest, et et Saksamaal tekkis natside Järgisid seda vapside Vaksid said üha suuremat populaarsust, siis pidid need vasakkirjanikud nii-öelda valima poole Nõukogude Liidu ja Saksamaa. Täna ta lihtsalt muidugi Nõukogude Liidu, aga selle poole valiku käigus nad siis lähenesid moskvaideoloogiale, mille kohaselt on siis sotsiaaldemokraadid, tollal loeti veel vaenulikumateks rahvusvahelise töölisliikumisele, kui fašistid ja nüüdse nendesse järgmine samm oli siis taoline, nad läksid Eesti sotsiaaldemokraatidega tülli ja need tegid siis juba poole valiku siis juba Eesti vabariigi ja Nõukogude liidu vahel jälle uuesti oli see poole valik, siis valiti siis nõukogude liit. Valge sõnul ei teadnud varem just palju toonaste vasakpoolsete kirjanike huvist Nõukogude liidu suhtes, sest me ei tundnud vastava, kas Moskva arhiivimaterjali, olles tutvunud Nõukogude Liidu, Tallinna saatkonna, diplomaatide päevikute ning üleliidulise kultuurisidemete ühingu, materjalide ja kirjanike omavahelise kirjavahetusega väidab valge dokumenteeritud vestlustest ilmneb, kuidas nad poliitikast Aru said, kuidas nad muutusid ja teadlikult Nõukogude liidu poole valisid. Seejuures pole Valge sõnul sugugi õige arvamine, et Nõukogude Liidu salakaval poliitika oli nii võimas, et sundis meie vasakpoolsed intelligendid režiimi kaasa jooksikuteks. No kui üllatav oli see, et nad pigem olid ise aktiivsemad, nad ise pigem nagu pakkusid Nõukogude liidule teeneid, milles ka sovjeedid kohati ära ütlesid. Niisiis oli tee Eesti vasakintellektuaalide Stalini režiimi teostajaks hirmuäratavalt lühike. Piret Preis Tartu stuudio. Viljandis on täna suur sünnipäevapidu, Ugala teater tähistab üheksakümnendat sünnipäeva, vahendab Piret rist. See publiku märk kutsub Ugala teatris etendusel alates 1981.-st aastast ehk sellest ajast, kui Ugala teater päris oma maja sai. Täna õhtul mängitakse publikumärki neile, kes Ugala teatri üheksakümnendat sünnipäeva päeva tähistama tulevad. Kuuendal jaanuaril 1920 otsustasid kolm meest Armin Hunt, Ernst hunt ning Jaan Alt Leis Koidu seltsimajas, et tuleks luua teatri selts nimega Ugala. Võib-olla ütles mõni nendest nõnda. Ugala teatri algus looda elustavatena seasaare näitemänguseltsi ehk Viljandi rahvateatri näitlejad. Ugala esimene juht oli Märt mõrd. Kõige kauem on Ugala teatris olnud peanäitejuhiks Karl Ader. Just Ugala teater lei Eestis suvelavastuste traditsioon. Nonii kui 1920. aastal esietendus Viljandi lossimägede kaevumäel Salome esimesed omaks peetavad ruumid sai Ugala 1924. aastal seasaare kõrtsi ülakorrusel Viljandi kesklinnas seda maja küll enam ei ole, kuid legend on jäänud ning sellepärast etendataksegi täna kunagise saare kõrtsi asukohas, kus nööri Viljandi kultuurimaja asub. Seasaare näitemänguseltsi esimene etendus ja selle nimi on, kui onu tegi teatrit. Autoriks on Viljandi kultuuritegelane Aivar trallmann ja lavastanud on selle Ugala teatri näitleja Margus Vaher. Etendus taaselustab Ugala asutamise ja selles mängivad harrastusnäitlejad praeguse Ugala juhi sõnutsi vaeva pügalat, nii nagu teisigi eesti teatreid eelarveid, tarbe. Selleks, et eelarve miinustesse ei läheks, plaanib teater oma 90. hooajal tuua lavale rohkesti uuslavastusi. Teatrijuht Hillar Sein. Teater toimiks, peab ta teatud summa oma tulu teenima, aga me peame siiski väga palju pingutama, et me oma külastatavuse Ahu täis saaksime, sest et sellest sõltub meie majanduslik püsimine. Seetõttu me toome iga kuu lavastuse välja, sest et nii-öelda väikelinnateatril ei ole teist varianti, kui kogu aeg sellisena rajal pakkuda inimestele järjest midagi uut. Teatri kunstiline juht Indrek Sammul nendib, et see on teatripere jaoks suur katsumus, kui iga kuu saab toimuma esietendus. Ma arvan, et me saame hakkama. Ugala 90. sünnipäeval pandi teatrimaja fassaadile valgustatud logo. Ugala teatris on praegu 94 töötajat, neist näitlejaid, kakskümmendrik. Ja Tallinnas Haus galeriis on tänasest väljas Enn Põldroosinäitus keksukast kunstnik usutles Tõnu Karjatse. Keksu kastiminega nimigi ütleb, viitab mängulisuse teemale. Enn Põldroos on näitusele koondanud need viimase aasta jooksul valminud noori, mis räägivad igapäevastest asjadest, mis esmapilgul võivad näida naeruväärsed, kuid mis on elus? Lihtsalt eks ma vist alati olen mingisugust pinget või teravust püüdnud püüdnud leida nüüd nagu pöördusitesse sellise niisuguse argielu külvama, tugevasti formeeritud ja läbini oma oma pilgu nähtud. Aga noh, nagu sellega seoses niisuguste valusate metsade peale, mis kogu aeg ja mis on muutunud nii harjumuspäraseks, et meil neid nagu enam ei märkagi, mis tegelikult ometigi väga tugevasti masendavad, seda elamist ei ole vist meil. Ja see oli mulle endalegi, võib olla üllatuseks, et ma kuhugi sinna kanti olen hakanud viimastel aastatel pöörama. Lood on sellised, mis tegelikult nagu. Kui näiteks kirjeldada, kui, et järsku kusagil on tänapäeva peale on lapsed joonistanud keksukasti ja siis eks juba kaugelt üle pensioni ja vana soliidne härrasmees läheb sealt järsku hüppab jalaga sealt läbi näiteks midagi taolist. Kunstnik kinnitab, et ehkki näitusele on omamoodi sotsiaalne sõnum, pole ta kantud majanduskriisist. Pigem püüab kunstnik üldisemate tuhandeteni. See majanduslik surutis on mingite muude üldinimlike faktorite järelkaja või tulemus. Ja mulle vähemalt tundub nii, et kunst, kui ta nende asjadega hakkab tegelema, siis ta peab just neid üld üldise, ma ei tea, võib-olla sügavama kihti puudutab, aga mitte mitte seda pealispind on, see ei elaks kuigi kaua. Haus-galeriis avatud näitus on ettevalmistus suvel kunstihoone galeriis avataval näitusele reedab Põldroos saladuse ette ka kunstnik on inimeste oma tööde suurimide kujutanud juba 40 aastat. Siis küsisin, kas mängulisust on tänapäeval inimeses juurde tulnud. No ju ta on juurde tulnud ka, aga vot nendes piltides on vist juba rohkem, nii et mulle endale meeldib mängida inimestega, kes just siis eriti imenud. Ja ilmast. Eeloleval ööl Eestis pilvisus tiheneb, alates Lõuna-Eestist sajab lund, tuleb ka tuisku. Puhub idakaare tuul viis kuni 11, saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Külma on seitse kuni 13, saarte rannikul kohati viis kraadi. Ennelõunal on pilves ilm, sajab lund ja tuiskab, pärastlõunal läheb veidi selgemaks ja alates Edela-Eestist sajuhood harvenevad. Puhub kirde ja idatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Ja külma on homme viis kuni 10 kraadi. Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.