Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Statistikaameti andmetel kallinesid hinnad detsembris novembriga võrreldes 0,1 protsendi võrra, aastases võrdluses oli aga ostuga aga kui 1,7 protsenti odavam. Eesti Panga hinnangul ei ole ka sel aastal märkimisväärset hinnamuutust oodata, kuid riskid on seotud tooraine võimaliku kallinemisega Järvamaal. Omavalitsuste liidu erakorraline üldkoosolek lõpetas võimukriisiomavalitsusliidus ja üksmeelset valiti liidu juhiks Paide vallavanem Veljo Tammik. Singapur on huvitatud Eesti tegevusest infotehnoloogia valdkonnas. Kavandamisel on Singapuri ettevõtjate külaskäik Eestisse. Euroopa Liidu eesistuja Hispaania hoiatas Islandile Taishevi panga kokkuvarisemise eest tulenevad probleemid võivad kahjustada Islandi püüdeid ühineda Euroopa Liiduga. Nigeeriast Need, kes üritas esimesel jõulupühal õhkida USA reisilennukit, astub kohtu ette. USA luure keskagentuuri juht käskis agentuuris teha ümberkorraldusi, parandada terroristide jälitamist, kiirendada teabe liikumist. Jõelähtme vallavalitsus on vastu valla maadele kavandatavale graniidimaardla-le ja ka alles projektijärgus olevale hüdroelektrijaamale. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on elanike vastuseis oluline. Aja pärast algab Vanemuises muusikali kontsert Memory. Kui varasemalt on keskendutud rahvusvahelisele loomingule, siis seekord on tähelepanu all eesti helilooming ja ilm läheb neil vastu ööd külmemaks. Öösel lumesadu küll lakkab, puhub loodetuul, päeval loode ja põhjatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on öösel 12 kuni 26 ja homme päeval kuus kuni 15 kraadi. Rahvusvaheline valuutafond märkis täna avaldatud aruandes, et Eesti peaks laiendama maksubaasi ja kaotama ebaefektiivset soodustused, kuna riik peab suutma kärbetega jätkates sotsiaalset turvavõrku üleval hoida. Roni reaalne, efektiivne vahetuskurss on kergelt ülehinnatud. Samas kinnitas fond, et Eesti ühinemine eurotsooniga peaks toimuma praeguse vahetuskursiga, sest valitsuse võlakoormus on väike ja suurem osa kohandumisest on juba toimunud. IMF rõhutas, et kuna uus majanduskasv põhineb ekspordil, eeldab see majanduse ümberorienteerumist ja Eesti vajab selleks täiendavaid rehve, vorme ja kulukärpeid. Statistikaametil andmetel kallinesid aga hinnad detsembris numbriga võrreldes 0,1 protsendi võrra, aastases võrdluses oli aga ostukorvi 1,7 protsenti odavam. Vallo kelmsaar jätkab. Kuu jooksul on paras vaikeluaset leidnud, kui me võtame näiteks arvesse seda, et mootorikütusehinnad tõusid ja jätame selle kõrvale, siis tegelikult hinnad kuu võrdluses jäid samale tasemele, kus nad olid novembris. Aasta lõikes saab ka öelda seda, et aasta jooksul tarbija ostukorv praktiliselt selle maksumus ei muutunud. Mingite kaubagruppide hinnad või teenuste hinnad pidid ikkagi oluliselt langema, sest näiteks kütuse hind on ju aasta jooksul oluliselt tõusnud. Jah, näiteks üks komponent, kus hinnad on langenud, on toiduained ja see on siis tasakaalustatud näiteks mootorikütusehinna tõusu aasta võrdluses ka oli hinnalanguse eriti aasta esimesel poolele soojusenergiahindades ja see on ka siis tasakaalustavad mootorikütuse hinnatõusu. Eelmise aasta kolme kvartali keskmisena langes Eesti hulgikaubandusettevõtete juurdehindlus pea kahe protsendipunkti võrra, jaekaubanduses jäi aga samaks. Eraldi tõi Martin Lindpere välja toiduained. Kui me vaatame juurde hindluseid, siis hulgikaubanduses toidukaupade juurdehindlus alanes nelja protsendipunkti võrra aga samas jaekaubanduses juurdehindlus kasvas nelja protsendipunkti võrra, nii et see hinnalangus, mis jõudis hulgikaubandusse, ei kandunud sealt edasi jaekaubandusse ja seeläbi ka lõpptarbijale. Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai selle seisukohaga ei nõustu ja väidab, et juurdehindlus on tõusnud vaid väga väikeses kaupluste grupis. Kus on näha mõningast marginaali tõusu on toidukaupades spetsialiseeritud kaupluste grupis ja need on väikekauplused, kus müüakse alkohoolseid jooke, pagaritooteid või muud toidukaupu mille osakaal on hästi väike kogukäibes näiteks kvartalis on nende spetsialiseeritud kaupluste käive 200 300 miljonit krooni, siis peamiselt toitu müüvate kaupluste osas, kus peamiselt toidukaupu müüakse kõiki siis käive on 18 miljardit. Käesoleval aastal jäävad tarbijahinnad mullusega umbes samale tasemele, prognoosib Eesti pank. Martin Lindpere arvates on vaid üks tõsisem riskitegur. Kõigepealt vaadata sisemajandusliku tegureid, siis me teame, et tööpuudus üha kasvanud, palgad on alanenud ja see on siis inimeste kasutatavat tulu vähendanud, mis tähendab seda, et nende ostud tõenäoliselt on käesoleval aastal väiksem, kui nad olid aasta tagasi samuti neil inimestel, kellel palgad pole vähenenud. Nad säästavad oluliselt enam võrreldes varasemate aastatega, need on siis tegurid, mis meie hinnataset alandada. Samas on mitmed maksutõusud meile juba teada ja aasta alguses näiteks aktsiisid, mis tõstavad hinnataset aga praeguse seisuga need riskid on, on enam-vähem tasakaalus. Muidugi väliskeskkond võib pakkuda üllatusi, eriti just Dormete osasem torme hulk on ka kütus, nafta hinnaprognoosid, need on enamasti väga suurte vigadega. Töötukassa registreeris aasta esimesel nädalal 2495 uut töötut ja eilse seisuga oli töötukassa andmetel töötuid kokku üle 88200 ehk 13,4 protsenti tööealisest elanikkonnast. Registreeritud töötuse osakaal oli suurim Ida-Virumaal ja Võrumaal, madalaim Jõgeva ja Tartumaal. Eurostati andmetel on Euroopa liidus tööta kokku ligi 23 miljonit inimest ja kõige suurem on möödunud aasta kolmanda kvartali näitajate põhjal tööpuudus Lätis ja Hispaanias kolmandal kohal on Eesti. Täna keskpäeval kogunenud Järvamaa omavalitsuste liidu erakorraline üld, koosolek lõpetas aga võimukriisiomavalitsusliidus seest. 18. detsembril ei suudetud leida üksmeelt, kes hakkab omavalitsusliitu juhtima. Osavallajuhte pole rahul liidu kantselei tööga ja kõne alla võib tulla omavalitsuste liigne maksu vähendamine. Nii teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Vastavalt Järvamaa omavalitsuste liidu põhikirjale pidi 18. detsembril saama omavalitsusliidu juhatuse esimeheks rotatsiooni korras Paide linnapea, keskerakonda kuuluv Kersti Sarapuu. Kuna pooled omavalitsusjuhid on pärast valimisi vahetunud, leiti siis, et rotatsiooni korras juhi valimine pole põhjendatud ja Sarapuu vastu seati üles Albu vallavanem, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Kaljo Kertsmik. Kuna kumbki kandidaat 200 hääletusvoorus häälteenamust ei kogunud, nad tänasel kolmandal hääletusel enam osaleda ei saanud. Vahepeal olid omavalitsusjuhid kõvasti kodutööd teinud ja leidnud, et juhi koht peaks kuuluma Järvamaal. Valimised võitnud IRL-ile parimaks peeti äsja Paide vallavanema tooli istunud Veljo Tammiku kandidatuuri. Tammiku valimisel valitseski täna peaaegu sajaprotsendiline usaldus. Koigi vallavanem, Reformierakonda kuuluv Kristjan Kõljalg leiab, et nüüd peab omavalitsusliidu töö oluliselt muutuma. Täna omavalitsuste liidu puhul on tegemist organisatsiooniga, mis jagab olemasolevaid vahendeid. Ümberorganisatsioon peab kujunema maakonda, raha, sissetooja. Kas te peate silmas ka seda, et kantseleis peaksid toimuma muudatused praegusel ajal hetkel niivõrd suures koosseisus? Kantselei ei ole vajalik. Lisaks tegevjuhile on omavalitsusliidu kantselei palgal ka kultuurikorraldaja ja sekretär. Kõljala hinnangul tuleb kulude vähendamiseks hakkama saada ühe inimesega. Möödunud aasta lõpul ütles Paide linnapea Kersti Sarapuu rahvusringhäälingu raadiouudistele, et omavalitsusliit on lõhenenud ning tekkinud on maa ja linna vastasseis. Paide linn kaalus siis Sarapuu sõnul ka omavalitsusliidust väljaastumist. Tänaseks on Paide linnajuht aga meelt muutnud. Meie tänane valik meeldib. Ma usun välja tammikusse ja tema tegudesse ja tänane peame pöörama pilgud nii Pärnu kui ka teiste omavalitsusliitude poole ja nägema, et nad on kaugemale ette läinud. Nii et Paide ei kavatse omavalitsusliidust väljastada. Tänase seisuga küll mitte. Ka uus juhatuse esimees Veljo Tammik leiab, et omavalitsusliidu potentsiaali pole osatud ära kasutada. Vajan lihtsalt uusi eesmärke ja selliseid eesmärke, mis on reaalselt olemas, mitte väljamõeldud. Mulle öelnud ka seda, et omavalitsusliidust peaks saama omavalitsuste jaoks kompetentsikeskus. Suur omavalitsus suudab palgata parimaid spetsialiste palkama, nii häid ei suuda palgata, aga samal ajal inimesed nõuavad sama kvaliteediga teenust. Seda võib-olla oleks võimalik lahendada kui tsentraliseerida sellised eriti tehnilised valdkonnad, mis on võimalik ja palgata sinna tipptaseme spetsialisti, kes osutaksid teenust üle terve maakonna kõigis omavalitsustes. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Välisminister Urmas Paet on visiidil Singapuris, lähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Singapuris registreeritud dolaram grupp on investeerinud Eesti tekstiili- ja paberitööstusse suuri summasid ning majanduse arendamise eest ka korduvalt tunnustust pälvinud. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti majandushuvid Kagu-Aasia riikides seotudki eeskätt Singapuri ka ja tänasel kohtumisel sealse välisministriga räägiti peamiselt majanduskoostööst. Singapur on huvitatud meie tegevusest infotehnoloogia valdkonnas, samuti transiidivõimalustest, ütles Paet. Kavandamisel on ka Singapuri ettevõtjate rühma külaskäik Eestisse lähemalt kõikide nende võimalustega siis oma oma silmaga tutvuda. Lisaks leppisime kokku ka investeeringute kaitse lepingu sõlmimise ettevalmistamise siis Eesti ja Singapuri vahel arvestades ka näiteks seda, et kui vaadata Kagu-Aasia riike, siis Singapur on see riik, kus Eesti majandushuvid on seni olnud kõige tugevamad. Eestis tegutsev Singapuri ettevõtja soni Assuani on avaldanud kahetsust, et Eestil puudub tööstuspoliitika ja investeerimispoliitika. Eestis on vaid väike fragment eri ametkondade ja parteide tegevusest, mida pole liidetud. Süsteemne lähenemine on ka paeti sõnul olnud tagasihoidlik. Ka majanduskriis iseenesest on tekitanud uue vajaduse, et leida ja otsida uusi turge, et seni selline süsteemsem lähenemine ehk olnud tagasihoidlik. Samas ka Euroopa Liidu ja Singapuri vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamine võiks anda ka uue tõuke nendele võimalustele, mis puudutavad Eesti ja Singapuri majanduskoostööd ja kaubavahetust. Euroopa Liidu ja Singapuri vabakaubandusläbirääkimistele pandi alus möödunud aasta detsembris. Nendele kõneluste on Eesti välisministrile suuri lootusi. Singapur võiks olla huvipakkuv ka Eesti ettevõtjatele, arvab Paet. Iseenesest, mis puudutab Singapuri seadusruumi ka väga madalat korruptsiooni taset, siis on need näitajad, mis, mis kindlasti ei peaks kuidagi takistuseks olema ja veel arvestades ka seda Kagu-Aasia riikidest saab Singapur olema esimene, kellega Euroopa liidul tekib vabakaubandusleping, siis võrreldes paljude teiste Kagu-Aasia piirkonna riikidega võib sisenemine Singapuri ja Singapuri kaudu siis ka muudele siinsetele turgudele olla mõistlik ja lihtsam kui mõne teise riigi kaudu seda püüda teha. Samuti usub Paet hariduskoostöövõimalustesse Et sillad, inimesi tuleks siis näiteks vahetusüliõpilastena rohkem Eesti ülikoolidesse ja ka vastupidi Kagu-Aasia piirkonna riikidest on ka Singapur üks väheseid, kus on täna juba kehtiv viisavabadus Eesti kodanikele. Eestisse pääsevad ka Singapuri kodanikud viisa vabastama. Riina Eentalu võtab nüüd kokku tänased olulisemad välisuudised. Keerlane, keda kahtlustatakse katses õhkida USA reisilennuk, astub kohtu ette. 23 aastane Omar Faruk Abdul mõttelaad on kohtu ees Detroidis ja teda süüdistatakse kuues kuriteoepisoodis, mille hulgas on mõrvakatse ja püüd kasutada USAd lennuki pardal massihävitusrelva. Mäletatavasti üritas al-Qaeda palgatud Nigeerlane õhkida jõulu esimesel pühal amsterdami. Detroidi lennukis lõhkekehab katse nurjus. Lennuki pardal oli sel ajal 290 inimest. USA president Barack Obama võttis endale vastutuse luurevigade eest, mille tõttu sai rünnakukatse võimalikuks ja teatas täiendavatest meetmetest lennuohutust parandamiseks. Obama tegi ühtlasi korralduse muuta põhjalikult Ühendriikide sisejulgeolekusüsteemi. USA luure keskagentuuri direktor Leon Panetta käskis teha agentuuris ümberkorraldusi, mis parandaksid arvatavate terroristide jälitamist ja kiirendaksid nende tegevust puudutava teabe jagamist. Euroopa Liidu eesistuja Hispaania hoiatas Islandit, et asja ei panga kokkuvarisemise eest tulenevad probleemid võivad kahjustada Islandi püüdeid ühineda Euroopa Liiduga. See võib läbirääkimiste protsessi aeglustada, ütles Hispaania välisminister. Kellan Helmur Ateenas. Islandi president Ragnar krimpson teatas teisipäeval, et ei allkirjasta Briti ja Hollandi hoiustajate laissejevis kaotatud raha hüvitamise eelnõu vaid küsimus pannakse rahvahääletusele. Otsas võib tekitada Islandile probleeme Euroopa Liiduga ühinemisel ja rahvusvaheliselt valuutafondilt laenu saamisel. Euroopa komisjon on koostamas arvamust, kui kaua võiks Islandi Euroopa Liiduga ühinemine aega võtta. Komisjoni pressiesindaja hoiatas, et majandusküsimusi nagu Aishevi juhtum analüüsitakse väga põhjalikult arvesse seda, kuidas Island täidab oma kohustusi Euroopa majandusruumis. Ja tagasi Eestisse Jõelähtme vald on vastu valla maadele kavandatava graniidimaardla hüdroelektrijaama ehitusele. Tõnu Karjatse räägib sellest lähemalt. Graniidikaevanduse rajamist Jõelähtme vald on taotlenud investeerimisettevõte vool. Eesti Päevalehe andmetel on voole omanikeringiga seotud osaühing voolu energia tuuleparkide rajaja nelja energia tulnud välja punktiga, milleks on maa-aluse veehoidla seda kasutava hüdroelektrijaama ehitus. Kui graniidimaardla ehitusplaanidest olid kohalikud elanikud ja vallavalitsus eelnevalt kuulnud, siis hüdroelektrijaama plaanide kohta said nad teada alles lehe vahendusel. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja kinnitas, et vallakeskkonnale ohtlikud mõlemad projektid ja vald neid ei toeta. No praeguse hetke seisuga on need kaks erinevat protsessi iseenesest menetluses. Graniidimaardla teema on jõudnud siis nii kaugele, et on on toimunud keskkonnamõjude hinnangu avaliku arutelu ja see protsess nüüd läheb siis omasoodu edasi, kui kaugele see jõuab, on praegusel hetkel veel teadmata, kuna keskkonnana mõjude hinnangut ei ole tagasi lükatud ega ka heaks kiidetud ka see, mis puudutab seda hüdroakumulatsiooni pumpia saama, siis see on küll veel nii värske teema, et see on alles värskelt tulnud vallavalitsusele. Meile on esitatud projekteerimistingimuste taotlus selle jaama rajamiseks, kuid vallavalitsus kaalus seda teemat ja leidis, et siin polegi üldse mingit muud varianti, et ilma detailplaneeringut ei ole üleüldse võimalik seda jaamar rajada, nii et projekteerimistingimusi vallavalitsus ei väljastanud. Lisaks põhjaveekihtide rikkumisele graniidi kaevandamise käigus tähendaks graniidimaardlaga lõhkamis ja sellega kaasnevat müra ja tolmureostust. Rein Raudsep keskkonnaministeeriumist ütles, et hüdroelektrijaama plaaniga pole algatajad ministeeriumi poole pöördunud. Graniidimaardla projekt ministeerium ei rahulda. Põhjaveeküsimus on aga seal küll hästi läbi töötada. Põhiline oht ei ole mitte kogu aeg põhjaveele, vaid oht on siis, kui minnakse softiga alla. Nimelt läbitakse tandronendi kihti, mis on kõige hinnalisem, et see vesi Eesti vabariigi jaoks joogivesi väga hea kvaliteedi seal lahendatud praegusele Andres on niimoodi, et tsementeeritakse see suure diameetriga avaus, mis läheb läbi seda bet kandva tihti. Üks asi, mis kindlasti ei võiks lubada selle veega, Ado, sest ma mainisin, et ta on hinnaline, ta läheb kaduma. Ja peale selle on ka see ohtlik, sest kui vesi murrab läbi, siis inimesed hukkuvad seal. Oluline on ka kohalike elanike vastuseis Rein Raudsep. Kindlasti sellepärast, et kui sellist vastuseisu ei ala, siis võib-olla see loaandja, kes antud juhul on, siis keskkonnaministeerium ei pööra võib-olla piisavalt kõigile aspektidele tähelepanu. Tartus Vanemuise kontserdimajas on täna õhtul esimene muusikali kontsert Memory 2010. Seekord eesti muusikale pühendatud kontserte on ühtekokku viis. Toomas Kelt jätkab. Muusikalikontserti Memory on Vanemuise teater korraldanud ka viiel varasemal aastal peale viiendat korda mõeldi, et aitab küll ja rohkem seda sarja jätkata. Publiku huvi oli aga suur ja nii toimubki täna õhtul Tartus esimene memory 2010. Peale tänast on veel neli kontserti, kord veel Tartus ja siis Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas. Kui varasemalt on kava keskendunud rahvusvaheliselt tuntud lugudele, siis seekord on tähelepanu all eesti muusika, rääkis memory. Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm. Kui vaadata kalendrisse vaadata siin kuskil 140 aastat tagasi, siis 1870 toimus esimene Vanemuise teatri nime all esimene etendused, Vanemuise teater on 140 aastane. Sealt arenes ka, et me oleme oma heliloojatel ehk siis kurja teinud, et me oleme siin viis või kuus aastat laulnud, ainult maailmalugusid ja see on nagu väike, nagu patukahetsuse õieke lunastuse püüdsime olla Vanemuise põhised, mis siin on mängitud kui ka laiemalt eesti muusika. Julgeksin öelda, et sellist mitmekülgset just oma helipildi ja žanri poolest sellist Nõmolit ei ole nagu ennem olnud tõesti, muusikat on nii uuemat kui vanemat, lisas leinata, esimene juba on avamäng Edgar Arro ja Leo Normeti muusikalised komöödiad. Nonii, mille esietendus oli 1954. aastal ja mida siin mängiti 225, kord kestis, annab nihukest tüki otsida, mida liiga kaua mängitud kindlasti Olavi alati nukitsaväestada Vanemuise kavva märtsikuu seas siis Valter kääru, Boris Kõrver, Kustas kikerpuu, Tõnis Mägi ja Ülo Vinter ja Peeter Volkonski ja kõik niisugused, kelle lugusid on Vanemuises mängitud ja mis on plaanis erinevad, on ka esinenud head, kuid neid kõiki ühendab üks Vanemuise, teata temast majas. Siin on Märt Jakobson, kes on pass, eesti arvestatavaid bass, laulab seda lugu Vi kaal, maa ja ka looma tuli siis Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Hannes Kaljujärv, Tanel Joonas, Maarja Mitt. Siit majast. Praegu siit majast on ka Gerli Padar tööd teinud ja tööl olnud, et võib seda julgelt öelda. Sama võib öelda ka Koit Toome ja Lauri Liivi kohta, kes on tõesti nagu oma maja inimesed ja siis siia lisaks veel Hanna-Liina võsa, kes on ka VSS toolis ja Kanemorites varematel aastatel olnud. Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene on kinnitanud memory sarja jätkumist, nii et kontserdid on ka tuleval aastal. Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja ilm läheb külmemaks öösel alates saartest pilvisus hõreneb ja sadu lakkab, puhub loodetuul üks kuni seitse meetrit sekundis, külma on 12 kuni 20, pikemate selgimiste korral igal mandril kohati 22 kuni 26 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm, puhub loode ja põhjatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on homme päeval üheksa kuni 15, rannikul kohati kuus kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.