Tere, kena pühapäeva hommikut, kõikidele vikerraadiokuulajatele on jutusaateaeg. Suurepärane, talv on väljas, vaata kustpoolt, tahad sellist lund, sellist lumeuputust ja sellist talve kõige suurema algustähega pole Eestimaal nähtud tükk aega. Ja seetõttu on mul väga suur rõõm. Muidu oleks muidugi ka, aga seetõttu eriti on mul rõõm tervitada hommikuses jutusaates stuudios nagu ta ise enda kohta ütleb, suusasaadikud, tiitpeki, telerit. Tere hommikut. Nädal tegelikult vähemgi on jäänud Otepää maailmakarikaetapi alguseni, magad sa rahulikult või enam mitte? Polsid? See on kindlasti tõusnud, võiks öelda ja, ja kerge närvipinge poeb sisse hoolimata sellest, et me räägime juba 10.-st maailma karikast Otepääl. Sellise korraldus, meeldiv meeldivas mõttes korraldus, värin on sees ja, ja kontrollid üha rohkem ja rohkem ettevalmistuspabereid üle ja helistad inimestele rohkem ja et selles mõttes selline meeldiv värin on sees. Sa oled väga kaua teinud ETVs kommentaatoritööd ja mis seal salata, kõrvalt on jäänud mulje, et sa tead suusatamisest täpsemalt siis murdmaasuusatamises peaaegu kõike. Seleta nüüd palun ära, kui kõrgel kohal sa oled murdmaasuusatamise maailmahierarhias ehk siis mitmes inimene sa oled murdmaasuusatamise maailmas? Silost sõnastaksin selle küsimuse natukese ringi sellepärast et ma ei arhiaks. Jah, hierarhia on nagu viitab mingisugusele teisele organisatsioonile, aga kui me üldse rahvusvahelises suusaliidust räägime siis või see oleks pikk jutt, et kuidas ta on üles ehitatud, aga kui me võtame selle murdmaasuusatamise seal sees kahtlemata rahvusvahelises suusaliidus, mäesuusk on ikka A ja O ja siis tulevad teised spordialad siis FISi murdmaa juht, kui ainukene võiks öelda ainukene palgaline töötaja siis tema temale või tema kõrval toimetab selline organ nagu FISi murdmaa komitee, kus ma olen liige, murdmaa komitee all on ridamisi alakomiteesid, kus üks on maailmakarika ja kontinentaalkarikat alakomitee. Seda ma juhin. Nii et formaalselt olen otsustele lähedal mitteformaalselt, kui öelda tegelikult see murdmaasuusatamine, nagu ka paljud spordi alajuhtimised maailmas, mis tunduvad nii aukartust äravad, äratavad seal on suhteliselt väike hulk inimesi ja, ja selles mõttes on mul tõeline hea meel kuulda kuuluda sellesse siseringi, et kui mingisugused ideed kuskilt, et tekivad siis ühena esimestest olen nende kuulajate seas koos FISi murdmaajuhi Jürka pooli ja kauaaegse tippsuusad taia vegan tulvangiga. Kui palju on seda, mida sina tead, aga tavaspordisõber ei tea, ehk siis selline taustainfo. Kas sa räägid välja kõik, mida sa tead või on seda palju, mida sa ei tohi rääkida? Kui eks iga inimene ole omaette nagu üles ehitatud ja, ja kasvatatud, et see läbipaistvus on, on, eks mulle sealt kodust kaasa pandud ja pikka aega sellises ettevõttes, sest töötanuna nagu see kadunud Hansapank oli, kus läbipaistvus on olnud üks suuri väärtusi, siis ega ma väga palju enda teada ei jäta, aga, aga mingisugused teemad kindlasti on, nii et ma arvan, et ma pigem kõike, mida, mida saab, räägin välja kui jätan, rääkimata. Sa tegelikult ei ole ju väga selline tänapäeva Eesti mõistes eduloo näidis, sa oled jumakas, ütleme otse välja. Ma olen maakas ja palgatöötaja. Ehk siis sa ei ole lõpetanud Tallinna eliitkooli, sul ei ole olnud kuulsaid ja rikkaid vanemaid, kes sind on aidanud elu järje peale saaled vokalt tulnud ja teinud teinud ennast ise. Miks sa arvad, miks see sinu elus on niimoodi läinud, et sa oled nii hästi siiamaani saanud hakkama? Ma arvan? Üks kodune kasvatus, vanemad ikkagi, millised, milliseks need lapsed, millises keskkonnas need lapsed kasvavad, ema, õpetaja, isa, ehitusinsener, isa, suur spordifanaatik. Milliste väärtuste juures, milliste koduste tingimuste juures inimesed kasvavad? Üks teine sport kindlasti, sest mistahes sport eriti ka ei teeks, mina juhtusin seda ikkagi üsna mitu aastat või vaata et isegi rohkem üsna tõsiselt tegema, see distsipliin ja heas mõttes rutiin, mida sport sulle kaasa paneb tänaseni noh, näiteks üks näide, hommikusöök on püha asi, isegi kui lennuk läheb kell kuus, null null, siis ka neli, 30 on on ikkagi teraviljarikas hommikusöök, et sellised ma ei tea, kas head või halvad rutiinid on sisse jäänud. Nii et ma arvan, kodune kasvatus, pikk minevik spordis. Ja kahtlemata see Kodukant Toila kool seal. Väga tubli ja tore kool, siiamaani hea meelega lähen sinna tagasi, nagu sügisel käisin kooli tagasikooli külalisõpetaja seal, et väga head soojad suhted Toila koolis aga kasvasid sa ise või sind kasvatati seal. Hea küsimus, ma tean, lastevanemate koosolekul on seda mu vanematele ka esitatud, et mida te teete, sest vend Tõnu kolm aastat noorem vend Tõnu ega tema sugugi vähem edukam pole, et et ta on pigem isegi professionaalses sfääris finantsvaldkonda oluliselt edukam, edukamalt edasi arenenud. Siis samamoodi küsiti vanemalt, et mida te teete. Siis, ema laiutas käsi, ütles, et meil on vabakasvatus. Aga eks ta oli ikka suunatud vabakasvatus, nii et ma arvan, et meid kasvatati. Kasvasime. Olid sa lapsepõlvest selline hea poiss või pigem selline paha, kes tegi pätti kakles hoovi peal ei kuulanud sõna ja, ja tuli noh heal juhul kolm. Nendega koju see teine pool kindlasti ei pea paika ei kakelnud ja, ja kolmesid ka eriti koju ei toonud. Hiljuti jõulude ajal sai oma poja tunnistus poja tunnistusele võrdluseks kodus võetud välja omad tunnistused, et see oli päris huvitav vaadata. Ma arvan, et ma olin poiss nagu poiss ikka natukene tormakas, natuke liiga püsimatu jutu Olduvuse Sis väljendu käitumishinde või pükste kulumisastmes, aga püsimatu poiss, aga, aga mitte kakleja. Sul on selline omapärane perekonnanimi, pekk, kust see tulnud? Tead sa väga sügavale ei ole uurinud, Mulgimaal on isapoolse suguvõsa juured. On sul sellises hästi noores eas või sellises pube eelses eas sellega olnud ka probleem, et keegi on tulnud lihtsalt narrima, et kuule pekki ja nii kena Ikka on ja kui ma noorem olin, siis näiteks neljandas klassis ma olen oma klassi kõige viimane jooksja, et ma jooksus ei jõudnud edasi, nii et eks seal läks pilt ja hääl natuke võib-olla kokku ka, et et praegu õnneks küll eriti palju pilte hääli kokku selles osas ei lähe. Mis sa siis tegid, andsid lõugavil? Ei, selles osas kadunud ema ikkagi eelkõige üritas neid vaimseid väärtusi kõrgele tõsta, et sa, sa pidid oma vaimult sellistest asjadest üle olema, et mitte selline mulli inglise keeli, pulli tüüpi, et kõik jõuga korda. Aga sa oma vaimus vaatad üle inimese sisu ja ja vorm, et mida, mis olulisem on, et ikkagi see sisu pool, et missugust endast välja tuleb. Kui sa suu lahti teed ja ja kui tark sa oled, kui kiire, kui osav sa oled, selle asemel, et su nimi on või, või mis värvi su juuksed on? Su isa tean teda hästi kaudselt ja pigem paari meilivahetuse kaudu on olnud selline spordihull kõige suurema algustähega. Kuidas tema selliseks sai? Tead sa ise on öelnud, et ta pole kunagi nagu tippsporti teinud. Ta on liikunud tõenäoliselt kogu elu. Mäletan, kust ma mäletan, ma hakkan isa, selliseid sport like tegemisel läbib ETK, nõukogude ajal oli selline populaarne mitmevõistluse vorm granaati heita, muuhulgas ka granaati heita. Et isa tegi VTK lausa veteranide tasemel, käis Eesti liiduvabariiki Nõukogude Liidu. Ta mingitel spartakiaadil esindamas ja ja seeläbi tema on kogu aeg liigutanud, aga ta ei ole teinud tippsporti. Ja kui sa nagu küsida, et kust ta nüüd selle pisiku spordipisiku meisse vennaga süstis, siis siis meid ei ole isa ühtegi trenni viinud. Me läksime ise, et selles mõttes, et meid ei. Kas mind on sunnitud sporti tegema, olen nii mõnelgi pool on seda näha, märgata, et, et tänased täiskasvanud oi, kuidas mind sunniti adveebeed tegema, siis mina ei mäleta mitte ühtegi episoodi, kui keegi oleks sundinud mind sporti tegema, seda tihti nii varjatult kui seda tehti. Et see spordiarmastus on seetõttu jäänud sedavõrd suureks siiamaani. Aga sa ikkagi sattusid selliste jooksu- ja suusaalade peale, mitte pallimängude juurde? Siis pead arusaamad Voka tsirka 1000 elanikku, viimane idapoolne, Eesti asustatud punkt ja minu õnn, meie õnn oli see, et suusaperekond normakut tulid Voka 80. aastal, kui seal ehitati uut staadioni ja mõlemad suusatajad. Ja panid suusatreeningu käima, et kümneaastase poisina see oli täiesti loomulik, ma läksin sinna, hing oleks ihaldanud mootorrattatrenni krossitrenni minna, sest ma natuke mootoreid vedega siiamaani. Aga, aga see ema tegi ruttu selgeks. Ema, õpetaja 150 rubla kuus, palk, isa, ehitusinsener, 200 krooni või 200 rubla kuus, palk. Vaata siin, meie tuleb mingiks joon vahele, meie sellesse liigasse minna ei saa. Väga ruttu, isegi 10 aastane poiss sai sellest aru. Kuivõrd te saite kohe aru? Ma arvan küll, sest ma mäletan, et nii palju kui ma olen nii palju, kui ma väiksest põlve mäletan, krossidel. Me käisime kogu aeg vaatamas, aga mina sain aru, et siit läheb piir, et mina sinna teisel pool lähestega, kuigi käed õlised autode ümber istunud ka, aga ega kaua seda teha ei kannataks. Nii et sealt sai see suusatrend, valitut oli mäng, päris mitmeid aastaid oli mäng. Me selles mõttes tänaseks kadunud Agu Normak oskas lastega väga hästi ringi käia ja tõesti, see oli mäng, see ei olnud nagu treening, ei olnud valus treeningselli mäng, mis ta lastega see sporditegemine peabki olema, aga mingil hetkel traktid saju ilmselt olümpiavõitjaks ka saada. Siin ma ei tea, kui Nõukogude liit oli ikkagi sel ajal, et olümp pea, nii suurt nii suurt ambitsiooni ei olnud, sest see, see arusaamine Nõukogude süsteemist eestlasena välja murdmiseks võib-olla oli liiga selge ja võib-olla ma olin liiga alalhoidlik, mina ennast tappa ei tahtnud küll edasi liidu, kas siis sõjaväe või üliõpilasvõi erinevatel võistlustel käies. On, on seda tippu päris lähedalt nähtud, aga olümpiale see oli nii kauge, sel ajal mu sporti tegin, et olümpiavõitjaks ma ei ole unistanud liiga realistest. Sa oled hansapangas tööl väga kõrge ameti peal, mis tähendab, et sul peaks olema väga hea suhe reaalaladega, on see nii ja kui see niimoodi on, nagu tundub, et on siis jällegi see küsimus, et ei ole sajueliitkoolis käinud ega matemaatika eriklassis käinud, aga ikkagi. Saad hakkama, eks geenid peaga mingisugust osa siin mängima, ema oli matemaatika, füüsikaõpetaja ja ma arvan, et sealt see reaalaine suhe reaalainetega on pärit ja ja ka matemaatika ja füüsikaõpe ja keemia õppe Toila koolis oli, oli väga heal tasemel. Et eks sealt sai sellele kaasa aidatud, ma, ma ei tea, mis klassist alates ma lahendasin lisaülesandeid pidevalt ja valmistusin olümpiaadidel valdavalt küll toona, siis Kohtla-Järve rajooni tasemel, et ma üle vabariigilistele sattusin, vast ainult korra. See tase oli muidugi teine, aga ütleme nii, et nende reaalainetega on saanud tegeleda natuke rohkem kui keskmine keskkooli õpilane. Ja sulle meeldisse see meeldis jah, sest. Ajude susisemine on ikka üks üks eks meeldiv tegevus. Aga korra veel sinu sporditegemise juurde. Kuhu sa ise lootsid jõuda, et ma olen nii kõva suusataja, et teen nii palju ja, ja, ja nii palju. Et ühe 80.-te lõpp, 90.-te algus, seal neid sihte vaadates oli ju niivõrd segane aeg, et üks süsteem hakkas lõppema ja, ja teine veel ei olnud sündinud ja ikka natukene edasi ja natukene edasi, aga, aga mingisugust väga suurt sihti praegu sportlikul pinnal pähe ei tule. Et minu jaoks oli, kindlasti oli, oli väga hea kokkusattumus, see sport maksis mu õpingud Ameerika Ühendriikides, et ma olin peaaegu sellelt nagu tõsise spordirongilt maha kukkumas, kui selline võimalus avanes ja see oli küll selline koht, et väga hea, et see, see lõpplahendus selliseks kujunes. Sa pidid tõenäoliselt ka üsna varakult suureks saama, sest su ema suri siis, kui olid üheksateistaastane vend oli siis sul 16 aastane ja mingil hetkel siis jõudiski kätte see see kurb hetk, kus kolm suurt meest teie kahekesi ja isaga istusite ilmselt ümber laua ja, ja mõtlesite, et mida teha, et mis, mida sa siis tundsid või mida sa siis mõtlesid? Kui huumoriga nüüd seda vaadata, siis kolm Eestisse ümber laua lugesid ajalehte, kes esimesena lõpetas, pidi hakkama süüa tegema, tegelikult me ei ole köögist väga kaugelt, et mööda käinud vennaga, ehkki me hästi varakult hakkasin emal abis küpsetama, nii et nii et selle hakkamasaamise osas. Eks vanemat ole jälle taas meeldivalt suunanud nii marju korjama, hoidiseid tegema, ise köögis hakkama saama, et, et see, see ei olnud nagu probleem. Aga, aga siis mina olin suht kodusportlane veel sel ajal, et, et ma viibisin suht palju laagrites, nii et kui tulid koju, olid päeva vahel tõesti vähem kui ööpäeva kodus, selleks et asjad pakkida pestaja järgmisesse laagrisse minna siis kohe mina kohe päris kohe sellest kõigest aru ei saanud, see, see tuli ikka hiljem see arusaamine, et tema enam ei olegi. Ja, ja kui sa küsid, et kas mu täna millestki puudust tunnen, et see on üks kõige suurem asi, et ema ei näinud seda, kuidas Meist inimesed said, et eks temal oli kindlasti olnud rohkem soove meid sinna reaalainete poole või reaalse elu poole viia ja minul oli seda spordipisikut rohkem sees, aga et ega ema siis toona vist poleks osanudki sind panka pangas ette kujutada, sest panku Tänapäevases võistluse siis polnudki. Jah, nii et nii et kui seda seda oleks tahtnud, et ema oleks näinud seda, kuidas Meist inimesed kasvavad, et et sellest, see on üks nagu selline selline asi, mis jääb, jääbki kriipima sisse. Aga on sul selline mõni mälestus ka, mitte et sa nüüd hakkad siin mälestusi rääkima, aga see tunne, et et majas ongi kolm kolm meest, naisterahvast pole? See pilt seal. Köögis, kus kolm meest loevad ajalehti, see see pilt on? Pilt on silme ees ja siis keegi tõuseb püsti, ütleb nii, nüüd hakkame süüa tegema. Et selles osas. Meil on nii isa kui vennaga väga, ma ütleks väga head ja ja tihedalt läbikäimised siiamaani, hoolimata sellest, et vend viimased aastad Londonis on elanud, et selles osas see on üks vahel olen rääkinud sellistest pidepunkti, siis meil peab olema mingisugused pidepunktid, et kellel on see, et saan ka paar korda nädalas metsa alla tunniks ajaks või et, et mul on kodus ja, ja abikaasa ootamas või lapsed või mis on sinu maja. Et minul kindlasti ühtede selliste pidepunktina on see, et et on isasel Vokas ja, ja vend kuskil, kus ta parasjagu jälle tiirutab. Et on hea, et sellised suhted on, on säilinud. Sa mingil hetkel läksid Eestist ära, läksid õppima, miks sa läksid Eestist ära? Läbi triatloni, mille maaletoomise juures isa Eestile või Eestimaaletoomise juures isa on olnud. Me tutvusime ühe ameeriklasega kellele, kuna mul oli peas pikka aega, et ma pean embi, ei ikka kunagi ära tegema. Tänaseni mul seda veel ei ole. Aga kui tõlgiga see magister, majanduse magister. Et tänaseni mul seda kraadi ei ole. Aga me tutvusime Ameerika triatloni hulluga, ta ei olnud tippsportlane, ta oli väga harrastussportlane ta kunagi, tal oli kinnisidee teha raudse mehe triatlon raudse eesriide taga, mis siis oli siin idablokis ja kui ta rahvusvahelist kalendrit vaatas, nägi seal Vokad reatoni. Seeläbi me tutvusime. Ja kui ta kolis Ühendriikides Chicagost Denverisse istudes, vaatasin Colorados, on sellised ülikoolid, mis pakuvad stipendiume suusatajatele. Mis sa arvad, et see, noh, mõeldud-tehtud hakkasid tegema 11 kuud hiljem, pakkisin asjad, lendasin Boulder'isse Colorado'sse, olin selleks ajast ajaks kaks aastat käinud Tartu Ülikoolis majandusteaduskonnas ja siis läksin nii-öelda nagu üleviidava tudengina sinna jätkasin, ma ei teadnud, kauaks ma lähen. Mul oli ühe suuna pilet. Ma ei teadnud, kaua mind seal lastakse, ma ei teadnud väga paljusid asju. Sellepärast, et siit piirkonnast ei ole ühendriik, ei olnud selleks hetkeks Ühendriikides nagu suusastipendiumi kreen, mitte keegi. Aga lõpuks oli kaks aastat kooli, nii et ma sain oma bakalaureuse kraadi kätte mitte Tartu Ülikoolis, vaid Colorado ülikoolis Boulder'isse ja sain kaks aastat väga palju suusatamisega tegeledes. Suusatamine maksis minu arved. Mis on üsna ennekuulmatu, kui me räägime Ameerika ühendriikidest ja täna on hea meel selle üle, et nii mõnigi teine eestlane on seda teed kasutanud ainult kellestki pole suusatajat sarnsel. Jah, väga vähesed on peale seda jätkanud, suusatamise on eelkõige nendele, kes ei ole nii andekad, nii edasipüüdlikud. Aga tahaksid kasutada oma seda senistreenitustena, oma suusatamise või mis iganes spordisaavutust selleks omandada väärt haridus. Aga sina oleksid Ameerikas rohkem suusatama või rohkem õppima õppima õppima eelkõige, sest ma ei uskunud, ma ei teadnud sellest, mis minu sportlikust poolest seal saab. Kuigi, kui ma 95 maikuus sealt naases, on, siis ma arvan, et mu sportlik vorm oli parem kui sinna minnes, et hästi tõsiselt sai, sai tegeletud ja ja ma seal tõelisel teelahkmel mulle töökoht juba olemas, kui ma sealt tagasi tulin, aga kripeldab ikkagi see, et ma oleks tahtnud sportlikult jätkata. Õnneks kahjuks see klubisüsteem keegi suudab, tahab tagasi mõelda aastasse 95 või koondiste toetamise süsteem, see oli nii karmid ajad, kus veerpalu ja Mae nagu teame, laenasid treenerit raha selleks, et toime tulla ja minu jaoks otsus sündis. Minul ei olnud sellist sportlikku võitleja janu spordis tippspordis edasi minna ja mina valisin töö. Meil on esimese muusikakuulamisaeg, mille Tiit Pekk on välja valinud. Saatesõnad kaasa Kukerpillid kui ma üldse muusikast räägin, siis Kukerpillid on minu esimene muusikaline mälestusse lintmakk, isa isa, lintmakk keldris ja kust iganes need lindid tekkisid. Et ja need Kukerpillid on, on jäänud soojaks tänaseni. Kuulad tagu? Kui läheb maailma rändama tulla, seda ei ütlema, pole sul tarvis teada, mida Mati. Veel tuleb vaadata pöia reid vaid möödapinnad, eiran neid, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen. Roolinupp ja veiniklaasidel peibutuseks. Koerustükke teen matil, püsimatu on mu meel, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen. Austaja Egepternana minu käidud teele lamama ning pole sul tarvis teada, mida madi. Kui tulen ükskord tagasi, tuleb jällegi kôik, pole sul tarvis teada, mida ma teil õnnelikuks ninaga on, minul midagi küsida? Polegi sul tarvis teada, mida magi. Vikerraadio pühapäeva hommikune jutusaade läheb edasi ja Tiit Pekk on tänase jutusaate külaline mis aastase pankuriks saia. Ja miks sa sinna sattusid? Selles on süüdi heas mõttes Jürgen lamp, kes reformis ühispanka, ma töötasin kaubanduses, ma tulin ühendriikidest tagasi, mul oli prakteria, kämbli töökoht kõik, aga aga ma ei pidanud sellises läänelikus viis kuni seitse protsenti arengut aastas süsteemis kaua vastu, sest Eesti arenes seda sedasi 25 50 protsenti aasta siis ma lahkusin sealt. Ma olin kaubanduses ja Jürgen ka vana spordimeeskergejõustiklane tennisist. Jürgen hakkas torkima, et aga tule meile. Jaepangandus on vägev, on minu jaoks seni mul vend töötas juba pangas. Kujutage ise ette nende 90.-te keskpaiga mustad ülikonnad, valged särgid, karmid pilgud, päris edev. Ei olnud Ede mina tulin maalt, ma kartsin neid. See minu konto oli Hoiupangas, mul ei olnud hansapangas kontot, ma kartsin, see oli nii aukartust ära. Aga Jürgen veenis mu ära, et, et tegelikult jae jaepangandus muutub, ta läheb jaekaubanduse moodi. Tal Dali eks McKinsey maailmakuulsa konsultatsioonifirma töötajad koos kolleegidega reformis ühispanka sel ajal ja sattusin ühispanka. See oli selline suht projektipõhine tööd küll, turundusosakond oli formaalne nimi, aga, aga selle katseaja pidasin seal ainult vastu. Neli kuud. Selle aja jooksul ma õppisin, õppisin hästi palju ja lugesin hästi palju öelda moodsa panganduse materjale. Aga miks kauem vastu ei pidanud, on see, et kui vend töötas hansapangas, mina ühispangas minu jaoks suhe vennaga läbikäimine vennaga oli oluliselt olulisem kui, kui töö, ehk et kui ma sain ühel hetkel aru, et ma vennaga ei saa teatud teemadest rääkida, sest ma olen Insider siseinfo valdaja sest minu jaoks asi muutus kriitiliseks ja Õnneks Indrek Neivelt ütles, et kuule, et meil on ka siin mõningaid vabu töökohti ja nii ma sattusin siis 97 aprillis Hansapanka olles siis enne neli kuud töötanud ühiskonnast. Mina pole kunagi töötanud pangasüsteemis, aga ma olen kõrvalt vaadates saanud aru või vähemalt kujutanud ette, et saan aru, et, et kui inimene töötab pangas, siis ta tahab kogu aeg liikuda seal kuhugi ülespoole. Kas sina oled panga hierarhias liikunud ainult ülespoole või ka horisontaalis või? Allamäge viimased mis ma nüüd ütleks aastaid valdavalt horisontaalis, alguses natukene võib-olla võiks öelda ülesmäge, aga, aga see, see mulle ei sobi projekti inimene mulle meeldib, et on eesmärk, on algus, on lõpp. Mis iganes vahenditega peab selle selle eesmärgini jõudma, see on ajaliselt mõõdetav, selline igapäevajuhtimistöö ei, ei pane mind käima. Seal, selles mõttes ma olen väga pikalt elanud projektipõhist elu ehk et mul ei ole paguneid. Ma olen tavaline projektijuht. Et selles osas nii, et, et kui sa ütled kõrgel kohal pangas, siis natuke vaidleks vastu. Nii et. Ma arvan, et see ei ole tüüpiline roll panganduses, et inimene on selline suhteliselt hõljuv projektijuht, aga, aga see on üks võimalus, kuidas mina sellises keskkonnas eksisteerida suudan. Kui mitu viimast hoiatust oled sa pangast saanud, et nüüd on viimane suusaülekanne. Ja siis hakkame normaalselt tööd tegema. Ma ei tea, kas ma valmistan sulle pettumus, aga mitte ühtegi, sellepärast et mu juhid, otsesed ja kõrgemad on sellesse suhtunud väga möönvalt. Me oleme ette asjad ära rääkinud ja kui on olnud ärakäimisi töölt, on see alati tulnud minu puhkuse arvelt. Nii et selles osas kui me mõtleme veel seda kunagist Hansapanka, mille juhtkond oli vahetult sportlik siis sealt oli pigem tugi kui kriitiline pilk. Loomulikult on inimesi, kes selle peale vaatasid, üsna kriitilised, et miks talle on nii palju lubatud. Aga domineerima jäid need jõud, et Sa tead, mis su eesmärk on, eriti kui see projektipõhist elu elad. Et sa ei pea kaheksast viieni olema kuskil, sa tead, mis su eesmärk on, sa pead selle ära tegema ja see, mis sa sealt kõrvalt teid on siin omaenda asi. Palju see tänapäeval tunned selliseid pilke, et näe jälle, mis temal viga, tema ju tunneb ülemusi ja tema ju suusamäe ise kuulus ja las ta siis käib. Natuke ikka, aga küsimus, kui sügavale sa lased ja eks raskemad ajad toovad raskemad pilgud, aga sul on? No kui ma tuletan meelde oma Hansapanka mineku aega kevade 97, siis ma kartsin hullumööda seda keskkonda, et nad söövad mu ära, ma tulen maalt, aga Indrek Neivelt ja mu oma vend siis veensid, et mina tulen Vaidast, mina tulin sealsamas kandis, kus sina ei ole nii ja ma üsna pea veendusin, et kui suust ikka sooja õhku tuleb ja sa ise ka mitte kas sa ise ka suudad midagi millegagi hakkama saada, siis sind pigem toetatakse, et selles mõttes, et see keskkond oli, oli hästi edasipüüdlik ja, ja need, kes ikkagi tahtsid teha ja teisi toetasid neid toetati ka, nii et et see kartustesse mõne kuuga üle. Ma arvan, et väga paljudele eestlastele sellest on ka palju juttu olnud, oli suhteliselt emotsionaalselt raskesti talutav, kui Hansapangast sai Swedbank, järsku oli see sinu jaoks ka probleemse nime? Vahetus. See sisu sisu juhtus tegelikult juba ju 98. aastal, kui Swedbank hakkas ostma ja sai juba enamusosaluse kätte, nii et tegelikult sees olles sa tajusid selle paratamatust loomulikult, see on emotsionaalselt inimestele eri moodi tajutav ja olles ise teatud aja töötanud turunduses pigem turundustaustaga inimene, siis seda kindlasti on, on vaadates, et Eesti või Baltikumi mätast pelgalt on suhteliselt raske mõista, et miks selline kaubamärk prügikasti pandi. Aga sa võtsid selle masu nagu päris neutraalset vastu ei elanud seal muuseas üle, see on paratamatus ja kelle jaoks on see, kelle jaoks on töö elu, kelle jaoks on töö selleks, et, et ta on töö. Nii et kõike ei saa ka endale nii sügavale sisse lasta, et et pigem kui paratamatust. Jah. Kui tihti oled sina pidanud iseendaga, ehk siis kõige targema jutukaaslasega arutelusid, et kas ma ei peaks tegema valikut ühe ala kasuks ehk siis kas olema teie kohaga pangainimene ja pühenduma sellele või teie kohaga suusainimene ja. Pühenduma sellele sellise ülesande püstitusega ma ei ole neid kahekõnesid pidanud küll, aga üsna sageli. Mida ma, mida ma edasi teha tahan? Realist jälle siin poeb sisse, me elame Eestis, Eesti on väike, et kui, kui mõelda, et tahaksin selle suusaeluga ennast elatada, siis see turg on natuke liiga väike, et täna ma ei ole sellist kohta leidnud, aga mis seal salata, kui spordimaailma sporditoimetamise spurdi ümber toimetamise maailmas leidub üks mingi roll, millega minda kulud ära katta siis ma oleks vist finantssektorist kadunud, vend, ma kadestan heads pra Indrek kelku, kelle omaaegsel mahitamisel Tartu maratoni klubi etteotsa on minu vaiksed näpud ka vahel ja ma tean seda, et Indrek on selle selle rolliga rahul ta spordis Ta korraldab, toimetab spordi ümber ja maksab sedasi omad arved ära, et, et midagi sellist. Aga ma sulle hea soovituse, tõmba kulusid koomale. Arvan sa leiad Eesti spordi juures kohti küll, kus olla. Ja kindlasti see siin on siin oma võlu sees, kulusid tuleb tahes-tahtmata koomale tõmmata. Aga Ma pean neid kahekõnesid küll, et kas, kas ma tegelen õige asjaga ja, ja mida ma järgmisena võiks teha, eks mingil määral tasakaalustab seda. Tasakaalustavad seda mu kaks last, kes on hetkel seitsme, üheksa aastase, nii et see on kõige olulisem, et nendel nendel oleks teatanud turvalisus tagatud, et kui nemad ühel päeval ülikoolis on, siis ma olen kindlasti vabam valima järgmist rolli ja projekti, aga näed sa oma elu ainult Eestis või ka rahvusvahelise mehena kuskil Šveitsis elades, suusaelu juhtides. Ma olen selle küsimuse peale, et kas rahvusvahelises suusaliidus võiks olla rolli, sest Jürka pool võttis Benteri pensioneid selle rolli üle 2002, kas sügisel oli otsus ja 2003 suvest hakkas ta tööle, et siis ma kindlasti mõtlesin ka selle peale ja, ja rahvusvahelise selle, suusaliidu murdmaajuhi tööleping saab kevadel otsa, nii et tulevad kindlasti huvitavat. Huvitav kevad tuleb, ma olen selle peale mõelnud, Eesti kindlasti jääks mingisuguseks baasiks, ma ei suuda niimoodi siit lahti öelda nagu, nagu mu vend, kes tänaseks on vist juba kolm aastat Londonis elanud. London on talle muidugi väga pikka aega meeldinud. Et kas ma Šveitsi läheks. Kui lapsed ülikoolis, siis ma arvan, et mu hoiakud võivad natuke muutuda. House vaba vabadus võib natuke muutuda, aga täna baas jääb ikka Eestisse. Liiga liiga kallis on see maa, et siit nelja tuule poole lendu tõusta. Kui mitu viimast hoiatustuled oma abikaasalt saanud, et vali siis mina või suusatamine? Sellisi hoiatusi, et, aga küll, aga eks ma ole oma aja ajakasutuse üle pikalt rääkinud, sest tal on ka ikkagi suusatamisega lähem side olles suusatanud kolm, Tartu maratoni ja, ja noores põlves tegelenud ka sealsamas Vokas suusatamisega samas trennis. Et suusatamine on kahtlemata talle ka oluline ja, ja kui keegi üllatus, et kust mul tulid need rahvusvahelised meedia ülevaated, kui ma tsiteerisin Norra Saksa-Prantsuse mingisuguseid erinevaid meediaväljaandeid või sportlaste blogisid, siis selles aitas mind puhtalt mu abikaasa, kes need, need kokkupanija, aga, aga hoiatusi kui sellist ei ole tundnud, aga küll me oleme arutanud, kuhu kuidas seda aega ja rolle jaotada, välissageli, eks väiksed lapsed panevad seda seda paljudes peredes tegema. Seni oleme kokkuleppele jõudnud. Kui palju sul on talveajal üldse neid nädalavahetusi, kus sa võtad lapsed kaasa naise ka kaasa? Tulete? Loodan, et aina rohkem, aga neid on olnud hästi vähe, et kõige raskem talv oli askem aasta oli 2005, näiteks, kus kui ma lugesin aasta lõpus kokku, et andsin suusatamisele 58 56 päevasem kaks puhkust, mida Eestimaal seadusega võib ju välja võtta ja ma andsin kahe puhkuse jagu päevi suusatamisele erinevates rollides siis ma sain aru, et ma olen selgelt üle võlli käinud. Jaa. Jaa, kui ma seal eelmisel sügisel olles Holmenkollanit inspekteerimas, kuna ma olen seal tehniline delegaat 2011. aasta maailmameistrivõistlustel. Kui ma nägin, kuidas veegord Ulvangama laste rullsuusatreeningut läbi viis, tal on kaks tüdrukut siis mina andsin endale lubaduse, et sel aastal või sel talvel üks päev nädalas ma olen raudselt lähen lastega suuskadega välja, Pirital näiteks on nüüd ka lastering 500 meetrine olemas. Et ma selgelt saan aru, et siin ma olen viilinud või kõrvale hiilinud teatud teatud tegevustest. Sa oled selles mõttes ju Eestis huvitavas seisus kõrvaltvaataja jaoks, aga enda jaoks mitte lihtsas seisus, sest ilmselt ka sinu puhul eeldatakse, et aja seda Eesti suusaasja seal Fizzis. Samas saju oled FISi inimene, ehk siis kes peab ajama rahvusvahelise suusaliidu asja Osul Eestist tulnud selliseid ka konfliktsituatsioon, et miks sa pekki seisa meie eest. Otsest konflikti kohe silme ette ei tule, küll aga on seda sildistamist või rolli võtmist on väga selgelt näha, kui need rahvusvahelise suusaliidu komiteed istuvad ümber laua, et kellel on otsa ees selgelt, et oma riigilipp, kes mõtleb murdmaasuusatamisele kui ühele spordialadele paljudest, mis võitleb siin sponsorite, telemisiganes turgudel, harrastajate turgudel, tippsportlaste turgudel et selles osas vähemuses on neid, kes mõtlevad suusatamine tõesti ja mida, mida on kahju näha, sest osad inimesed ümber laua teevad suu lahti ainult siis, kui nende maa maailmakarika etapist või nende sportlasi puudutavast punktist juttu on. Õnneks on nii mõnigi ikkagi mõtleb suusatamist laiemalt ja ma tahaks ise arvata, et ma kuulun nende hulka. Selgitamist vahel on, et miks üks otsus on selline või selline, mis kõik kalender ei ole puhtalt, et meie sportlaste näppu näpunäidete järgi, aga, aga konflikti meie juhtfiguuridega ei mäleta otsest konflikti. Kui tihti sul isa võtab telefoni, helistab sulle, et kuule poiss, et mis teil toimub seal feissis, et miks, mis jama toimub? Sellist telefonikõne otseselt ei mäleta, aga isa väga aktiivselt jälgib ja kindlasti küsib, et kuule, miks nüüd nii või miks naa ja tal on oma oma kindel arvamus ka selle üle, mis sealt telepildist välja paistab, et ta väga-väga aktiivselt jälgib, ei usu, et ta üldse suusaülekandeid vahele jätab. Ainult siis ehk kui ise suusatab, sel ajal. Kas murdmaasuusatamine on maailma suusaaladest hetkel noh, nii-öelda kodeerituselt huvilt viimasel kohal. Ei ütleks, et viimasel kohal, kui vaadata neid tele, no kui võtta nüüd telereitingud aluseks, siis murdmaasuusatamine käib sellist orgaanilist kasvu läbi. Ei saa öelda, et seal on mingi eksponentsiaalne kasv, televaatajate arvus, selline orgaaniline kasv, ühekohaline number, protsente iga aasta on olemas, liituvad nii mõnigi uus riik, kes taas hakanud suusatamise teleülekandeid tegema. Võtame Sloveenia, Poola, Šveits, tänu nende sportlastele. Suusatamine on väike, noh, oleme me Eestis, oleme väikesed, aga ka murdmaasuusatamine maailmas ikkagi suhteliselt väike riik, väike ala ja iga selline võit on, on suur võit, nii et viimaseks kohaks teda kindlasti ei pane. Ma arvan, et kahevõistlus nüüd elab ka paremaid aegu, aga vahepeal kahe võistluskarussell pildid ära ja ma teiste talialadega nii hästi kursis ei ole, aga suusatamine vaikset nihkub ülespoole. Aga sinna suusamaailma ennast paika panna oli keeruline või? Ei ütleks jälle. Ma reeglina eriti suuri nagu kaljusid endale ette ei ehita, et läksin suhteliselt sellise valge lehena peale. See oli Mati Alaveri ja Kaarel Zilmer ja selge nagu nägemus, et me peame seal laua taga olema, kus langetatakse otsuseid, mis mõjutavad meie sportlasi, meie sportlased olid sisenemas rahvusvahelisel areenil ikkagi tippkohtade eest võitlema. Ja mina olin selline, nagu ma olen, avatud, lahtised kaardid. Suhtled, kellega vaja, selles keeles, mida tema räägib ja ma ei ütleks, et see nüüd midagi keerulistele kindel on see, et seal hierarhiad olid kohal, kui keegi telgitagustes teab sellist mees, kui on Martinson, siis seal oli ikka hoopis, teinekord oli Martin siin ja seal rahvusvahelises murdmaasuusatamisest, kui ta on praegu veegaardulvangi ajal. Kas on organisatsioon arutanud ka sellist eksistentsiaalset küsimust, et kui meil läheb kogu aeg soojemaks? Et mis siis saab, FIS veab neid kliimakonverentse ma ei ütle, kas iga aasta, aga, aga kliima mõjutus? Talialadele on üks läbiv liin küll FISi tegevuses ja seda jälgitakse eelkõige just mäesuusatamise vaatevinklist, kui, kus lumepiir nihkub ja ja, ja tehakse erinevaid rapotatsioon, teisel töölaual. Aga perspektiiv Eestis näedsa varianti, et meil on 10 aasta pärast nii soe, et need lapsed, kes lähevad suusatrenni, saavad suuskadel trenni teha umbes kuu. Mina ei ole selles mõttes kliima asjatundjaga, kui aknast praegu välja vaadata, siis, siis noh, ütleme, et ei, ei ütleks, et siin mina seda trendi tunnetega näe. Küll on hea meel selle üle, mida Eesti terviserajad on tänaseks Eestisse maha jätnud, et ma ei tea, kas on 11 suusakeskust murdmaasuusakeskust Eestis, kes täna teevad kunstlund ja garanteerivad mingisugusedki lumeolud, nii et mina näen siin pigem tingimuste paranemist ja nii-öelda natukenegi sellestki lumeoludest sõltumatumaks muutmist, aga aga eks selle raskete aegade mõju näeme selgelt, need viimased paar kehva talve on harrastajate hulka väga kõvasti vähenenud, mis nüüd muidugi kasvab. Sa näed kõrvalt vaadates välja noh, ühelt poolt positiivne, teiselt poolt hästi tervislike eluviisidega oled sa lapsest saati, sellid on või vahel puberteediajalgi esilt üle võlli ka ja mõni salaõlu ja salasuits ja nii edasi. Ma ei ole sportliku pausi liigutamispausi teinud vist alates 10.-st eluaastast, et ma vahepeal põlesid, põdesin hepatiiti, siis ma olin sunnitud mitte liigutama oluliselt, siis ma hästi vähe jalutasin, aga ma ei ole praktiliselt liik liikumist lõpetanud, et mul sellist, et kaks kuud mitte midagi sellist perioodi elus ei ole, haigused võtavad maha vahepeal. Aga ma olen kogu aeg liigutanud ja, ja viimased aastad õnneks ainult ülesmäge. Kas sinu tutvusringkond ka liigutab või vahel vaatavad niimoodi kurva pilguga, et miks nad pigem lähevad kuskile mõnd Võtma ümbruskonnas pigem liigutatakse, kui mitte isegi need, kes pole aastaid liigutanud, on hakanud liigutama nii et et enda ümber ma näen pigem sportlik sportlikke liigutamisi ja ja eks ise ole üristanud, süstida teatud spordipisikut ka nendesse, nii et näiteks praegu ma annan vähemalt korra päevas nõukogu, mitte kaks, millist suusavarustust osta, kuidas suuski hooldada, kus suusatamas käia nõnda edasi, nii et, et seda ma teen alati hea meelega. Sa oled enda jaoks avastanud seiklusspordi, mis on siis noh, umbes nagu Erna retk või midagi midagi, midagi taolist, aga igal juhul ilma püssita, ehk siis minnakse halvemal juhul kaheks ööpäevaks lihtsalt metsa, näritakse, käbisid ja puukoort ja püütakse ellujääja siiski kedagi veel võita. Et miks nii. Ma ei ütleks, et me ei ole veel käbisid närinud ja puu kordsenud, et see on natuke võib-olla selline ekstreemmilitaarne arusaam, et reeglina on ikka endale need asjad kaasas olnud, aga 2001 on see esimene seiklus seal Pangodis tehtud siis ta väga nagu, ütleme niiviisi läbi raputanud. Aga ta on nüüd iga aasta aina süvenenud, võiks öelda see seikluse pisik ja see on, see on niivõrd hea kogemus erinevate inimestega olla, neid paremini tundma õppida erinevates keskkondades, lood nendes maastikutüüpides erinevates metsades, olla erinevates paikades suht maha jääda, paikades olla, et see on olnud selline hea toonus kogu aeg, et ma siin näen ainult selle pisiku süvenemist trendi, et seiklussport on tõesti tõesti huvitav ja ta ei ole selline Elioni ratta rattamaraton või Estoloppeti sari, kus sa paned punases kogu aeg, et pulss on laes. Seiklusspordis on puldid natuke madalamad, jõuab ringi vaadata ja see on tore. Ta olevat väga õnnelik inimene, on see väline pilt vaid või sa ise mõtled ka nii, et hommikuti ärkan ülesse, tore päev on ees ja õhtul lähen magama, et küll oli tore päev. Ma seda keep smiling, ut seda positiivsust olen alati kasvõi foonil üritanud hoida, aga, aga ei loomulikult mul on olnud ka raskemaid hetki, see paistab välja, sest see keerab kohe nii teises suunas. Et ma olen nii mõndagi inimest üllatanud, kui mina käin mossis ringi ja, ja olen täiesti rivist väljas, et aga ma reeglina üritan nii endal kui teistel elu lihtsamaks teha olles positiivne, et ma arvan, et see on natuke parem variant. Alternatiivid. Saate lõpulugu on ka sinu Tiit Pekk valitud Metsatöll ja anna siis saatesõnad siiani kaasa. Metsatöll on natuke raju ja seal on seda ürgset Eesti asja niivõrd palju sees. Vahepeal sportlasperioodil, mul oli heviga tihedam levimuusika raskema muusikaga tihedam suhe, mul oli ainult 50 kassetti puhatajevi täis. Ayron Meidendistekseptist mäno nõnda edasi välja. Aga tänasesse valisinud metsatallu, sest see on selline. On Eesti ligioon raju. Igal juhul aitäh sulle, Tiit Pekk veelkord, et tulid rääkima meile, mis inimene sa oled ja head suusatamist või, või mida sul ikka soovida? Pühapäev, rajad on igal pool sees, mina lähen igatahes Kõrvemaale matkaringile. Rõõm, tehke teiegi, lugupeetud kuulajad. No küll kõrgel jäeti Ta vill ja üle üle v tormituuleäärelt nalja ilma treenereid Kotka til. Nojaa, terve hoo ja kõrgel ta mul seda täita ril. Musta vil. Luule välja Elva kaadil. Nojaa, ta too ja ta tormilinnu. Lendu. Ja kalju, et ma kordan armeele.