Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja eetris on jälle rahva teenrid ja läbi lume ja jää siia stuudiosse jõudnud Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv. Ja kui uskuda viimast Eesti Ekspressi, siis uue majanduspoliitika maaletooja Sulev Vedler ning Lauri Hussar vikerraadiost. Sulev, millest see uus majanduspoliitika seisneb? Eks me kirjutanud sellest, et sellel aastal viib Meie poliitika tõsiselt muutuda, sellepärast et töötus kasvab, Eesti vabariigis ja poliitikutel tekib kiusatus vähemalt osa neist ka mingeid lubadusi jagada töötutele ja see võib meie elu teistsuguseks muuta ja natukene me olime ka sellised pöörased, et mõtlesime nende lennustustele, mida Igor Mang jagab ja Eda Paukson jagab, mõtlesime, teeme natukene lõbusama vormis, siis ennustasin. No te nägite igatahes kus kolleeg vahtriga tiigrikostüümides päris head välja tiigri aasta hakatuseks. Nii, aga kui ma ütlesin, et te saabusite siia stuudiosse läbi lume ja jää, siis viimastel päevadel on meedias lume kõrval hoopis rohkem juttu jääpurikad, sest need katuse räästates paistavad ähvardavad ja tõepoolest, ega sinna alla ei taha sattuda, aga aga samas tõenäoliselt on see ka nüüd natukene nagu ülepaisutatud teema, kuigi tõenäoliselt jää kurikatega tuleb tõsiselt tegeleda. Vaata Lauri, sa väikse lapse isana ju tegelikult teada, et ega ma sinna ülespoole ju tegelikult väga palju ei vaata, kui me näiteks lükkame lapsekäru läbi selle lume ja Räga siin mööda mööda tänavaid, mis tihtipeale ju on see, et kui sahk tuleb, lükkab selle valli sinna tänava äärde, siis osa sellest valgub kõnniteele ja võib-olla neid ja eriti ka ristmike ei, ei suudeta piisavalt kiiresti puhastada. Seetõttu on rohkem pilk nagu, nagu sellele, et kuidas sa sealt kõnniteelt läbi saad. Mistõttu üleval ähvardav oht ja, ja see ei ole, see ei ole ju tegelikult välja mõeldud ohtudest. Kaks aastat tagasi, kui ma õigesti mäletan, olime Tallinnas juhtum, kus inimene päris rängalt vigastada sai puripurika tõttu. Mulle nende kurikatega seoses. Mulle seostub sellega üks telefonikõne, mis mulle helistas üks vana ehitusmeister ja ütles, et nüüd oleks õige aeg käia ringi ja näha meie selles ehitusjärelevalves vigu. Sellepärast et teadupärast purikate tekkemehhanism on ju niisugune, et et ja seal olid juba käega. Ei mees rääkis mulle sellest, et kui vaadata nüüd majade ehitamist, siis paarsada aastat vanadel majadel sellist probleemi ei ole ja ka ütleme veel seal 60 70 aastat tagasi ehitatud majade probleeme ei ole, aga nõukogude ajal ehitatud majadel on tõsised probleemid ja kahjuks ka uuema ajal ehitatud majadel on, on üsna tõsine probleem, seega võib öelda, et nad on halvasti soojustatud, soojuskaod on suured ja sellepärast need jääpurikad tekivad, et loomulikult see annab väga hea pildi sellest. No mina olen näiteks Stalini-aegses majas ja ma tean, et minu kodumajal just ukse kohal pannakse selline suurem purikate rivi ja me oleme siin viimasel ajal ka nalja heitnud, et kui tänapäeval tahetakse palgamõrva sooritada siis ei pea ju kedagi maha laskma, oluline on tabada selle inimese kohal olevat jääpurikate. Et selliseid jõhkrat musta huumorit laseb see olukord praegu sündida. Aga muuseas, hoolimata linna ja Muubo ähvardustest täna hommikul linnas ringi sõites ma pean ütlema, et ega need purikad ei ole kuhugi kadunud, nad on ikka seal alles ja tõenäoliselt neid tekib kogu aeg juurde. Kõneaine on ju tegelikult see, et mis edasi saab, kõik me ootame seda, et mingil hetkel see lumi hakkab siiski sulama ja siis me teame, et need purikad tuleb siin juurde juurde. Eilegi nägin pilti, kus tõstukiga mingid mehed võtsid purikaid maha ja siis ühel hetkel kostus karjatus, kuule, ära siis meie auto pihta neid lase. Olukord on tegelikult päris jube ja see on selline asi, mida me ei mõtle enne, kui nad purikad lihtsalt tekivad. Alustasime need alati ära. Jah, neid autosid vist on küll päris palju olnud, mis on katuselt alla sadanud lume või purikate alla jäänud, aga õnneks neid purikate maha aed on tõesti linnas näha ja siin aeg-ajalt käid, õhtuti tuleb töölt ja siis kuuled juba tühjenevas linnas selliseid hõikeid. Ekspumpadega igavesti. Siin Tallinnas ja kõva avalduse, teatades, et jääpurikas võib vangi viia, et kui ikkagi nagu pähe sajab, siis tegemist on raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest või surma põhjustamine ettevaatamatusest ja põhimõtteliselt karistusseadustik näeb ette kolme kuni viieaastase vanglakaristuse. Nüüd kas reaalselt välja mõistetakse? Ma ei usu seda küll. Aga igastahes asi on küll selles mõttes tõsine, et see võib tuua kaasa kriminaalkaristuse. Kui sa õigel ajal ikkagi kurikaid ära ei korista. Muide, see, mis, mis purikaga võib juhtuda, ükskõik kes siis sinna alla jääb, kui õudne seal seda teab isegi kõige väiksem eestimaa kodanik, sellepärast et et nimelt ühest tuntud lastefilmis jääaeg esimene osa, kui ma õigesti mäletan, siis üks paha tegelane hukkub seeläbi. Ta purikatele, pealegi. Aga mis puudutab veel purikaid, siis väga paljud majaomanikud kakkuvad juba juukseid sellepärast et see on täiesti ettenägematu kulu, millega nad ei ole arvestanud ja purikate alla toomine ei ole üleüldse odav lõbu, sellepärast et väga paljudel majadel tuleb selleks tõstuk tellida ja see on, see on päris kallis, sellepärast et seal tõstukitund on sadades, kui mitte tuhandetes kroonides juba ainuüksi sellepärast on nad on nad äärmiselt mures, et kui selline olukord kestab väga kaua, siis neil tuleb sellel talvel arvestada väga suurte ettenägematute kuludega. Sama on ju kogu selle lumeuputusega, ega siis nii suure lumekoristuse mahuga ei ole ka keegi arvestanud. Ja on ühistuid, kellel ei olegi sellist üldse eelarves ette nähtud lumekoristust. Mõtleme siia mõne aasta tagusele, siis sellist kuluartiklit kui lume koristamine ei esinenud. Tänavu on seda rohkem kui küll. Kui vaadata, kui suurt, nagu makromajanduslikku pilti, siis võiks öelda, et see, see lumi on majandust oluliselt elavdanud, sellepärast et see on toonud kaasa ettenägematuid kulutusi ja, ja sellega tõenäoliselt majandus ka elavneb, sellepärast et tõenäoliselt käiakse välja ka mingid säästud, mida, mida varem oleks hoitud halvemateks päevadeks. Ja emaga mõnigi inimene, kellel näiteks kuskil mõni selline vastav tehnika on seisnud, mulle tundub, et on nüüd ettevõtlikkust üles näidanud, sest ma eile lehitsesin natuke ettevõtjate lehekülg ja tuli välja, et päris palju FIE-sid on, kes on märkinud näiteks, et nemad ajavad purikad alla, ma arvan, seda suhteliselt viimasel ajal tekkinud. Aga see lumeuputus, seal on ka positiivne efekt siiski kogu rahva enesetundele, et kui käia nüüd suusaradadel, siis need on paksult inimesi täis. Ja kui käia õhtul väljas, siis see linnapilt on valgem. No ei ole must maa. Mina olen lihtsalt tuju on parem, aga mina olen viimasel ajal käinud piinlemas murdmaa suuskade müüjaid, et leida endale nii-öelda kõige parem suusapaar ja ma peaks ütlema, et nendel on küll näo naeru täis, nii et on ka neid, kellel praegusel ajal hästi läheb. Ja peab tunnistama, et näiteks mina olen käinud siin Pirital suusatamas ja seal on tõeliselt agarad radade ajad, et kui vahepeal on tulud lund ja seda siin juhtunud ikka päris palju, et öösel tuleb kena sähmakas maha, siis hommikul kella seitsme ajal lähed ja rajad on juba sisse aetud uuesti korralikult, nii et hommikuse trenni saab rahulikult ära teha. Nii, aga kui siin oli juttu sellest, et need purikad toovad välja ka selle, kui hästi või halvasti on maja soojustatud, siis see energeetika teemal ja energia teemal energiasäästu teemal võikski siinkohal jätkata, sest nädala alguses maja siin energeetika teemal juttu akadeemik Anto Raukas ega kes ütles, et sellest aastast peaks saama energeetika lahenduste leidmise aasta ja, ja ta tõi välja päris mitu põhjust, miks see peab niimoodi olema, sest näiteks 2016. aastal suletakse Narva jaamade vanad katlad või tulenevad vähemalt sulgeda. Ja, ja kui me nüüd lähiajal ei leia ikkagi lahendusi, kuidas nagu kodumaise elektrienergia tootmisega edasi minna, siis võib oodata meid tegelikult leedu saatus, kus eelmise aasta lõpus pandi Hiinale Hiina tuumajaam kinni, kus tuleb hakata märkimisväärselt elektrienergiat sisse ostma 30 kuni 40 protsenti isegi ja see tähendab ka neile kuskil 30 kuni 40 protsendilist elektri hinnatõusu. Nojah, selle aasta maikuus on valitsuses otsustamisele, mis saab Eesti energiast, kas riik paneb sinna ise raha juurde või siis osa sellest firmast läheb börsile eesmärgiga siis börsi kaudu lisakapitali hankida. Selle kapitali läheb vaja selleks, et Eesti energia saaks endale uusi jaamu ehitada. Et on suht kindel, et tuleb üks uus põlevkiviplokk, võib-olla tuleb ka teine, aga võib-olla statisti tule, selle asemele ehitatakse Eestisse tuumajaam. Too otsus tuleb siis aastal 2012, et selles mõttes on täiesti olulised otsused sellel aastal sündimas. Kui nüüd vaadata veel, mis energeetikas on toimunud, siis kas või tänane Postimees kirjutab siin, et et meie riiklik põhivõrk Elering on hakanud pidurit panema tuuleparkide rajamisel. Need tuulepark on Eestis viimasel ajal kerkinud päris palju ja sama palju on tulnud ka rahva vastu seisma. Et kui me vaatame neid soove, mis, mis on esitatud, et kui palju Eestisse ehitada tuulikuid. See on meeletu, meeletu arv kogu Eesti põhimõtteliselt täidetakse tuulikutega. Ja rahvale see üldse peale ei lähe. On ainult üks koht, kus nad enam-vähem rahva meelest sobiksid. See oleks avameri, aga sinna praegu lase seadusele ehitada. Selline on olukord. Samas kui vaadata nagu lähiajaperspektiivi, siis Eesti Energia juhtide näod vähemalt käesolevate järgmisest aastast aastat silmas pidades on naeru täis sellepärast et Leedu vajab täiendavalt märkimisväärselt elektrienergiat ja loomulikult Eesti energia siis praegu veel vanade katelde ja vanade plokkidega, saab toota ta selle Leedule vajamineva koguse või vähemalt osa sellest vajaminevast kogusest ja see võib tähendada Eesti energiale täiendavat käivet miljard kuni poolteist miljardit krooni aastas. Leedus oli ju tuumaenergia osakaal, kui ma nüüd ei eksi, oli suurusjärgus vist kuskil 75 protsenti või midagi taastamist isegi. Rohkem alla ja Leedu oli ka riik, kus oli maailma üks suuremaid toetusi, kui mitte kõige suurem toetus tuumaenergeetikale. Sellepärast et alati need riigid, kus juba tuumajaam on olemas tava ja kus õnnetus ei ole juhtunud, tavaliselt pooldavad tuumaenergeetikat. Noh, Eestis on jällegi olukord vastupidine, et ikkagi inimesed on väga ärevil teemale, kas meile võiks tuumajaama ehitada või mitte, sellepärast et meil ei ole seda, Ta on küll Sid, ütleme Tallinnast, mitte väga kaugele on tuumajaam Soomes. Aga teistpidi jällegi, kui me mõtleme, et Sosnovõi Borjaama siis see on Eesti riigile kõige suurem oht. Kui seal midagi juhtub. Te olete nüüd maininud siin seda, et et inimesed on tuumajaama vastu, inimesed on ka tuulikute vastu, tegelikult on ju see, et peaaegu iga lahendus, mis me, mis me vaatame, meil meil tuleb tegelikult teatud kompromisse teha, et, et kui me neid otsuseid hakkame nüüd vastu võtma, sellepärast et ka isegi selline näiliselt süütu asi nagu, nagu hakkepuit tekitab majanduslikke probleeme. Ojaa muidugi hakkepuidul ka see probleem, et Eesti energia hakkas neid ahju ajama Narva jaamades. Pärast seda loomulikult nõudlus kasvas, hinnad tõusid, ülejäänud tööstus hakkas kohe rääkima, et kuulge, meie kulud lähevad liialt kalliks. Teie ajate need koostööjaamades ja siin hakkpuidul töötavate elektri, vabandust, küttehinnad liialt kalliks. Põhjusel Narva jaamades uutesse kateldesse hakkepuitu aetakse. Üks põhjus on ka saada seda saastekvooti natuke allapoole. See on meie rohelinergeetike. Mis ja siis loomulikult käib siia juurde roheline jutt, et kuulge, puiduga ei tohi kütet, ärge raiugi meie metsi maha, samamoodi turbaga, kohe on häda kaelas. Lähete meie soode kallale? Energeete hüdroenergia, seda on meil vähe. Pealegi me teame, et siin viiekümnendatel aastatel, kui neid väikseid jaamu ehitati, siis neid ehitati sageli hästi, looduskaunitesse kohtadesse hävitati kärestik elamisele ka Eesti kõige ilusamad, nagu praegu keegi neid taastub, siis tuleb kohe-kohe jutt. Tee ujutate jälle siin maadele. Vene gaasi sissetoomine loomulikult ei sobi, sõltuvus Vene mastakse, kas jaam ei lähe kuidagi korda? Venemaalt elektri sisseostmine ei sobi sellepärast, et kuulge, see satume jälle venelastega sõltuvusse. Põhimõtteliselt ükskõik, mida me energeetika alal tahame teha, mitte miski ei sobi. Ainus, mida me tahame, on see, et elekter oleksid oleks kõige odavam, mida ta meil ongi praegu. Viimane huvitav diskussioon veel selles vallas puudutab ju uue kaevanduse avamist. Uus kaevandus tahetakse Uus-Kiviõlisse rajada, aga Maidla valla elanikud, kelle maadele siis see uus kaevandus jääks, et tagajalgadele aetud ja nad ütlevad, et seda uut kaevandust ei tohiks sinna rajada ja, ja kui see niimoodi peaks minema, et Maidla valla elanikud saavad selle õiguse kaevandust ei rajata, siis see tähendab seda, et põlevkivi kaevandamise mahud vähenevad lähiaastatel märkimisväärselt. Kas see on nüüd aastal 2014 2015 rida, aga on olemas üks teine koht? See puudutab Kiviõli keemiatööstust, seal siis eraettevõte, mis asub Kiviõli külje all ja seal saab tööd umbes 500 inimest Kiviõli linnast, ehk sisuliselt see sõltub selle ettevõtte tööst umbes paari 1000 Kiviõli linnaelaniku heaolu ja tollel ettevõttel on praegu kaevandus olemas, kuid seal jätkub seda kivi põlevkee ütleme aasta lõpuni kõige rohkem edasi ei ole sellel ettevõttel lihtsalt enam võimalik kuskilt kaevandada. Ja siis on küsimus, kas saab see ettevõte uue kaevanduse avamise loa või ei saa. Ehk mõnel ettevõttel on probleemid hoopis teravamad. Christian. Kuulge, aga kas teile ei tundu, et see, et see energeetikaalane diskussioon on meil toppama jäänud? On mõneti tingitud sellest euroootusest, kuna Eesti energia märkimisväärse osa oma dividenditulust andis ära Eesti riigile, siis oli selgelt näha, et otsuseid ei saa väga kiiresti teha, tuleb tõenäoliselt pikemalt planeerida ja alles siis, kui on euro tulnud, saab alles alles hakata midagi tegema ja see on kõiki neid energeetikaalaseid otsuseid ka edasi lükanud, sellepärast et keegi ei ole teadnud, kui palju riigil on ühel hetkel võib-olla raha vaja. Täiesti kindlalt. See on täiesti võimalik, et tegelikult ma arvan, et seesama eurootsus või ootus on, ütleme kui, kui me mõtleme sellele päevale, mil peaks siis tulema mingisugune selgus selles küsimuses, et et ma arvan, et see mõjutab mitte ainult seda energeetika, seda diskussiooni, vaid väga paljusid muidki Eestis toimuvaid diskussioone, et tegelikult see euroteema oli eelmise aasta refrään, nagu me oma viimases juhtkirjas kirjutasime, paraku see nii ka on. Aga noh, näiteks, mis puudutab seda kaevanduse küsimust, kui selle juurde korra tagasi tulla või üldse elanike vastuseisu juurde, siis noh, selge on ju see, et et inimesi võib inimlikult võib mõista. Aga meil on vaja mingisuguseid kompromisse, mingeid lahendusi teha. Üks suur probleem, kuidas ta võib-olla siin ei ole veel rääkinud, on ju tegelikult see, et me meil ehk kui me võtame siis laiemalt näiteks üldse balti riike, siis meil ei ole ju väga neid, neid, neid sidemeid sinna lääne poole, et et see on see, mis seda Venemaa riski nagu suurendab. Noh, ja mis paneb rääkima sellest energiajulgeolekust, et me oleme ju tegelikult sõltuvad, et kui, kui, kui kui, kui tuleb Estlink kaks, siis olukord muidugi muutuda. Meie jaoks aga mind ikkagi hämmastab see poliitiline loidus, millega selle energeetikaküsimustega tegeletakse, et ei ole sellist jõulist otsuste langetamise tugineb kui nad kuidagi näha, et, et pigem on ikkagi pigem kogu aeg lükatakse asju edasi ja, ja, ja neid otsuseid ei tehta kuigi tegelikult nii-öelda baasotsuste langetamiseks on ühel hetkel Siin on nagu kaks asja, et ühest küljest sügisel ju asi oli siiski valitsuses ja ta lükati edasi. Ühest küljest euro pärast, sellepärast et näiteks kui riik võtaks laenu, et see raha panna siis Eesti energiasse, siis on väga suur vahe, kas seda võtta tingimustes, kus eurootsus on positiivne või negatiivne. Sellepärast et siis on võlakirjade intress vähemalt protsent, on selle intressimäära vahe natukene rohkemgi. Samamoodi on kui minna börsil, et mis hinnad oli, ta müüakse. Et parem ja kasulikum on nii-öelda see eurootsus ära oodata. See on täitsa selge asi. Teine asi on see, et poliitikud siiski mõtlevad, et aastal 2011 kevadel tulevad meil valimised ja võib-olla peaks ta energeetika näiteks Eesti energia siis, sest börsile viimist või, või mitteviimist seda peaks natukene rohkem küpsetama, seda avalikkust nagu rohkem teavitama, sest nad vägagi vägagi pelgavad elektrijaamade maha parseldada ainet saada. Kui NRG diil oli kõne all, siis see kukkus läbi, seal oli meeletu poliitiline vastuseis ja ega keegi ta enne valimisi Aga Sulev, seda diskussiooni ei ole enam kuhugi lükata, sellepärast et elektriturg hakkab avanema juba sellel aastal. Tal oli ja suured tarbijad lähevad vabaturule juba sellel aastal ja see muudab ikkagi nagu oluliselt kogu seda kogu seda suhtumist energeetikat. Kas jälle omaette trikk tekkinud, et kes asur, tarbija, suur tarbija on siis ettevõte, kes tarbib aasta jooksul kaks gigavatt-tundi elektrienergiat, praeguses mõistes viimasel ajal on Eestis elektri tarbimine kokku tõmbama, meil on majanduslangus ja neid suurtarbijaid ei ole enam väga palju järgi jäänud. Eks eesmärke avame 35 protsenti turust ei pruugi üldse täituda, sellepärast et need piirid on nii kõrgele seatud. Me peame võib-olla need Allapalas laskma. Et meil tegelikult kogu aeg uued probleemid, lihtsalt me ei ole arvestanud paljude asjadega ei ole ju arvestanud kordagi majanduslangus, tuleb kõik need prognoosid, kuidas edaspidi hakkab elektri tarbimine kerkima, see on mõeldud ilma praeguse kriisita. Jah, noh, eks Ignalina sulgemine, me ju täpselt tegelikult seda ka ei tea, et mis, mis protsessid ja kuidas need arenema hakkavad, aga selge on see, et võib-olla Leedu, Leedu poolt hakkab ka võib-olla rohkem uudiseid tulema seoses sellega, et see reaalne situatsioon selliseks kujuneks. Leedus on hetkel vaba turgu ja seal on viimastel päevadel siis hind kõikunud sisuliselt 20 ja 50 euro vahel. See meeletu kõikumine seal ei ole veel stabiilsus tekkinud, et ilmselt ka, kui meil see turg vabamaks läheb, siis mõlema alguses selliseid imeliku visklemist edasi-tagasi see võib nii juhtuda. Muidugi ei pruugi. Et energeetikas on hästi palju segadust. See visklemine ju kasvõi tingitud ka sellest, et meil on teatud hooajal aastast, on, on päris suur tarbimine paratamatult ja siis väheneb mingeid jälle jälle sulama. Kliima soojenemine teoreetiliselt peaks teistpidi jällegi meil tekitama seda tarbimist juurde ja elektri tarbimishakkame jahutama. Noh, tegelikult nii ta on ja ja üks täiesti määramatu asjandus voodima. Näiteks on mingid prognoosid, mis ütlevad, et tänu kvootidele võiks meil elektri hind isegi minna kaks korda kallimaks lähiaastatel. Aga kas ennustus paika peab, ei julge küll öelda, praegu fakt see, et meil õnneks suletud turg meie meiesugustele eratarbijatele veel on fikseeritud hind ja see on väga-väga odav, Eestile on see ikkagi suureks plussiks olnud, et me saame nagu elektrivarustus on meil kogu aeg olemas hästi odav. Selle maja jaotamisega seoses mulle meenub, et minu sõbrad Floridas peavad suvekuudel kuskil viie, 6000 krooni eest oma maja maja jahutama, nii et et et seal subtroopikas on see tõepoolest tõsine probleem, aga aga ma olen kuulnud ka hinnanguid, et kui nüüd selle tuumajaama otsusega veel viivitada ja, ja seda kogu aeg edasi lükata, siis see vastuseis ühel hetkel kujuneb selliseks, et seda tuumajaama siia Eestisse ei rajatage, nii et mida kauem, seda selle otsuse otsusega aega veedetakse, seda ebatõenäolisem see tuumajaamani. Need paberid, mis valitsusse viidi sügisel, need ütlesid, et tuumajaama otsus peaks langetama aastal 2012. Et noh, sellega ei ole need ülikiire, aga ei ole, aga tõesti enam energeetika mõistes ei ole ka kuhugi alla laiselda. Eks see on poliitiline otsus, mis langetatakse. Me teame, et meil on üks parlamendierakond, kes on selgelt öelnud, et nemad on tuumajaama vastu ja, ja tõenäoliselt tuleb neid parlamendierakondi veel, kes ütlevad, et nad ei ole tuuma tuumajaama poolt. Ma olen kuulnud, et sotsiaaldemokraatlikus erakonnas on väga selgelt ka küpsemas otsused. Tuumaenergeetikat ei ole Eestis Eestile vaja, pigem võtavad nad siis seisukoha, et tuumaenergeetikast tuleks justkui üle hüpata ja vaadata siis veelgi uudsemate ja rohelisemate lahenduste poole. Ei no muidugi on seal erakondade sees olnud selliseid arutelusid, tead kui me hakkame tuumajaama ehitama, et kas ikka siis riik saab sellega hakkama, et nagunii võetakse jälle mingit suurärimehed appi ja siis tehakse selline Pablik privet Partners Ps tüüpi ettevõte, kus juhtub nii, et kuludega kannab see riigi Osaja tulud võtab eraosa nagu alati. Et sellist küünilised suhtlemist on palju olnud ja, ja nagu me näeme, mõningatel juhtudel on see see täitsa õigustatud, et kardetakse selliseid lahendusi. Tuletan meelde, kuidas rohelised siis poliitika turule tulid, siis nad tulidki loosungi all, et ei tuumale, eks jah, tuulele. Ja kui roheliselt pidid alguses praegusesse valitsusse minema, siis nad surusid valitsusleppesse punkti, et kuulge, määrame ära näiteks need kohad, kuhu Eestisse tohib ehitada tuulikuid. See oli väga mõistlik iseenesest pannakse arengukavas paika, et vot siia siia siia tohib, ülejäänud kohtades ei tohi. Et praegu ju iga mees ütleb, et kõlga paneme sinna sinna, sinna tõesti tahetakse kogu Eesti tuulikutega kate, mis seal nagu mis, mis tõesti reostab, ütleme vaatepilt ja ega see ei ole mingi meeldiv tunne, kui seal seal kuskil vaikses maakodus korra kuuled, mühinad kogu aeg ja. Ja muide, näiteks Ameerikas kogub ka tuuleenergia populaarsust ja ma olen lugenud mõnest ajakirjast seal selliseid idülliline pilte, kus, kus räägitakse, et mõni, kes on endale üles pannud siis selle selle tuuliku siis ütleb, et teate, kui tore, kui virel mul seal tagaaias käimas on, kohe täitsa selline täitsa selline mõnus vaatepilt, et noh, et noh, ma arvan, et seal on, seal on ka üks selline päris selline suur suur mõjutus nii-öelda, mis, mis võib Euroopasse kanduda, võib olla. Pärast minule isiklikult tuulikud meeldivad, mul ei ole mitte midagi, on alati, näitavad, aga poistele, et vaadake, näete, seal on tuulikud, siis me loeme kokku, kui mitu tuulikut kuskil on, kui mööda sõidab, mulle meeldib. Aga ma ei ela ühegi tuuliku lähedal ka. Ja, ja teine asi on see, et ega tuulik ei lahenda veel energeetika probleeme, sul peab olema alati varuga, mis asi see on? Seesama selle laulu, eks ole? Gaasijaam sellepärast, et gaasi saad kiiresti põlema panna, see ei ole selline nagu põlevkivi ja mida pead tükk aega üles tõendama, et ta läheks käima. Et see on ka muuseas põhjus, miks, miks siis riiklik põhivõrk ütleb, et kuulge, me peame hakkama piirama seda tuulikute ehitamist, muidu muidu tekib tüüpiline mull. No nagu kinnisvaraturul nägime, ehitati liialt palju maju, mida keegi praegu ei vaja. Tõenäoliselt suur osa nendest uusehitistest, mis Tallinna ümbrusse on tekkinud, mitte suur, aga oluline osa läheb lihtsalt lõpp. Tuulikud on väga kasulik äri praegu sellepärast, et Eesti Energial lasub kohustus energia ära osta ja pealegi tuuleenergia on oluliselt kallim kui näiteks Narva jaamades toodetud elektrienergiat. Aga kindlasti kuulame sellel aastal elektrienergia-alast diskussiooni ka edaspidi. Vahetaks teemat. Teine samasugune selle nädala nokk kinni, saba lahti, diskussioon on toimumas projekti kultuuripealinn 2011 ümber ning sihtasutus Tallinn 2011 kinnitab, et neil on selleks aastaks olemas vaid pool vajaminevast rahast. Ja nüüd on alanud siis suur kätš linna ja riigi vahel, kus üks süüdistab teistelt, teine ei anna kultuuripealinnale piisavalt raha ja seab nii ohtu kultuuripealinna toimimise. Aga tõenäoliselt üks osa tõest on ka see, et mõlemad ei ole tegelikult piisavalt raha andnud. Noh kui sellest kultuuripealinnast nüüd rääkima hakata, siis ausalt öeldes kogu see jant, mis nüüd on lahti läinud ühtepidi teeb mind kurvaks, teistpidi ma arvan, et see oli üsnagi loomulik sisse programmeeritud, eriti nüüd praegusesse keerulisemaks muutunud majandusolukorras, et sellise suure ürituse, mis kõigele lisaks ja puudutab nii-öelda eesti mainet. Me oleme siin selline, meil on räägitud, et me oleme siin konnatiigirahvas, kes ikka ikka põhiselt nagu mõtleb, et meie, et Eesti on selline väike maailm, et et kui ja esimene küsimus kirjanikele alati see, et mida te Eestist teadsite, kui mõni välismaalane mikrofoni ette satub. Aga, aga üldiselt üldiselt see, see teeb mind nagu väga kurvaks ja, ja ärevaks ka, sellepärast et minu arust on kultuuripealinnaks väga oluline asi ja, ja näiteks üks kas või üks väga lihtne lihtne põhjus on ju selles, et et me oleme sellised väikesed ja me ei saa eriti palju Euroopas Euroopa lehtedesse Euroopa ajakirjanduses, Euroopa teadvuses mingisugust tähelepanu. Ja kui meil on võimalus saada nii-öelda mehaaniliselt mingit mingit mingit teatud tähelepanu, mis eeldatavasti on ka positiivne, siis siis me võiksime, võiksime nagu kõik anda, et see hästi õnnestuks. Aga aga näiteks sellesama teemaga ju seostub, mis on nüüd ajakirjanduses välja toodud, ehk siis Mikko Fritze kes on siis kultuuripealinnajuht tema tema palgaküsimus. Et mina tahaks küll seda öelda, et selle mõtte välja, et ajakirjandusel on minu meelest siin siin hakatud väga valusalt liiga tegema. Et kui, kui, et ajakirjandust ei maksa sellepärast süüdistada, et ta mõnikord küsimuse esitab. Et et jah, et, et minu meelest see paanika, mille, mille tekitamises ajakirjandus süüdistatakse, et see tihtipeale peitub minu arust. Oota, mis mõttes räägi lahti, mis mõttes siis ajakirjandusel on hakatud selle pritse palgaga seoses liiga tegema, et nad julgesid küsida, et kui suur Piritasi pritse. Nojah jaa. See asi on hoopis teistmoodi. Küsimuse esitas IRL-i liige härra kübar, kas linnavolinik ta esitas seitsmeteistkümnendal detsembril linnapea Edgar Savisaarele mitu küsimust seal? Juhatuse liikmeks võeti 50000 kroonise palgaga Jaanus Mutli ja teise juhatuse liikmel Mikko Fritze. Palk on kuuldavasti veelgi suurem. Kuigi tegemist on avalikust allikast pärineva rahaga ja avalikkuse jaoks olulise eesmärgiga ei ole siiani teada, kui Surfritzebalkun sihtasutuse juht kipub udutama. Samas on üsna ilmne, et osa sihtasutuse probleemist moodustab just suurt palgakulu. Ja sellele vastas Savisaar väga ilusasti. Ühe ühe lausega juhatuse liikme Mikko Fritze kuupalk on 82000 krooni, eks on sisuliselt täiesti poliitiline, on siis ei ole mingi ajakirjanduse üles tõstatatud. Õigemini natukene ka on, sellepärast et IRL-i liige omakorda tugines ühele Päevalehe artiklile, kus ta, kus räägiti selle sihtasutuse kuludest, aga sisuliselt selle Fritze palka, küsis siiski poliitik. Edasi. Edasi tekkis kadeduse moment, mis Eestis alati enne kui keegi saab palju palka, siis on eestlaste jaoks probleem. Kuigi minu jaoks olen seda varem siin saates öelnud, on probleemiks see, et teised saavad vähem palka. Kellelegi suurt palk ei tohiks olla probleem. Lasin selle kadeduse sündroomi puhul räägiti, et ajakirjandus hakkas tegelema, ajame edasi justkui seda, seda riigikogu liikme kõrge palgateemat, aga tegelikult noh, minu arust pigem see hakkas, hakkas kuidagi otsapidi seostuma sellega, et Tallinnas on mingisugust niisugust laristamist, aga ma veel kord ütlen, et, et minu meelest oli see, et mingisugusel hetkel pidi see juhtuma, kus avalikkus lihtsalt hakkab rohkem huvi tundma kogu selle kultuuripealinna temaatika vastu ikkagi mida plaanitakse. Ja, ja see, et, et kui, et kui mingi asi ei ole läbipaistev, siis hakatakse esitama küsimusi ja siis, kui ja kui ja kui tekivad sellised asjad, nagu Sulev siin praegu ette luges, siis loomulikult ajakirjandus küsib seda asja edasi ja, ja mina ei süüdistaks küll ajakirjandust, et me oleme siin seda kadedust justkui. Mina ei tahaks siinkohal süüdistada Mikko Fritze, sellepärast tema ei ole tõepoolest mitte milleski süüdi, tema on küsinud mingi konkreetse palganumbri, talle on see antud, ta on tulnud oma teadmistega, ta on tulnud ka väiksema palga peale, kui tal on see varem olnud, kui, kui talle maksti Uruguay's, kui ta töötas köeta instituudi juures. Mulle tundub, et Mikko Fritze nagu ilmasjata saanud, saanud nahutada küll, aga küll, aga tuleks siin nagunii-öelda nagu seda laiemat pilti natukene hinnata, et et siin on kindlasti küsimus ja kogu see diskussioon on tekkinud selle pinnalt, kuidas seda kultuuripealinna projekti ja on rahastatud, kui palju neil on raha puudu. Peale selle on see järgmine nii-öelda küsimus selles, mida see kultuuripealinn on ikkagi selle raha eest teinud ja millised on need projektid, mida nad siis suudavad ka olemasolevate vahenditega ära teha. See on nüüd see teemade ring, mille üle tuleb tegelikult arutleda, plussis see olemasolev kahtlus, et kui nüüd ikkagi ei suudeta seda kultuuripealinna projekti piisavalt rahastada, siis lasub õhus tõsine kahtlus, et see kultuuripealinna projekt kukub läbi või hoidku jumal selle eest, et meilt võetakse üleüldse selle kultuuripealinna korraldamise õigus ära. Ei, no imelikke projekte siin küllaltki, et sügisel tuli näiteks uudised, Tallinn võib-olla taotleb endale ka MTV muusikaauhindade gala korraldamist samal ajal meil sellel aastal on aasta suurim glamuuriüritus, on siis Euroopa Oscarite jagamine filmi huviga. Ja selle filmiauhindade gala jagamisega on juba probleeme, et kas seal raha tuleb nagu täis, et kas seda ikka suudame korraldada, noh siis ilmselt selle MTV asjaga sellest selle nüüd edasi räägitud, ma arvan, et see on nüüd ära unustatud, et siin on igasugu toredaid plaan olnud, aga kui palju neist ellu saab viidud? Ristid ja ajad on ikka päris rasked. Samas mõtleme nüüd nagu selle ettevõtlusloogika peale siis seal ärimehed ütlevad, et ära karda suuri kulusid, karda väikseid tulusid. Et kui asi väärt kulutamist, siis peaks nii linn kui riik sinna ikkagi kõvasti raha juurde juurde suunama, sest mis on Nende asjade eesmärk läänele tagasi Savisaare kirja juurde, mida ta siis linnavolinik telesaates ja ta ütles, et eesmärgiks on võetud Tallinna külastavate turistide koguhulga kasvatamine. Tavaliselt täheldatakse kultuuripealinna aastate järel turismi suurenemist kuni 15 protsenti sellesse sihtpaika. Kui Tallinnasse tuleks 15 protsenti turiste juurde. No kuulge, pange sinna raha, nad kõik need turistid jätavad siia raha. Et kas või müügimaks, mida Tallinn koguma hakkab, seda ju laekub rohkem 15 protsenti, nii suur hulk, kui see on eesmärk, siis mõõdetav siis me saame aru, kas me saime selle kasu või ei saa. Ja mis puudutab pritse palka, siis jällegi ma ei ole küll selle asutuse põhikirja lugenud minu arusaamist pidi, see on selline asutus, mis ei ole jätkuv, lihtsalt 2011 saab ühel hetkel läbi, see on täiesti konkreetne aasta ja siis pannakse sihtasutus lihtsalt mingil hetkel kinni. See on konkreetne projekt piiratud ajaga, tegevuskava, mille peab üks inimene läbi viima ja ja minu arust on see, et Tallinn tegi või sihtasutus tegi vastava otsuse, et et selline inimene sinna palgata võib-olla, et Eestist oleks leidnud mõne inimese poole odavamalt võib-olla võib-olla kolmandiku odavamalt, mis iganes. Kloogal leitigi muses Jaanus Mutli ongi väiksema palgaga inimene 50000 krooniga. Mina tahaksin. Jaanus mõtlete pisut tsiteerida, nimelt paar päeva tagasi käis rannas, mõtlesin samas kõrval stuudios rääkimas uudis plussile sellest kuidas siis leitakse raha ja, ja millised on need võimalused kultuuripealinna projektile raha leidmiseks ja siis Jaanus Ta rääkis küll väga selgelt, et tõenäoliselt tuleb nüüd muutunud oludes ka see kultuuripealinna projekti ümber hinnata ja on paljusid asju võimalik teha odavamalt on paljusid asju võimalik teha teistmoodi ja ta ei andnud küll nagu väga mõista, et kuskilt seda raha väga palju juurde tuleks. Ta ütles veel veel ka seda, et kui kultuuripealinna projekt meeritud selliselt, et ühe kolmandiku rahastajana Tallinna linn ühe kolmandiku rahast annab Eesti riik ja ühe, üks kolmandik raha tuleb siis erasektoris, siis ta ütleb, et selle erasektori rahastamisega on kõige suuremad probleemid, sellepärast et praegu eraettevõtjad kuigi heal meelel ei käi ühtegi senti välja niimoodi, et see on see tõenäoliselt kõige suurem probleem, mis on selle kultuuripealinna projektiga rahastamisega seotud. Ja kui siin on nii-öelda eesmärgiks seatud, et meil peaks olema läbi terve aasta 150 üritust ja praegu on rahaline kate ehk võimalik, et 40-le, siis noh, on ilmselgelt, et on ilmselgelt aru saada, et see 40 üritust ei ole, ei ole, ei ole piisav selle kultuuripealinna edukaks läbiviimiseks Mina olen rõõmus, et näiteks müügimaksu ideedi seostatud kultuuripealinnaga, et ei öeldud, et kuulge, sellest müügimaksust läheb näiteks kolmandik või pool läheb kultuuripealinnajaks, vot siis oleks rahval tekkinud vastuseis sellele kultuuripealinna. No mina kardan muidugi seda, et mõni poliitiline jõud kavatseb seda, seda ka oma valimisvankri ette rakendada ja, ja ilmselt võib-olla kardeta kardab seda mõni teine poliitiline jõud. No see on seal valimisvankri ees, kui me vaatasime Aarne Rannamäe juhitud viimaseid vabariigi kodanike, siis see on juba seal valimisvankri ees. Aga küsimus on, küsimus on väga paljuski just selle juures see, et, et minu arust avalikkus ei ole saanud tegelikult noh, ütleme piisavalt palju informatsiooni aeg aasta 2011 tuleb tegelikult väga kiiresti lähemale ja näiteks seesama seesama raepressi nimeline aparaat, mis meil Tallinnas justkui avalikku teavet jagab, seda muidugi väga imelikult minu arust tihtipeale seal antakse mingeid ilmateateid ja, ja mida iganes. Teine teinekord teine äärmus on see, et, et see on mingisugune puhas propaganda, ma arvan, et nemad ei olegi suutelised seda avalikku avalikkussuhete tööd sellisel kujul tegema. Et seal nüüd raepress, aga seal sihtasutuses on omaette trelvist kommunikatsiooni ja PR-i peal umbes kuus või seitse inimest. Et ka need inimesed ei ole minu arust teinud ikkagi piisavalt palju tööd, et meile see kõik selgeks teha. Ja, ja mis puudutab kultuuriüritusi, siis noh nagu me teame, mõningate poliitiliste vastasseisude tõttu on mõned asjad siin Eestis ära jäänud. Mulle tuleb kohe meelde Eesti suurima publikuarvuga spordiüritus linnaring mille korraldamine lõppes ära politsei vastuseisu tõttu. Üks linnaametnik sai ka noomida või lausa trahvida selle eest, et lasi Lasnamäe kanali kinni panna. No praegu muidugi seda ei korraldatakse selle pärast autofirmadel lihtsalt ei ole raha, et sellistelt. Muuseas, mis sihtasutust puudutab, siis ma olen kuulnud ka segajat, et riik ja kultuuriministeerium on nõus küll kultuuripealinna projektile raha andma, aga nad on nõus andma raha otse projektidele, mitte tasatusel, ehk siis nende suhtumine sihtasutusse on, on pisut äraootav ja ja kahtlustav ja nad leiavad, et nad ei tahaks niimoodi raha anda, et nad, et kui nad on nõus andma, siis nad on kohe nõus projektiga nii-öelda ise ise rahalistes suhetes. See tähendab sisuliselt seda, et Kultuuriministeeriumi arusaamist pidi Mikko Fritze asutusse kuigi usaldusväärne anyone. Kui see, kui see info tõele vastab, aga sellised jutud liiguvad Igastahes on see suhteliselt pentsik, minu arusaamist pidi. Ei, aga mis see lahendus on? Küsimus on selles, et küsimus on selles, et meil minu meelest peaks siiski olema nagu konsensus, et ja minu arust oli see konsensus olemas, et me, et me, et me tahame seda üritust. Me siin pidasime siin suuri võitlusi selle peale Usina linn, konsensus oli, et me tahame seda, üritaks, kui toimus suur võitlus Tallinna ja Tartu vahel, sa mäletad ju ise, kui teravaks võitlus läks ja, ja praegu ma loen ajakirjandusest, et tegelikult see võitlus käib edasi sellepärast et et väidetavalt siis justkui see, mis praegu nagu nii-öelda riigi poolt, et toimub Tallinna linna aadressile kättemaks selle eest, et Tartu ei saanud kultuuripealinnaks ka sellist arvamusavaldust, oleme ajakirjanduses lugenud. Noh, aga jälle vaatame nüüd laiemalt, et sellel aastal on Euroopas kolm kultuuripealinna. Kui ma mõtlen, mis linnad need on, siis mulle tuleb kohe meelde Istanbul ja siis oleks Ungari linn nimega pess. Ja kolmandat ma ei mäletagi, mis tähendab seda, et ma olen teismeline, eurooplane, uitan Hessen neist võib-olla Saksa tööstus lüüa. Aga mis tähendab, ma olen tyypi eurooplased, ma kardan, et ega siis järgmisel aastal, et see Tallinna Tallinna teadmine eurooplaste silmis, ega ta väga palju ei kasva. Kas me, kas me ikka väga sõitsime eelmisel aastal Vilniusesse, sellepärast et see oli Euroopa kultuuripealinn? Ei usuks ja aga räägime väga palju linde. Sest muuseas, Lintsi turistide arv kasvas 70 protsenti, mis on märkimisväärne, aga Vilniuse oma Vilniuse projekt läks kahju tuksi, nagu sa oled ajakirjandusest. Mida tegelikult, mis tegelikult? See oli see, et ikkagi leedukad hakkasid Poolas käima hoopis mitte mitte poolakad Leedus, sellepärast et Poolas latt lihtsalt devalveeriti. Sealt tuli kasulik kaupa osta. Et mõnikord mõjutavad mitte kultuur, vaid majanduslikud otsused ikkagi tunduvalt rohkem. Aga kui meenutada seda, et ka kui me saime endale korraldada Eurovisiooni lauluvõistluse, mis ju ka tegelikult on kasvanud selliseks Eurovisiooni nädalaks ürituseks, siis oli ka kriitikat kõvasti tehti varem küll siin õhtujuhi osas. Mis iganes, aga lõppude lõpuks oli see, et tulemuse, et kui näiteks mina olen vestelnud mõne Lääne-Euroopa inimesega, siis seda mäletatakse ja selle järgi tajutakse Tallinnat, et me oleme seda korraldanud, on, on inimestel meeles, täiesti selgelt tõuseb Eesti teadminega. Nüüd te nüüd järgmisel või ülejärgmisel nädalal. Sellepärast et Tallinnas toimunud iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused nädal aega oleme me kogu aeg tele-eetris. Iluuisutamine on siiski väga popp ja muuseas, tegemist on ka üritusega, mis kuulub sarja Tallinn 2011 ehk Euroopa kultuuripealinn. See on selle sarja üritus. Aga mina olen küll seda meelt, et kui raha tahetakse leida, siis seda ka leitakse, sellepärast et see raha ei ole tegelikult veel kõik kadunud, on olemas, on olemas vahendeid küll, mida, mida võiks ka selle projekti jaoks anda ja ja me neemega, sellel nädalal vaatasime üht väga huvitavat filmi. Ja tegu oli siis Peeter võsa vaba ühiskonna filmifilmiga, mis kandis pealkirja Toompea sündroom. Ja ma peaks ütlema, et kasutades nüüd Kadrioru leksikad, siis ma pean ütlema, et see film oli ikka täielik kre. Tähendab, võib-olla me kõigepealt Lauri sina kui vana telemees võib-olla ütleksid, et, et kas sa ikkagi üldse oli film, kas sa ikka ikkagi on üldse film? Ma arvan, et selliseid filme on kindlasti kindlasti tehtud ja, ja tehakse ka edaspidi väga amatöörlik oli see sellepärast, et ma ei näinud kuigi palju kaadreid, mis oli filmitud statiivi otsast, kus oli natukenegi operaatorid tehtud tõsisemalt sellepärast et kõik olid käe pealt ja väriseva väriseva käega võetud plaanid. Aga kui me nüüd räägime sellest, millest see film nagu rääkis, siis peaasjalikult oli kasutatud seal Peeter võsa enda arhiivikaadreid. Peale selle oli tehtud kolm-neli intervjuud, kus inimesed avaldasid siis arvamust pronkssõduri teisaldamise ja Lihula samba ümber lahvatanud skandaali ja selle minema minema viimise üle ning ega seal muud midagi ei olnudki, ei olnud toimetaja häält olid ainult need inimesed, kes justkui millestki rääkisid, rääkisid sellest, mis nad elust arvavad. Ja ma pean ütlema, et, et selle asja monteerimise kvaliteet ei olnud just kuigi märkimisväärne. Ühesõnaga, hinnates kõike seda, mida ma seal ekraanil nägin, siis ma ütlen, et kui ma panen natukene veel raha juurde, siis selle asja maksumus oli maksimaalselt 25000 krooni ja sinna sisse on arvestatud veel ka Peeter võsa kõrgem honorar. Aga kui me nüüd vaatame palju sellele filmile raha eraldada, et siis sellele eraldati 400000 krooni ja, ja sellisel juhul ma paratamatult esitan küsimuse, et kus on 375000 krooni. Ma selle nõndanimetatud filmi või toote juures veel tahaks mainida seda, et, et sinu nägu oli vaatamist väärt, kui sa nägid selle filmi esimest kaadrit. Ja siis natukese aja pärast pärast tekkinud vaikust sa ütlesid, et vähemalt selle objektiivile see oleks võinud ära puhastada, aga see selleks, mina arvan, et praeguses olukorras, kus, kus meil on ju tegelikult näiteks tugev abilinnapea Jüri Pihl, kes lubas tegeleda järelevalvega ja Tallinna linnas igal rool kulub ära, siis minu arust võiks selle projekti küll nii-öelda uuesti ette võtta ja vaadata, kas ikkagi siis linn sai seda, mida ta tahtis või ei saanud ja võib-olla mõnevõrra raha, kust neid europrojektidest tuleb julmalt raha tagasi maksta, kui asi ei ole nii. Mina soovitaks küll Tallinna linnal see 375000 krooni tagasi küsida, kui see muidugi juba mädanevate kartulite peale ära ei ole kulutatud, et et see, see film, see film selles mõttes nagu väärib vaatamist, et aru saada, et kuidas on võimalik teha nagu, nagu kalli raha eest mitte midagi. Mina, kes ma ei ole filmi näinud, ütlen siinkohal, et kunst on väga imelik ja mõned asjad, mida ma kunagi kunstiks ei pea. Neid jällegi selgub, et need on väga suured kunstiteosed, et võib-olla mõne teise vaataja silmis on see vill tunduvalt väärtuslikum ja nad peavad Peeter võsa tööd ikkagi väga, väga odavaks. Võib-olla alles aastate pärast saame me aru selle väärtusest. Natukene omavalitsustest veel see nädal tekitas diskussiooni ka kohalike omavalitsuste olukorra üle ja korruptsiooni ennetamise üle kohalikes omavalitsustes. Sellepärast et riigikontroll otsustas siis jõulisemalt avalikkuse ette tulla oma viimase auditiga, milles nad olid siis arreteerinud viie viitteist omavalitsust ja uurisid nad korruptsiooni ennetamist ja korruptsiooniohtlikkust nendes omavalitsustes ning. Ma ei tea, kas mõneti just üllatuslikult, aga igal juhul kindlasti halva uudisena selgus, et mitte üheski nendest auditeeritud omavalitsustest ei olnud asjad korruptsioonivastase seaduse täitmise küsimustes korras ning seega on meil olemas siis reaalne korruptsioonioht ja kahe omavalitsuse puhul otsustas ka riigikontroll pöörduda politsei poole ja, ja see on nüüd ütleme, esimene selline tõsisem omavalitsuste korruptsiooniohtlikkust käsitlev uuring siiamaani, me oleme peaasjalikult puutunud kokku ainult selle Transparency Internationali korruptsiooni tajumise uuringuga, aga nüüd on meil nagu esimest korda laual tegelikult paber, mis ütleb, et kui halb see olukord tegelikult on. Nojah, et tavaliselt, kui me vaatame korruptsioon, siis ikka mõtleme enamasti nende suurte omavalitsust ehk linnade peale Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja enamus nendest linnadest, mida ma nimetasin, seal ongi avastatud korruptsiooni ja me teame, et kaitsepolitsei tegeleb nende järelevalvega. Nüüd see audid, millega riigikontroll tegeles, see vaatas hoopis väiksemaid omavalitsusi, ehk neid tüüpilisi, millega eestlased kokku puutuvad oma igapäevaelus, et seal olid sellised nagu Kohila ja Põldsam ja Pärsti Tähtvere Valga kokku ligi 15 15. Et linnasid oli siin Valga aja Sillamäe, et nad olid nagu üle Eesti võetud. Jõgeva oli ka, et üle Eesti võetuna tulite tüüpilised omavalitsused. Ehk nad ei keskendunud nendele suurtele, kus tavaliselt on ressurssi tegeleda igasuguse paberitööga. Et vaatasid, kuidas nendes on asjad, et selles mõttes olid hästi tänuväärt uurimas tal on sellises keskmisest omavalitsusest läbilõike kõigist teistele vigased avastatud. Aga muuseas, pärast seda, kui ma tegin sellel nädalal ka pikema saate sellel teemal helistasid mulle mitmed omavalitsusjuhid ja ka kirjutasid ja, ja siis üks selline läbiv. Praegu ma nüüd parafraseerimine seda mõtet, mis nendest juttudest välja tuli, oli küll see, et et aga mis selles siis halba on, kui vallajuhi traktor lükkab lund, et lõppude lõpuks ongi tegusaid inimesi nii vähe ja vala juhil on traktor ja tema traktor võib siis seda lund lükata, et see on lihtsalt noh, nii-öelda üks, üks üks näide, aga, aga ka selline näide jooksis läbi, et, et see on nagu päris huvitav diskussioon, mis selle, mis selle ümber on tekkinud, aga, aga mina olen küll nagu väga selgelt seda meelt, et see, mis kohalikes omavalitsustes toimub, et see ei, ei, mitte ainult ei pea olema aus, vaid see peab ka näima ausad ja, ja sellest need kohalikud vallajuhid millegipärast aru ei taha saada, sellepärast et nende hinnangul, kui, kui nemad nagu märkimisväärset kasu sellest lume lükkamisest ei saa, et siis peaks justkui nagu kõik korras olema, aga tegelikult see nii ei ole ju. Ei, lähen sinna sama auditi juurde, loen ühe lausetasid. Kuigi tehingud ühinguga, millega on seotud ametiisik, võivad avalikule sektorile tunduda sobimatuna ei ole nüüd riigikontrolli arvates taunitavat, kuid tehinguni jõutud võimalike tehingupartnerid võrdselt koheldes kohaliku omavalitsuse jaoks parimaid tingimusi taotledes ning tehingu liigitub keelatud tehingute hulka, ehk kui see on tehtud normaalsetel turutingimustel, see on tehtud igati avalikult, siis palun tehke seda. Häda on selles, et sageli seda ei tehta. Ehk et ei ole keelatud. Kui kui sul täiesti ausalt tehtud, siis palun. Jaa, aga seal on veel ka see küsimus, et et need vallajuhid ei anna ju endale aru, et kui isegi otsus langetatakse ka selles küsimuses, kus ka kus ka tema firmale pakkumisel osalejad, et, et siis tuleb ennast sellest otsustamisest taandada ja sama, sama sama nõue kehtib ka volikogu liikmetele, teistele vallaametnikele ja nii edasi ja see on nüüd üks väga konkreetne asi, mille vastu on väga selgelt eksitud. Siin selles auditis on korduvalt tähelepanu sellele, et noh praktiliselt iga punkti juures on toodud ära omavalitsuste nimed, kes eks eksisid. Iga punkti juures on tõestanud omavalitsuse mitu ja mitu-mitu. Ma täna näiteks vaatasin siis sedasama, Tallinn 2011, teoreetiliselt peaks selle sihtasutuse juhi palganumber olema avalik ja seda võiks kolm aastat üleval aitama, kas siis Tallinna veebiküljel või selle sihtasutuse oma püüdsin leida sealt. Ma oma arust ikkagi oskan veebist üht-teist otsida, no mul ei tulnud see kuidagi välja. Ma ei saa öelda, et noa, et see nüüd on lõplik tõde, mõnikord peidetakse lihtsalt andmeid niimoodi ära, et neid ei leia üles. Võib-olla nad on seal, aga väga raske on leida. Ja samamoodi ka riigikontroll ütleb, et siiski väga paljudel juhtudel seda infot, mida peaks avalikustama, seda ei ole tehtud. Nagu üks teema, mis veel selle kogu korruptsiooniohtlikkuse juures on pisut vähe käsitlemist leidnud, on see, et praegu on riigikogu menetluses uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu ja ja see eelnõu vähendab oluliselt inimeste ringi, kellele siis korruptsioonivastane seadus laieneb ning üks väga huvitav märkus siinjuures veel on, see eelnõu kaotab ära ka huvide konflikti mõiste püüdes seda küll kõikvõimalikul moel määratleda, aga kuna see määratlemine muutub niivõrd keeruliseks, siis ühel hetkel selline üheselt ja lihtsalt arusaadav mõiste kaob meie juriidilisest leksikast ära ja see on nüüd küll väga tõsine küsimus, et kas, kas seda, seda praktikat ja seda teed minna? Mina ootaks selles küsimuses küll väga sisukat parlamendidebatti, et loodetud kõvasti seda asja veel ka nii-öelda täiendatakse ja muudetakse, sest nagu ma olen ikka mõelnud seda selle korruptsiooni peale, et see on ikka paljuski paljuski selline kultuuriga seotud või noh, kukult kultuuriga sarnanev sarnanev nähtus, et et, et selline abstraktne nagu ta oma olemuselt on. Et kuidas me, kuidas me seda täpselt ette kujutame? Jaa, jaa. Kui mõelda nüüd nende selle eelseisva debatti peale, siis, siis võib-olla tõesti võib-olla tõesti meil koorub sealt välja mingisuguseid mingisugune uus lahendus ja see, mis missuguseks nii-öelda reaalses praktikas nagu, nagu kujul, see on jälle omaette küsimus. Mina ütlen küll seda, et arvestades seda, et seemneid Ma tahaks justkui korruptsioonivastast seadust kohaldada ainult vallavalitsuse liikmetele ja seal veel kõrgematele vallaametnikele, aga aga seda ringi tuleks tegelikult laiendada, sest arvestades, kuivõrd kuivõrd tõsised probleemid meie kohalikes omavalitsustes, siis peaks korruptsioonivastane seadus laienema suuremale ametnikeringele juba ainuüksi sellepärast, et paraku see on seal sees, see on paljudel ametnikel veres ja, ja selleks, et seda seda probleemi ennetada, selleks peab seal see seadus ka laienema oluliselt suuremale ringile, kui see eelnõu ette näeb. Praegu. Aga tuleme veel siia juurde selle palgateema juurde tagasi näiteks sedasama korruptsioonivastase võitluse seaduse uus eelnõu ütleb, et palgaandmeid ametnikel enam ei pea avalikustama. Aga samal ajal on arutlusel ka avaliku teenistuse seaduseelnõu ja see ütleb, et eelmise aasta palgaandmed peab ülesse panema. Ehk kui me näeme, et ühes sealses midagi nagu ära kaob, ära siis teine seadus siiski paremini tagasi. Lehter nagu kompleksi saata. Minu arusaamist pidi. Nii. Saate lõpuks kiire lihtne küsimus. Alates vist juba sellest nädalast. Järgmisest on võimalik ennast seagripi vastu vaktsineerida kõik soovijad. Head kolleegid, mida teie teete? No mina näiteks võin öelda, et mina olen juba selle uue gripi vastu vaktsineeritud. Mul on peres üks poolest saadik meditsiinitöötaja, kes seetõttu kuulub ka riskirühma ja ja midagi ei ole teha. Mina ütlen, et, et, et inimesed, kes kes, kes näiteks tunnevad hirmu, siis parem on see hirm ära võtta, see kehtib muu muus mõttes ka, et kui sa, kui sul on nagu mingi hirm oma tervisliku seisundi pärast, siis lase ennast arsti juures kontrollida, seal võetakse see hirm ära. Sa saad teada, minul näiteks hirm kasvanud vaktsineerimise eest, ma magasin õige aja maha, ehk teoreetiliselt kõige parem aeg vaktsineerida oli, oli siin sellel nädalal, enne seda, sellepärast, et lapsed olid koolivaheajal laste kaudu, kes seal suur riskirühm, see haigus siis Clevis, vaatame ohvreid, siis nad ikkagi sellised noored inimesed nad lähevad ja järgmisel nädalal kooli tagasi, siis hakkab jälle see gripipuhang kasvama ja ja mitte ainult seagripp. Tavaline gripp hakkab kasvama. Et ma küll ei ole kindel, kas ma lase ennast vaktsineerida või mitte selle pärast, et me teame, et pärast vaktsineerimist sinimehaansale gripile siiski selle vastuvõtlikum. Aga ka võib-olla see on kasulik. Igal juhul me ei ole nii hullus olukorras kui Prantsusmaa. Teatavasti tellis Prantsusmaa 93 miljonit doosi oma 64-le miljonile elanikule ja nüüd on kuus miljonit doosi kasutatud ja, ja suurem osa tõenäoliselt läheb prügikasti, kui seda ei õnnestu maha müüa, nii et Prantsusmaa tervishoiuministri tõsiselt mõtlemist, kui ta üldse oma ametisse selle skandaali tõttu jääb. Toos ei, oleks, oleks asi hullem siis ta ei oleks teinud midagi rahva hüvanguks. Nii aga sellega peame tänase saate lõpetama ja tänased rahva teenrid olid Sulev Vedler, Neeme Korvi, Arko Hussar.