Tere päevast, mina olen Mart Ummelas, teisipäeviti kõneleme tavapäraselt välisteemadest globaalsetest protsessidest ja suurtest vastasseisudest. Seekord oleme aga oma mikrofoniga siinsamas lähedal armsas Soome Vabariigis kus novembri lõpul peeti järjekordselt Eestit tutvustavat suurüritust Martín markinad. Ehk siis Messi mardilaat. 20 kuuendat korda korraldatud üritus on aastatega kasvanud tagasihoidlikust Estofiilide seltsi avatud uste päevast üheks tõeliselt ulatuslikuks Eesti kultuuri turismi jaga üha rohkem meie kaupade esitluseks. Ühtlasi ka kohaks, kus arendatakse diskussiooni kahe rahva ja rahvusvaheliste suhete üle. Tänavu oli selles mõttes tähelepanuväärseim kahe riigi parlamentide esimeeste Ene Ergma ja Sauli Niinistö debatt. Kui algusaastatel toimus kõik soomlaste kulu ja kirjadega ning suuresti vaid sealpoolsete entusiastide ettevõtlikkuse ja talgutöö varal siis viimastel aastatel on ka eesti riik mõistnud selle ettevõtmise erakordset tähendust ning ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu on toetatud sellel laadal osalejaid materjaalselt. Soome-poolne huvi Nende aastatega üksnes kasvanud ning kunagine mõnetunnine ettevõtmine on paisunud kolmepäevaseks festivaliks, millel külastaja 15000 ümber ning eestipoolseid osalejaidki juba oma paarsada. Seekord ise mardilaadal viibides ei otsinud maaga vastuseid laadaedu ega ka meie kahe rahvakultuurisuhete püsivuse põhjuste kohta. Nii enesestmõistetav. Usutavasti on eelmistel kordadel tehtud saadetega need asjad ka selgeks räägitud. Kuna seekord esitleti deviisi all Viro alga Viru maasta ehk Eesti algab Virumaalt lähemalt just Lääne- ja Ida-Virumaaelu turismi käsitöid taidlejaid, siis otsustasin pisut provokatiivset uurida seda, mida muidu nii eestihuvilised soomlased teavad või arvavad eesti ida maakondadest. Ühtlasi palusin arvamust ka laadal müüdud Eesti Toiduainete kohta sest eks ole ju meie puhas ja hea toit siniüks kõige kehvemini kasutatud ekspordiartikleid. Sealt edasi aga võtsin juba Eestit esindanud inimestega jutuks ka selle, kuidas rahvadiplomaatia võimalustega ehk just selliste regionaalsete sündmuste ja kohtumiste varal oleks võimalik. Seniste heade naabrussuhete areaali sobib suurepäraselt Eesti ja Soome vahel ja Soome ja Venemaa vahel nihutada pisutki ikka sinna ida poole suure Venemaa lähialade suunas. Soomel on ju vägagi head ja sõbralikud suhted idanaabriga. Muuhulgas sain selle kohta lühivastusega Soome parlamendi Eduskunna esimehelt ja ühelt tõenäoliselt tulevaselt Soome presidendilt Sauli Niinistö Alt. Ent mingem alustuseks tavaliste soomlaste seltsi, kes rahvast tulvil vana Nokia kaablitehase endises hiiglaslikus tootmishallis ringi saalisid ning huvipakkuvaid kaupu ja teenuseid otsisid. Telejuuri sulasidel teie, Narva-Jõesuu külgel erutajate. Teine tutvustati just Narva-Jõesuukuurorti. Mida sellest enne teadsite, küsisin ühelt Soomlaste paarilt. Mitte midagi, olime alati minul küll Tallinnas või Pärnus, aga mitte kunagi seal kandis ega tea ka ühtki inimest, kes oleks Narvas käinud. Edasi küsisin soome proualt, miks on siis nii läinud, et Ida-Virumaad Soomes ei tunta. Küllap üks põhjusi on see, et sellest kandist on vähem juttu olnud ega ole seda ka reklaamitud. Aga minu ettekujutuses on see venekeelne ala. See on üks asi, mida ma võõrastan, ütles soomlanna. Uurisin edasi, kust küsitletav saab oma teadmised Eestist. Vastus oli, et üldiselt ajalehtedest. Ent kes on ise Eestis käinud, ent ka internetist üha rohkem. Eesti raadiote ka Eesti televisiooni ei ole temal ega ka ta elukaaslasel võimalik jälgida. Mis aga üldse lisaks sisseostudele võiks Eestist temasuguseid huvitada? Eestil on huvitav ajalugu. Eestis käime ennast mitmel moel tervise osas turgutamas üldiselt tutvumas teise rahvakultuuriga. Söandasin siis küsida, mida küsitleda üldse teab Eesti tänapäevast sisepoliitikast, kes on näiteks Eesti president. See küsimus tekitas pisut mõeldust, eriti nime leidmisel. Teati küll presidendi noort naist aga presidendi enda nime mitte. Kuid kui mainisin nime ilves, siis nooguta, et ei pea kiiresti. Uurides edasi, selgus siiski, et Eesti rahvustevahelised probleemid on neile täiesti tuntud. Meespoolne küsitletav tunnistas üles, et koos abikaasaga linna Tallinnas just aprillirahutuste ajal. Lõpuks küsisin, et kui Soomel ja Venemaal on nii head suhted, kas võiksid siis ka eestlased kuidagi oma suhteid idapoolse naabriga parandada? Kindlasti on selleks võimalus ja ma usun oma kogemuste põhjal et eestlaste suhted venelastega pole sugugi nii head, kui võiksid olla, tõdes proua. Ja see peegeldub kindlasti ka teiselt poolt tagasi. Marju ja Kalevi Riho lahtist arvasid just nii, sest neil on vaid 12 minuti tee Eesti laevale ja Eestis käiakse kümneid kordi aastas. Veel üks soomlanna sattus mikrofoni ette Eesti toitu ostes, kes parajasti just küsis eesti leiba. Tallinnas sageli käies muutunud lausa eesti toidust sõltuvaks. Meie maitsestatud leivad ja näiteks ka singiga leivad on tema soosikud samuti hapukapsast lennutama lemmikute hulka. Edasi uurisin, kas Soomes võiks Eesti kaupa ehk rohkemgi müügil olla. Ta teadis keelt Ida Helsingis olevat pood, mis Eesti kaupa vahendab. Aga edasi uurisin, kust Eesti elu kohta uudiseid hangitakse. Internetist saab üsna hästi infot, samuti ajalehtedest, eriti niinimetatud õhtulehtedest, küll nii head kui ka halba. Uurisin ka temalt, kes on siis Eesti president. Seegi kord jäi nimi saamata. Aga see on Eesti elu huvitab proua meelest ka laiali. Esmalt ja tema arust tuleb ka Soome TV-st Eesti kohta palju uudiseid, eriti Eesti ajaloost ja inimeste mälestusi, näiteks film Georg Otsast meenus talle esimesena. See oli muidugi olnud ka eetris eelmisel õhtul. Kui aga küsisin, kas ta ise anna kunagi Ida-Virumaal läinud, siis vastus selle kohta oli lihtne. Ei. Järgmine jutuajamine oli endise suursaadikuga Tallinnas Jaakob Lomberiga, kes esindab nüüd Soomes Eesti Instituudi sõpru. Küsisin talt, millal see toetus algas. Kas kohe pärast saadiku ameti mahapanemist sain vastuseks, et just siis. Tema meelest vajab Eesti Instituut kindlasti toetust ja abi, kõik liikmemaksud lähevadki Instituudi toetuseks, näiteks trükiste avaldamiseks. Rääkisime ka sellest, et Eesti ja Soome vajaksid omapoolset paremat teavitust teineteise elust ja probleemidest nüüd, kui nii raadio- ja telekanalid ei jõua. Enamik kuni soomlastest ja ka Soome härra ajakirjandus on majandussurutise ajal peaaegu et lõpetanud asjadest kirjutamise välja arvatud Helsingin Sanomat. Uurisin ka neid põhjusi, miks Ida-Eesti on soomlastele veidi võõram. Suursaadik küll lükkas oma kogemustele toetudes ümber kahtlused, et keeleprobleem võiks olla sealkandis liikumisel takistuseks sest paljude oma saadik vajal sooritatud reisidega ei tekkinud tal kunagi probleemi saada teavet. Ka kõik teeviidad olid sealkandis eestikeelsed ja suhtumine välismaalastesse ehk isegi soojem kui Tallinnas, arvas. Eesti ajaloo healt tundjalt ja äsja eesti keelestki avaldatud Eesti ajaloo autorilt professor Seppo Tsetterbergilt küsisin millest võiks tuleneda see idapoolne Virumaa seondub soomlastele eelkõige venekeelsuse ja Venemaaga. Miks eesti, et Soomest ei vaadata ühe tervikuna? See on suur probleem, tavaline soomlane käib Tallinnas, Tartus ehk läänerannikul. Idapoolne Eesti on aga üsna tundmatu. See johtub sellest, et sealkandis pole eriti palju soomlasest turisti meelitavaid objekte. Eelmisel kevadel käisin ise küll autoga kahel korral nii lääne- kui ka Ida-Virumaal tõde professor ja rändasime läbi põhjaranniku Narva-Jõesuust Peipsini kokku sadu kilomeetreid. Aga turiste oli seal vähe, liiklus oli harv. Küll aga soovitaksin soojalt seda kanti soomlastele, ütleb ta. Edasi uurisin, kas põhjuseks võiks olla kartus, et ei saa oma keelega sealkandis hakkama. Sellele vastase sätterberi, et see võib küll olla üks probleeme traditsioonilistel turismialadel, Tallinnas ja mujal Eestis osatakse üsna hästi soome keelt. Ida-Virumaal on aga olukord hoopis teine. Just see erinevus on professori meelest aga ka selle kandi suur eelis tema jõud ja võimalik huviobjekt. Küsisin ju ühelt Soome abielupaarilt Eesti ja Soome suhete kohta, meenutasin professorile ka Venemaa asepeaministri Ivanovi visiit Eestisse, mille käigus tooli üsna selline Eesti ja Venemaa suhete paranemise osas. Mida siis professor arvab, kas peaksid tõesti eestlased kuidagi muutma oma hoiakuid? Nii soomlane Hannu naelase munen isoveli joka meelest tihede ja osa Neue virolastendume menetlenud katsetanud Kogose history. Soomlastelt oodatakse alati nii-öelda vanema venna suhtumist, kes peaks nüüd ütlema, kuidas toimida, ironiseeris sepasederberi. Aga siiski, eestlastel oleks põhjust muuta oma suhtumist, aga kindlasti ka Eestis elavaid venelastel oleks vaja muuta oma suhtumist rääkimata muidugi päris Venemaa venelastest. Protsess peaks olema siiski kahesuunaline. Kui riikide vahel on jahedad suhted, nagu on ju ka vahel suhted abielus kahe inimese vahel siis on küsimus ikka kahest osapoolest. Suhtumist tuleks muuta sel juhul mõlemal. Härra Bohemian. Tas mardimarginaal anesila, Ida-Virumaa idaviru jaganehke laine. Soome alla edasi naaburientsa vene jää vota nutestagolmjasta puutu nagu üks. Et adume seda ühte kehinna ta, ta on kolm Jon kolmann mänginud. Eduskunna esimees Sauli Niinistö, kas saaksin Eesti raadio tarvis mõne sõna ja soome keeles? See läheb eetrisse Soome iseseisvuspäeva järel. Ida-Virumaad on Eestis peetud ikka problemaatiliseks alaks, kuid ühtlasi on see Euroopa Liidu idapoolne eelpost. Eestil ja Soomel on väga head suhted. Soomelgi on oma idanaabriga suhted korraski. Aga kui vaadata probleeme nii-öelda kolmnurgast, siis sellest, nagu puuduks üks külg, Eesti ja Venemaa suhted. Kas oleks võimalik ühiste jõududega seda kolmnurga kolmandat külge arendada, tugevamaks? Aeg-ajalt kõneldakse lausa abielu kolmnurgataolisest draamast, naljatas Niinistu usunatsioon suvel ja ka minul isiklikult on suur soov aidata kaasa sellele, et Eesti ja Venemaa suhted normaliseeruksid. Aga nagu ma oma vestluses austatud Eesti riigikogu esimehe Ene Ergma tõdesin, et just Euroopa liidul on oluline roll selles, sest nii Euroopa Liit kui Venemaa saavad kasu, kui omavahelised suhted paranevad. Sel juhul ka Eesti, nagu ka soome oleksid selgemalt osana Euroopa Liidust ühistes suhetes Venemaaga. Ma ei usu, et see võiks olla mõjutamata ka venelasi. Küsisin siis ka, kas Niinistö on ise sattunud Ida-Viru. Ajatelegi Sanoeta idaneb Viru varmasti meile suvam alasile pähe rabaalu, et ta ja ta pabistas. No ja idapoolne Eesti on meile, soomlastele ikka veel tundmatu ala, kindlasti peaks ära käima, tõdes Soome parlamendi esimees. Tõenäoline Soome, järgmine president. Ida-Virumaa maavanem Riho Breivel on riietunud mardilaadal lausa rahvariietesse, mis kandi rahvariided need on? Ega need ei olegi kandi rahvariided, vaid need on kohaliku talupojariided, need lihtsalt talupoja äri, need on lihtsalt ühe eesti talupojariided. Riho, te olete pikalt olnud Ida-Virumaal, Eesti võiks öelda Euroopa Liidu piiri valvamas, nii et teie jaoks Virumaa ei ole tundmatu, nii nagu ma olen siin mõnelt soomlased küsinud, et üsna tundmatu paik. Mis on see probleem, miks soomlased võib-olla ei ole nii palju leidnud üles Virumaal? Üks asi, see eks kuidas öelda, selline innovatsioon hakkab ikkagi peale keskustest ja kui keskus saab täis, siis minnakse härra aladele, see niimoodi on, kuigi noh, 20 aastat, ütleme praegu iseseisvus oleks võinud juba kaugemal olla kui Tallinnas, aga üks Tallinn on meil väga atraktiivne ja, ja seal on vaatamist palju ja teisest küljest ka, eks me ise ole, teatud mõttes võib olla süüdi, sest olid algusaastad, kui me ju küllaltki negatiivset sellist imidžit tantsime Ida-Virumaast ise ka välja ja ütleme, kas või kas või needsamad rahvusprobleemide, kui me ise neid võimendame, ise püüame, püüame ennast, kuidas tigedaks ajada, mäe partnerid ja sõbrad tigedaks ja siis jääbki selline mulje, et Ida-Virumaa lõpeb või, või Eestimaa lõpeb ära kusagil seal Kunda kandis. Ja seal on muidugi võib-olla nüüd tagantjärgi mõeldes oleks pidanud Me palju targemini tegutsema juba esimesest päevast peale mitte olema väike tige punnrahvas, vaid avatud, sellise suhtlemisvaimuga suur eesti rahvas suure hinge, suure vaimuga, aga küllap see on ikkagi tingitud ajaloost, et meil tõesti sellised, kuidas öelda probleemid on olnud ja teatud alaväärsus kompleksid iseendas sees. Aga mul on tunne, et me oleme sellest ikka jõuliselt praegu üle saamas. Mäletame veel Nõukogude Liidu aega, siis suur osa soomlasi tuligi ju siis Leningradi kaudu bussidega, eks? Liiklus on ju peaaegu seiskunud? Jah, loomulikult, sest ega turisti jaoks on täna ikkagi meie piir. Venemaaga on suur probleem, sellepärast et ega need piirijärjekorrad ja selline surutud piiriületus ei tee turismile head. Ja selle sellega me kannatame kindlasti täna-homme ja niikaua, kuni leitakse ka positiivsed lahendused ka vene poolega, et need suhted hakkavad käima hoogsalt ja suurelt Sestakse võtame, ütleme, see vene lasteotsus, anda hallipassimeestele viisata, võimalus piiri ületada ja, ja kodanikele niikuinii ja meil on, ütleme meie eesti kodanikega teeme siis see, tegelikult on need suured järjekorrad tekitanudki. Ma ei oska öelda, kuidas tulevikus välja kujuneb ja kuidas seda lahendada. See on rohkem poliitikute, ütleme selliseid tegevpoliitikute, kes istuvad ja võtavad otsuseid vastu, nende otsused loomulikult nõu võib alati anda, aga noh, raadio kaudu nõu andmine, korrektne. Kas veidi kade meel ei ole, sellepärast et soomlased on nüüd oma idapoolsest naabrist väga palju võitnud, et vene kapitali on läinud Soome? Hästi palju turiste käib Venemaalt, et natuke ei ole, et kui osa sellest Peterburi testidest tuleks ka võib-olla rohkem Eestisse, kuigi neid juba tuleb, nagu ma tean, nüüd tuleb ka ja eks kui me uuesti taastatud laevaliinid ja millega me praegu tegeleme, kolmepoolne säte, laevaliinidel, avamised ja siis, siis me kindlasti saame need asjad uuesti käima, aga aga eks ta ole ikkagi paljuski, kuidas öelda, niisugune koha kättenäitamise küsimus võib olla ka venelaste või vene valitsuse või võimu poolt momendil. Nokkade ega siis ei saa ju kellelegi peale olla, kellel hästi läheb, peame rõõmu tundma. Hästi, sest mis, mis kasu oleks sellest? Meil halvasti läheks selles osas, eks ole, ja me peame lihtsalt kasutama ka soomlaste kuidas öelda, sellist potentsiaal oli nende oskus läbi rääkida teatud probleemides ja no me peame ka olema kindlad, et see, mis teevad, teevad hästi, on ka meile kasuks lastega kasvõi seesama Martin, vot ja, ja Tuglas-Seura või selts küll tegeleb meie eesti probleemidega, Soomes on väga tugevalt ja väga palju on aidanud ja kui me vaatame üldse soome suhet Eestisse, siis keskastme ja natuke kõrgema keskastme tasemel on kogu aeg väga tugev tugi taga olnud samis, vahel retoorika. On see peab olema. Aga reaalne töö näitab ikkagi väga head koostööd. Et kas võiks nagu kokkuvõtteks öelda, et me teame, et Soomel on üsna head suhted Venemaaga, meil on head suhted Soomega või see kolmnurga kolmas külg oleks ka tõlgin, et siis oleks võib-olla see kõige parem ja kõik need kolm võidaksid sellest. Noh, Ida-Virumaavanemana ja endise piirivalveameti staabiülemana ma ütlen, et need suhted määravad väga palju, sest üsna piirivalve vahel olid meil väga head suhted ja tänu sellele ütlevad ja kõik need piir pidas väga hästi. Ja ta ainult tänu sellele, et me valvasime ühte piiri koos või oleks pidanud valvama mõlemad eraldi, siis oleks topeltressurss sellele läinud. Täpselt sama on ju kogu majanduse. Täpselt sama on turismikõigi harudega, kui leitakse koostegemise võimalus ressurssi alati poole vähem ja kasu on mõlemapoolne, poole suurem, aitäh rehabreidele, nüüd lasen teid lõõtsa tõmbama. Ansambli element jah, aga momendil mängin üksi momendil mängida üksi kena õõdeile õhtul mängib ikkagi Domendiga särgid, Virumaa lustib, ainult pärgament peab mängima. Soomes elab, olete ainult lõõtsa tõmbab maavanem. Mis küll Guardiani mängijaid on, aga küll nad õpivad ega midagi, töö algab veel kõrgel ja Ida-Virumaa nüüd saata Soomes paremini tuttavaks. Aitäh. Jõudu teilegi. Narva linnapea Tarmo Tammiste te olete, kui nii võiks öelda, eesliinil Euroopa Liidu piiri ääres, Eesti kolmanguts, suuruselt linn küllaltki keeruline oma ajaloo poolest oma rahvastiku poolest. Ja nüüd te olete siin esitlemas soomlastele Narvat, turismiobjektina. Millised need esimesed vastukajad on teil olnud? No vastukajad on nagu ikkagi positiivsed, sest et me ei ole nagu esimest korda siin ja ja tänu sellele, et soomlastest ettevõtjad on tulnud Narva oma asju rajama ja ka vahepeal töös olnud praamiühendus tõi Soome turiste mingil määral Ida-Virumaale, sealhulgas ka Narva. Nii et ma arvan, et soomlased jõudsid seda kohta hakata omale avastama. Praegust muidugi muidugi Ajal kui turistid sõidavad bussidega Peterburi poole, siis siis mõnel päeval on seal kolm, 40 bussilinnas kohal, kes, kellest enamus, teeb siis seal ka väikese ekskursiooni enamasti kindlus, bastionid veel paar-kolm objektist, et nagu kõik teavad, kahjuks sõda oli küllaltki halastamatu Narva linna vastu, nii et kõik see, mis oleks säilides kindlustanud Narvale sellise noh, ma arvan Tallinna äärel ehk isegi teise koha oma oma oma kultuuriväärtuste poolest see kõik kahjuks hävis. Aga see, mis on, seda me katsume korras hoida, katsume sinna mõelda juurde selliseid asju, mis, mis nagu noh, lisaks sellele, et seal ainult vaadata, lisa lisaväärtus annaksid siin pean tänama muidugi meie tublit muuseumi kollektiivi muuseumijuhti Andres toodet, kes on selleks väga palju teinud. Algusest peale on meil olnud selline väga hea koostöö ja teineteisest arusaamine ja ja nii ta peabki olema, sest et lõpp lõpuks on muuseum linna oma ja ei saagi nagu eraldi vaadata, et tehke oma asju ja meie vaatame oma asju, nii et noh, nii ta, nii ta, nii ta läheb. Nii, ta läheb. Miks ma alguses rääkisin sellest Leedu idapiirist sest soomlased on omal ajal nõukogude ajal harjunud Eestisse tulemagi Leningradi bussidega sealtpoolt, tänasel päeval muidugi see on ilmselt veidi vähemaks jäänud ka osalt selle tõttu, et see piiriületus ei ole kõige kergem. Teisalt võiks küsida, et miks me räägime praegu Soome turistidest? Me peaksime võib olla palju rohkem rääkima vene turistidest, kes samal ajal Soome piiri ületavad kohe õige mitmes kohas ja on üks praegu Soome kõige suuremaid välismaalaste kontingent. Kuidas meil Narvas ja Narva ümbruse külastajatega sealtpoolt ida poolt piiri olla. Lood. Neid neid ikka on, aga loomulikult neid võiks palju rohkem olla, sest et kui me mõtleme sellesse aega, mis oli kuskil 20 aastat tagasi, siis näiteks Peterburis selline põlvkond, kes on seal 40 ja vanemad mäletavad väga hästi, mis koht on Narva-Jõesuu, mis Ontika ja nii edasi see nostalgia nagu sallinud ja nad hea meelega tuleksid. Aga see suhteliselt problemaatiline viisataotlus noh, tihtipeale ilmselt saabki selleks põhjuseks, miks ei tulda. Aga tulla nad tahaksid, nii et ei ole hea, kui küsimus selles, et, et keegi ei taha, ei taha tulla Eestisse ja et nagu see tavainimene mõtleb midagi Eestist eestlastest väga halvasti, et seda, seda küll ei ole, et mind nagu seda oma kogemusest öelda, kuna Narva linn on siiski niivõrd lähedal Venemaale tuleks vist väga kummaline, kui me näiteks jäiks läbi jaanilinnaga. Meil on kogu aeg sellised väga head suhted olnud inimlikul tasandil ka linna tasandil. Praegust on üks suur projekt koos käimas, see on siis kummalegi poole väärse kaldapealse väljaehitamine, see on Euroopa Liidust rahastatav. Pluss ongi selles, et see on nagu Vene-Eesti ühisprojekt. Meil on väga head suhted Peterburiga sealt just siis Kiirovi rajooniga, kuna noh, iseenesest arusaadav, et 67000 Narva on kuue miljoni selle Peterburi-le pisut liiga väike partner, aga kiirabirajoon seal on 350000 elanikku. Ja, ja miks Kirovi rajoon valiti välja Peterburi poolt, kuna kõik need sellised kohad nagu Narva avad Narva turg, kõik, mis on nagu Narva nimega, need on selles rajoonis ja selle lepingu me kirjutasime juba 2003. aastal alla ja, ja ma pean ütlema nagu rõõmuga, et see ei ole lihtsalt mingi paber, mis kirjutati alla ja siis see kuskile jäi, vaid see on toiminud, selge, et põhiliselt kultuur, sport, ka haridus. Kuna meil nagu keeleküsimust ei ole, vahetatakse õpilasi, on tehtud, telesildasid viktoriini kumb teab kummast, mida kultuuripäevad vastastikused Peterburi Lähevad Narvas, Narva päevad Peterburis nüüd selgi aastal, detsembri alguses tuleb sealne teater, teater On vaja, annab, annab etendused, nii et sellised suhted on, on jäänud ja nad on väga sellised südamlikud, keegi ei sunni meid seda tegema, et vot noh, lihtsalt jätkuvad ja jätkuvad ja me tahame teineteisega läbi käia ja ma arvan, et ega me ise oleks kellelegi nagu nagu luba küsima ja, ja selline noh, ütleme siis sõprus ei saa ju olla nii-öelda pealesunnitud. Me teame külmises asjast siis välja tuleb. Et see saab olla ainult nii-öelda vastastikune soov läbi käia ja teineteisega mingeid asju ajada. Narvast vaadatuna, et Eesti ja Venemaa suhted ei paistagi nii sünged Nojah, kindlasti mitte kindlasti mitte kui saaks nendel sillaga. Nojah, see on nüüd ka jälle selline küsimuseta, mingi elavnemine on siin nüüd küll uuesti peale hakanud. Ja loomulikult sooviksime ka meie Narva linna poolt, et, et see asi nagu hakkaks edenema ja jõuaks kahe konkreetse lahenduseni, sest et täiesti nõus, et selline olukord ei ole normaalne, kus maantee üks rada on järjekorra all kinni. Silla seisund on selline, nagu ta on olemasoleval noh, loomulikult jahtida, remonditakse, kontrollitakse ja teisest küljest ka muidugi kui päris aus olla, siis ei ole ju asi selle silla taga. Et me võime teha kümnerealise silla, aga kui teisel pool kummalgi pool on siis nii-öelda ainult kaks väravat, kust autod välja sõidavad, siis see nagu midagi ei muuda. Et, et küsimus on selles, et sild, võib-olla kõvera, aga, aga kui on kummalgi pool 15 väravat, kus kontrollitakse autosid, not siis, siis siis asi nagu liigub ka noh, see on kõik nagu üks niisugune ühine kompleksne lahendus ja, ja ma arvan, et mõeldakse sellele mõlemalt poolt. Ja ma tahaks ikka väga loota, et Ma ei tea, ehk viie aasta jooksul me sinna ka nagu jõuame, et see oleks suhteliselt reaalne. Soome Eduskunna esimees Sauli Niinistö rõhutas mulle antud intervjuus, et Euroopa liit peab liikuma ühtsema välispoliitika suunas. Missugune on nüüd ühe linna piirilinna roll selles, et maadevahelised suhted normaliseerub ja võib-olla siis ka areneksid? Meil on tegelikult ju suhteliselt vabad käed, mis puudutab selliste rahvusvaheliste suhete loomist ja keegi siin ju mingisugust kontrolli ega ettekirjutust ei tee ja ja ma arvan, et, et kui keegi nagu sooviks läbi Narva linna saada, kas ma tea partnerit või, või, või mingisugust kontakti, siis kindlasti on see võimalik ja me tuleme selles igas mõttes nagu vastu ja mul on muidugi väga hea meel, et siiski ka näiteks sellesama silla küsimuses tehtud töökomisjon sinna sisse on ka lülitatud Narva linna esindajana, nii nagu vene pagulasena Ivangorodi lülitanud, nii et et meid ei ignoreerida ja iseenesest mõista ei ole. Kunagi, olin soovinud ignoreerida Eesti Vabariigist, et Narva on ja jääb Eesti linnaks olenemata sellest, kas seal räägitakse siis rohkem riigikeelt või vene keelt. Nii et tulles nüüd siia Helsingisse ja öeldes terve toa samavõrd oleksite valmis ütlema ta Probozalavat näiteks Peterburi. No kindlasti ma olen seda ka teinud, sest et ma olen käinud seal paaril sellisel sama ühesõnaga samasugusel üritusel, mis puudutas just nimelt nagu Ida-Virumaad tutvustamist turismi poole pealt Akozildega endise maavanema ka sai koos käidud ja olen ka, olen ka pärast käinud, nii et olen alati valmis seda tegema ka edaspidi. Nii et teie selle suhetekolmnurga tipus, seal olete valmis selleks, et see kolmnurk muutuks üha ühtlasemaks. Ühesuguse maks kõikides. Nendes ja kindlasti, et ma võin ka sellise näite tuua, et mis puudutab just seda viisade poolt, et kui meil on väga head sõbrad, vaata Imatras, ET Imatrasse saab sõita kahte moodi, saab sõita nii-öelda Narvast Peterburi, Peterburist läbi Viiburi Seto Kurskis sealt üle minna. Ühendab siis kahte vene vene piiriületust, noh, iseenesest läheks nagu kiiremini noh, peaks nagu minema, loogiliselt tegelikult ei lähe. Ja siis seetõttu minema eelistan seda varianti, et sõidan siis ka Narvas, Tallinn, mina lähen laevale ja siis sõidan Helsingist IMO trasse, mis teeb kilometraažilt rohkem või ajaliselt rohkem, aga samas ma säilitan oma närve. Nii see elu on, eks ole, väga loodan, et, et ka siin nagu noh, asjad muutuvad. Aga nad saavad muutuda nii-öelda ainult siis, kui kui nad nagu mõlemalt poolt seda tahetakse, et ega siis ei ole mõtet, et et kui noh, üks hakkab äkki äkki väga lahkeks. Aga teine mitte, siis ei tule asjast midagi välja. Soovin teile jõudu järgmiseks viieks aastaks, täna Teie Rannar Vassiljev, olete nüüd üsna vastne Rakvere linnapea, kõigepealt muidugi palju õnne selle vastutusrikka ametisaamise puhul, eriti kui tegemist nii noore mehega. Aitäh. Ja need siin Helsingis kohe esindamas meie suurt Lääne-Virumaakeskust. Milline on teie senine kogemus või suhted ültse Soomega, olete te varem käinud Soomes? No eks neid inimesi, kes eestlasi, kes soomes käinud, ei ole, et on, kui neid veel üldse järgi on jäänud sinna tõenäosus üsna vähe, nii et mina nende hulka ei kuulata, eks ma ikka olen, olen käinud, aga, aga siin messil olen ma küll esimest korda. Kui nüüd rääkida Rakvere rajoonist Ma suhetest, siis need on ju pikaajalised ja soomlased on Rakvere leidnud üles suhteliselt kergelt, võrreldes näiteks Narva või Ida-Virumaaga. Rakvere tundub neile võib-olla kuidagi lähedasem ja ütleme, looduslik pool on ka nende jaoks võib-olla veel huvitavam, kui ütleme ja Ida-Virumaa. Kui nüüd rakvere linnapeana te mõtlete turismi arengule, siis mida te loodate, et see Soome turism, mida ta tuleks vaatama ja kui palju neid võiks tulla kusagile mingitele objektidele rohkem, kas te nagu teadlikult teetega seda turismi arendust oma linnas? Jah, et eks me oleme seda teinud siiamaani ja nüüd meil on lähiajal plaan töötavad välja turismi arengukava ja mõte on see, et, et see ei oleks lihtsalt nagu paber paberi pärast, et kuhugi netti üles riputada ja endal tore lugeda oleks vaid ikkagi, et asi oleks sisuline ja noh, meil on ka kaks tugevat kest võib-olla ta turismivaala linna kõrval Virumaa muuseumid ja, ja nüüd siis meie uus akva spaa, kes tegelevad väga tõsiselt läbi mõeldud nii enda turundusega kui ka linnaturundusega, nii et eks seal need vedajad, need kolm suuremat nii-öelda tegijat on loomulikult, eks me kaasame ka teisi, et aga meil jah, et edasi tahaks minna turismi mõttes põhjalikult läbi mõeldud. No me oleme siin selles saates, küsinud soomlastelt ja ka meie Eesti esindajatelt seda, et Eesti ja Soome suhted on väga head ja nii Virumaal kui Ida-Virumaal on väga palju võita Soome turistidest. Aga teisest küljest, kui vaadata sinna ida poole Venemaa poole, siis see potentsiaal on nagu rakendamata. Kas näiteks Rakverega mõtleb selle peale, et Venemaa turiste rohkem meelitada enda poole? Tegelikult Venemaa turistid on väga tõsine teema ja just siin viimastel aastatel on, on järjest aktuaalsemaks muutunud, eks kõik annavad aru, et et siseturism väheneb. Mis siin salata, eks lääne poolt tuleb ka, arvestades majanduse olukorda, igal pool vähem turiste, et see tähendab, et kuskilt tuleb leida uusi turge ja Venemaa on selgelt see turg ja ja meil on hea meel, sellepärast et meie nii linna mõttes, aga ennekõike tahaks kiita just siin Virumaa muuseumid ja hakkas paat, kes on väga tugevalt teinud tööd mitte ainult sisenenud turule mitte ainult lääne turule, vaid ka väga tugevat tööd. Idatuul. Ilmselt siin on selleks kitsaskohaks José laevaühenduse puudumine sest et reisimine üle Tallinna on ikkagi üsna pikaldane ja nagu me oleme siin tõdenud ka enne Narva linnapeaga, siis piirijärjekorrad on väga pikad, nii et ka traditsiooniline tee Peterburi kaudu on üsna kurnav. Nii et millisena te näete need võimalust, et ikkagi see laevaühendus taastataks? No eks see laevade teema on nagu tõsine ja eks siin tuleb siis linnal tõsiselt nii-öelda lobitööd teha, et selge on see, et, et see ei ole otsustus oleks otseselt Rakvere linna pädev koos maakonnaga just loomulikult koos maakonnaga, et, et see on see koht, kus siis tuleb kindlasti koostööd teha nii maakonnaga või siin tegelikult ka vabariigi valitsusega, et, et eks see on nagu natuke suurem teema. Aga mis veel puudutab kindlasti või mis raskendab vene Venemaalt, et liikumist on ikkagi sama viisaküsimus. Ja, ja üks üks mure veel, et kui tee Narvani, Rakverest on tegelikult päris korralik, siis või nüüd üle piiri minna, siis sealt edasi Peterburi poole on kas teed mööda lihtsalt füüsiliselt liikumine üsna komplitseeritud. Nii et eks siin on, on meil siin naaberriigi pol ka natuke. Arenemisruumi küllap vist, ja ja siin on täna juttu olnud ka parlamentide esimeeste vestluses sellest, et Euroopa Liit peaks üha rohkem liikuma ühtse välispoliitika suunas. Kas teie linnapeana näete ka mingisugust võimalust, et nii-öelda regionaaltasandil suhteid luues ka Venemaa poole on võimalik kuidagi nagu lahendada rahvaid ja riike omavahel, kas, kas see võiks olla mingisugune tee selleks, et neid pingeid maha võtta? Eks tegelikult selge on see, et iga inimene, kes suhtleb meil siin meie suure naabriga mingil määral ju seda protsessi mõjutada Key mõni rohkem, mõni vähem. Et selles mõttes on kindlasti ka Rakvere linnal siin oma roll mängida, me ei arvanud, et see roll oleksin väga keskne, aga kindlasti mingisugune mõju suheldes siin meie erinevate linnadega Venemaal, siis siis kindlasti mingisugune roll meil olla. Nii et näete mingil määral siiski ka võimalusi, et otsekontaktide kaudu ütleme Venemaa mõne linna või piirkonnaga, on võimalik võib-olla ka natukene näidata ennast paremas valguses, ka seal neid tahetakse näha. Absoluutselt, sest tegelikult ju kõige lihtsam on nii-öelda vastanduda konflikti, tekitada siis inimesega, kui sa seda näost näkku ei näe ja otseselt temaga ei suhtle. Et siis tulevad kõik eelarve mõnusat mängu, et aga mida rohkem suheldakse, mida rohkem kontakte, seda paremad on ka tegelikult suhtuda. Soovin ka teile siis järgmiseks viieks aastaks edu ja et Rakvere aina kasvaks ja muutuks ka Eesti turismimaastikul üha tähtsamaks objektiks. Aitäh. Mida öelda lõpuks? Ehkki alustasin soomlaste eesti tundmise uurimisest, sugenes tegeliku probleemina hoopis see, miks me nii hästi saame hakkama omavahel soomlastega meelitades igal aastal sadu tuhandeid neist oma kodumaale sisseoste tegema ja meie eluga tutvuma. Aga teise lähinaabri Venemaaga oleme nägu kaks vihast soku kitsal purdel. Ehk oleks siiski midagi Eesti ja Soome suhetest õppida ka idanaabri suhtes tekkinud võõristuse ületamiseks. Ehk oleks midagi õppida just soomlastelt, kes alles mõnikümmend aastat tagasi sõdisid sellesama riigiga, aga täna suudavad Venemaaga suhelda kompleksivabalt ning sellest suhtest on neil ka palju ainelist kasu lõigata. Võib-olla peaksime meiegi rohkem panustama rahva diplomaatiale otse suhetele millest Kremli ja Stenbocki jäävad teadlikult kõrvale. Muide nende enda huvides. Tänase saate seadis kokku Mart Ummelas, vormistas režissöör Anna-Maria korrel kuulmiseni.